Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Alashorda 5404 1 pikir 3 Shilde, 2015 saghat 18:34

SÁKEN SEYFULIN MEN QAZIRGI QOGhAMNYNG KELBETI

Dauylpaz aqyn, kórnekti jazushy, syrshyl kompozitor, qogham jәne memleket qayratkeri Sәken Seyfullin - óz qatarlastarynan bir ghasyr ozyq jýretin janalyq jarshysy.

Onyng poeziyadaghy janashyldyq teneuleri qogham kelbetining kórinisi: qyzyl at – anyzdaghy jelden jýirik qanatty pyraq, qazaqtyng kiyesi de, al jauyr boluyn suretteui últtyq mýddege qauip tóngenining nyshany-dy, ekspress – elimizding tehnikalyq, industriyalyq damu qarqyny. Alibatros – teniz qúsy. «Qús qanaty talatyn» degende halyq ómir tәjiriybesinen alghan. Dauylpaz aqyn: «... qarly-múzgha qaramastan, qanaty talmay múhit sharlaytyn kók kiyesi. Alibatros tarihtyng shyndyghynan alynghan asqaq obraz ekenine toqtalsaq: 1923 jyldyng apreli aiynda Sovnarkom «Áue flotyn qúru» jóninde qauly shygharady. Halyqqa nasihattau maqsatynda birneshe maqala jazdy. Órkeniyetti Evropa elderi (Angliya, SShA, Fransiya t.b.) әue kenistigin, su astyn (sýnguir keme) iygerip, tipti әue floty damyghan Germaniya I dýniyejýzilik soghysta әuede jәne tenizde qauip tóndirip, býkil Evropany titirentti. Qazir әue transporty damyghan elderde keng taraghan. Bizding Qazaqstangha әzirge eki-ýsh aeroplan qajet. Ásirese Bókey guberniyasy, Aqmola, Semey korrespondentteri eki ay jýretin aishylyq alys jerlerding guberniyalary aeroplan alugha shyn kirisse, keshikpey qol jetkizedi «kóz qorqaq, qol batyr» dep qayraghan, atpen ay jýretin joldy, samolet birneshe saghatta-aq jetkizetinin, basty manyzdylyghy pochta-telegraf qyzmetin de atqaratyndyghyn týsindiredi. 
Ol kezde Mәskeuden, «ortalyqtan» barlyq odaqtas respublikalargha 1 ghana samolet bólingen. Qaysy qarjy tapsa, sol respublika alady. Sәken Seyfullin qiiyn tauyp, odaqtas respublikalardyng bәrinen búryn qazaqtyng ójet qyzdary Nәzipa Qúljanova, Naghima Artyqbaeva, Sara Esova bastaghan komissiya qúrady. Bas komissiya mýshesi Sәken halyq arasynda aksiya ótkizedi.16000 rubli altynday (qyz-kelinshekter әshekey búiymdaryn ótkizgen) qarajat jinap, budjetten bólingen tapshy qarjyny (776 000 rub. zolotom) qarjyny tolyqtyryp, sol samoletti satyp alghan. Búl jóninde Gh. Mýsirepov 1923 jyly Sovnarkom predsedateli Sәken Seyfullinning ýiinde Sәbitpen bir koykada jatqan kýnderin eske alyp: «Sәken agha stol basynda bizge ashyq-jarqyn әngimesin aityp otyratyn. Birde Leninning aldynda bolghanyn. Qazaqstangha úshaq kerek, úlan baytaq dalanyng o sheti men bú shetine jetu ýshin ay kerek, habar-oshar alysu qiyndyghyn aityp, telegraf, pochta, temirjol salu kerektigin qozghay kele, samolet bóldiruin qosa qabat súraghan eken. Leniyn: «Ty je, poet» aqynsha oilaysyng dep qarjy mәselesining jetispeytindigin algha tartypty». Sәken agha aldyna 2-3 ret baryp mәseleni sheshkendigin aitypty. Sol Qazaq kóginde samghaghan túnghysh samoletti «alibatrosqa» teneydi. «Ekspess» jýrdek poezdar reliste zulady. 1923 jyldyng 17 iilinde Petropavl – Kókshetau temirjolyn salu jóninde Halyq Komissarlar Kenesining (Sovnarkom) qaulysy shyqty (1923-1924). «Jer qazghandar» – alghashqy temirjol qyzmetine qazaq jastaryn tartugha arnalghan shygharma. 1926 jyly Kókshetau – Aqmola temir jolyn salugha jol tóseytin qara júmysqa júmyskerlerdi Mәskeuden aldyrady eken. Soghan qatty shamdanghan Sәken: «Kókshetau, Aqmola tónireginde, Qajymúqan men Baluan Sholaq shyqqan ónirde qazaq jigitteri qara júmysqa jaramaydy degenge kim senedi? Jýgen-qúryq tiymegen 6 jasar asaudy bir silikpeden qaldyrmay shonqityp týsirip, auyz omyrtqasyn ýzetin jigitterding júmysqa әli kelmeydi» degenge ne aitarsyn! ...Baltyry besiktey, keudesi esiktey Arqanyng jigitterining «qara júmysqa kelmeytinin» Kókshetau jolyndaghy úlyqtarynan ghana estip otyrmyn... Búl iske barlyq Qazaqstan ýkimeti tez nazaryn salyp, qolyn sozu kerek... múny endi betimen jibermeu kerek» (Qyzyljar – Kókshetau temir joly. 1926 jyl). Sóitip, Reseyden arnayy jol aqysyn tólep shaqyrtqan myndaghan júmyskerge ketip jatqan aqshany toqtatyp, olardyng ornyna jergilikti qazaq júmyskerlerin tartqan. 
Taghy manyzdy oqigha jolaushylap kele jatqan Sәken óz kózimen kórgenderin maqalasynda: «Bir parovozgha 5 teplushka tirkep sýireydi. Teplushkalardyng sәkileri tipti joq. Edenderi jaman taqtay. Taqtaygha jarymay otyrghan tәrizdi. Al qaraghay aghash Kókshetauda su tegin. Temir jol myqty berik emes. Az ghana jerdi tyrmalap, topyraq ýstine kóldeneng aghash salyp, temir joldy sala salghan, keybir jerine azyraq tyrmalap, temir jol temirin tastay salghan», - dep sipattaydy. Barymtany júmyspen qamtyp qana toqtata alamyz dep kәsip týrlerin iygeruge arnalghan birneshe publisistikalyq maqalalaryn jazyp, Qazaqstannyng týkpir-týkpirin habardar etip, qazaqtardy júmysqa shaqyryp jatty. Ridder ken ornyn shetelge úzaq jylgha jalgha beruge qarsylyghyn bildirip, óndiristing tiyimdi joldaryn tereng taldaghan maqala jazyp qana qoymay, úzaq merzimge jalgha berudi toqtatqan.
Sәken Seyfullin óndiris taqyrybyna birinshi qalam tartqan dep shygharmashylyq túrghydan ghana aitylyp jýr. Áytse de, Sәkenning «ishki syr sandyghynyng qúpiyasy» tól tuyndylarynyng týp-tereninde jatyr. Sәken qazaqtyng ar-namysy, újdany ghoy, qazaq halqynyng keleshegine bey-jay qaramay, ekonomikalyq jәne sayasy qózqarastaryn sayasattanushy mamandardyng baghamdauy qajet-aq. Birer mysal: 1) 1917-1920 jyldarda Sәken bastap qúrghan «Qazaq úiymy» «qalynmaldy» jon turaly dekret shyghardy. 2) Kedey balalargha arnalghan túnghysh kenes mektebi Aqmolada múghalim D. Gobuzovtyng 3 bólmeli ýiinde ashylghan. Sәken 1 bólmesinde túryp, 2 bólmesinde 40 bala oqytqan. Sәken men Gobuzov balalardy óz ayaqtarymen aralap jinaghandary Gobuzovtyng esteliginde jazylghan. Qazirgi oqytu formasyn, yaghny orys pedagogy Ushinskiyding 45 minuttyq oqytu jýiesin, sabaqtyng 5 kezendik qúrylymyn engizgen Sәken. Bastauysh synyp 26-28 saghat, jogharghy synyp 36 saghat aptalyq jýkteme bekitilgen. Qoghamdyq pәndermen qatar gigiyena oqu baghdarlamasyna engizilgen. Tek «Mir bojieni» alyp tastaydy. Sol tiptik baghdarlama ózgerissiz oqyluda. 3) Sәken túnghysh qazaq qalashyghyn Aqmola uezinde saldyrghan. «Bolashaq Qazaqstan» jobasynyng maketi Fransiyada 1925 jyly odaqtas respublikalardyng dýniyejýzilik kórmesinde nasihattalyp, ony Ámire Qashaubaev dýniyejýzi halyqtaryna nasihattaghan eken. Ámire «Jas qazaq marseliezasyn» garmonimen oryndaghan eken. 4) Sәken Seyfullin Fransiya respublikasynyng әn úranynyng әnin qaldyryp, túnghysh qazaq әnúrany «Jas Qazaq marseliezasynyn» sózin Aqmolada jazghan (1918). 1 mamyr – Halyqaralyq enbekshiler kýni qazaq júrtynda birinshi ret Aqmolada, Spassk men Nildide toylanghan. Qazaqtyng túnghysh gimni qazirgi әkimshilik ýiining artyndaghy ýlken alanda merekelik sherude aitylghan. 5) Ýkimet basshysy retinde, «últshyl» degen sózden qoryqpay, memlekettik til qazaq tili bolmay «bolashaghymyz búlynghyr», «tildi batyl tarata berinder» dep qaysar jigermen qauly shygharyp, «Qazaq tilin» memlekettik til retinde qabyldatty; 6) Memleket basshysy Sәken Seyfullin «qyrghyz» atanyp kelgen memleketimizdi, 1924 jyldyng ayaghynda dekret shygharyp, Qazaq respublikasy degen tarihy óz atauyn qaytardy. 1925 jyldyng sәuir aiynda ózi de Sovnarkom tóraghalyghynan týsirildi; 7) Sәken 1923 jyly Jogharghy oqu oryndaryna qazaq kadrlaryn dayarlau maqsatynda 2000 oryndyq grand (shәkirtpúl) taghayyndatty da, onyng tek túrmysy tómen otbasynyn, yaghny el ishindegi balalargha beriluin ózi qadaghalaydy. Sәbiyt, Ghabit bastaghan talay memleket, óner qayratkerleri shyqty;8) 1923 jyly 7 aqpanda arhiv pen muzeyding túnghysh instruksiyasyn shygharyp, Qoja Ahmet Yassauy kesenesin memleket qarauyna alugha (23 qyrkýiek) qauly shygharyp, kýrdeli jóndeuden ótkizdi; 9) 1929 jyly Sәken Seyfullin túnghysh foliklorlyq ekspedisiya úiymdastyryp, «Halyq múrasyn» jinastyryp, eki tomdyq kitap etip bastyryp shyghardy. Jogharghy oqu oryndaryndaghy zәrulikting ornyn toltyryp oqulyq týrinde bastyrsa, әri Últtyq memleketting keleshegine kerek tәrbie qúraly dep maqsútyn ashyq bildirgen alghysóz jazdy. Taygha tanba basqanday aiqyn últtyq tәrbiyeden kóz jazyp qalmauymyz kerek degen Sәken: «Men әlemde halyqtyng bay múrasynday, qazaqtyng halyq әnderindey sәbiydey pәk eshtene kórmedim» dep tújyrym jasaghan. 10) Sovnarkom tóraghasy Sәken Seyfullinning basshylyghymen Jas Qazaq Respublikasynyng búryn sondy bolmaghan «keden» , «jer kodeksi», sud, arbitraj, Ádilet ministrligi, Milisiya mekemesi, «Qazaqstan respublikasynyng Konstitusiya zanyn», týrli resmy qújattardyng memleket dәrejesinde irgeli elderding prosessuralarynan esh kem emes ekendigin aitpasqa bola ma? Birlese kótergen jýk jenil qújat dayarlauda, ony iske asyruda qazaq ziyalylyry júmyla atqarghanyn protokoldar aighaqtaydy (Orynbor,1922-1924).
Sәkenning jazghan publisistikasyna tek shygharmashylyq túrghydan ghana bagha beruge bola ma? Onyng aqyn-jazushylyq ishki әlemine ýnilsek: tarihshy naqty derekti, jazushy kózben kórgenin shyndyqty jazu kerektigin aitsa, ekinshi qyry: kórip túryp kórmegensigenge, salmoyyndyqqa, menireulikke qarsy ýndeuinde jatyr. Sәken aghanyng «Ózindi oilasang aldyndy baq, qoghamdy oilasang aldyng men artyndy qatar ekshe» degenin Sәkenning serigi Bayjúman (әnshi әri mergen, Janaarqada әnshilik mektebi qalyptasqan) Qyzylordagha bara jatqanda aitqan sózin eske alyp: «Sóitsem esil er zamana aldynghy tolqynmen bitpeytindigin, keleshek úrpaqty menzegen eken, qazaq halqynyng bolashaghyna senip, jastardyng boyyna shynshyldyq, tabandylyq sindirudi әr isinde maqsat etushi edi»,- dep estelik jazyp qaldyrghan.
Ál-Faraby «Qayrymdy qala túrghyndary» atty traktatynda «Jaratushynyn» rahymy týsse memleketti dúrys basshy biyleydi demekshi, Alla taghalanyng rahymymen shyn eniregen erlerding 1922-1925 jyldar aralyghynda qanshama is atqarghanyn qalaysha «mysyqsha kóz júmyp» úmytyp ketemiz. Osy jyldyng ishinde qyruar memlekettik ister atqaryldy. Bas qalay búrylsa dene solay qaray iykemdelmey me? Sәken jәne últ ziyalylyrynyng qazaqtyng últtyq psihologiyasyn qalyptastyruda da airyqsha ýlesi bar. Qazaq psihologiyasyndaghy tól qúndylyqtarymyz: qonaqjaylylyq - jalpaq shesheylikke; kishipeyildilik - qúldyq úra berushilik lәppaygha; eldik - rushyldyq, jershildikke; últtyq tildik qúndylyq kóptildilik (nigilizm) astarynda jasyrynyp – jasandy últshyldyq syqyldy jaghymsyz kórinister beleng alyp ketpes ýshin Sәken Seyfullin shygharmalaryn mektep jasynda kóbirek oqytu kerek. Keyingi úrpaq qamyn oilasaq saghat sanyn qayta qarau kerek. Qazaqtyng ótkeni men býgingi basshylyghynda Sәken agha Týrkiya memleketin, onyng basshysy Atatýrik ataghan Mústafa Kemaldy, Elbasy N. Nazarbaev Túrghyt Ózaldy qúrmetteulerinde de úqsastyq bar sekildi. Tipti Astana tórindegi Sәkenning eskertkishi men Týrkiyadaghy Elbasymyzdyng eskertkishteri de úqsas. Aqmolany Sәken Seyfullin (1925 jyly) astana etudi armandaghan edi, ol izgi oiyn Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev jýzege asyrdy. 
Aqynnyng aqtalghanyna attay 30 jyl ótken son, 1988 jyly Sәken Seyfullin múrajayyn ashu N. Nazarbaevtyng peshenesine jazylypty. Biyl Sәken múrajayynyng shiyrek ghasyrlyq (25 jyl) torqaly toyy. QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyn: «Tәuelsiz Qazaqstandy Sәken Seyfullin babamyzdyng әruaghy jelep-jebey bersin!» degen úrpaqtan-úrpaqqa qaldyrghan amanat lebizi múrajay tórinde túr. 
Nazgýl Sapiyanova, 
S.Seyfullin múrajayynyng ghylymy qyzmetkeri

 

1 pikir