Kópten kýtken «songhy qonyrau» da óte shyqty. Balanyz on bir jyl boyy bilim alyp, týlep úshqan altyn úyasyn qimay attansa da, jýzinen quanysh lebi esip túrdy. Óitkeni, mektep bitirgenin toylauy kerek qoy. Qazaq bolghan song toydy jaqsy kóretinimiz taghy bar. Perzentiniz ýshin bar tapqan-tayanghanynyzdy ayamaytynynyz týsinikti. Tipten shekara asyryp, sonau Týrkiyagha deyin qydyrtyp qaytugha beyilsiz. Degenmen, búl toy úzaqqa sozylmaydy. Óitkeni, alda balanyzdyng atyn estigende tizesi dirildep, úiqysy qashatyn ÚBT-da ótti. Bireui bórkin aspangha atyp quansa, endi biri púshәiman halde jýr. Ózin kinәlaydy, ainalasyn jazghyrady, jaghday jasamady dep ata-anasyna ókpeleydi. Ókpeleri oryndy ma osy?

Balany kóshe tәrbiyeleydi...

«Bala – bauyr etin» deymiz. Tar qúrsaqty kenitip, tas emshekti jibitip, ózegindi jaryp shyqqan perzentin kim jek kórsin. Bala degende shyghargha janynyz bólek. Byldyrlap sóilegeni de, tәi-tәy basyp jýrgeni de – siz ýshin naghyz mereke. Qanshalyqty sharshap-shaldyqsanyz da balanyzdyng perishte jýzin kórgeninizde búl dýniyening bar tauqymetin úmytyp, ózgeshe bir sezimge bólenesiz. Áytse de, balanyz ósken sayyn onyng qajettilikteri de arta týsetini bar. Ol da bolsa moynynyzgha auyr jauapkershilik jýkteytini haq. Yaghni, búrynghydan da qomaqty qarajat tabugha tura keledi. Endi siz qarajat tabugha qolbaylau bolghan balanyzdan aryludyng qamyn jasaysyz. Yaghni, balabaqshagha tapsyrasyz. Áriyne, balabaqshanyng bereri kóp. Biraq, alyp baryp, alyp qaytqanda ghana tóbe kórsetpeseniz, qalghan uaqytta ol jaqqa attap baspaysyz. Balanyzdyng ne ýirenip, ne bilgenin tekseruge de uaqytynyz jetpeydi. Shyndyghynda, uaqyt bólmeysiz. Jattap alghan bir-eki taqpaghyna mәz bolasyz.

Sóitip bir kýni balanyz mektep tabaldyryghyn attaydy. Ol kýnge qalay jetkenin bayqamay da qalasyz... Endi sizding alyp baryp, alyp qaytu mehnatynan qútylyp, arqanyz keniydi. Ántek bir mezgil balanyz әlippeni oqyp, birge birdi qossa eki bolatynyn bilgenine marqayyp, «Mening balam bәrin biledi» deysiz... Sol degeninizden tanbastan, birinshi synypty bitirgenshe arakidik «Álippesinin» betin ashtyryp, óz atyn jazghangha deyin qadaghalaudy ghana bilesiz. Birtindep mektepke at izin salghandy qoyyp, balanyzdyng qanday sabaq oqyp jýrgeninde de sharuanyz bolmaydy. Barlyq jauapkershilikti múghalimderge artyp qoyasyz. Al sol sengen ústazdarynyz ókimetting qolbalasyna ainalyp, aghash aqtap, kóshe tazalap jýrgen de balanyzdyng qanday sabaq oqyp jýrgeni sizdi qyzyqtyrmaydy da. Ústazben birge bala tәrbiyesi de «kóshe laghyp» ketkenine nazar audarmaysyz. «Balanyng alghashqy ústazy – ata-anasy» degendey, balanyzdyng naghyz ústazy óziniz ekeninizdi sezinbeysiz. Ara-túra pysyqtyghynyz ústap, sabaghyn teksermek bolsanyz da, ózinizding biliminiz jetpey, solqyldaqtyq tanytasyz. Keyde balanyz týsinbegen jerin súrap jatsa, odan ebin tauyp qashqalaqtaysyz. Óitkeni basynyzdy qatyrghynyz kelmeydi. Tek kiyimi men tamaghyn, oqu qúraldaryn qamtamasyz etsem boldy dep ózinizdi júbatasyz. Soghan senginiz keledi...

«Áke, maghan kónil bólinizshi...»

Birde balasyna onsha kónil bólmeytin әke bolypty. Tang ata salysymen júmysqa ketip, ýiine qaranghy týskende biraq oralatyn bolsa kerek. Balamnyng qarny toq, kiyimi býtin, basqa da qajettilikterden tapshy emes, búdan basqa oghan ne kerek dep oilaydy eken. Birde balasy әkesinen: «Áke, kýndelikti qansha aqsha tabasyz?»  – dep súraydy. Sonda әkesi: «Eki myng tengedey tabamyn», – dep jauap beredi. Balasy әkesinen myng tenge bere túruyn súraydy. Ákesi aqshanyng ne ýshin kerek bolghanyn týsinbese de, birinshi ret súrap túrghandyqtan kónilin qimay, súraghanyn beredi. Sóitse balasynyng jinap jýrgen myng tenge aqshasy bar eken. Eki myng tengeni әkesine qayta úsynyp: «Áke, myna aqshany alyp, maghan bir kýninizdi qiya alasyz ba?» – degen eken. Sonda ghana әkesi óz qateligin týsinipti. Kórdiniz be, balanyzgha eng aldymen basqa emes, siz kereksiz.

Sóitip kýndelikti tirshilikting kýibenimen arpalysyp jýrgeninizde balanyzdyng mektep bitiruge tayap qalghanyn sezbey de qalasyz. Keshegi nәreste býgin ózinizben birdey bolyp shygha keledi. Dәl osy jyly ghana oghan kónil audarghan synay tanytyp, auyr talap qoya bastaysyz. Ár sózinizding lәminen men seni oqyttym, barlyq mýmkindik jasadym degen suyq ray bayqalyp túrady. «Qaytseng de JOO-gha týsesin, bizde seni aqsha tólep oqytatyn jaghday joq» degen búiryq rayly sóilemder kýndelikti qaytalana bastaydy. Biraq búl talap-tilekteriniz balanyzdyng bolashaghyn oilau emes, óz maqsatynyz ben abyroyynyzdy asqaqtatu mýddesine úlasyp jatady. Óitkeni, basqalardyng aldynda artyq kórinip, dos, dúshpanynyzgha kýlki bolghynyz kelmeydi. Eger balanyz mektepte ýzdik oqyghan bolsa, onda talap-tilekterinizdi ýdete týsesiz. Búl balanyng psihologiyasyna auyr salmaq salyp, óz-ózine senimdiligin әlsiretedi. Eger ÚBT-dan ótpey jatsa, óz-ózine qol júmsaugha deyin aparuy mýmkin.

Oqy ma, júmys istey me?

Eger synnan sýrinbey ótip, uniyversiytetke týsip jatsa, aqshanyzdy balanyzdyng til ýirenip, kurstargha jazyluyna emes, kerisinshe ainalandy týgel shaqyryp, mәn-maghynasy joq yrdu-dyrdugha júmsaytyn ata-analar da bar. Al ótpey jatsa, para berseniz de aqyly bólimge týsirmey tynbaysyz. Bir sәt kýndelikti qadaghalaudan bosap, sizden ajyrap, bilim quyp jyraqqa ketken son, balanyz erkindikke jetip, oiyna kelgenin istey bastaydy. Sabaqtan góri óziniz bastama jasap bergen toy-tomalaqqa ýiirsek keledi. Kitaphanalardy emes, barlar men týngi klubtardy jaghalaydy. Sóitip jýrip diplomynda alar, әitse de jartykesh maman bolyp shygha keledi. Al aqyly bólimge týskenderining jaghdayy mýldem basqasha. Siz oqu aqysyn tólegeninizben, onyng basqa kerek-jaraqtary jetip artylady. Oghan qalanyng qymbatshylyghyn qosynyz. Endi balanyzdyng tek jatpay qosymsha júmys isteuine tura keledi. Qolayly boluy ýshin týngi mezgilde. Týnimen úiqysy qanbaghan adamnyng ertesi sabaqty týsine qongy neghaybyl. Búlar joldary bolghandar. Óitkeni qazirgi kýni júmys tabu qiynnyng qiyny. Júmyssyzdyq pen aqsha tapshylyghy әlpeshtep ósirgen perzentinizdi teris jolgha iytermeleui bek mýmkin. Jigitter úrlyq pen tonaudy kәsip etse, qyzdar jezókshelikke boyúrmasyna kim kepil?.. Arty ne bolary bәrimizge belgili. Teris pighyldy sektalardyng da studentterdi jii jaghalaytyny nelikten ekenin endi týsingen shygharsyz.

Sizding mindetiniz ne edi basyndaghy? Balanyzdy oqugha týsiru ghana ma edi? Al oqu qúrghyrdy tynyshtyqta, toqshylyqta, qarjylyq tapshylyqsyz indetse, onyng qayyry әldeqayda kóp bolary anyq qoy. Ata-analardyng kópsandysy balasynyng oqyghanyna ghana mәz, al onyng qalay oqyp, qayda túryp, ne iship, ne jep jýrgenine mәn bermeydi. Mektep bitirgenshe azda bolsa qadaghalaumen bolghan balanyng «bos uaqyty» uniyversiytette birneshe ese artady. «Bos uaqyt» - ne qylmysqa, ne jalqaulyqqa, ne kerenaulyqqa bastaytyn jol. Uniyversiytet qabyrghasyndaghy uaqyt – ótpeli kezen. Osy mezetti dúrys jýieley almaghan jastyng taghdyry qyl ýstinde ekenin kóp ata-ana týsine bermeydi...

 Endeshe, qaytpek kerek?

Bir dana qariyagha jas júbaylar kelip, balalaryn qay jastan bastap tәrbiyeleu kerek ekenin súrapty. Sonda qariya: «Balalaryng qansha jasqa keldi?», – degende, olar: «Ýsh jasqa keldi», – dep jauap beredi. «Endeshe ýsh jylgha keshigipsinder», – degen eken kópti kórgen aqylman. Demek, bala tәrbiyesin dýniyege kelgen sәtten bastap qolgha alynyz. Balanyzgha ony әrqashan jaqsy kóretininizdi bildiriniz. Árqanday iste qoldau tanytynyz. Qolynan keletin nәrseni ghana talap etiniz. Bilim aluyna jaghday jasanyz. Boyyna qazaqy qasiyetterdi sinire biliniz. Eng bastysy, balanyzgha uaqyt bóliniz. Tipti júmysbasty bolghan kýnning ózinde, aptasyna bir kýninizdi balalarynyzgha arnanyz. AQSh preziydenti B. Obama qoly qalt etken uaqytty balalaryna arnaydy eken. Sizding júmysynyz onyng júmysynan kóp emes shyghar... Siz bala tәrbiyeleu arqyly otanynyzgha ólsheusiz ýles qosyp jatqanynyzdy úmytpanyz!

Núrserik Tileuqabyl

Abai.kz