DSÚ QAZAQSTANGhA NE BEREDI?
10-nshy mausymda Qazaqstannyng Dýniyejýzilik sauda úiymyna kirui turaly kelisimder ayaqtaldy. Býgin, yaghny 22-nshi mausym kýni Qazaqstannyng DSÚ kiru jobasy resmy týrde bekitilip úiymnyng 161 mýshesinen túratyn Bas Kenesting qabyldauyna jiberiledi.
«Men Qazaqstan Respublikasynyng ýkimetin osy tarihy kezenmen qúttyqtaymyn. Men Qazaqstandy DSÚ taghatsyzdana kýtemin» dedi úiymnyng bas diyrektory Robertu Azevedu.
Qazaqstannyng búl dýniyejýzilik úiymgha kiruin shynymen tarihy kezeng dep baghalaugha bolady. Elimiz DSÚ mýshe bolugha 1996 jyldyng 29-nshy qantarynda ótinish beripti, arada az ba, kóp pe 19 jyl ótti.
Sonymen, Dýniyejýzilik sauda úiymy Qazaqstangha ne beredi? «Alipariy» investisiyalyq kompaniyasynyng saraptama departamentining diyrektory Aleksandr Razuvaev Qazaqstannyng búl úiymgha kiruin «eng sәtti postkenestik joba» dep baghalaydy. Onyng oiynsha, úiymnan útarymyz kóp. Ásirese, qaytaóndeu sektoryna halyqaralyq korporasiyalar tartylyp, qazaqstandyq tauardyng әlemdik naryqqa shyghuyna layyqty әri tiyimdi jol deydi.
Al, sayasattanushy Denis Krivosheev qazirgi qalyptasqan sayasi-ekonomikalyq jaghdayda Qazaqstannyng DSÚ kirui qauipti degen pikir bildiredi.
«DSÚ mýshelikke ótudi biylik Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa qarama-qayshylyq dep týsinedi, әsirese eksport tónireginde. Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda Resey aimaqtyq mýmkindikterin paydalanyp qazaqstandyq resurstardy shetke shygharuda qosymsha qiyndyqtar tudyruy mýmkin» deydi sayasatker.
Onyng oiynsha, reseyding joghary shendileri Qazaqstannyng DSÚ kiruine qarsy, «Mәskeu ózining batystaghy qarsylastary DSÚ arqyly Qazaqstan men Resey arasyna jik týsiredi dep qauiptenedi» deydi D.Krivosheev. Sonday-aq, sarapshy bizdikindey әlsiz ekonomika ýshin integrasiya әrkez qauipti, ashyq bәsekelestik óndiris pen qayta óndeu salasyn sergeldenge salatynyn aitady.
Al, «Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasynyng ekonomikalyq integrasiyalar departamenti diyrektorynyng orynbasary Asqar Qysyqov, «Qazaqstannyng DSÚ kirui qazaq ekonomikasy ýshin eng qajetti qadam» degen pikir aitady.
«Tenizge tikeley shyghatyn joly joq el ýshin halyqaralyq sauda naryghy – ýlken qajettilik. DSÚ mýshe bolyp kiru otandyq óndiristing bәsekege qabilettiligin arttyru jolyndaghy qajetti qadam. Ekinshiden, búl Qazaqstangha investisiya tartudyng eng tiyimdi joly» deydi Qysyqov.
ult.kz