OQO futboldan olimpiada rezervin dayyndaytyn balalar men jasóspirimderding mamandandyrylghan sport mektebining diyrektory, qalalyq mәslihattyng №23 saylau okrugining shaqyrylym deputaty Ermek Dәrmenovpen súhbat.

– Ermek Amanjolúly, saylaualdy túghyrnamanyzda qanday mәsele kóterip ediniz?

– Eki ret deputat bolyp saylandym. Tórtinshi jәne besinshi shaqyrylymda da jasaghan baghdarlamam birdey boldy. Tek kishkene ózgerister engizgenim bolmasa. Al jalpy aitar bolsam, ózimning saylaualdy túghyrnamamda «qanday mәsele kóteremin? Qay baghytta júmys isteymin?» dep biraz oilandym. 2007 jyly alghash ret deputattyq saylaugha týsken kezimde kópqabatty túrghyn ýilerde mәsele kóp bolatyn. Taldau jasau arqyly aulalardy, oiyn alanshalaryn qalpyna keltiru, әrbir ýiding podiezge kire beris esigin jóndeu jәne aulagha kiretin joldardy jóndeu júmystaryn baghdarlamama engizdim. Mening saylau uchaskeme 11,12,15 jәne 16 shaghynaudannyng bir bóligi kiredi. Onda tek kópqabatty ýiler ornalasqandyqtan, mәsele de shash etekten edi. Mysaly, erigen qar men janbyr suy ýiding jertólelerin basyp ketetin. Sonyng caldarynan masa qaptady, qolansa iyis payda boldy. Keybir ýilerdegi jylu qúbyrlary isten shyqty. Jertóleni tazalau ýshin sorghylau júmystary jii jýrgiziletin. Búdan túrghyndardyng mezisi shyqqan edi. Sosyn, jazda balalar uaqytyn bosqa ótkizbesin dep, olardyng uaqytyn tiyimdi paydalanugha qatysty bir punkt engizdim. Esterinizde bolsa, 2007 jyly jas balalar arasynda araq ishu, temeki shegu jәne toksikomaniya órship túrghan edi. Mening qaramaghymdaghy 11 shaghynaudan kriminogendi sanalatyn. Onyng ýstine túrmysy nashar otbasylar, jalghyzilikti analar qatary kóp bolatyn.

– Berilgen uәde oryndalyp jatyr ma? Osy kýnge deyin qanday júmystar atqardynyz?

– Men uәdeni ýiip-tógip bergen joqpyn. Halyqpen kezdesulerimde ashyghyn aittym. Saylaualdy baghdarlamammen tanystyryp, sonda kóterilgen mәselelerdi birlese sheshetinimizdi aittym. Halyqqa qatysty mәseleni meylinshe erterek budjetke engizuge yqpalymdy tiygizetinimdi aittym. Deputat – bankir nemese әkim emes. «Siz uәde berdiniz ghoy, oryndamaysyz ba?», – dep kelgender boldy. Jalpy, halyqtyng erkin bildiru – әr deputattyng mereyli mindeti. Saylanghan son, halyqtyng aryz-shaghymyn jinap, sessiyada balalar ýshin oiyn alanshalarynyng qajettigin kóterdim. Sóitip, bes aulagha oiyn alanshasyn saludy bastap kettik. Sodan beri biraz uaqyt ótti. Oghan qosa, mening baghdarlamammen Elbasynyng sayasaty men qalanyng sayasaty dóppe-dóp keldi de, men kótergen mәseleler dóngelenip sheshimin taba bastady. Qazir әr aulagha 5-6 million tenge bólinedi. Oiyn alanshalaryna qatysty júmystyng 98 payyzy oryndaldy. Ózime qarasty shaghynaudandarda aularalyq 13 futbol alanshasy bar. Trenajerlar da qoydyq. Ishki oram joldar jóndeu kórdi, aryq-atyzdargha bordurlar qoyyldy. Búrynghyday jertólege su kirmeytin boldy. Aulalargha beynekameralar, tәrtip saqshylary otyratyn dýngirshekter qoyyldy. Onyng biri №40 mektepting janyna ornalasty. Sonymen qatar, osy mektep ornalasqan kóshege baghdarsham jaqyn túrsa da, jasandy jol kedergisin qongdy talap ettik. Kóshening arghy-bergi jaghyna balalar kóp ótetindikten, jol kólik oqighasy da jii bolatyn. №43 mektepke bastaytyn jol da apatty edi. Asfalit jol tóselip, mekepting ainalasyn qorshadyq. Jalpy, bilim úyalarymen baylanysym tyghyz.

– Qazir qalanyng tazalyghyna kóp kónil bólinip jatyr. Aulalargha qoyylghan beynekameralar arqyly baqylaugha mýmkindik tudy. Shymkenttikter WhatsApp nómiri arqyly tazalyqqa baylanysty habarlama jibere alady. Al sizding saylau okruginizge qarasty aulalar taza ma?

– Qoqys mәselesi әrqashanda ózekti. Eng qyzyghy, qoqys jәshikteri túratyn alanshalar retke keltirilgen kezde, túrghyndardyng basym bóligi qoqys jәshigin óz aulasyna jolatqysy kelmeydi. Aulanyng synyn búzady, qolansa iyis shyghatyn boldy degen syltau kóbeydi. Túrghyndargha eurokonteynerlerding tóbesi jabyq, qar men janbyr su tiymeytinin, iyis shyqpaytynyn aityp týsindirdim. Aulanyng tazalyghy túrghyndardyng ózine baylanysty ekenine kózderi jetti. Ýiden shyqqan qoqysty oiyn balasynyng qolyna ústatyp jiberedi kóbi. Al bala ony qoqysqa tastady ma? Mine, mәsele qayda jatyr? Tazalyq tәrbiyemen de úshtasyp jatyr ghoy.

– Saylaushylarynyz sizdi tanidy ma? Qarym-qatynas qanshalyqty tyghyz?

– Saylaushylarymmen jii baylanysta bolamyn. Birazy kóztanys bolyp qalghan. Ásirese, ardagerler, ýy komiytetterining tóraghalary. Qazir jas balalar da tanityn boldy. Ángimemizding basynda aityp óttim ghoy, balalar jazghy demalysty aulada nemese kóshede sendelip ótkizbeui tiyis dep. Er balalargha onsyz da kónil bólingen. Olar auladaghy sport alanshasynda, stadionda dop tebedi, basqa da ýiirmelermen qamtylghan. Bayqap qarasaq, qyzdargha mәn berilmegen eken. Sodan olardyng da bos uaqytyn tiyimdi eteyik degen maqsatpen by ýiirmesin ashtyq. Ýiirmede ýirengen biylerin ata-analaryna, kórshilerine kórsetip, ózara jarysady. Mәselen, 11 shaghynaudanda osymen eki jyl qatarynan biyden jarys ótkizip kelemiz. Ata-analar riza boldy. Jenimpazdardy anyqtap, tartu-taralghylaryn ýlestirip berdik. Qyzdar «kelesi jyly da osynday jarys ótsinshi» dep qiylyp qaldy. Ýy komiytetining tóraghalaryn jaqsy tanimyn (kýledi-avtor). Ásirese, qazir tyghyz baylanystamyz, óitkeni jylu mausymy bastalghaly beri әdettegidey qalamyzda mәsele de arta týsedi. Arnayy izdep keletinderi bar, telefon arqyly habarlasatyndary da kóp. Jylyna eki ret halyqpen resmy týrde kezdesemin. Al beyresmy kezdesulerge uaqyt belgilemeymin de, shektemeymin de. Ár aulagha baryp, sondaghy ýy komiytetining tóraghalarymen, qarttarmen jýzdesemin. Ata-әjelerdi әrkez tughan kýnderimen qúttyqtaugha tyrysamyn.

– Shymkentte «qyzyl syzyq» mәselesi ózekti. Kommersiyalyq nysandar zandy búzyp, payda tauyp jatyr. Deputattar osy túrghyda biraz mәsele kóterip jýr. Osyghan qatysty ne aitasyz?

– Sol kezdegi әkimderding atyn atap, jamandamay-aq qoyayyq. «Qyzyl syzyqtan» asqan kommersiyalyq nysandar óz uaqytynda zandastyrylyp qoyghan. Olardyng bir-ekeui sotta jendi de. Óitkeni, qoldarynda memlekettik aktisi bar, barlyghy zandy. Biraq, «qyzyl syzyqpen» kýres nәtiyjesiz dep aita almaymyn. Mәselen, «Imran» sauda ýiining aldyndaghy jazghy dәmhanany, Qonaev danghyly boyynda ornalasqan «Imrannyn» birneshe dýngirshekterin alyp tastadyq. «Akasiya» dýkeni manynda jayau jýrginshiler jolyna salynghan dýken bolatyn. Ony da rettedik. «Shәmshi» alleyasynda da dýngirshekter kóp ornalasqan edi, olardy da alyp tastadyq. Al «Keng babagha» keler bolsaq, júmys jalghasuda. Olar memlekettik aktilerin zandastyryp alghan. Salyq tólep jatyr.

– Ózinizdi belsendi deputat sanaysyz ba?

– Men ýndemey qalghan deputatpyn dep aita almaymyn. Sessiyada mәsele kóteruge tyrysamyn. Belsendilikting reti osy eken dep bey-bereket sóiley beruge de bolmas. Ár nәrsening óz jóni bar. Ásirese, qalanyng budjeti talqylanyp jatqan kezde aqshanyng qayda júmsalyp jatqanyn biluimiz qajet. Manyzdy mәselege kóbirek nazar audaru kerek bolady. Mysaly, 2012 jyly stadiondar turaly mәsele kóterdim. Ol kezde mektep stadiondarynyng topyraghy shyghyp jatatyn. Balalar shannyng arasynda oinap jýretin. Al onyng densaulyqqa qanshalyqty keri әseri baryn aitpasa da týsinesiz. Jasandy gazon tóseyik degen úsynys aittym, әriptesterim qoldady. Qazir mektepterding 80 payyzynda sport alanshalary salynghan jәne jasandy gazon tóselgen.

– Qalalyq mәslihattyng kezekti shaqyrylym deputaty bolyp saylandynyz delik, sol kezde qanday mәsele kóterer ediniz?

– Taghy da deputattyq mandat búiyryp jatsa, birinshiden, jylu jýielerin retteuge qatysty mәsele qozghar edim. Qazandyqtan shyqqan jylu pәterge kelgenshe suyp qalady. Óitkeni, Shymkentte jylu jýieleri jerding ýstimen ótken. Qúbyrlar qaptalghan jylu saqtaytyn materialdar kóp jerlerde júlynyp tastalghan. Saldarynan kópqabatty ýilerge keletin jylu sapasyz. Ekinshiden, mәdeny is-sharalardyng manyzdylyghyna, mәnine kónil bóler edim. Árbir sharanyng tәrbiyelik mәni boluy kerek. Ýshinshiden, balalar arasyndaghy suisid mәselesin kóteremin. Qazirgi tanda búl jaghday tek qaghaz týrinde ghana jýzege asyp jatyr. Mekteptegi psihologtargha tapsyrma beremiz. Boldy. Ol qanday júmys istep jatyr? Balalarmen, ata-analarmen qalay sóilesedi? Onda sharuamyz joq. Áyteuir, qaghaz jýzinde keremet. Suisid jayy turaly eki jyldan beri mәsele kóterip kelemin. Búl turaly Parlament Mәjilisining depuaty Úlasbek Sәdibekovke de aitqanmyn. Mektepterdegi әleumettik tensizdik balalardyng bólinuine әkelse, al onyng saldary suisidke jeteleytini dәleldengen. Sondyqtan, osyghan qatysty rolikter men filimderdi kóptep shygharyp, mektepterde kórsetu qajet. Búl nauqandyq emes, kýndelikti jýrgiziletin júmys. Jalpy, jogharyda atalghan mәseleler boyynsha pikir-úsynystarymdy bildirip jýrmin. Qalamyzdyng ósip-órkendeuine janashyrlyqpen qaraytyn azamattardyng birimin.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan  Elimira MYQTYBAEVA

Abai.kz