– Býgin auylgha jýremiz, – dedi sheshem tan­ghy shay ýstinde. – Týnde týsimde әjendi kór­dim. Aq boz atqa minip alyp, biyik taudyng ýs­tinde jýr eken, jaryqtyq. Qúran dәmetip jýr-au. Merekege oray ýsh-tórt kýn demal­mau­shy ma en? Týske qaray jolgha shy­gha­yyq.

– Mashinam búzylyp túr ghoy, keyinirek bar­saq qalay? 

– Sening mәshineng ne synyp bitpedi, ne ja­­­salyp bitpedi. Keyin-keyin deytin әngimeng de tausylmaydy. Shamam barda barayyn. Ke­yin tósek tartyp qalsam, óz janymmen әu­re bolarmyn. Senderding arttarynnan erip, qalagha keldik. Auyldaghylar ol kem­pir­ding basyna baryp qúran oqidy dey­mi­sin?

– Jayau-jalpy jolgha shyqqanymyz sizge auyr soqpay ma dep otyrmyn. Men ghoy jýre berem. Beliniz auyrady, ayaghym syrqyraydy dep jii aitasyz ghoy, – deymin kónilin aulay sói­lep. «Eshtene etpeydi. Adam qartayghan song auyrmaytyn jeri bola ma? Kólik de­gening qazir aghylyp jatyr. Qúdayyna qa­ra­ghan bir músylman alyp keter, ne bopty? Auyl­gha jetkesin ondaghy aghayynnyng at-kó­ligi bar. Bireui bolmasa, bireui úyalghanynan әkep tastar» degen sóz lәminen alghan be­ti­nen qaytpaytynyn anghardym. Odan әri she­­shemmen sóz talastyrmadym da. Osylaysha oilamaghan jerden shúghyl jinalyp, jol­gha shyqtyq. Almaty–Óskemen trassa­syn­da kóp túrmadyq. Esik pen tórdey ýlken qara djip alyp ketti. Sheshem ayaghymdy ja­zyp otyrayyn dep aldynghy oryngha jay­ghas­ty. Men ózim jalghyz artqy salongha otyrdym. Kólik iyesi – jasy elulerdegi jigit agha­sy. Úqypty kiyingen. Qoiy qara múrty men kó­zine taqqan qara kózildirigi sәn­qoy­ly­ghy­nan habar berip túr. Bir qaraghanda syrbaz kóringenimen, kisige dýrbimen qaraghanday ayaghynnan bastap basyna deyin sholyp shy­gha­dy eken. Sózge sarandau ma dep topshy­la­ghan shopyrymyzdyng ishi pysty ma, Qapsha­ghay­dan asqanda sheshemdi әngimege tartty:

– Apa, nemerenizdi ertip qayda barasyz? – dedi radiosynyng dausyn bәsen­de­tip. 

– Auylgha bara jatyrmyn, ainalayyn. Enem­ning basyna qúran oqytayyn dep. Qa­zirgining kelinderi enelerin ólse dep qarghap oty­rady. Biz, mine, sýiegi bayaghyda qurap qal­ghan enemizdi úmytpaymyz. Kәri sýi­egi­mizdi sýiretip baryp túramyz. Al mynau ne­merem emes. Qartayghan shaghymda qy­ryq­tan asyp, eluge kelip qalghan kezimde tauyp al­ghan sýt kenjem ghoy. Bizding kezde balany ta­ba beretinbiz. Býgin she? Býgingiler bir-eki ba­ladan artyq tappaydy, – dep qazirgining ke­linderin taghy da tildep aldy. Sheshemning ja­uaby únady ma, róldegi jigit aghasy: «Onynyz ras, onynyz ras», – dep qarq-qarq ký­lip aldy da:

– Jasynyz neshede? – dep taghy bir saual tastady. 

– Seksenning ekeuindemin.

– Seksen eki dep eshkim aita qoymas. Tyng ekensiz. Óniniz de jaqsy eken. 

– E-e-e, ózindi-ózing kýtsen, balalardyng qy­­zy­ghyn kórip ortasynda jýresin. Biz sә­bet ke­zining adamdarymyz. Ol zamanda qa­tyny bar, erkegi bar, bәri ishti emes pe? Me­ning atalarym dindar adamdar edi. Ateist bo­lyp ós­sek te saytan sugha jolamadyq. On qúrsaq kó­terdim. Júmys jasamay, balamen otyrdym. Ene kórmedim. Enem ózime kelin boldy. Ja­ryqtyq jaqsy adam edi. Ámbe shalym da jaq­sy tapty. Ómirbaqy sap­qoz­dyng bas betbra­shy boldy. Kýtimim jaman bolghan joq, – dep baryp toqtady. 

– E-e-e, sovet ýkimetin qúrtqan sizder eken­sizder ghoy. Partiyanyng malyn jep ta-uysyp, – dep sheshemning súhbattasushysy ta­­ghy da qarqylday kýlip, әzildegendey bol­dy.

– Sen de aitasyn-au, qaraghym, ol sәbet ýki­­­meting adamgha adam etin jegizip edi ghoy. Sosyn qoyyn jegizdi. Sózding shyny kerek, onyng ózin úrlap-jyrlap jedik, – dep sheshem búl joly jaqtyrynqyramay jauap qat­ty. Anamnyng ashushang minezin jaqsy bi­le­tin men әngimening auany mýldem basqa jaq­qa búrylsa dep ishtey tiley bastadym.Ekeu­ding әngimesi azdaghan pikirtalastan keyin baryp jarasyp ketti. Kólik jýrgizushi sóilese kele sheshemning bauyry bolyp shyqty. Ol da malqar ruynan eken. Sheshem Lepsi men Balqash kólining arasyn jaylaghan Kóten tәuip jayly bilgenin bayandady. Mening ayaq asty tabylghan malqar naghashym bas­tap­qyday sóz talastyruyn qoyghan, qar­qyl­dauyn tyiyp, sóz tyndaugha kóshken. She­shem­ning әngimesi Jalanash әuliyemen ayaq­­talghan joq. Baqaly júrtyn biylegen Mú­sabek biyding úrpaghy ekenin aityp, sol ata­synyng qútty kelini bolghan, Basqan boyyn­daghy el «Aq apa» atap ketken óz әjesi jay­ly taghy bir úzaq әngimening shetin shy­ghar­dy. Ádette jasy úlghayghan qart adam ótken-ketken ómirin jii esine alyp otyrady. Sondyqtan shesheyding san tyndaghan әngimesi maghan qyzyqsyz. Men óz әjem jayly oigha shomdym...

***

– Auzyng bir qúrghamay qoydy ghoy, alqash! Lay sudy iship, kózing laylanady da túrady, lay­lanady da túrady. Atauyndy ishkir-ay! Ýi­degining bәrin tasyp bitting ghoy. 

Osylaysha shyrt úiqyda jatqan bizdi әkem­di alqashtyng astyna alghan sheshemning aiqayy oyatyp jiberdi. Ne bolghanyn týsinbey qal­ghan alty jasar әpkemning qyzy Farida kó­zin tyrnap ashyp, apasynyng qasyna kel­di. Men óz bólmemnen shyqpay, esikting au­zyn­da túrmyn. Ákemning sóileuge múrshasy әreng keldi. 

– Áy, qatyn, joldan bylay túr. Álde qúya­tyn birdeneng bar ma? – deydi. Sheshem shap­tygha týsti: 

– Anau orys qatyndaryna bar! Solar qúya­tyn shyghar. El isherge as, kiyerge kiyim tap­pay jýrse, seniki ne bitpeytin jetim qyz­dyng toyy?

 Shydamy tausylsa kerek, óz bólmesinen әjem shyghyp, әkem men sheshemdi sabyrgha sha­qyrdy: 

– Balalardyng mazasyn almandar, ja­tyndar. Áy, Núrjamal, kýieuinning iship kel­ge­nin birinshi ret kórip túrghan joqsyn. Bol­­dy, ashuyndy qoy. 

– Qoyynyzshy, apa! 

Ájem sheshemning sózin estimegendey bo­lyp: «Tauqan, sen de jata ghoy», – dep әkem­ning ayaq kiyimin sheshe bastady. 

Tenselip әreng túrghan әkem shesheme bir qa­raydy, әjeme bir qaraydy. Anam jata qoy­mady. 

– Nege «jatyndar, jatyndar» dey be­re­siz. Tauqangha «Araqty qoy degenning ornyna, balalardyng mazasyn almandar» deysiz. Men alyp jatqanday. Kórsin әkelerining al­qash ekenin. Qayta jiyirkenip ósip, keyin auyzdaryna almaytyn bolady. 

Ájem sabyrly keyipte: 

– Jamaljan, qoya ghoy, qoya ghoy, – deumen bol­dy.

– Qoy, qoy dep auzymdy jaba bermeshi, әy kempir. Sening asyraghan balan. Bir ba­lana jóndi tәrbie bere almaghansyn, qaq­pas! – dep aighay saldy. Ayaghynan әreng túr­­­ghan әkem esin lezde jinap:

– Áy qatyn, ne ottap túrsyn? Mening she­shemmen qalay-qalay sóilesesin?– dep zil­dendi. 

– Qaydaghy sheshen? Shesheng bayaghyda ólip qal­ghan. Búl – Iztileuding oinasy. «Oynas ottan ystyq, odan qalsa, boqtan sasyq» degen osy. Oinas emey kim búl kempir? Toqalym dese, qartayghan shaghynda әkeng qasyna alar edi ghoy. Endi búl kempirdi aljyghanda men qa­rauym kerek. Qazirding ózinde qoyghan zatyn tappay jarty kýn jýredi. Erteng tósek tar­typ qalsa, sheshem dep qaraghanyndy kó­rem? – dep tipten shatynay týsti. Búl jo­ly әjem «lәm» dep auyz da ashqan joq. Óz bólmesine kirip ketti. Álginde ghana ýige ten­se­lip әreng kelgen әkem maghan sauyghyp ket­kendey kórindi. Sharasyz kýige týsken. Elendep әjemning bólmesine qaraghyshtay beredi. Al shesheme janarynan yzghar tóge, tisterin shyqyrlata bulyghyp baryp:

– Áy, Núrjamal, aqylsyzsyng ghoy, aqyl­syz! – dep tysqa bet aldy. 

– Al sen, aqylgóisin. Kelgen jaghyna ket! Kýrshekti salyp alam, ashpaymyn esikti, – dep sheshem qaldy. Oghan kenetten ornay qal­ghan tynyshtyq únamasa kerek, etegine jar­masyp túrghan Faridagha: 

– Jýr-ey, qyz, jatamyz, bir úiqysy joq bala ekensin, – dep zeky týsti. Farida ja­zyqty janday jýzin jasyra: 

– Siygim kelip túr, – dedi auzyn jybyrla­typ. 

– Ýi, shyjyng kegir,– dep jiyenin syrtqa je­teley, – kózi syqsiyp, aumaghan anau Ziya­dash qatyn. Jaqsy bolsa, tartpas edi ghoy, – dep úrsyp barady. Ziyadash degen eng ýl­ken әpkemizding enesi, qúdaghiymyz edi.

Osy sәtti paydalanyp men әjemning ból­mesine kirip kettim. Enbektep baryp, qart she­shem jatqan tósekting astyna kirip jay­gha­syp ta aldym. Týzge shyqqandar kóp ai­nal­­may ýige qayta kirdi de, ashanada sәl ayal­dap, oryndaryna baryp jatyp qaldy. Ýi­de qaytadan óli tynyshtyq ornady. Al me­ning úiqym keler emes. Tósekting astynda eki tizemdi qúshaqtap, әr nәrseni bir oilap otyrmyn. Ájem shynynda da tósek tartyp jatyp qala ma? «Shirkin, adam balasyn qar­taytpaytyn dәri bolsa ghoy!» dep qiyal­dap ta qoyam. Ájeme birtýrli janym da ashyp ket­ti. «Adamnyng berekesin alatyn araqty kim oilap tapty eken?» dep ózime-ózim sú­raq ta qoyyp qoyam. Osylay otyryp kózim ili­nip ketipti. Ájemnin: «Qarash, ornyna ba­ryp jata ghoy», – degen sózinen oyanyp ket­tim. «Men joqpyn» degendey jauap qat­pa­dym. Óz tósegime baryp jatqym kelmedi. 

– Qarash, ayaghynnan syz ótedi endi, qú­ly­nym, bar, jata ghoy. Erteng erte túryp, sa­baghyna baruyng kerek, – deydi taghy da biya­zy ýnimen. Men demimdi ishime tartyp, ta­ghy da til qatqanym joq. Sәl ýnsizdikten song baryp әjem: 

– Qanash, kele ghoy qasyma, auyryp qa­la­syn, – dep aityp bolghansha әjemning qoy­nyna qalay kirip ketkenimdi ózim de bil­mey qaldym. Jastyghynyng astynan bir uys kәmpitti qolyma ústatty da, bauyryna ba­syp, qos betimnen ýzdiksiz sýie bastady. Men әuelde әjem jylap jatqan shyghar dep oilagham. Jylamapty. Tek, ol kisi de men siyaq­ty oyau bolghan eken. Men dýniyening bәrin úmy­typ, әjem bergen tәttini auzyma biri­nen song birin tyghyp jatyrmyn, tyghyp jatyrmyn. Qos qolym toly neshe týrli kәmpiyt. Ájemning ystyq qoyny. Netken rahat! Ájem: 

– Asyqpay je, Qanash, asyqpay je, – dep júmsaq alaqanymen basymnan sipap, – Qúrsaghyma bitpeseng de qúshaghyma bitken balamsyn, – dep qaytalay berdi, qaytalay berdi. Ol kezde men búl sózding maghynasyn esh týsingenim joq... 

***

– «Oybay-ay, auyryp ketti! Basymnan úr­mashy, Núrjamal, basymnan úrmashy», – dep shyj-byj bolyp jatyr eken әjem qaq­pany ashyp, aulagha kirgenimde. Songhy kezde qart әjem jatyn ornyn bylghap qoya­tyndy shygharghan. Ol kisini jas baladay tysh­qaq kegirding astyna alyp sheshemning juyn­dyruy – ýirenshikti kóriniske ai­nal­ghan-dy. Aldymnan jýgirip shyqqan Maylyayaq bolmasa eki sheshem de maghan nazar audarghan joq. Anam aighaylay-ayghaylay sharshaghan bolu kerek: 

– Apatay-au, nege qyzarmaghan qyza­naq­ty jey beresiz? Ishiniz óte beredi ghoy. Sizdi jas baladay qashanghy juyndyra berem, – dep jalynugha kóshken. 

– Qúryp qalghyr, ne deydi? Ózderining ish­teri ótedi de menen kóredi. Ózi shytymdy qay­da jiberdin? – dep basyndaghy oramalyn izdep, ony tappaghasyn kelinining ba­syn­da­ghysyn júlyp alyp, appaq quday basyn jasyryp, qart sheshem tayaghyna sýienip, ýige qaray asyqty.

Shylapshyndaghy sudy tógip jatyp, anam me­ning kelgenimdi anghardy. 

– Qalay, Qarash, emtihanyndy tapsyra al­dyng ba? Tapsyra aldym degendey basymdy iyzedim. 

– Áy, matematikadan dym bilmeysing ghoy. Áyteuir, ýsh qoyyp bergen shyghar, – dey­di. Búl joly da ýndemedim. Tek ýige tez kirip ketudi oiladym.

– Osy ýiding adamdary shetinen tilderin jútyp qoyghan! – dep aighay saldy. Osy kez­de: 

– Jamal-au, beretin shayyndy bersenshi. Qay­da ketip qaldyn? – degen kórshi Saliqa apa­nyng dauysy estildi. 

– Áy, Qarash, qayta-qayta bas-basta­ryna shay qaynatyp otyratyn uaqytym joq. Kiyimindi auystyryp, tez shyq. Saliqa apan­men otyryp birge shay iship al! – dedi de sheshem dәu alma aghash týbine jayghan das­tarhanyna qaray jýrip ketti. Kóp ke­shikpey men de dastarhan basyna keldim. Dón­gelek qazaqy jer ýstelding ýstinde buy búr­qyrap samauryn qaynap túr. Ýlkenderding de әngimesi qyza bastaghan. 

– Eneng qanshagha keldi? – deydi kórshi apa. 

– Toqsannan asty. 

– E-e, jomart qúday ghúmyr jasyn úzaq qyl­ghan eken. Biz ol jasqa kelemiz be, kel­mey­miz be? 

– Bala-shaghanyng mazasyn alghannyng ne­si jaqsy. Esing barda Qúdayyna uaqytyly ket­ken dúrys. Qazir men otyrmyn ghoy asty-ýstin tazalap. 

Saliqa kempir әngime auanyn basqa jaq­qa búrghysy keldi bilem, sheshemning tary­syn maqtady. Sóz arasynda: «Qazan jap­payyndy kýidirmey, qalay dәmdi etip pisir­gen­sin?» – dep qoyady. Sheshem búnday maq­­­­taulardy elegisi joq.

– Búl kempir – Tauqannyng ógey sheshesi. Tu­ghan enem Qaysha degen aq qúba, eki kózi badanaday әdemi kempir edi. Balasaz júrty Aqqaysha atap ketken. Bar joghy 54 jasynda ómirden ozdy, – dep әngimesin bastady. Shayyn bappen soraptap iship otyrghan kórshi apa «solay ma?» degendey, kesesin ýstel ýs­tine qoyyp, úzaq әri qyzyqty әngimening bas­­talghanyn týsindi. Qos bóstekke shyn­taq­tay týsip, kesesin shesheme úsyndy. 

– Búl Últuar kempir, myna Sarqant óni­ri­ne aty shyqqan Onlabay degen baydyng qy­zy bolghan eken. Aq pen qyzyldyng so­ghy­synda әke-sheshesin patsha әskeri shauyp óltiripti. At jalyn tartyp mingen bes aghasy bol­sa kommunisterding oghyna úshqan. Ózderi on tórt aghayyndy bolghan kórinedi. Al qal­ghan bauyrlary ashtyq jyldary dýniyeden ozghan. 

– E-e-e, el men el aiyrylghan ol bir zúl­mat jyldar edi ghoy, – dep Saliqa kempir auyr kýrsinip aldy. 

– Qysqasy, kórmegen qiyndyghy joq. Qar­shadayynan enbekke aralasqan. Ómir­ba­qy sauynshy bolghan ghoy. «Qysty kýni ja­lang ayaq, jalang bas siyr sauatynbyz. Siyr­d­yng jas japasyna ayaghymyzdy jy­l­atatynbyz, – dep sózi týzu kezinde aityp otyratyn. So­dan qoyshy, boyjetip, jasy on segizge tol­ghanda Shәkirt degen ózi әnshi, ózi seri ji­gitke túrmysqa shyqqan eken. Jastayynan ayaghynan ótken syz ba, әiteuir, búl kisi bala kótermegen. 1941-de soghys bastalghanda kýieui búl kempirdi jan dosy mening atama ta­bystapty: «Iztileu, maydannan aman-esen ke­lemiz be, kelmeymiz be? Ol bir qúdaygha gha­na ayan. Eger alda-jalda artymnan suyq ha­bar jetse, Últuardy jalghyz qaldyrma. Ol da mendey qu jalghyz. Ózine amanat», – de­gen eken. 

– E-e-e, sonda Shәkirt te atadan jalghyz qal­ghan eken ghoy, – dep Saliqa sózge ara­las­ty. 

– Al mening atam soghysqa barmady. Par­tiya «trud armiya» dep múnghyl jerine mal baq­tyrugha jiberipti. Sodan atam 1943 jy­ly elge oralsa, dosynyng әieli qara qaghaz alyp, qara jamylyp otyr eken. Dosyna bergen uәdesi bar, aqyry, ekinshi әiel etip al­ghan. Qúrsaghyna bala bitpegesin mening kýieuim­di bergen eken. 

– Solay ma? – dep tandana týsti sheshem­ning tyndaushysy, – Ol kezding erkekteri myq­ty edi ghoy, әielderi de keng bolatyn, – dep Saliqa apa ótkenge degen saghynyshpen búrynghynyng kisilerine tamsana týsti.

– Qaydaghy ken? – dedi sheshem júlyp al­ghanday. It pen mysyqtay bolatyn eki kem­pir. Enem marqúm óle-ólgenshe atama «oy, kәri tóbet» dep tis qayrap ótti.

– Degenmen, Últuar sheshey – qasiyetti adam. Jamal-au, qansha jyl qúdayy kórshi bo­lyp kelemiz. Sening balalaryndy óz balasynday baqty ghoy. Kózimiz kórip keldi. 

– Qaramay endi qaytsin? Ishki esebi bar emes pe? Tauqan jas kezinde qyzghanshaq bo­latyn. Ýnemi mal aralaydy. Ishuden qoly bo­samady ghoy. Sonda osy kempir: «Bala ta­ba ber, taba ber. Sonda araghyn qoyady», – de­gen bolatyn. Men bolsam taba berippin. On balany birinen song birin tauyp tastadyq. Qoyghan araghy qaysy? Áli ishedi. Sóitsem, «Ja­mal bala taba berse, ekeui ajyraspaydy, men dalada qalmaymyn» degen ishki ese­bi eken ghoy. Kórmeysing be «palitika-ny»? – dep sheshem qabaghyn shytty. 

– Áy, osy Jamal-au, sen de qosyp qoya­syn. «Sәbet» kezinde kim ishpedi? Bәri ishti. Qayta sening minezine shydaghan mening qaynym altyn. Aytqanynnan shyqpaytyn júp-juas baygha riza bolsanshy, – dep Saliqa apa kýl­gendey boldy.

– Qatqanynnyng qu basy juas! Syrtqa mo­maqan kóringenimen ýide bәrimizding ayaghy­myzdy bir etikke tyghady, – dey bergen­de men shayyma qaqalyp qaldym. Baghanadan beri ekeuara sóilesip otyrghan anam men kór­shi apa mynau qaydan keldi degendey ma­ghan jalt qarady. 

– Oi, sen, shayyndy әli soraptap otyr­syng ba? 

– Ýlkenderding sózin baghyp otyrghan tý­rin­nen bolayyn, – dedi Saliqa kórshi she­shem­ning aldyn orap. 

– Bar, kelesi emtihanyna dayyndal. Áyt­pese, toghyzynshy synypty qayta oqiy­syn, – dep sheshem qorqytqanday boldy. Men ornymnan jyldam túryp ketkenimmen ki­tap betin ashugha asyqpadym. Baqshagha su sal­maq bolyp, ketpen, kýregimdi saylap, to­ghannyng basyna qaray jýrip kettim. 

Men ainalyp kelsem, sheshem men Sa­liqa apa oryndarynda joq eken. Anamnyng kórshi ýiine ilesip ketkenin týsindim. Qazan oshaqtyng aldynda әjem otyr. 

– Qanash, balam, senbisin? – deydi mening kel­genimdi bayqap, – myna «pәmidórlerin» biyl qatty bolyp ósken be? Jeyin desem, jey almay qinaldym. Bәkimning de qayda qal­ghanyn bilmeymin. Qolymmen ezip jep otyr­myn, – deydi. «Áje, ol pispegen ghoy» dep aitu­gha oqtalyp baryp, ýndegem joq. 

– Peshting janynda nege otyrsyz? Jý­riniz ýige. Qazir júmsaq qyzanaqtardy ózim әkep beretinimdi aityp, jatyn bólmesine kirgizdim. 

– Qanash, ayaldashy. Ketpey qasyma otyr. Týnde taghy da týs kórdim. Aghang Aldash pen әpkelering Núrzada men Ayzada әppaq bir-bir atqa minip alyp, biyik tauda jýr eken. Al­dashtaydyng aqyly bar ghoy. Qiqarlyghyn qoyyp, jengenmen qayta qosylady. Eki qyz­dyng da joly әli-aq ashylady. Týsim jaman emes qoy, aitshy, iyә, – dep jastyghyna jan­taya týsti. Men әdettegidey:

– IYә, әje, iyә, – deumen boldym. Men es bil­geli әjem ylghy da osynday týs kóredi. Bi­re­se, aq atqa minip biyik tauda men jýrem. Key­de әkem men sheshem. Aq pyraqqa ýi­de­gilerding barlyghyn týsinde kezek-kezek min­­­gizip shyghatyn. 

***

Jaryqtyq әjem men mektepti bitiretin jyly dýniyeden ozdy. Bala kýnimde meni aldyna alyp otyryp, ghúmyrbayanynan syr shertip, 13 jasynda qaraqúrt shaqqanyn aitu­shy edi. Sol kezde em-dom jasaghan tatar molda: «Osydan tiri qalsan, jýz jasay­syn» degen eken. Keyuana toqsan bes jasqa qaraghan shaghynda mәngilik sapargha attandy. Jýz jas degeni boldy. Marqúm qaytys bo­lardyng aldynda bar-joghy eki-aq kýn qiy­naldy. Ýshinshi kýni tansәride bizben qosh­tas­ty. Ájemning eki kýn, eki týn qasynda bol­ghan kórshi aqsaqal Baymolda barly­ghy­myz­dy tósekte tanylyp jatqan qart ana­nyng janyna shaqyrdy. Tili baylanghan. Alay­da, kózinde әli de núr bar. Baymolda ata әkeme jaqynda degendey belgi berdi. Ákem enkiyip mandayyn tosyp, úzaq iyisketti. Kezek shesheme keldi. 

– Apa, keshiriniz. Mening tilim jaman ghoy, ti­lim, – dedi janary jasqa tolyp, dauysy dir-dir etip. Sýiegi men terisi qalghan sau­saq­taryn әreng qimyldatyp, әjem sheshemning basynan sipady, mandayynan sýidi. «Jylama» degendey kózining jasyn sýrtkendey boldy. Aqyrghy kýshin jiyp, basyn sәl kó­ter­gendey bolyp, әldebireudi izdegendey kó­zimen manayyn sholyp shyqty. – Maqsút pen Núrzada, Ayzada kelip qalatyn uaqyt ta boldy, – dedi sheshem eng ýlken agham men әpkelerime habar bergenin bayandap. 

Ájem ol ýsheuin bauyryna basyp ósirgen edi jәne on nemeresining ishinde solardy ja­nynday jaqsy kóretin. Sol sәtte ýlken ýsh nemeresin kórgisi kelse kerek. Sosyn ba­ryp, eng sonynda maghan qarady. Qasyna bar­maq bolyp em, demin ishine tartyp, auyr kýr­sine bastady. Ary qaray ne bolghanyn tý­sinbey de qaldym. Baymolda qart bizdi tez­detip tysqa shygharyp jiberdi. Sәlden song sheshem dauys shyghardy. Men sheshemning búryn-sondy býitip borday ezilgenin kór­me­gen edim. Minezi qatal, aduyndy anamnyng jer bauyrlap jylaghanyna tanqaldym. Ja­syna ie bola almay, jas baladay dәr­mensiz kýige enip, óksigende ózegindi órtep ji­beretindey. «Berekemiz edin, yrys-qúty­myz edin! Keshir, apa, meni keshir. Tilim ashty ghoy, tilim» degen dauysy dalagha estilip jatty. Ary qaray: 

Tórge de sandyq qoyayyn,

Tór japsaryn oyayyn,

Tóredey bolghan apam-au,

Ornyna kimdi qoyayyn.

Esikting aldy kýrke me?

Kýrkeden atym ýrke me?

Keshegi jýrgen apamdy,

Topyraq betin býrke me? – 

dep joqtauyn bastap ketti. Jylay-jylay ayaq-qoly tar­ty­lyp, ystyghy kóterilip, auyryp qaldy. En­sesi týsip, әjemning qyrqy ótkenshe del-sal kýide jýrgen edi. Al әkem­ning kózinen jas ta shyqqan joq. Sol tomagha-túiyq qal­pynda auyr qazany qabyl aldy.

Ýige kórshi-kóleng aghylyp, kisi qarasy kóbeye bastady. Ákem bastaghan ýsh-tórt erkek maldyng qamyna kiristi. Endi bireuleri qazan-oshaq ornata bastady. Áyelder jaghy óz sharualaryn bastap ketti. Kórshi au­dan­daghy aghayyn-tuystyng basy da kep jatty. Júrttyng eng sony bolyp, Maqsút agham men Núr­zada, Ayzada әpkelerim de jetti...

Kórshining juas jiyren qúnanyn jeldirtip, qabirshilerge týski astaryn apara jatyrmyn. Jeltoqsannyng jez tyrnaq jeli betti tyr­nay soghady. Kóktegi az búlt kýnning betin kó­legeylemegenimen dala yzgharly. Baymol­da aqsaqaldyng aituynsha, әjem «Sýiegimdi Shәkirtting qystauyna aparyp qoyyndar» de­gen eken. Búny estigende Saliqa bastaghan auyl kempirleri «baqsynyng molasynday japadan jalghyz el ayaghy barudan qalghan qystauda jata ma» dep uәj aitqanday bolyp edi. Alayda, әkem sheshesining songhy ti­legine qarsy shygha almady. Búrynghy Qy­zyl­bel sovhozyna qarasty biz túratyn siyr fermasynan bir-eki shaqyrym qa­shyq­tyqtaghy Shәkirt qystauyna qoyatyn bolyp shesh­ti. Ýidegiler «tamaq suyp qalady, tezi­rek bar» degesin attyng terin ayamadym. Dәu saydyng auzyndaghy eski qystaqqa jetkende jeti qabirshi terlep-tepship, qazghan to­pyraqty syrtqa shygharyp jatyr eken. Meni kór­gen olar tamaqtanugha qamdanyp, kýrek­terin tastap, terimiz qatpasyn dedi me, ton­daryn jamyla bastady. 

– Assalaumaghaleykum! 

– Uaghaleykum!

– Qalaysyn, Qarash?

– Bar bol, bala! 

Júrttan búryn janyma kelgen sypsyng Satay qorjyngha qol sozyp: 

– Qanday tamaq? – dedi maghan yrjiya qa­­rap. 

– Et. 

– Jylqynyng eti me?

– Joq, qoydyng eti. 

– Shirkin, jylqynyng eti bolghanda. Ja­ryq­tyq jylqy malynyng eti ayazda da qat­paydy ghoy. Kelinder-ey, jigitter, as qatpay túrghanda jep alayyq, –deydi Satay. 

– Áy, su jorgham-ay, júmysqa kelgende osy­lay aldyna jan salmasang jarar edi, – dep Berik bastaghan auyl jigitteri týstenu­ge otyra bastady. Men de attan týsip qabir­shilerding qasyna jayghastym. Mayly sýbeni auzyna biraq tyqqan Satay meni taghy da sú­raqtyng astyna aldy. 

– Áy, Qarash, әkeng ne soydy? Jylqy soy­ghan shyghar.

– Joq. Siyr soydy. 

– Keshe bildey bir fermanyng basshysy edi. Siyr soyghany nesi? – dedi kekete. 

– Alda әli әjemning qyrqy, jyldyghy da bar emes pe? – dedim Sataygha jaqtyrmay qa­rap. Qabirshilerding ýlkeni Bolatbek agha: 

– Áy, sypsyn, auzyng bir ózi jabylmaydy eken. Tamaghyndy tezdetip ish. Qystyng kýni kýn úyasyna tez batady. Tezdetip bitiru ke­rek. Elding ne soyghanynda sharuang ne? Óle­tin adam óldi. Oghan arnap pil soysang da týk payda joq. Marqúmgha endi tek qúran gha­na tiyedi, – dep keyidi. Sataydyng qaytatyn týri joq. 

– Onynyz ras, Bóke. Ólgen adamgha tipti ta­uyq soysang da bәribir. Soyylghan mal, jayylghan dastarhan jany keudesinde túrghan tek tirilerge kerek. Jylqy soydym de­gen ataq ýshin kerek qoy, ataq ýshin, – dep súq sausaghyn shoshaytty.

– Ótkende Qyzylbeldegi Núrlannyng әke­si qaytys boldy. Esik pen tórdey tu bie jyqty. Taban qazy shyqty, taban qazy. Qa­tyn­dar jaghy shek tappay, әure-sarsangha tý­sipti, – dey kele eki kózin oinaqshyta ma­ghan taghy da:

– Sening әkeng nege jylqy soymady, ei? – dedi yrjighan bolyp. Auzymnan qalay shyghyp ketkenin bilmeymin: 

– Ol jaghyn әkemning ózinen súrarsyn, syp­syngýl Satay, – dep ornyman túryp, jyl­dam basyp atqa qondym. Búnday jauap kýt­pese kerek:

– Mynau ne deydi ei? Qúrdas tapqan eken. Qalay-qalay sóileydi? – dep qy­za­raq­tap qaldy. Otyrghandar Sataygha qarap «es­tiyin degening osy ma?» degendey kýlip ja­tyr. Men attyng basyn auylgha búryp, qa­birshilerden arqan boyy úzap kettim. Kóp úza­may:

– Qarash, Qarash!– degen artymnan Sa­tay­dyng qarlyqqan dauysy shyqty. Jiyren qú­nannyng basyn tarttym. Biraq artyma qa­raghanym joq. Eki ókpesin qolyna alyp, jý­girip kelgen sypsyng Satay entigin әreng ba­syp: 

– Ákenning berip jibergenin tastap ket, tas­tap, – deumen boldy. Súq sausaghyn moy­ny­na taqap. Sol kezde baryp qoltyghymda bir bótelke araq bary esime týsti. Aq bó­tel­keni syrtqa jarqyratyp alyp shyq­qa­nym­men etigimning qonyshyna dereu qystyra sal­dym. Sataydyng eki kózi qayta oinaqshy týs­ti. 

– Áy, Qarash, әkel beri! Ákeng ózi aitqan senen berip jiberemin dep. Búlsyz bolmaydy. Ózing kórip túrsyng ghoy, kýn tipten suytyp bara­dy. Árbirden song meni jalghyz ishedi dey­sing be? Ana jaqta Bókeng bastaghan ýlkender de kýtip otyr. Nemene, mening sózime renjip qal­dyng ba? Ákeng maghan jezde bolyp keledi. Sen bolsang jiyensin, – deydi auzy-au­zyna tiymey. Búdan ary ja­lyn­dyrghym kel­medi. 

– Mә, – dep araqty qalyng qargha laq­ty­ra saldym da, tebinip jýrip kettim.

– Qolgha berse qaytedi ei, oy әken? Áje­sin men óltirgendey nemenege maghan búlqan-tal­qan bolady? – dep mingirlegen Satay art­ta qala berdi... 

***

Ájemdi jerleytin kýni ýiding ishi-syrty kisige toldy. Jyl on eki ay toqtausyz so­gha­tyn jel sabyrgha kelgendey. Kýnning kózi de shyqqan. Kórshi-qolanmen otyn, su dayarlap jýrgen meni Núrzada әpkem: «Jaurap, auyryp qalasyn», – dep ýige kirgizip aldy. Ishte Núr­lanbek molda ekeumizden basqasynyng bә­ri әielder jaghy. Barlyghy әjem jatqan ból­mege qaraghyshtay beredi. 

– Áuelde sýiekke jeti adam týsedi. Kim­ning týsetini de belgilengen edi. Jamaldyng jal­ghyz ózining juyndyryp jatqany qalay? – dep sóz bastady sheshemning kórshi audannan kelgen jengesi Núrzada әpkeme súrauly jýzben qarap. 

– Ýlkender jaghy sizder bilmesenizder, men qaydan bileyin, – dedi әpkem. 

– Keshe keshke basqasha uaghdalasqan ek, býgingisi mynau. Týsinsem búiyrmasyn, – dep baryp, – búl ózi sharighatqa qayshy әri qa­zaqy jónge de kelmeydi emes pe, molda ba­la? – dep auyl imamyna qarady Baghira apay. 

– Aqy iyesi ózi biledi, – dedi Núrlanbek mol­da. 

– Aqy iyesi Jamal emes, Tauqan emes pe? 

– Agha endi qarsy bolghan joq qoy. Sekpil bet qara súr kempirding auzyn baqqan kóp qatynnyng ortasynda otyrghysy kelmedi me, mol­da asyghys tysqa shyghyp ketti. 

– Jeti adamgha jeti jaghaly kiyimdi berip tastady. Bes adamgha berse de bolar edi. Jy­rtysty da ayamay ýlestiripti. Myna za­man­da tyrashtanudyng qajeti qansha? Áli túr­mys qúrmaghan qyzdary bar. Qyzdyng ýl­keni sensin, Núrzada, sheshene osyny ai­ta­tyn jóning bar emes pe? – dep Baghira apay endi әpkeme búryldy. Núrzada ýndegen joq. 

– Baghirau, qayynsinlinning bayqús kem­pir­ge kórsetpegeni joq qoy. Qúdaydan qo­ryq­qany da, – dedi kórshi Saliqa apa azda­ghan ýnsizdikten keyin. Sol kezde әpkemning shesheme arasha týskenin kýttim be, kózimning astymen Núrzadagha qaray berdim. Al ol ba­syn kótermegen kýii otyra berdi. Tek, Ba­ghira kempir: «E-e, Últuar jaryqtyq jaqsy adam edi ghoy», – dep qana qoydy. Sosyn bú­dan ary kýtip otyrugha shydamy jetpedi me, әjem jatqan bólmege qaray kirip ketti. 

Búryn-sondy bizding auylda qaza kezinde bún­day oqigha bolmapty. El ishi sheshemning әjemning sýiegine jalghyz ózining týskenin úzaq uaqyt aityp jýrdi... Sәlden keyin mol­danyng «janaza namaz, janaza namaz» de­gen dausy meni syrtqa shyghardy. Ary qa­ray bәri ret-retimen boldy. 

– Últuar anamyz qanday adam edi? – de­di molda. 

– Jaqsy adam edi, jaqsy adam edi, – dep jamaghat birauyzdan jauap qatty. 

– Qaryzy bar ma? – degen kópke belgili ke­zekti saual qoyyldy. Sapta túrghan erkekter taghy da:

– Qaryzy joq, joq, – dep aighay saldy. Imam qúran sýrelerin úzaq oqyghan joq. Ákem men Maqsút agham bas bolyp suyq ta­byt­ty kóterip, kólikke qaray bettedik. Áyel­der jaghy dauys shyghara bastady. 

– Áje, bizdi tastap qayda ketip bara-syn? – dep Núrzada men Ayzada bastaghan әp­­ke­lerimning ashy dauystary qúlaghyma jetti. Men kóp ishinen sheshemdi izdedim. Anam kó­rin­gen joq. Shәkirt qystauynda tisin aq­siy­typ Satay bastaghan qabirshiler bizdi kýtip al­dy.

***

– Áy, Qarash, úiyqtap qalghan joqsyng ba? Mine auylgha da keldik, – dedi sheshem ma­ghan búryla sóilep. Jýirik kólik joly qay­ta jóndeuden ótip jatqan Kýrenbelding bel ortasyna shandatyp baryp toqtady. Jo­lay tabylghan naghashym qara kózildirigin she­ship: 

– Apa, mine, balanyz ekeuinizdi auyl­da­rynyzgha aman-esen jetkizdim, – dep yrjiya maghan qarady. Men әmiyanymnan aqsha suyryp úsynyp em, aqshagha sheshemning qoly bú­ryn jetip, eki myng tengelik eki qaghazdy umaj­dap-umajdap omyrauyna salyp ji­berdi. «Naghashym» maghan qarady. Men oghan qaradym. 

– Áy, malqar bauyrym, aqshany qay­te­sin. Atam qazaq mata alma, bata al degen. Ózing alys jol jýrip bara jatyr ekensin. Bo­ta bir júttyq, bata myng qúttyq, – dep ba­ryp alaqanyn jayyp: 

«Jortqanda jolyng bolsyn,

Joldasyng qydyr bolsyn...», – dep úza­ghy­nan siltep,«aumiyn» dep biraq toqtady. Bi­r­ese maghan, birese «әpkesine» qaraghan sho­pyr da «aumiyn» dedi de, bizben sypayy qosh­tasqan bolyp jýrip ketti. 

– Ózining súramaytyny joq. Men de dan­ghyr­lap sóiley berippin. Kenezem de keuip ketti. Álgilerding bireui qarsy ala ma dep em. Esh­qaysysy kórinbeydi ghoy, – dep sheshem al­dyma týsip ketti. Bala kýni atshaptyrymday jerdi alyp jatqan auylym jylda­ghy­sy­nan da júpyny kýige týsken. Bos tam­dar­dyng qatary kóbeygen. Kýrenbelding sú­­ryqsyz jýzin alystan tek qayyng men te­regi jasyryp túr eken. Kertaudyng bauy­ryn­­daghy Shәkirt shaldyng qystauyna kóz tas­­tadym. Búryndary әjemning qalqayyp jat­qan jalghyz ziraty kózge de ilikpeushi edi. Qazir ol jer bayaghyda-aq qalyng qorymgha ai­­nalghan. Eskining sózin aitatyn Baymolda aq­­saqal, kórshi Saliqa kempir de sol jaqta. Syp­­syng Sataydyng da byltyr kenetten kóz jú­­myp,  sol jaqqa jambasy tiygenin estigen em. 

– Shәkirt qystauyndaghylar bir qauym el bo­lypty ghoy, – dedim sheshemdi quyp jetip. 

– E-e, barlyghymyz da sol jaqqa baramyz, sol jaqqa baramyz, – degen anam taya­ghyna sýienip, molalargha qarap betin siy­pady.