BABALARYMA BAS IYEMIN
«Býgingi qazaq halqy - sonau este joq eski zamandarda-aq túlparlardyng túyaghymen dýniyeni dýr silkindirgen kóne saqtardyn, ejelgi ghúndardyn, bayyrghy týrkilerding úrpaghy, ýlken ýiding qara shanyraghyn atajúrtta saqtap qalghan halyq»
N.Á. Nazarbaev, «Tarih tolqynynda»
Qazaqtyng úly bolsyn, meyli tipti qyzy bolsyn shejirege kirmese de, 7 atasyn bilui paryz, mindet. Búl qazaq halqyna jәne keybir músylman elderine ghana tәn. Shejireni bilu – aman-sau úrpaq órbuine tikeley septigin tiygizetin genetikalyq ghylym. Tuys-tughan adamdar, bilmestikpen bir-birinen qyz alysyp, qyz berisip qoymaudyng sharasy. Atatekti bilu, shejireni tarata bilu rushyldyqqa, jikshildikke jatpaydy. Búl ómirlik- qajettilikten tuyndaghan zandylyq. Shejire-atasy, balasy, nemeresi, shóberesi, nemenesi, shópshegi, shýrshit, tuajat, jýrejat, jýreghat, jat-júrt bolyp kete beredi eken. Aqyn Saghynbolat Ormanbayúly aitqanday, «Babalardy dәripteu danalyghy – rushyldyq emes, búl úiymshyldyq». Men ózimnen bastap (sonau) týp atama deyin sabaqtastyryp bilgenimdi, estigenimdi, oqyp-toqyghanymdy bóliskim keledi.
1. Múqatay Qojabekúly
Ákem qoy auzynan shóp almaytyn momyn, kenpeyil, manyndaghylargha shapaghatyn ayamaytyn meyirimdi jan bolghan. 1930 jyly әkesi Qojabek Tәnekeúly Qapal ónirinde biraz jaqtastarymen rejimge qarsy shyghyp «Bóribay» úranymen Qapal, Sarqan kentinen beri Kóltaban auylyna deyin basyp alypty, ózderi ústalyp 3-tikting sheshimimen atylyp qudalanghanymen qoymay býtkil auyl quylyp, qyrghyngha úshyraydy. Ákem men sheshem Saudanbayqyzy Mәike auyldaghy tughan- tuys pen kórshi-qolannyn әke-sheshesinen aiyrylghan, jýruge jaramaghan jas jetim balalaryn әkep Saghabýien auylyndaghy jetimder ýiine ótkizip, qalghan eresekterin ertip, Qazaqstannyn týpkir-týpkirlerinde bir tilim nandy bólip jep, kóship-qonyp jýrip, 1940 jyldary Ýshtóbe stansiyasyna kelip túraqtaydy. Keyin soghys bastalyp búlardy jayyna qaldyrady. Ákem sol 1941 jyldyn jaz aiynda soghysqa ketip, 1944 jyldyn kókteminde jaralanyp, nauqastanyp ýiine qaytady.
Ákem soghystan kelgennen keyin Qaratal audanyna qarasty 45-razezde túryp, jylqy ústap, qarapayym, qonyrqay tirlik keshipti. Enbekke aralasa almaghan ol ýide tynysh jatpay etikshi ónerin iygerip, bala-shagha ayaq kiyimnen tapshylyq kórmepti. Men tughannan 4 aigha deyin aurushang bolyppyn. Ýnemi «Qyzymdy alghansha, meni al» dep Qúdaydan tilegen eken. Kórshiler: «Múnynyz ne? Qyzdyng tileuin tilep, úlynyz bar emes pe?» dese: «Joq, osy qyz jylasa janym aldyma týsip dódendep ketedi, búl menin Dódәgim»- deydi eken. Shilde aiynyn bir kýni, tanghy saghat tórt shamasynda sheshem oyansa men sereyip, әldeqashan ólip qalghan adamgha úqsap jatqan bolsam kerek. Sheshem әkemnen qoryqqanynan, nede bolsa ózi kórsin dep, bie sauugha ketip qalady. Birer saghat ótkizip kelse, men әli de qybyr etpey sereyip jatyppyn, әkem әli oyanbaghan eken. Sóitip, amalsyz sheshem әkeme mening jaghdayymdy habarlaghan: «Múqa, Dódәging birtýrli bolyp jatyr» dese әkem: «Qúrttyn-au»-dep meni ary-beri sozghylap, kýn araylap endi kórine bastaghan shaqta: «E, Alla osyny alghansha, meni al» dep atqa qonyp, stansiyadaghy doktorlargha ketipti. Búl oqigha sheshemnin, keyin kórshilerding auzynda anyz retinde aitylatyn edi. Sol razezde Sәmәly (Áset Dýisebaevtyng әjesi) degen kisining zayyby, etjendi, alasa,tolyq, kóldeneni men úzyndyghy birdey apay kelip: «Nemene, Múqang tang atpay, Qúdaydyng qúlaghyn shulatyp, әlgi jaman qyzy ólip qalghan dey me, tәiiri, kaysy, men kóreyin»- dep ýige kirip ketip, ile-shala meni ayaghymnan kóterip kelip, basymmen jalyndap janyp jatqan otqa (kómuge dayyndyq) qarpyp-qarpyp alyp, jatqan tósegime qayta әkep laqtyra salady. Álden uaqytta mening bir qolym men bir ayaghym tyrbyndap, esinep, es jiyppyn, sodan bastap auyrghandy qoyyppyn. Al әkem tósek tartyp jatyp, eki aidan son, 20 qyrkýiekte menin 6 ailyghymda qaytys bolady. Ákemnin maghan azan shaqyryp qoyghan aty – Gýljahar eken, qaharly bolsyn degeni bolsa kerek, biraq metirke alugha barghanda onysyn úmytyp qalypty. Sóitip, әkesiz óssem de meni men agha, әpkemdi sheshem eshkimge «jetimsin» dep aitqyzbay ósirgen edi. Babalarymnyn bedeli, anamnyn aqyly men parasatynyng arqasynda biz eshkimnen kem bolmadyq.
2. Qojabek bolys Tәnekeúly
Atam әkesi Tәnekeden keyin biylikti qolyna alyp, el basqaryp ýstemdik jýrgizgen adam. Oblystyq prokuraturanyng múraghat mәlimdemesi boyynsha 1855 jyly tuyp, 1930 jyly 75 jasynda 3-tikting úigharymymen «halyq jauy» dep aiyptalyp, atylghan. Oqyghan, sauatty delingen.1930 jyldary qazaq jerinde rejimge qarsy 360-tan astam kóterilisting bolghany anyq. Sonyng eng irisi osy Jetisu jerining Qapal ónirindegi – «Bóribay» nemese «Matay kóterilisi», osy kóterilisting úiymdastyrushysy jәne basshysy dep Qojabekke aiyp taghylghan. Búl kóterilisting bolghany turaly baspa betterinde ashyp jazylmaydy.
Qojabek Tәnekeúly 1916 jyly patsha aghzamnyng qazaqtyng 18-25 jas aralyghyndaghy erkekterdi soldatqa alu turaly jarlyghyna qarsy bolghan. Patshanyng jarlyghyn estigen jetisulyqtar narazy bolyp, balalaryn soldatqa beruden bas tartady. Patshagha qarsy shyqqan jergilikti bas kótergenderdi ayausyz qyryp, jazalap, balalaryn soldatqa zorlyqpen tartyp әketudi osy Qapal jerinde ókimet biyliginde jýrgen orys nәsildi ókilderine tapsyrady. Qojabek ózi basqaryp otyrghan bolystyqtaghy jigitterdi alys tau quystaryna tyghyp, qútqaryp qalady. Qojabekting búl qylyghy ókilderding qúlaqtaryna jetpey qalmaydy. Qojabek týrmege qamalady.1924-1925 jyldardaghy baylardy tәrkileu nauqanynda taghy qamaugha alynyp, týrmede otyrady. Óitkeni, Qapal ónirining tarihyn zertteushi, marqúm Marat Alybaevtyng derekterinde Tәneke batyrdyng úrpaqtarynyng biri Qojabek óz uaqytynda Matay eline óte qadirli adam bolghandyghyn aitady jәne Qapal jerinde 1926 jyly Myrzaghúldyng asynda Qojabekti elding esine týsirip, kenje-Temir aqyn aitqan bir sóz kóp oigha jeteleydi-deydi
Bazarda túrghan bóz edin,
Qaruly túrghan tez edin.
Jaqsylar bas qosqanda,
Auzyndaghy sóz edin.
Ósek-ayang sózing joq,
Asyl tughan bek edin.
Jaqsylar bas qosqanda,
Qyzyl tildi bez edin,
Ayattyng sózin jatqa aitqan
Bólekshe tughan er edin.
Jayaugha at bolyp en,
Shalqyp bir jatqan kól edin
Tartylyp nege qalayyn
Jauaptyng kelgen kezegin
Ólmey túr,tiri jýre túr,
Jaqsydan qalghan kóz edin- dep jiylghan júrtty jylatypty.
Týrmede ziyaly qauymmen birge otyryp, bilimine aqyly say Qojabek әr qoghamnyng óz súrqyltayyn týsindi, orys otarshylarynyng týpki maqsaty almas qylyshtyng jýzimen, aq nayzanyn úshymen, babalarymyz qan men terin qosa tógip qaldyrghan jer-su, jer asty, jer ýsti baylyqtaryn iyelik etudi kózdegenin bildi. Ol el arasyna kelgende kýnnen kýnge jýdep-jadap bara jatqan auyl túrmys-tirshiligine uayym jedi. Biraq, qolynan keler dәrmeni joq edi. Auyl adamdaryna aqyl-kenes berip, ruhany qoldaugha ghana qauqary jetti. Jerin, elin sýigen Qojabek jaqyn túrghan tau asuynan aspay, Qytaygha bala-shaghasyn ala qashpay ne bolsa da elimmen birge kóremin dep ózi bolystyq jýrgizgen 11 auylda ýmitpen kýn keshe berdi. 1929 jyldyng sonynda kolhoz úiymdastyrugha baylanysty ókimet basyndaghylar kapitalistik elementter ziyanyn keltirip, qolhoz úiymdastyrugha zalalyn tiygizedi degen pasyq maqsatta auyl baylaryn joy sayasatyna shúghyl bet búrady. Qazaqstan boyynsha jýzden asa komissiya qúrylyp, oghan 3000-day mýshe saylanyp, aimaqtargha jol tartady.
1929 jyldardyng ayaghyn ala 1930 jyldyng basynda auyl sharuashylyghyn kollektivtendirip, belgili bir tabystargha jetemiz dep eleuli de óte ziyandy qatelikter jiberiledi. Búl qatelikterding týp tamyry kolhoz úiymdastyruda eriktilik prinsipterinin óreskel búzyluynda, menshik iyelerine jýgensizdik pen zorlyq, zombylyq kórsetiluinde boldy. Ortasha sharualar men kedeylengen baylargha dúrys bagha berilmedi, olardy kolhoz úiymyna satylap, birtindep ótkizuding ornyna kýshtep jappay kóndiru әreketteri de týsinbeushilik tudyrdy.
Búl tústa basqaru mehanizmi dúrys jolgha qoyylmady. Sharuashylyqty basqaruy iyisi múrnyna barmaytyn, bilimi, zerdesi joq kedey batraktardan qúrylghan «sholaq belsendiler» jogharydan kelgen auyl ómiri men túrmys ahualyn týsinbeytinder әdetten asyra siltedi. Búl «Asha túyaq qalmasyn, asyra silteu bolmasyn» sayasaty tarih sahnasyna shyqqan kez edi. Qala óndirisinde júmys istegen, tәlim-tәrbiyesi shamaly, topqa ilesip, qúr aiqaymen kýn keshken «shala qazaq» pen orys últynan basshylyqqa taghayyndalghan belsendiler «shash al dese, bas aldy». Búl kompaniyadaghy asyra silteushilik birqatar jerlerde auyl elderining narazylyghyn tudyryp, bas kóteruine әkep soqty, sonyng biri Qapal ónirindegi aituly Bóribay nemese Matay kóterilisi.
Qojabek turaly derekter jinaghanymda Arasan auylynyng moldasy Ákimbay qarttan, Ýshtóbedegi Mir kóshesining túrghyny, 82 jastaghy Rysbay atadan kóp әngimeler estidim. Búl kisi Qapaldaghy 11 auylda bala kezinde túryp, Qojabekting aty qúlaghyna әbden sinisti bolghan eken. «Sheshem qúran oqyghanda kýbirlep Qojabekting ruhyna baghyshtap otyratyn. Ákesi Tәneke de, Qojabek te tekti, parasatty, kisilikti, symbatty, jaqsy adamdar bolghan, elge kóp qolghabys, kómek bergen jәne halqyn jylatpaghan», - deydi ol kisi. Al, ishki ister basqarmasynyng otstavkadaghy polkovniygi, Alakól audanynyn TJB bas qyzmetkeri bolghan, mamandyghy tarihshy, zanger marqúm Qayyrjan Qojabekov (familiyalas, atalary kezinde Qojabekke aty shyqqan jýirik atyn mingizip Qojabek esimin yrymdap satyp alypty) bylay deydi: «Qojabek Tәnekeúly sonymen qatar, kýishi, dombyrashy, әsem dauysty, әn salghan sauyqshyl, ónerli bolghan eken». Qojabek óz zamanynda asqan baylyghymen, keng peyil jomarttyghymen, әdil, adamgershiligi mol, qarapayymdylyghymen el jadynda qaldy. Onyng bet-bedeli men sózi Jetisu ónirining auzynda jýrgen bolystardyng biri.
Asyl túqymdy jylqylar ósirip, eng birinshi bolyp pәueske (faeton) minip, sәn-saltanatpen ómir sýrgen kórinedi.
Qojabekting óz kindiginen tughan 6 úly Múqatay, Aqatay, Qojaahmet, Júmahan,
Slambay, Kenjeahmet әkemdi «halyq jauy» dep aiyptadyng dep, ókpe-naz aitpay 1941 jyly bәri birdey soghysqa attanady.Soghystan qaytqandary Múqatay men Júmahan kóp ómir sýrmey erte ketti.
3. Tәneke (Núraly) bi, batyr Dósetúly – Qazaqtyng songhy batyry
15-inde el biylegen Tәneke turaly qazaqtyn birtuar perzenti Múhamedjan Tynyshbaev jazbalarynda: «1807 jyly Qydyraly by qaytys boldy. Dәl sol jyly Arghanaty taularynyng shyghysynda, Tasqora shatqalynda onyng nemeresi, Dóset biyding úly Tәneke dýniyege keldi» degen mәlimet qaldyrghan.
HIH ghasyrdyng basynda qazaq halqy Orta Aziya, ontýstik shyghysynda Qytay handyqtarynyng yqpalynda bolghany ayan. Búl handyqtar qazaq halqyn alym-salyqtarymen túnshyqtyryp, malyn talan-tarajgha salyp, tartyp alyp, mal baghatyn óz jerin ózderine bermey, ýstemdik qylghan zaman edi. 1820 jyldary býtkil qazaq jerinde qazaq halqy óz tәuelsizdigi ýshin kezekti ret kýreske shyqqandyghy aqiqat. Tarihta ýsh jýz birigip bastaghan últ azattyq kýres Jetisu ólkesin de ainalyp ótpedi. Kenesary Qasymov kóterilisi býtkil qazaq dalasyn sharpyp, Jetisugha da onyng bir úshyghy jetken bolatyn. Tәneke batyr Kenesary hangha orasan zor qoldau kórsetip, hannyn qyrghyz eline Jetisu óniri arqyly ótuine ýlken yqpal jasady. Al osydan keyin qyrghyz manaptarynyn Resey patshalyghyna satylyp, Kenesarynyng basyn alyp, Qapal, Ayagóz arqyly Ombygha jibergenin estigen Tәneke batyr Jetisu jerinen matay, sadyr, arghy betten qyzay elinin rularynan 2000-gha juyq qol jinap baryp, qyrghyz manaptaryn ayamay jazalaydy, qúldyqqa jegedi. Búl tarihy shyndyq, tarihshy Ermahan Bekmúhanbetov osy oqighany atap kórsetken.
Iliyas Esenberlin aghamyzdy HH ghasyrdyng batyry, qaharmany deuimizge әbden bolady, 1969 jyly ol kisi Kenesery handy zerttep, qazaqtyng songhy hany retinde halqymen qauyshtyrghan bolatyn. Kenesarynyn qyrghyzdan kegin qaytarghannan bastap Tәnekeni halqy: «Qazaqtyng songhy batyry» dep atady Kenesary úrpaqtarynyng han jóninde jazghan shygharmalarynan Tәnekeni ataghanyn kezdestirmedim. Qayran qalamyn. Ólimde han da, qara da, Allanyng da, jaudyng da aldynda birdey emes pe?
Tәneke batyr 1846 jyldyng ayaghynda Reseyge júrttyng eng sonynan qosyldy. Búl ózi basqaryp otyrghan Matay elin aman saqtap qalu ýshin amaldyng joqtyghynan, sharasyzdyqtan barghan qadam bolatyn. Bir jaghy Resey, ekinshi jaghy qoqandyqtar qysqan qysyltayang shaqta, halyq ishinen shyqqan alauyz Rýstem súltannyng óktemdigi qara halyqty odan sayyn әlsirete berdi. Rýstemning әreketi beykýnә balalar men әielderding ólimine sebepker boldy. Tәnekening tegeurininen qoryqqan ol, qashyp-pysyp jýrip, aqyry Baraq batyrdyng qolynan qaza tabady.
Qarashekpendiler Jetisugha kelip, eng shúrayly jerlerdi tartyp alyp, qazaqtardy qúm men shóleyt, qu taqyrgha qughanda, patsha aghzam qazaq súltandarynyn sózin qúlaqqa qystyrmaghanda Tәnekenin tóte jazumen jazghan hatynan song 1857 jyly ( Q.R.memlekettik múraghat qor.fondy № 15, tirkeme №1, is № 179, buma №5) patsha kanseliyariasy Tәnekege tikeley jauap qaytaryp, zorlyqpen alynghan shýigin jerler qaytarylyp, qazaqtar óz jerine qayta qonystanady. Búdan biz Tәnekenin rugha, jýzge bólinbeytin últjandyghyn kóremiz. Tarihshylardan «Patshalyq Resey Tәneke batyrdy qay qasiyetine bola qúrmettedi eken?» dep súraghanymda olar: «Tәnekesiz Qashqariya qaqpasyna kire almas edi, Jetisuda tynysh ómir sýrmeytin edi» dep jauap berdi. «Shoqynghan» dep býgingi qazaqtyng maqtanyshy Shoqannyng basyna qauip tóngende Tәneke batyr ólimnen qútqarghanyn Seydesh Múhametshin jazady. Balqash kóli jaghasynda payda bolghan kisi jegish jyrtqysh jolbarys sol jerde ómir sýrgen úly jýz taypasyna tynyshtyq bermegen. Tәneke batyrdy kómekke shaqyrady, Tәneke batyr jolbarysty óltirip eldi ajaldan qútqarady. Jolbarystyng eki kýshigin ózimen birge ala ketedi. Bir kýshikti Tәneke joryqta jýrgende topograf Nifantiev Ombygha úrlap әketip, odan әri aq patshagha syilaydy.
Tәneke batyr orys pen Qoqangha qarsy shyqty, Qytaydy jerden aidady. Eng bastysy olargha eldi qyrghyzbay aman alyp qaldy. Ishten shyqqan jau jaman demekshi, Rýstem qanisherding qúrghan túzaghynan elin aman birneshe ret saqtap qaldy, ózi de qaterden aqyldylyghy arqasynda qútyldy. Tәneke batyrlyghymen qosa әdil biyligimen, el qamqory, Jetisu jerining upraviyteli boldy. («QR memlekettik múraghat qory № 44 tizim №1, is № 29145, buma № 9 »).
Tәnekeni Shoqan qoljazbasynda «qolaghash múryn, shýnirek kóz, shudaly tós» dep sipattaydy, shudaly tóstigi shudaly shyghar, al múryny men kóz turaly aitqany shyndyqqa janaspaydy. Biz biletin 7 әielinen taraghan tipti, 4-shi, 5-shi úrpaqtaryna deyin múryndary bir kelki qús múryn, kózderi ashyq, qastary, shashtary qalyn, búiralau, at jaqty, tipti әr әielinen tughan balalarynan úqsastyq tabylady. Tarih tanushylardan Shoqan atamyzdyn búl jazbasynyng mәnisin súraghanymda: «Shoqan Tәnekeni jazbalarynda qaldyru maqsatynda jaghymsyz túrpatta jazugha mәjbýr bolghan, әitpese, basqarushylary rúqsat etpes edi»- degendi aitty. Al endi «barymtashylyqqa» kelsek, Shoqan ózin ólimnen qútqarghan Tәnekeni, Qashqariyagha deyin jolda tonaushy-qaraqshylardan saqtap, Qashqariya qaqpasyn aiqara ashyp bergen Tәnekeni «barymtashy» deuine jol bolsyn. Biraq sol zamanda býtkil batyrlardy barymtashy dep aitatyn edi ghoy. Tipti, keybir batyrdy «úrysyn» dep kózi tirisinde betine baspap pa edi? Mysaly, әulie Búqar jyrau Qabanbay men Bógenbay arasyndaghy kiykiljinde: «Ey, Bógenbay, taqymyng keppegen úry edin, Qabanbaydan búryn nayzandy qashan jaugha tiredin?» degen aqiqatty aitqan әdil de, azuly by emes pe edi? Býgingi kýni dәriptep otyrghan basqa da batyrlar jóninde de úry, satqyn degen әngimeler tolyp jatyr.Tipti, Tezek tórening ózi de úry atanghan emes pe edi .
Áruaqtary keshirsin. Qazaqtyng batyrlary 500 emes, 500 mynnan asary haq. Ondyq, elulik, jýzdik, myndyq basqarghan batyrlar nege atalmaydy? Áytpese, myna úlanghayyr jerdi nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen jaulap alu atalyp jýrgen eki-ýsh batyrdyng enbegi ghana emes. Tәneke - «Pochetnyy kirgiyz», «Horunjiy», «Starshiyn» ataghyn alghan, altyndalghan ton kiygen, altyn medali taqqan marapat iyesi (QR memlekettik múraghat qory, 44-tiz.1 is, 29145). Biraq, ayaqtan shalushylar bilimi, sanasy tayaz keybir rushyl, jýzshilder «barymtashy» degen sózdi jeleu etip, jalau qylyp Tәnekeni qaralaghysy keledi. Tәneke batyr, balasy Qojabek bolys, әkesi Doset bi, atasy Qydyraly bi, arghy atalary Bóribay batyr, Sary bi, batyr Reseydegi qazaqtyng alghashqy elshisi, Tólegatay, Qytay bi, Matay, Qaptaghay batyrlar turaly jergilikti jerde kóp aityla bermeydi.Tipti aitylmaydy da. Patshalyq Resey Tәnekeni Kenesary hannyng jaqtasy dep aiyptasa, Sovet ókimetining túsynda bay, kapitalistik element dep atyn atamady. Jәne de búl taqyryptar qozghala bermeytin sebebi, búl әuletti «halyq jaulary» әueli basta M.Tynyshbaev, IY.Jansýgirov, E.Bekmahanov t.b. zerttegen, jazbalary ózderimen birge qúrtylyp, jariyalanugha qatang tyiym salynghan. Tәuelsizdigimiz qolymyzgha tiygeli 20 jyldan asty, biraq bayaghy jartas, sol jartas. Tәneke Eskeldi atamyzdyng qyzyn aldy, tughan kýieu balasy, Balpyq atamyzdyng qyzyn úly Esimbekke әperdi, nemeresi Jaqsybekke Balpyq atanyn tughan inisi Tilenshining qyzyn qosty. Yaghny әulie atalarymyzben Tәneke qúrdas, zamandas.
4. Er Dóset (Dos bi) Qydyralyúly
Tәneke (Núraly) batyrdyng әkesi Dóset – tirisinde qayyrymdy atalghan Qydyraly biyding túsynda biylik jýrgizgen, býtkil qazaq halqyna qamqor bolghan, sonymen qatar kóripkel әuliyeligimen el jadynda qalghan tarihy túlgha. Kóbine búl kisi turaly auyz әdebiyetinen, yaghny anyz bolyp aitylatyn estelikterden bilemiz. Qazaq biyleushileri is qaghazdaryn, mórin qorjynda, ózimen birge alyp jýrip, múraghatqa tapsyrmaghandyqtan jәne de saqtalsa da Is qaghazdary arab, tóte jazumen jazylghandyqtan, ony qazaqsha audaratyn audarmashy býginde joqtyng qasy. Búl kisini eli er Dóset deytin. Jongharlar әlsirep, Qytay men qoqandyqtar boy kótere bastaghan kezde ómir sýrgen Dóset babamyzdy kórgender: «Boyshan, aqsary, qasy qalyn, úzyn, kóbine qasyn tómen týsirip, qasy kózi men múrnyn jauyp túrady eken, toqtamdy, sabyrly, meyirimdi bolghan» –dep aitqa eken. Mәiiti Qyzylaghash auylynan shyghysqa qaray 17 shaqyrym jerde, aumaghy 2-3 gektardy alyp jatyr. Tәneke әkesine 4000 serkening mayymen, 4000 attyng qúiryq jalymen sary balshyqqa aralastyryp, kirpish qúiyp, zirat túrghyzghan. Baba beyiti sol kezde biyiktigi 18 -20 metr, kóldeneni 2-2,5 metr bolatyn biyik dónesten oryn saylapty. El jadynda Dóset turaly mynanday anyz aitylady. Birde atqa mingen sholaq etek kelinshek pen el aghasy beyit túsynan: «Dóset, qúdyretindi kórset», -dep shaba jóneledi de ekeui de omaqasyp attan qúlap, neshe jyl tósek tartyp jatyp qaytys bolady. Búl alghashqy auylgha kelgen ateizmnin uy edi. Azamattyq soghystyng oty tútanghan aumaly-tókpeli kezde qyzyldyng komandiyri Dóset biyding mazaryna kelip, dýrbimen jer sholayyn dep beyitke órmelep shyghyp, jan-jaghyna qarap túryp, mazardyng tóbesinen qúlap týsipti. «Ne boldy » dep qaumalaghan orynbasarlary men soldattaryna: «Qasy, saqaly әppaq shal «týs ýstimnen» dedi», - depti. Sóitip qyzldar mazar janyna jolamaytyn bolypty. Sodan osy kýnge deyin tirishilikte joly bolmay jýrgen nemese bir balagha zar bolghan ata-analar Dóset biyding beyitine týnep, tilegin shyn niyetimen tilese, oryndalady degen senim qalyptasqan . Qyzylaghash jylqy zavodynyng diyrektorlaryn SSSR kezinde tek Mәskeu taghayyndaytyn, Respublika, oblys basshylyghy qarsylyghy joqtyghyn aighaqtaytyn. Nәsili orys bolsa da, sol basshylar әulie atanyng basynda «Ábestik etpender» dep, traktorist, pishenshilerine eskertip otyrady eken.Sovhoz-zavodtyng jylqy fermasynyng mengerushisi: «Mne ded pomog izbejati ot turimy»-dep atanyng basyna baryp túratyn kórinedi. Ferma jylqylarynyng ýstine jappay belgisiz jara shyghady, «qúrydym, bittim» dep shyj-byj bolyp jýrgende oghan qazaqtyn bir aqsaqaly býtkil joralghysyn jasap atanyng basynda 7 kýn týnep, tilek tileuge kenes beredi. Ony búljytpay oryndaghan ferma mengerushisining jylqylary ýstindegi jaradan qúlan taza aiyghady. Ayta berse, atanyn qasiyeti, sharapaty turaly anyz әngime kóp. Áruaq syilaghan qazaq emespiz be, atanyng beyiti qasynan attyly týsip, jauyalap, kólikti toqtap, әruaghyna syiynyp, rúqsat súraghanday bәseng jýrispen ótedi.
5. Qydyraly bi, batyr Bóribayúly
Erte biylikke aralasqan Qydyraly jas shaghynda «Bala biy»,kemeline kelip el aghasy bolghan kezinde oryndy sóilep «Dara biy», dóp basyp, tauyp sóileytin «Dana biy», jasy úlghayghanynda «Baba biy» atanypty.
Auyz әdebiyeti, «Babalar sózi», Segiz seri «Bóribay batyr» dastanynda jyrlap ketken, óleng týrinde aitylghan myna joldargha zeyin sala ótsek:
Bóribaydan Qydyraly beseu tudy,
Qydyraly Bóribaydyng jolyn qudy.
Ol kýnde onan asqan kisi bolmay,
Men sheshenmin degenning tilin budy.
Qydyraly biyding «qayyrymdy» ataluynyng basty 3 sebebine toqtalsaq, birinshi sebep – Qydyraly óz kindiginen 11 úly bolghan, sol 11 úlgha qosa shapqan jerinen kelgen qolgha týsken shonjarlardyng balalaryn da asyrapty. Qydyraly atadan 11 úl,11 qúl, yaghniy 22 úrpaq taraydy jәne de Qydyraly óz balalaryna: «Osy balalarymdy qúl dep bólgenin, mening ýmbetim emessin» dep ósiyet qaldyrghan eken. Sondyqtan bolar syrt kózder aitsa da, úldan taraghandar әli kýnge bólinip jatqan joq.Adamdy maqtaghan bolyp, mysyn basu maqsatymen ot tastay sóileytinder: «Qydyralynyng úldary túrmaq, qúldarynyng ózi hannyng úlynday ghoy»dep jii tanday qaqqan. Ekinshi sebep – Qydyraly by jaz jaylaugha, qys qystau, kókteu-kýzeuge kóshse de, júrtyna toshalasyn tigip, qazan-oshaghyn qaldyryp ketetin bolypty, júrtyna kelgen dalagha kelgendey bolmasyn dep. Sondyqtan bolar el auzynda qalghan:
Toqagha qonghansha qoghagha qon,
Bikenge qonghansha tikenge qon.
Qaragha qonghansha dalagha qon.
Kóship ketken Qydyralynyng júrtyna qon-degen sóz bar. Ýshinshi sebep – Qydyraly biydin әdil de, adal biylik sheshiminde. Qayyrymdy Qydyraly bi;
- Handa - úl bolmaydy,
Biyde- qúl bolmaydy.
Han - óz elining úly,
By - әdildikting qúly.
Han óz úlyna tartsa, -
Halqyna kәdirsiz.
Biy-qyldan may tartsa,
Biyligi әdiletsiz, - degen eken.
«Qyldan may tartsa» degen sózding tórkini qayda jatqanyn sóz úghatyn qazaqqa týsindirip jatu artyq. Búl sózderding qay joly bolsa da ónege tútarlyq úghym, aqiqat jolyndaghy ústanym. Qayyrymdy Qydyraly biyding jer dauyna aralasqany turaly mynanday bir әngime bar.
Eki rulas elding bir ru basysy: «Molda bir kesken, endi Qydyraly biy bir kesip, órisimdi tarylta almas», -dep dolylanyp yzagha bulygha ses kórsetipti. Sonda
Qayyrymdy Qydyraly biy:
Kesirtkening qúiryghyn kesse
Qayta ósip úzarady.
Itting qúiryghyn kesse-
Mýshelenip zorayady,
Kesude de kie bar,
En salghan malda – ie bar.
Dýniyege kelgen sharana
Kindigin kespey bola ma?
Talpynsa sәby dalagha,
Túsauyn kespey bola ma?
Qoja-molda aldyn kórmegen er bala,
Músylman bolyp ona ma?..
Kesude de kie bar,
Kesimdi sózde jýie bar.
Kesilgendi kemdik kórsen,
Músylmandyqtan bezgening emes pe ?
Ataly sózge toqtamay,
Aghayynnyng joghyn joqtamay,
Tiri jýrip ólgening emes pe ?- dep jer dauyn әdil sheshken eken. Sonymen qatar osy tústa qayyrymdy biyding tuysyna aitqany bar:
Bar bolyp joq degenin,
Sýbesi qarys donyzdan aiyrymy kәni?
Joq bolyp bar degenin,
Boq domalatqan qonyzdan aiyrymy kәni ?
Bәrinen de úghysqan-
Bereke,birlik artyq,
Qúmyrsqaday úiysqan,
Qaraket artyq.
Mal ashuy, jan ashuy degen Qydyraly biyge at arqasynyng jauyr bolghanyn birinen biri kórgen eki jigit jýginipti. Sonda Qydyraly by ekeuining de toqymdaryn aldyryp, audaryp kórip:
Toqymy jaqsy er túrman-
At arqasyn ketirmes.
Toquy jaqsy jigittin,
Aqyly azyp ketilmes- dep toqymy bylghanghan jigitti kinәlap, aiyppúl salyp, daudy toqtatypty.
Sonday-aq jer dauy, jesir dauy, qún dauy, ar dauy, mal dauy basqa daulardy Qayyrymdy Qydyraly by sheshendigimen, tapqyrlyghymen birge beyneli de salmaqty sóz qúdyretimen sheship otyrghan. Qazaqta «Barymta- qarymta» degen bolmashyny syltau etip, bay-shonjarlar barynsha qoldanghan, búnyng ar jaghynda búrynnyn kele jatqan óshpendilik – kek alumen birge әlsizding malyn úrlap ózine sinirip ketu maqsaty boy kótergen. Áriyne, búnday jaghdayda mal joghaltqandar qol qusyryp otyrmay biyge jýginedi. Osynday bir dau-damayda Qayyrymdy Qydyraly by aptyqqandardy aqylgha shaqyryp aitqan eken:
Búidaly búqa búlqynar,
Bayansyz jigit júlqynar.
Búlqynghan búqa búidasyn ýzer,
Búidasyn ýzer de búzaudy sýzer.
Bayansyz jigit júlqynsa da,
Jaugha shaba almas,
Daugha jaramas, - dep daulasushylardy ymyragha keltirip, maly joghalghan elding malyn qaytartypty.
Álsizdi qorlau, әieldi zorlau, kedeydi, jalghyzdy kemsitu, ýstemdik, ozbyrlyq - ar dauyna jatady. Qayyrymdy Qydyraly biyding atasy Sary batyr, biyden tughan bir bauyry kýnin zorgha kórip jýrgen kirme aghayyngha qysastyq kórsetedi. Búny estigen Qayyrymdy by atamyz, býiregi aghayyngha búrylmay, әlsizding múnyn múndap, ýstemdik kórsetken óz tuysyna 9 aiyppúl salghan eken. Tuysy «Biz Sary biyding úrpaghy edik, qaydaghy bir kirmege jyghyp berdin» dep ókpe aitady, sonda Qayyrymdy Qydyraly biy:
Bireuding baghy asyp tuady,
Bireuding taghy asyp tuady.
Bireuding jaghy asyp tuady.
Baghym asyp tudy dep,
Aqylynan azyp,asyp-tasysa ne bolar?
Taghym asyp tudy dep,
Tizege salyp,taqymgha bassa ne bolar?
Jaghym asyp tudy dep,
Qalyptan tanyp, jaqyngha tartsa ne bolar? -dep tuysyna qarsy súraq qoyypty.
Auyl aqsaqaldary arasynda Qayyrymdy Qydyraly biyding ósiyeti, fiosofiyalyq sózderi kóp aitylyp keninen taraghan:
Ataly sóz-
Aqsauyttan ótedi.
Aqqúmghan-
Albastynyng jolyn kesedi.
Qara qazan
Qaynaghan kekti basady,
Qara maldan-
Qúlaghy shúnaq qúlyn asady.
Qúryltay degen bir qús bar,
Qúlamagha salar úyasyn.
Qús ekesh qústa qorghanar,
Úyany búzbas shyn asyl.
Búl anyzdyng barlyghy jastayynan auylda ósip, shejireli auyl danalarynyng auzynan estip jadynda saqtap, býginde halyqpen qauyshtyryp, jaryqqa shygharghan, qayyrymdy Qydyraly biydin úrpaghy, belgili balalar aqyny, QR jazushylar odaghy mýshesi, oblystyq, respublikalyq talay gazet, jurnaldardyng qyzmetkeri, QR Parlamenti Mәjilisi,Últtyq Bankining jauapty qyzmetkeri, Ádilet ministrligining basqarma bastyghy bolghan, marqúm Ótepbergen Aqypbekovtin enbegi.
Qaz dauysty Qazbek biy men Bala by Qydyralynyng arasynda bolghan saual-jauap (býgingi testirovaniye) ýlgisindegi sózder yaky By atanu ýshin auzyna eldi qaratqan maytalman tóbe biylerding san týrli synaghynan ótip baryp, olardyng batasyn alghannan song ghana by atanyp, halyqtyng senimine, biylik sheshimimen, aqylymen, tapqyrlyghymen, danalyghymen, әdilettigimen qúrmetke ie bolghan. Ýsh jýzge aty shyqqan Qaz dauysty Qazbek by jastayynan biylikke aralasqan Bala by Qydyralygha batasyn bergen degen derek bar (Ótepbergen Aqypbekov).
Onyng úzyn-yrghasy mynanday: «Ýsh jýzge aty mәshhýr Qaz dauysty Qazbek Bala by Qydyralyny aldyna shaqyrtypty deydi, dausyn soza amandasyp, endi jaylana bergen bala biyge:
Súmyray kelse su qúridy,
Sýmbile tusa su suidy.
Qaharlansa óng suidy,
Qar jausa kóng suidy - osy sózderding maghynasy ne ?-dep synapty.
Sonda Qydyraly :
-Su tartylarda tasqyn bolar,
Az kýn alashapqyn bolar.
Su shirkinde ne jazyq bar ?!
Qara sugha úryq shashatyn,
Su tasysa keri qashatyn,
«Súmyray» degen balyq bar.
«Súmyray» kelse su qúridy-
Degen sóz sodan qalghan halyqta.
Súmyraydyng da súmyrayy bar,
Sóz týiini balyqta emes, qalypta..
Sýmbilede kýn jylamyqshylanyp,
Týn salqyndap, qyrau týsedi.
Topyraq – sudyng ólen-tósegi,
Topyraq suynghan son,
Su suynbay netedi?!
Kónil tarylsa-jýrek suynar.
Suynghan jýrek yzghary ónge shabar
Jýrekti jylytatyn-
Meyirim men peyil bolar...
Al endi « Qar jausa kóng suidy»-degenning mәnin úqpadym dese kerek, kóng qatsa qalybynda emes pe dep- irkilipti . Qazbek biy:
Taqpaqshyl biyding oiy tayaz,
Sózi jaydaq keledi,
Aytaryn saylap keledi,
Jaydaq sóz – aibat ta,
Ayghaq ta emes.
Kesimdi sóz qysqa bolar,
Ári núsqa bolar...
Taqpaqtasang da,
Tapqyrlyq tanyttyn,
Aqylyna –túshyndym,
Aytuyna-qanyqtym!.
Sheshilip sóileseng de esip sóileme,
Kesip sóile!
Aq pen qarany sheship sóile,
Taqpaqtap sóilep Bala by atandyn,
Tauyp sóilep Dara biy atan,
Taptap sóilep Dana by atan !.
Áu-miyn, - dep Qydyralygha batasyn beripti.
Qydyraly by jastayynan biylikke aralasuyna myna oqigha sebepshi bolghan dep tújyrymdaydy Ótepbergen.Týsken oljadan «Bóribay sybaghasy» jeke bólinetinin kórip ósken Qydyraly osynday bir bóliste maghan da atamnyng sybaghasyn berinder depti. «Tobyqtay bolyp sybagha súrauyn»- degenderge, Qydyraly:
– Tobyqtaydyng da
Taylaqtay qúny bar,
Taydyng da túlparlyq syny bar,
«Dýldýltastyn» týgindey,
Tenbilkók,tarpang tay eken,
Taqymyma say eken,
Qalauym osy, halayyq ! - dep tenbil- kók taygha qarghyp minip alyp :
- At jalyn men de tartayyn,
Saurangha sauyn aitayyn.
«Tanbaly tasqa» tau etip,
Sarysu baryp qaytayyn.
«Aqsýiek» bolmas ermegim,
Jaq sýiekke salmaq artayyn! – degen eken.
Osy kýnge deyin auyldaghy tuystar soghym soyghanda «Bóribay sybaghasy» degen sybagha berip jiberetin, babalar dәstýrin auyl saqtaytyn.
5. Bóribay bi, batyr Saryúly
Qazaq halqy ómir sýrip otyrghan jerde ruhany baylyqtyng biri – auyz әdebiyeti asa manyzdy bolghandyqtan jәne de sol ruhany baylyqtan ortasyn oiyp oryn alyp otyrghan Bóribay batyrdyn esimi halyqpen birge jasap keledi. Jongharlarmen joyqyn soghysta Bóribay elin aman alyp qaluda, basyn ólimge tigip, jalpy qazaqqa kelgen nәubәtten, yaghny kýngey jaqtan qaptap kelgen qalmaqtan, tek óz ruyn, óz elin aman alyp shyqpay sonymen qatar qaramaghyndaghy Jalayyr, Qonyratty jongharlardyng talauyna týsirmey ózi bastap Sarysu boyyna kóshirip әkep qonystandyrady. El basyna tughan auyr kýnde qazaq elining auyz әdebiyeti «Elim-ay» atty zarly әni osy kýnge deyin jadymyzda saqtaldy ...
Bostyryp jalayyr men naymandardy,
Altay men Alataudy qalmaq aldy
Jalayyr,Nayman,Qonyrat Bóribaygha erip,
Sarysu boyyna kep qonystandy.
Búl is әreket Bóribay batyrdyng danqyn býkil ýsh jýzge jayady.
Bóribay batyr 1689 jyldary tughan bolu kerek, tughan jeri Qora atty keng jaylauda, al qaytys (1740/50) bolghan jeri Sarysu óniri, amanat retinde jerlenip, keyin mýrdesi Týrkistangha Qoja Ahmet kesenesi janyna qoyylady.
Bóribay batyrdyng esimi alghash ret HIH ghasyrdyng jartysynda Qazaq elining jerin,tarihyn etnografiyasyn, jalpy qazaqtyng bolmysyn zerttegen orys oqymystylyrynyn jazbalarynda, esimi úrangha ainalghan Bóribay batyr turaly mәlimet N.IY.Goredkovtyng enbeginde kórsetilgen eken. Odan beri M.Tynyshbaev, B.Syrttanov, S.Amanjolov, N.Mynjan, M.Múqanovtyng zertteuleri bar. Jazushy Q.Júmadilov, Tórebay aqyn, QR ÚGhA korr mýshesi B.B.Kәribaev tariyh, arheologiya, etnologiya fakul.Qazaqstan tarihy kafed.professory,T.Birbalanov, balalar aqyny, jazushylar Odaghy mýshesi, marqúm Ótepbergen Aqypbekov, MaratAlybaev, Jemisbek Dulatúly kóptegen ghalym tarihshylyr, ólketanushylar, jazushy-jurnalister taghy basqa da auylynyng tarihyna enjer qaramaytyn patriottardyng maqalalary gazetter betinde keninen jazylyp jýr.
Jýz tomdyq «Babalar amanaty» atty halyq auyz әdebiyeti jinaghynda ... Pah,shirkin,búl kisige,Qúdayym-ay,
Baq bergen-di...
maqtamay túrayyn ba-ay,
Qazaq auly sýiinse, jyr bolady,
Ýsh jýzge úran bolghan er Bóribay, - deydi.
Bóribay batyr qalmaqtyng Qapal batyrymen jekpe-jekte jenip, óltirip, mereyi ýstem bolghan eken. Abylay han Bóribay batyrdyng erligine sýisinip, handyq jarlyghymen «atyng jaugha shapqan jauyngerlerding úrany bolsyn» dep jariyalaghan eken. Jaugha shapsa da, bәigege shapsa da, úrpaqtary «Bóribay» úranymen shabatyn bolghan. Bóribaydyng tanbasy bóri, qylysh. Bóribay batyr ómiri men enbegi әli de bolsa tolyq zerttelmedi. Búl býgingi tarih ghalymdarynyng enshisinde, aita berse memlekettik dengeydegi is shara.Tújyrymdap kelgende Bóribay batyr, aituly qolbasshy, elin jongharlardyng soqqylarynan aman alyp qalghan kóregen el biyleushisi, «Qalmaqqyrylghan»,«Anyraqay»jәne «Aqtaban shúbyryndy » shayqastaryn da qazaqtardyng jeniske jetuine ýles qosqan jәne sol soghysqa qatysqan tarihy túlgha. Aty úrangha ainalghan aruaqty batyr. Qojabek, Tәneke, Dóset, Qydyraly, Bóribay - Otany, halqy ýshin, janyn qighan batyrlar beynesi býgingi jastardy Otan sýigishtik ruhta tәrbiyeleu ýshin taptyrmas tarihy túlghalar. Búlar oidan qúrastyrylghan, qiyaldyghy batyrlar, biyler emes, naghyz ómirde bolghan tarihy shyndyq.
6. Sary batyr, biy Asanúly – Qazaqtyng Reseydegi alghashqy elshisi
Bóribay batyrdyng әkesi Sary bi, batyr Tәuke hannyng senimine ie bolyp, ózining aqyldylyghymen әdil de tura biyligimen qosa, asqan sheshen dilmarlyghymen әz Tәuke hannyng aldynda airyqsha kózge týsedi. Resey memleketimen sauda-sattyq, sayasy qarym qatynas, shekera mәselelerin sheshu maqsatynda 1690 jyly Sary by bastaghan elshilikti Reseyge jiberedi.Tobolisk qalasynda kelissóz jýrgizilip jatqan kezde sol jerge kórshiles jerding tonaushylary orys jauyngelerimen qaqtyghysyp, orystardan kóp adam ólimi bolady. Orystar Sary batyr, biyge «Sening adamdaryn», - dep jala jauyp, elshilikke birge barghan kisilerimen birge týrmege qamaydy. Tәuke han I Petrge hat joldap, elshilik zanyn, erejesin óreskel búzyp otyrghanyn atap kórsetedi,elshilikke barghan adamdaryn qaytaruyn talap etedi jәne búl talaby nәtiyjeli bolady. Biraq kelissóz jýrgizilip jatqanda Sary batyr, by týrmede qaytys bolady.Tәuke han Sary batyr, by ólimine bir jyl aza tútyp, jyldyghy ótkenshe jaugershilik, barymta-qarymtany toqtatady. Sary batyr, biydi halqy bylay jyrlaghan eken ...
Asannyng balasy Sary boldy,
Jaqsy kisi bolady әrbir joldy.
Árkimge jaqsylyqty Qúday berer,
Basyna baqyt, dәulet birdey qondy.
Bóribay batyrdyng әkesi Sary jәy adam emes, qazaq elining elshisi, memleket qayratkeri, qazaq-orys memleketi arasyn mәmlege keltirgen sayasatker. Sarynyng esimi orys derekterinde úshyrasady. Qazaq-orys memleketi qatynastary HVII ghasyrdyng 90 jyldarynda asa manyzdy da kýrdeli nәtiyjeli mәselerdi sheshude Sary biyding roli zor boldy. Ózi ólse de, artynda qalghan ong isteri, halqyna azyq bolghan.
7. Asan bi, batyr Jolanúly
Sarynyng әkesi Asan óz zamanynda әdil bi, elin, jerin jaudan qorghaghan batyr. Ol kisi turaly jyrlarda bylay delingen;
Jolannyng balasy batyr Asan,
Aqyly bú kisining bolghan astam.
Múnsha halyq biylegen aqylman,
Búl kisi de jaqsy bop, boldy kósem.
Tentekti salady eken tabanyna,
Shynjyr balaq, shúbar tós bolyp ótken,
Orysqa qaramaghan zamanynda.
Búl jyrdan bayqaghanymyz Bóribaydyng atasy Asannyng jәy adam emes ekeni bayqalady, orys patshalyghyn kózine ilmey, baghynbay ótkeni jyrda tilge tiyek bolghan. «Asannyng altauy, Asannyng alty qasqyry» dep atalatyn ataly sóz bar.
Búnyng sebebi Asannyng alty batyr úldary elin, jerin qorghauda asqan erligimen
attary shyqqyn: Sary batyr, Qyrghiqonaq batyr, Jaqsylyq batyr, Bórte batyr,
Qarjau batyr,Toqa batyr degen óz kindiginen tughan balalary Asannyn atyn,taghy da biyikke órletken.
Jolan bi, batyr Esengeldiúly,
Esengeldi biy,batyr Qaptaghayúly
Búl Jolan men Esengeldi bi, batyrlar turaly jyrda bylay delingen;
Balasy Qaptaghaydyng Esengeldi,
Ár-әrkimge qylayyn myna jyrdy.
Esengeldi balasy Jarylqamys, batyr Jolan-dy
Qay adamnan qalmady myna zaman.
Qaptaghay bi, batyr Matayúly
Qaptaghay batyrdyng esimi býtkil orta jýzdin, onyng ishinde qalyng naymangha úran bolghany tarihta mәlim. Qaptaghay biy,batyr boluymen birge, asqan baylyq pen biylikti qatar iyelengen.Taypa kósemi, basshysy. Ol turaly jyrda:
...Ókiresh Nayman, Jalayyr,Tólegetay,
Tórtuyl, Qarakerey, Sadyr, Matay.
Ýsh jýzde múnan asqan jan bolmaghan,
Baylyq, biylik ketpegen er Qaptaghay.
Búl jyrdan Qaptaghay batyr (shyn aty Qoldas) ómir sýrgen zamanynda el irgesi sógilmegen, auyz birlikpen ru, jýzge bólinbey Qaptaghay batyrdyng tuynyng astynda jaugha birikken Qazaq elin kóremiz.
Almaty oblysyna qarasty Qapshaghay qalasy turaly ólketanushy Vladimir Taran ózining «Solnechnyy gorod» atty enbeginde Qapshaghay qalasynyng atyn Qaptaghay batyrmen baylanystyrady. Onyng jazuy boyynsha,. «Qapshaghay» sózining shyghu tegining taghy bir boljamy Jonghar shapqynshylyghy zamanymen baylanysty, qazaq qolbasshysy Qaptaghay batyr búl jerde ózen arqyly ótip, onyng arnasyn qúm salynghan qaptarmen bekitip tastamaqshy bolady. Yaghni, qap sózi de Qapshaghay ataluyna negiz bolsa kerek.
Qaptaghaydyng әkesi Matay bi, batyr. El arasynda Mataydyng azan shaqyryp qoyghan aty – Sarykerey eken, is әreketi aygha úqsaghandyqtan Matay atanyp ketken deydi. Matay dep aydyng erkegin ataydy. Sarykerey men Qarakerey egiz degen sóz bar halyq arasynda. Mataydyng әkesi Qytay (qytayday kóp bolsyn dep atyn yrymdap qoyghan), Qytaydyng әkesi Tólegetay (Tólek atay), onyng әkesi Qúrmanay, onyng әkesi Sýgirshi, onyng әkesi Belgibay (Ókiresh), onyng әkesi NAYMAN (Naybi) atamyz.
Kórip otyrsaq múnday tekti túqymnan, tekti ata-babalardan jay adamnyng shyghuy mýmkin emes. Matay batyrdan bastap qarap otyrsaq onyng keyingi úrapghynyng ózi shetinen qarakók: biri el basqarghan basshy-kósem, әsker bastaghan qolbasshy, әdildik aitqan bi, han sarayynda kenesshi, Qazaq memleketining qalyptasuyna aqyl-oyyn, kýsh-qayratyn júmsaghan qogham qayratkeri, elshi, bolys. Esimderi úrangha ainaluy tarihta óte siyrek kezdesetin jay. Esimi úrangha ainalu ýshin, mindetti tirde ol túlgha – batyr bolu kerek, el basqara alatyn sheshendik pen birge qasiyetti, aruaqty, arqaly bolu kerek. Al osy Naymannyn tek Matay ruynan shyqqan osynshama batyr, by bolghan eken, al basqa rulardan qanshama batyr shyqty desenshi?. Áulie Búhar jyrau babamyzdyng «Nayman bolsang Matay bol» deui beker emes eken. Jattandy 2-3- batyrdy, biydi, әuliyeni ghana aityp, úrpaqqa ýlgi bolar ózge túlghalardy tasada qaldyru – tariyhqa qiyanat bolady dep sózimizdi týiindemekpiz.
Tәnekening Qojabegining nemeresi
Gýljan Múqatayqyzy
Abai.kz