Iya, osydan dәl eki jyl búryn, yaghny 2013-jyldyng 23-qarashasynda Almaty qalasynda Halyq ókilderining birinshi Qúryltayy ótkizilip, sol jiynda qazaq últtynyng mýddesin qorghau baghytynda júmys isteudi, últshyl kýshterding basyn biriktirudi maqsat tútqan Qazaq Últtyq Kenesi qúrylghan edi.

Halyq ókilderining Qúryltayy   sol kezde biylikting ýlken qarsylyghyna úshyrap, ýlken kedergilerge qaramastan, qiyndyqtardy bastan keshe otyryp, әreng ótkizilgen edi.

Barlyq oblystardan 400-ge juyq adam qatysyp, qazaq últtyq intelliygensiyasynyng kóptegen kórnekti ókilderi, sayasy túlghalar qatysqan búl jiynda Últtyq-demokratiyalyq memleket qalyptastyrudyng tújyrymdamasy da bekitilgen-di.

Jasyratyny joq,  kóptegen azamattar búl Kenesting bolashaghynan ýlken ýmit kýtti. Memleket qúrushy últtyng tilin damytu, últtyq mәdeniyetti qorghau, últtyq tәrbiyeni qayta jandandyru osy Kenes júmysynyng ózegi bolady dep kýtildi. Kenesting basty maqsaty da osynday boldy.

Alayda, artta qalghan eki jyl ishinde Qazaq Últtyq Kenesi sayasy kýshke ainalmaq týgili, sýbeli bir is atqaryp, bir mәselening sheshiluine nemese qomaqty jobanyng qolgha alynuyna bastamashy da, qoldaushy da bola almady.

Al býgin ózi shala tughan Últtyq Kenes shalajansar qalypta jatyr. Nege?

Memleketimizding 70 payyzyn qúraytyn memleket qúrushy últtyng mýddesi kýn sayyn ayaq asty bolyp,   qaghaz jýzinde tәuelsizdik alghan 25 jyl ishinde últ mәselesinde aitarlyqtay jetistikke qol jetkize almadyq.

Birinshiden, Konstitusiyamyzda  memlekettik til - qazaq tili ekeni anyq jazylyp, tek memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady dep kórsetilgenimen sol memlekettik úiymdarda memlekettik tilding qoldanysyn 50 payyzgha jetkize almadyq.

Ekinshiden, últtyq iydeologiya 25 jyl boyy qalyptasa almady. Onyng sebebi biylik pen halyqtyng últtyq iydeologiyagha baylanysty ústanymy men kózqarasynyng qarama-qayshylyghynda bolsa kerek.

Ýshinshiden, últtyq tәrbie mәselesi  tórt ayaghynan birdey aqsap, túralap qaldy. Onyng sebebi, taghy da últtyq iydeologiyanyng joqtyghy, últtyq óner men mәdeniyetting damymauy, aqparat kenistigining últtyq  baghytta júmys istemeui, taghysyn taghylar.

Búl jaghdaydy tórtinshi, besinshi, onynshy dep tizbeley beruge de bolady. Biraq odan payda shamaly.

Bir sózben aitqanda memlekettik biylik pen memleket qúrushy últtyng arasyndaghy kózqaras, ústanym qayshylyghy Qazaqstan halqy assambleyasynyng payda boluyna, onyng órkendep, ósip, onyng ýlken biylik tarmaghyna ainaluyna әkelip soqty.

Mine, osynday jaghdayda Qazaq Últtyq Kenesi memleket qúraushy últtyng mýddesin qorghaushy, tarazy basyn tenep, Qazaqstan halqy assambleyasyna bәsekeles sayasy kýshke ainaluy tiyis edi, ol sol maqsatta qúrylghan edi. Eng negizgisi sol arqyly últtyq-demokratiyalyq Qazaq memleketining qalyptasuyn úiymdastyrushy, últtyq kýshterdi toptastyrushy Kenes boluy kerek edi.

Ókinishke qaray búl maqsat oryndalmady. Endi sonyng sebepterine sәl saraptama jasap kóreyik.

Qazaq últtyq Kenesining júmys jasay almaghanyna eng aldymen men ózimdi kinәlimin dep sanaymyn. Jasyratyn nesi bar, eki jyl búryn mening qoghamdyq, sayasy kýreste tәjiriybem joq edi. Kóp jyl memlekettik qyzmette istep, kóptegen jobalardy Ýkimetting qaulysymen, ministrding búiryghymen, memleketting aqshasymen úiymdastyryp ýirengendikten qoghamdyq jobalardyn, isterding qalay úiymdastyrylatynynan habarym az boldy. Biylik qarsy bolghan, kedergi keltirgen, tipti qysym jasap, qudalaugha kóshkende Qúryltaydyng bastamashylary, men, Ghabiyden Jәkey, Bolatbek Blyalov, biraz negizgi qatelikterge boy aldyrdyq. Ol qatelikterding keybirin sol kezde de týsindik, biraq týzey almadyq,  al keybirine, tipti, kóbine uaqyt óte kele kóz jetkizdik.

Ol qatelikter ne edi?

Birinshiden, әrkim óz ruyna, óz jýzine, óz jerine tartatyn, birining materialdyq, birining qyzmettik mýddesi biylikpen bite qaynasyp ketken intelliygensiyasynyng basyn últtyq mýddeni qorghaugha biriktire almadyq. 

Ekinshiden, Últtyq keneske mýshe bolghan 41 adamnyng ózin bir maqsatqa biriktirip, taza niyet, ashyq kónilmen  últqa qyzmet etuge degen yntany, jigerdi, qúshtarlyqty damyta almadyq. Kenesting óz ishinde әr jaqqa tartushylar boldy. Sengen, arqa sýiegen keybir azamattar biylikting qysymyna shyday almady. Sóitip nәtiyjeli júmys isteuden bas tartty.

Ýshinshiden, barshamyz senip, arqa sýiep, artynan ergen Múhtar Shahanovtyng ózi Últtyq Kenesting ýlken sayasy kýshke ainaluyna mýddeli bolmady. Mýmkin oghan biylikting qysymy da sebepshi bolghan shyghar. Qalay desek te, Múhannyng júmysy Kenesti algha sýirep, últ mýddesi ýshin basqa sayasy kýshtermen bәsekeles bolugha emes, jinalghan at tóbelindey azamattardy basyp, toqtatumen boldy.

Tórtinshiden, Kenes qúramyndaghy 40 adam Almaty qalasynda qalyp, mening Astanada boluym da ýlken ziyanyn tiygizdi. Qalay degende de Kenesti qúrugha bastamashy bolyp, shoqpardy belge baylaghannan keyin ony silteuge de jaghdayym boluy kerek edi. Biraq, olay istey almadym.

Sonymen, uaqyt shirkin jeldey esip, qúmday susyp, qústay úshyp eki jyl artta qaldy. Biz últ mýddesin qorghau isinde eki jylymyzdy joghalttyq. «Áy deytin әje, qoy deytin qojasy joq», bәsekege jaraytyn ne partiya, ne qozghalys, ne últtyq intelliygensiya joq, biylik bilgenin istep jatyr. Onyng nәtiyjesin bәrimiz kórip otyrmyz.

Endi ne istemek kerek?

Bireuler aqyry júmys istemeytin Qazaq Últtyq Kenesin jauyp, ornynan basqa qúrylym jasau kerek degen úsynys aituda. Endi biri Kenesti qayta janghyrtudy, jana adamdardy tartudy úsynady.

Búl úsynystyng qaysy birine de mening qazir aitar jauabym joq. Eng ókinishtisi, biz halyqtyng ýmitin óltirip aldyq. Oghan bastamashy bolghan Men, Ghabiyden, Bolatbek te, Últtyq Kenesting tizgin, shylbyryn týgel qolyna alyp, biraq ne ózi júmys istemegen, ne basqagha istetpegen Múhang da, onyng orynbasarlary da, Kenestin  41 mýshesi de kinәli.

Sondyqtan, Últtyq Keneske ýmit artyp, senim bildirgen barsha azamattardan dәl býgin ýlken keshirim súraymyn. Keshirinizder meni, ýmitterinizdi әli de aqtaugha barymdy salamyn.

Maqsat Iliyasúly,

Qazaq Últtyq Kenesining mýshesi

Abai.kz