Jyldaghy «iygi dәstýrmen» Qostanay oblysynda әdettegidey Jana jylgha degen dayyndyq bastalyp ta ketti. Qazir múndaghy jergilikti baspasóz betinen osy taqyryptyng qany jerge tambay túr. Bizdegi qalanyng biyligi «myna daghdarys degen pәle kelip qaldy-au, endi kórpege qaray kósileyik» degen mәselege basyn auyrtpaydy. «Jeltoqsannyng 4-i kýni shahardyng dәl ortasynda keremet shyrsha ornatamyz» dep, әkesi tirilip kelgendey alaqaylap jýr.

«Búghan qala budjetinen 15 million tenge bólemiz» dep qalyng júrtty myrzalyghymen tang qaldyrghanday kýpinetindigin qaytersin. Al, jalpy oblysta búl sharagha baqanday 40 million tenge bólingen. Jana jyldyq merekelik shyrshany bezendiruge kók tiyn da bólmey, sol byltyrghy dýniyemen amalday túrugha niyettengen bastama qostanaylyqtardy esh qyzyqtyrmaydy. Tipti pavlodarlyqtardyng biylghy merekege ketetin shyghyndy eki ese qysqartugha baghyttalghan talabyna da nazar audarmaydy. Sirә, búlargha budjetting qarjysyn tarta júmsau emes, ana Aqtaudaghy «asqan myrzalyq» qyzyqtyrsa kerek. Aqtaulyqtar biyl búl maqsatqa baqanday 50 million tenge júmsap, aidy aspangha bir-aq shygharmaq oida. Áriyne, qaltannan shyqqan emes, budjetting qarjysy esebinen Atymtay jomart boludyng esh qiyndyghy joq shyghar.

Degenmen, bizding Qostanay da eshkimnen "sorly" emes. Mәselen, biyl jalpy qúny 1 million tengeden asatyn merekelik ot shashudan esh bas tartqysy joq. «Jana jyl keldi» dep aspangha qarap elirudi erekshe qasiyet sanasa kerek. Daghdarys degen ne tәiiri, jylyna bir keletin merekeni jaqsylap túryp, esi ketkenshe toylaghangha ne jetsin? Sodan shyghar, bizde bir-birine tayaq tastam jerde eki birdey keremet alyp shyrsha ornatylady. Biri әkimdikting aldynda, ekinshisi sonyng dәl irgesindegi Sity ortalyq degen jerde. Sirә, qostanaylyqtardyng osy «ghajap bastamasyn» ózge jerlerge de taratu kerek shyghar.

Taghy bir qyzyghy, bizdegi keybir mekemeler eshkimge bildirmey Jana jyldyq merekege dayyndyqqa qazirding ózinde qyzu kirisip ketse kerek. Ásirese, múnday sharuada osyndaghy oblystyq әkimdikke qarasty mәdeniyet basqarmasy aldyna jan salmay jýr. Basqarmanyng at shaptyrymday aulasy qazirding ózinde osy merekeni qarsy alugha saqaday say kórinedi. Osyndaghy «Izdateliskiy dom» dep atalatyn seriktestik aulany jana jyldyq ghajayyp ertegige ainaldyrugha jantalasa kirisip ketken. Múnda ertegining keyipkerleri túrghyzylyp, keremet sәulet kompozisiyasy boy kóteredi eken. Al ol keyipkerlerimiz kórshi elimizding danqty túlghalaryna ainalyp ketse, tang qalyp jýrmeniz. Qysqasy, búl mekeme merekege qazirding ózinde saqaday say. Tek, qala men oblys basshylarynyng batasyn  alu ghana qaldy.

Sonymen bizding qalanyng basshylyghy «4 jeltoqsanda Jana jyldyq shyrshany saltanatpen ashamyz. Oghan oblys әkimi qatysady» dep alaqaylap jatyr. Dәl solay bolaryna esh kýmәnimiz joq, әriyne. Alayda bizding týsinbeytinimiz tek Qostanayda ghana emes, barlyq oblystarda ne sebepti әkimderding qatysuymen shyrshanyng saltanaty týrde ashylatyndyghyna miymyz jetpey túr. Búl ne sonda, memlekettik mereke me? Nege ol sonshalyqty at shaptyryp, toylaytynday saltanatqa ainalady? Álde ol kórshimizden kórgenimizdi  istep, kózine týsip qalugha tyrysqandyq pa? Kórshimizdiki dúrys shyghar, qansha degenmen olar hristian dinindegi halyq, bir kezderde diny mereke esebinde toylanghan dәstýrdi jalghastyrghany shyghar. Al bizdiki ne danghoylyq? Jana jyldy osynsha dýbirletpey, osynsha shashylmay, qarapayym ghana, sypayy týrde ótkizsek, taghymyzdan týsip qalamyz ba? Álde kórshimiz Reseyding qaharyna iligip qalamyz ba? Óitip, jan-jaghymyzgha alaqtay bersek, tәuelsiz el atanghanymyzgha ne joryq?

Bizderde, jurnalisterde ne kinә bar? Jylda  «Jana jylgha dayyndyq bizde tym erte bastalady, sonyng kesirinen Túnghysh preziydent kýni de, tәuelsizdik merekesi de onyng kólenkesinde qalyp, qadirin ketirip jýrmiz» dep qaqsaumen kelemiz. «Ayta-ayta Altaydy, Jamal apay qartaydynyn» keri boldy. Biraq múnymyzdy eskerip jatqan eshkim joq. «Bayaghy jartas bir jartas»  kýiinde qalyp jýr. Sirә, Aqorda jaqtan «Tәuelsizdik merekesine deyin Jana jylgha dayyndyqty dogharyndar» degen ýzildi-kesildi óktem ýn estilmey, búl danghazalyq pen danghoylyq toqtamaytyn shyghar. Óitkeni bizding sheneunikter daghdarysyna da, tәuelsizdigine de pysqyryp qaramaydy. Óitkeni olardyng kóilegi kók, tamaghy toq. Abay hәkim aitpaqshy, búl belgiler adamzatty azdyratyn dýniyeler ekendigi taghy da haq.

P.S. Men Qostanaydy beker jamandap jýr ekenmin. Kýni keshe ghana óskemendikterding «jana jyldyq jarysta» osy berekesiz bәsekege qosylghan talay júrtty shang qaptyryp ketkendigin esitip, qatty quanyp otyrmyn. Qazaqstannyng shyghysyndaghy qalanyng túrghyndary Jana jylgha deyin baqanday alty apta búryn kóz kórip, qúlaq estimegen, biyiktigi 25 metrge jetip jyghylaptyn әsem shyrsha ornatyp, aidy aspangha bir-aq shygharypty. Múnyng qasynda mening jerlesterimning tirshiligi balanyng oiyny sekildi eken ghoy.

Sonymen, Jana jyldyq jahandyq jarys endi bastaldy. Talay qyzyq pen shyjyqty alda kóretin shygharmyz. Amandyq bolsa...

Múratbek Dәurenúly,

Qostanay

Abai.kz