«Ár jerding salty basqa, itteri qara qasqa» demekshi (qazaq maqalyn azdap ózgertkenim ýshin aghayyndar aiyp etpes dep ýmittenemin), qyzmet jayymen Almatydan Astanagha auysqanyma biyl ýshinshi jyl bolsa da, óz basym әli ýirene almay jýrmin. Kim biledi, «Kәri orys músylman bolmaydy» degendey, әlde shynymen qartaya bastadyq pa?!

«Bireu toyyp, bireu tonyp sekiredi», júrt jete almay jýr, al siz bolsanyz... dersiz!.. 

IYә, nege? Endeshe tyndanyz!..  

Birinshiden – búl jerding halqy bir týrli, al Astananyz ýlken «bazar-vokzal» siyaqty. Eger barar jerinizge qalay jeterinizdi bilmey, kóshede bireuden jón súray qalsanyz (Jii jol súraugha tura keledi, sebebin sosyn aitamyn), on adamnyng toghyzy ne bilmeymin deydi, ne menireu adamday melshiyip túra beredi. Sosyn amal joq, «Búl da ózimdey janadan kelgen bireu shyghar» dep oilaysyn... «Ne adamy meyir-shapaghat pen minez-qúlyqtan maqúrym qalghan bireu!..».  

Búny bir deniz!.. Al endi nege jol tappay, jii adasatynynyzdy aitayyn. Múndaghy baghdarlyq kólikter (avtobusty aitamyn) kórinip túrghan jerge menduana jegen malday, jýz ainalyp zorgha jetkizedi. Al ayaldamalar atauyn qalay belgilep, qalay jýielegenine tipti tanym bar. Aytalyq, siz Qabanbay kóshesimen kele jatyrsyz jәne oghan biraz uaqyt bolghan, aldynyzdaghy ayaldama «Qabanbay kóshesi» dep atalady.  

Taghy bir tang qalatynym – ayaldamalardyng kóbi ghimarattyn, sauda ýiinin, banktin, dýkennin, bazardyng t.b. atymen atalady. Jәne osynday ataular jii kezdesedi, qaytalau kóp. Jana kelgen siz týgil, osy qalada tuyp-ósken bayyrghy túrghyndardyng ózi barar baghytyn zorgha ajyratady. Týsinemin, qala kýn sanap ósip kele jatyr... Degenmen, tәrtip bolu kerek qoy?! Dýkender men bankterdin, ghimarattar men sauda ýilerining atauy san ret ózgerui mýmkin, sondyqtan eng dúrysy – kóshe atymen atau (qiylysqan).  

Kóshe atyna baylanysty taghy bir týsiniksiz jayt – jýrip kele jatqan kósheniz kelesi búr búrylystan keyin, kýtpegen jerden basqasha atalady. Bir kóshe – eki týrli at. Búl ne, kóshe sanyn qoldan kóbeytu me? Álde eshkimning kónili qalmasyn degen niyet pe?! Qyzyq!.. 

Ekinshi bir erekshe toqtalatyn mәsele – jol azaby. «Jol azaby – kór azaby» deydi. Onyng ýstine dәl qazirgidey qalt-qúlt etip, shyqpa janym shyqpa dep zorgha kýn kórip jýrgen daghdarys kezeninde.

Jasyratyn ne bar, jogharydaghylardy bilmeymin, qarapayym halyqtyng jәi-kýii – tap osynday! Tym bolmasa istep jýrgen júmysymnan aiyrylyp qalmayyn dep, tang atpay jyn qughan adamday janygha bastaysyn. Sebebi, jetu qiyn. Ádeyi me, әlde basqa sharuasy joq pa tura sol әr minut altynnan qymbat qarbalas shaqta ala tayaq ústaghan MAY qyzmetkerleri qúmyrsqaday qaptaydy. Baghdarsham jayyna qalady. Bar biylik solardyng qolynda.

Janyqqan kólik, júqarghan jýike, tosylghan jol, qosylghan dabyl – azan-qazan aiqay-shu qúlaq túndyrady. Júma kýni Qonaev kóshesindegi «Qazaqstan temir joly» ayaldamasynan 12-shi avtobusqa otyryp, Túran danghylymen Kenesary kóshesine jetkenshe qansha uaqyt keter eken dep eseptep otyrdym. Jýrgenimizden túrghanymyz kóp boldy. Al baghdarsham iske qosylghan kezde, qozghalys qaytadan jandana bastady.

Ras, múnday jaghday Almatyda da bolatyn... Biraq dәl osynday túraqty emes jәne ylghy júmys kýnderi.

Kónilge kirbing úyalatyp, kóndige almay jýrgen taghy bir jәit – jastar mәselesi. Ásirese, jastar mәdeniyeti. Óz basym qazirge deyin qasymda ýlken adam týregep túrsa, bayyz tauyp otyra almaymyn. Túryp, oryn bergim kelip túrady. Al bizding býgingi jastar – miz baqpaydy. Tәuelsizdikke ie bolghan 25 jylda jetken jetistigimiz – osy!..

Kelesi әngime – qara qazaqtyng qol jetpes armanyna ainalghan baspana jayy. Nesin jasyrayyn, jer ortasynan asqanda «jeligip» astanalyq bolayyn degen eshtenem joq edi. Ózimning de, balalarymnyng da júmysy osynda auysyp, kóshu qajet bolghan song «Aqyry, Almatyda da ýy jaldap jýrmin ghoy, «Ýmitsiz – saytan», kóshirgen ózderi, kómekteser... Tym bolmasa, erteli-kesh arendalyq baspana bolsa da birdenege qolymyz jeter» degen ýmitpen kelip em!.. Odan beri qansha su aqty! Qanshama dýnie ózgerdi. Kóship kelgen jurnalister jayy bir-eki ret sóz boldy da, sol kýii ayaqsyz qaldy.

Búnyng bәrin ne ýshin jazyp otyr dersiz? Qyzyghy alda...

Astanagha kelgen ýsh jylda ýsh pәter auystyrdym. Qojayyndardyng erkimen. Pәteraqy baghasy 130 mynnan bastalyp, sony 170-ke jetti. Oghan taghy kommunaldyq qyzmetti qosynyz. Aytpaghym ol emes, qazirgidey qymbatshylyq kezende búl tipti sóz etuge túrmaydy.

Ýsh pәterding ýsheui de sol jaghalaudaghy Sauran kóshesinde ornalasqan, memlekettik baghdarlama boyynsha salynyp, memlekettik qyzmetkerlerge berilgen ýiler. Biraq bәri jalgha ótkizedi.

Qayran qalatynym – baspanagha zәru bolsa, nege ózderi túrmaydy?! Jәne bir ghajaby – bayqaghanym, múnday pәterler óte kóp.

Qaybir jyly ýleskerler ýiine qatysty aiqay-shu shyqqanda asharshylyq jariyalap, ólmey ýiimdi eshkimge bermeymin dep esik aldyna kóldeneng jatyp alghan qúndyz ishikti qazaq kempirding keyin bir ýiden on eki pәter almaqshy bolghanyn estip, jaghamdy ústap em!.. Qasyndaghy serigi ýsikke shalynsa, qasqyr ishikti jolaushy kýnәsin kóteredi deushi edi. Sonday-aq, músylmandyq dәstýrde de, ósimqorlyq ýlken kýnә sanalady.

Al bizde bәri – kerisinshe!..

Endi, songhy sebep!.. Ókinishke qaray, bir qaraghanda Astana qazaqy qala siyaqty kóringenmen, shyn mәninde bәri – mýlde basqasha. Áuelde aittyq, onnyng toghyzy til qatpaydy dep. Sonyng deni – ýmiti ýzilip, jigeri jasyghan, senimi sónip, tauy shaghylghan «jolaushy» qazaqtar. Óz elinde ózi qonaq. Ýisiz-kýisiz jýrgender de, ailyqtan-aylyqqa әzer jetip tyrysyp jýrgender de, qara suyqta qúrylysta býrisip jýrgender de, bazar jaghalap bosyp jýrgender de, qar kýrep, qoqys tasyp josyp jýrgender de – týgel qazaqtar. Toyys, ózimiz! Ensesi – tómen, ruhy – pәs. Janynda jalyn, kózinde ot joq. Bar men joqtyn, ash pen toqtyn, bay men kópting arasy – jer men kóktey. Joghynyng oilaytyny – amandyq, toghynyng oilaytyny – jamandyq. Sosyn qaydan senim bolsyn? Búdan ótken qorlyq bola ma?!

Aytpaqshy, úmytyp barady ekem!.. Eske týskende aita keteyin. Taghy bir qyzyqty erekshelik qúrylys salasyna qatysty. Qalada drenaj jýiesi, su aghar aryqtar men jiyekter joqqa tәn. Al jauyn-shashyn Almatydaghydan artyq bolmasa, kem emes. Sәl janbyr tamsa – kóshe bitken topan-su. Ayaq basar jer tappay aqsaq tauyqtay sekendep jýresin. Jayau jýretin júrt bar dep oilamaghan sekildi, ne olardy mýlde sanatqa qospaghan!..

Jaraydy, jipti qylgha tizip, joqty-bardy termelep eze bergen eshkimge abyroy әpermeydi. «Keng bolsang – kem bolmaysyn»...

Bәlkim, «Zorlap ústap otyrghan eshkim joq qoy, únamasa nege ketpeysin?» dersiz?..

Kete almaymyn. Endi kesh!.. IYә, sosyn qayda baramyn?! Jer – meniki, el – meniki. «Tal da bir jerde kógeredi». Ne bolsa da kóppen birge kóremin. Toyys, elmen!..

Ana jaghy – Aq Orda, myna jaghy – Han shatyr,

Ortasynda sozylyp Núrly sara jol jatyr!..

Bilging kelse elinning bar tirligin sheshetin –

Bas qalanyz sol, batyr!..

Ong jaghynda – Ýkimet, sol jaghynda «Qazmúnay»,

Osynda kep jayghasqan el ústaghan bәr qúday!..

...Seni kórip tang qaldym, jel aidaghan qanbaqtay –

Qaydan keldin, sorlym-ay?!

Qoqys terip, qar kýrep qor boldyn-au esil er!..

Bir pende joq býginde «Qúday-au, búl nesi?» der...

Tәniri ózi jar bolsyn, jetimek te jetiler –

Arman etken qazaqtyng Astanasy osy jer!..

Bar men joqtyng búl jerde bәsekesi, bәsi bir!..

Shyndyqty ashyp aitpasa qúr maqtannyng nesi jyr?!

Zorlyq penen qorlyqty bir qauyzgha syighyzghan –

Elordanyz osy dýr!..

Ashy aitsaq aiyp etpessiz!.. «Dos jylatyp aitady...» Maqtaghyshtar mensiz de az emes, bizdiki tek – dúrys bolsa degen tilek!..

Túrmaghanbet Kenjebaev – aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister Odaghynyng mýshesi.

Abai.kz