«Álip» degen arab tilinde «A» degen әrip qoy. Úzyn tayaq siyaqty. Sony jattay almaghan balalargha molda: «Álipti tayaq dep bilmeysin», dep ashulanatyn bolsa kerek. Áriyne, әkimderge әlipti bilu mindet emes. Biraq, әkim de kýndelikti atqaryp jýrgen tirlikterin әlipti jattaghannan kem kórmeui kerek. Yaghni, júmys istep, tirlikting bel ortasynda jýrgen әkimder әr salanyng kórsetkishin kóbeytu kestesindey jatqa biledi. Al, tiyip-qashyp júmys istegen әkimder әr sifrdan bir janylysyp, ózin de, ózgeni de shatastyryp bitedi.
Songhy kezderi Jambyl oblysynyng әkimi Kәrim Kókirekbaev audandardy aralap, sharuamen tanysu kezinde birqatar basshylargha súraq qoysa, jauap tappay, kýmiljip qalatyndar qatary jii kezdesip jýr. Álde ýlken әkimning mysy basa ma, súsynan seskene me, әiteuir, lezde sifrlardan shatasyp, aidalagha laghyp ketedi. Qayta oblys әkimi ol audannyng kórsetkishterin jatqa biledi. Oblys әkimi audan әkimderining auyzdaryna sóz salyp, qolmen qoyghanday etip kórsetip beredi.
Jaqynda oblystyq әkimdikte 9 aidyng qorytyndysy boyynsha ótken jiynda Talas audanynyng әkimi Bolat Rysmendiyding tirligi tipten, qaryn ashyrdy. Audan әkimi búl jiynda esep beretinin aldyn-ala bildi. Endeshe, tas-týiin dayyndyqpen kelui kerek qoy. Joq, Bolat Qanatbayúly audan ortalyghy Qarataudan Tarazgha jetkenshe qyzmettik kóligining ishinde qaghazdaryna asyghys qaray salghan siyaqty. «Amangeldi Gaz» JShS ónirdegi eng iri óndiris oryndarynyng biri. Talas audanynyng aumaghynda ornalasqan. Endi, mine, Talas audanynyng әkimi Bolat Rysmendy osy óndiris ornynyng qalay júmys istep jatqanyn, biyl qansha ónim óndirgenin bilmeydi. Oblys әkimi súrady, aita almady. Audandaghy júmyssyzdyq mәselesin súrady. Qolyndaghy qaghazyn әri-beri aqtarghan audan әkimi qajetti sifrlardy taba almay, aqyrynda mardymdy jauap bere almady. Basqa da salalar boyynsha súraqtar qoydy. Qaghazdaryn paraqtaghan әkim birde-bir dúrys jauap qatpady. Qayta oblys әkimi Talastyng tirlikterin tizip aityp shyqty. «Amangeldi Gaz» JShS jylyna jalpy kólemi 354 million tekshe metr gaz óndiredi. Negizgi jospar boyynsha 400 million tekshe metr gaz óndiru kerek edi. Talas audanynda 2048 adam júmyssyz retinde tirkelip, sonyng 1852-si júmyspen qamtylghan. Yaghni, búl baghdarlama 91,7 payyzgha oryndaldy.
Osydan keyin әlipti tayaq dep bilmeytin әkimder de bar eken ghoy degen oigha qalatynyng anyq. Qarjylyq daghdarys kezinde qamshy saldyrmay, bilek týrip júmys isteui tiyis әkimder ózi basshylyq etip otyrghan audandaghy iri óndiris ornynyng tynys-tirshiliginen beyhabar qalghany, júmyssyzdardyng sanyn bilmeui, әriyne, úyat tirlik. Bolat Rysmendy búghan deyin bir emes, birneshe audandy basqarghan tәjiriybeli-aq basshy edi. Amangeldide qansha gaz óndiriletinin bilmeytin әkim aitpaqshy, osy qyzmetine «QazTransGaz»-dan kelgen bolatyn. Endeshe, osynday qiyn kezende kórsetkishin jattay almay, kimge erkelep jýr? Týn jarymda shyrt úiqysynan oyatyp jibersen, kózin uqalap jiberip, sayrap túruy tiyis emes pe?

Oralhan Dәuit
"Egemen Qazaqstan" gazeti