JALPYGhA ORTAQ ENBEK QOGhAMY. OL QANDAY QOGhAM?
Elimizding aldynan jana mýmkindikter ashyldy. Alayda, birneshe jyldan beri әlem mazasyz kýy keshude. Daghdarys jahandyq dengeyde enserilgen joq jәne әlemdik qoghamdastyq qysymdyq turbulentti jaghdayda túr.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty baghdarlamalyq maqalasynda enbek adamnyng ensesin kóteretindigi jóninde ataly sózder aityp, әrkimning enbek etuine jaghday jasau mәselesi tiyanaqtalyp, Ýkimetke osy mindetti oryndau ýshin 20 tapsyrma bergeni belgili. Elbasynyng tapsyrmasyn oryndau barysynda ómirge kelgen «Júmyspen qamtudyng jol kartasy — 2020» baghdarlamasynyng halyq ýshin berer jaqsylyghy ólsheusiz. Enbek adamyna múnday jaghday әlemdi qarjylyq daghdarys sharpyp túrghan sәtte eshbir elde jasalynghan emes. Búl jóninde talay biyik minbelerden auzy dualy azamattar jәne shetel sarapshylary san mәrte aitty. Júmyspen qamtu baghytynda eshbir elde múnday baghdarlama qabyldaghan emes. Enbek adamyna jasalynghan qamqorlyqty paydalana bilu manyzdy.
Shynyn aitqanda, qoghamda әli óz ornyn taba almay enbek etuge qúlqy bolmay jýrgender bar. Sondyqtan da bizding basqarma jyl sayyn baghdarlamany túrghyndar arasynda týsindiru, ýgit nasihat júmystaryn jýrgizu baghytynda naqty sharalardy jýzege asyruda. Júmyspen qamtu baghyttary boyynsha 3000 buklet, 2500 plakat jәne 570 әdistemelik núsqaular dayyndap, barlyq auyldyq okrugterge jiberildi. Baspasóz betterinde, telearnalarda, radio habarlarynda basqarma qyzmetkerleri túrghyndargha týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Baghdarlamanyng mәni men manyzyn bilmeytinder de tabyldy. Sondyqtan da basqarma qyzmetkerleri jәne osy baghytta júmys isteytin audandyq buyndar túrghyndar arasynda jii bolyp, iygi baghdarlama әrkimning enbek etuine jol ashqandyghyn naqty mysaldarmen týsindiruden jalyqqan emes.
Ýstimizdegi jyly «Júmyspen qamtudyng jol kartasy – 2020» baghdarlamasyn jýzege asyrugha oblysta 6708,9 million tenge bólu qarastyrylghan. Osy jyldyng 9 aiynda ol qarjynyng 91,3 payyzy iygerildi. Baghdarlamanyng ayasynda ýstimizdegi jyldyng 1 qazanyna deyin 8599 adammen әleumettik kelisim-shart jasalyndy. Jyl sonyna deyin olardyng qataryn belgilengen jospar boyynsha 14 myngha jetkizu qarastyrylyp otyr. Búl baghdarlamagha óz betimen júmyspen ainalysushylar, júmyssyzdar, ishinara júmyspen qamtylghandar tartyldy. Sonymen birge, tabysy az, mýgedekter de osy baghdarlamanyng sharapatyn kórude. Osy baghdarlamagha qatysushylardyng 44,6 payyzy jastar bolsa, 48 payyzgha juyghy әielder. Shyny kerek, túrghyndardyng osy toptarynyng keybireuleri túraqty júmys isteuge mýddeli emes. Olar ózderi tauyp alghan enbek birjalarynda túryp bir sәttik júmysqa jaldanudy artyq sanaydy. Olargha túraqty enbek etuding paydaly jaqtaryn týsindire otyryp, ózining bolashaghy ýshin beynetining zeynetin kórude túraqty júmys ornynyng boluy asa manyzdy ekeni týsindirilude. Qazir qalalar men kentterde enbek birjalarynda júmys izdep túrushylardyng qatary birshama bolsa da azayghandyghyn aitugha bolady. Ýstimizdegi jyly 5482 adamdy túraqty júmysqa ornalastyrdyq.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Býginde damyghandyqtyng irgeli kórsetkishterin Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymyna (EYDÚ) mýshe memleketter kórsetip otyr. Oghan әlemdik ishki jalpy ónimning 60 payyzdan astamyn óndiretin 34 el kiredi. EYDÚ-gha kiruge taghy 6 el – Braziliya, Qytay, Ýndistan,Indoneziya, Resey jәne Ontýstik Afrika Respublikasy ýmitker bolyp otyr. Úiymgha mýshe barlyq elder tereng janghyru jolynan ótti, investisiyanyn, enbek ónimdiliginin, shaghyn jәne orta biznesti damytudyn, halyq ómiri standarttarynyng joghary kórsetkishine ie bolyp otyr. Álbette, EYDÚ elderining bolashaq úzaqmerzimdi qarqyny eskerilgendegi indikatorlary – jer jýzining damyghan 30 memleketining qataryna kiru jolyndaghy bizding bazalyq baghdarymyz osy.
Men Qazaqstanda EYDÚ-nyng birqatar qaghidattary men standarttaryn engizu jóninde mindet qoydym. Olar Tújyrymdama jobasynda kórinis tapqan.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Ekonomikada ishki jalpy ónimning jyl sayynghy ósimin 4 payyzdan kem qylmau josparlanuda. Investisiya kólemin qazirgi 18 payyzdan býkil ishki jalpy ónim kólemining 30 payyzyna deyin úlghaytu kerek. Ekonomikanyng ghylymy qamtymdy modelin engizu Qazaqstannyng eksporttyq әleuetindegi shiykizattyq emes ónimning ýlesin 70 payyzgha deyin arttyru maqsatyn kózdeydi.
Ekonomikanyng joghary tehnologiyalyq jana salalaryn qúru ghylymdy qarjylandyrudy ishki jalpy ónimning 3 payyzynan kem emes dengeyge deyin arttyrudy talap etedi. Ishki jalpy ónimning energiya tútynu auqymyn 2 ese azaytu manyzdy. Shaghyn jәne orta biznes 2050 jylgha qaray Qazaqstannyng ishki jalpy ónimining qazirgi 20 payyzy ornyna keminde 50 payyzyn óndiretin bolady. Enbek ónimdiligin 5 esege – qazirgi 24,5 mynnan 126 myng dollargha deyin arttyru kerek.
Áleumettik salany damytudyng 2050 jylgha deyin basty baghdarlary naqty indikativti sifrlarda kórsetilgen. Biz ishki jalpy ónim kólemin jan basyna shaqqanda 4,5 ese – 13 myng dollardan 60 myng dollargha deyin arttyruymyz kerek. Qazaqstan halyq qúrylymynda orta tap ýlesi basym elge ainalady. Urbanizasiyanyng jahandyq ýrdisine oray qalalyq túrghyndar ýlesi barlyq halyqtyng qazirgi 55 payyzynan 70 payyzday dengeyge deyin ósedi. Qazaqstannyng qalalary men eldi mekenderin sapaly joldar men kólikting barlyq týrining jýrdek baghyttary baylanystyrady.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Salamatty ómir saltynyng ornyghuy, medisinanyng damuy qazaqstandyqtardyng ómir sýru úzaqtyghyn 80 jasqa deyin arttyrady. Qazaqstan medisinalyq turizmning jetekshi euraziyalyq ortalyqtarynyng birine ainalady. Ozyq jәne bәsekege qabiletti últtyq bilim beru jýiesin qúru ayaqtalady.
Qazaqstan әlemde adamdar ýshin qauipsiz jәne túrugha jayly elding birine ainalugha tiyis. Beybitshilik pen túraqtylyq, әdil sot jәne tiyimdi qúqyq tәrtibi degenimiz – damyghan elding negizi.
Qazaqstannyng әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiru tújyrymdamasynda aldaghy júmystyng úzaqmerzimdi basymdyqtary belgilengen. Biz myna basym baghyttar boyynsha birqatar mәselelerdi sheshuimiz kerek.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Birinshi. Innovasiyalyq industriyalandyru trendin týzeu jәne kýsheyte týsu manyzdy. Men Ýkimetke 2016-2019 jyldargha arnalghan Ýdemeli industriyalandyrudyng Ekinshi besjyldyghy jobasy jóninde birqatar tapsyrmalar berdim. Industriyalandyru basymdyqtary sanyn shekteu kerek.
Bizge dәstýrli óndirushi sektorlar tiyimdiligin arttyru manyzdy. Búlar – bizding bәsekedegi tabighy artyqshylyqtarymyz. Bizge múnay-gaz sektorynyng eksporttyq әleuetin saqtay otyryp, basqaru, óndiru jәne kómirsutekterdi óndeuding jana tәjiriybeleri kerek. Múnay men gaz óndiruding yqtimal ssenariyleri boyynsha týbegeyli sheshimge kelu kerek. Siyrek metaldardyng ghylymy qamtymdy salalar – elektronika, lazerlik tehnika, kommunikasiyalyq jәne medisinalyq jabdyqtar salalary ýshin manyzdylyghyn eskere otyryp, olardy iygeru auqymyn úlghaytu qajet.
Qazaqstan geologiyalyq barlau salasy boyynsha әlemdik naryqqa shyghugha tiyis. Tiyisti zannamany jenildete otyryp, búl salagha sheteldik injiniringtik kompaniyalardan investisiya tartqan jón. Jalpy, dәstýrli salalargha qatysty bizding olardy damytu jónindegi bólek josparlarymyz boluy kerek. Árbir kelesi besjyldyqtyng naqty nәtiyjesi ekonomikanyng jana salalaryn qalyptastyru bolugha tiyis. Birinshi besjyldyq ayasynda avtomobili jәne aviaqúrastyru, teplovoz, jolaushylar jәne jýk vagondary óndirisi jolgha qoyyldy. Olardy keneytip, syrtqy naryqtargha shygharu kerek.
Sonymen, 2050-ge deyingi qalghan jyldar jeti besjyldyqqa bólinedi, olardyng әrqaysysy bir maqsat – damyghan 30 elding qataryna kiru mәselesin sheshedi.
Ekinshi jәne odan keyingi besjyldyqtarda mobilidi, mulitiymediyalyq, nano jәne gharyshtyq tehnologiyalar, robot tehnikasy, gendik injeneriya salalaryn, bolashaqtyng energiyasyn izdeu men ashudyng negizin salghan jón. Memleket júmysynyng negizgi bóligi Qazaqstan biznesin, әsirese shaghyn jәne orta biznesti damytugha barynsha qolayly jaghday jasau bolmaq. Tayaudaghy 10-15 jylda ghylymy qamtymdy ekonomikalyq bazis jasau kerek, onsyz biz әlemning damyghan elderi qataryna qosyla almaymyz. Múny damyghan ghylym arqyly sheshuge bolady.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Ekinshi. Qazaqstannyng agroónerkәsip keshenin innovasiyalyq baghytqa týsiru manyzdy. Búl – bizding dәstýrli salamyz. Azyq-týlikke degen qajettilik arta beredi. Búl sektorgha investisiya kóbirek salynady. Sondyqtan býgingi fermerler tek uaqytsha әri aua rayyna baylanysty kezdeysoq jetistikterdi maldanyp qalmay, óndiristing ósimi jóninde oilanugha tiyis. Jahandyq auyl sharuashylyghy óndirisinde bәseke óse beretin bolady. Jermen júmys isteytinder, eng aldymen, jana tehnologiyalardy engizip, ónimdilikti ýzdiksiz arttyratyndar, júmysyn әlemdik standarttar negizinde jýrgizetinder boluy kerek.
Birinshi kezekte, әsirese bagha qalyptastyrudyng ashyq mehanizmderi arqyly tiyimdi jer naryghyn qúru manyzdy. Auylsharuashylyq jerlerin investisiya tartu jәne ozyq tehnologiyalar engizudi eskerip jalgha bergende ghana bәseke kýsheyedi. Auyl sharuashylyghynda biznesting damuyna, fermerler kooperasiyasy ýderisine, jerdi tiyimdi paydalanugha bóget jasaytyn barlyq kedergini joyghan jón.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Bolashaq – agrarlyq sektorda, әsirese, shaghyn jәne orta biznes týrindegi jana óndeu kәsiporyndary jelisin qúruda. Búl tústa biz biznesti nesie arqyly qoldaugha tiyispiz. Fermerler úzaqmerzimdi qarjylandyru men ótkizu naryqtaryna deldalsyz, tikeley shygha alatyn bolugha tiyis. Auyl óndirushilerining qaryzdaryn kepildendiru jәne saqtandyrudyng tiyimdi jýiesin qúru da ózekti mәsele.
Qazaqstan et jәne sýt ónimderin eksporttaytyn ónirlik iri elge ainalugha tiyis. Egin sharuashylyghynda sudy kóp qajet etetin tiyimdiligi tómen daqyldar kólemin qysqartu, olardy kókónispen, mayly jәne azyqtyq ónimdermen almastyru jolyna bet búru kerek. Agrohimikattardy tiyimdi tútynudyn, quang jerlerde topyraqty nóldik óndeuding zamanauy tehnologiyalary men ózge de innovasiyalardy qoldanudy keneytuding keshendi sharalary qajet.
«Jasyl» ekonomikagha kóshu jónindegi qabyldanghan tújyrymdamagha sәikes, 2030 jylgha qaray egis alqaptarynyng 15 payyzy sudy ýnemdeu tehnologiyalaryna kóshiriletin bolady. Biz agrarlyq ghylymdy damytyp, synaqtyq agrarlyq-innovasiyalyq klasterler qúruymyz qajet. Uaqyt kóshinen qalmay, tabighy azyq-týlik óndirumen qatar qúrghaqshylyqqa tózimdi gendik-modifikasiyalanghan ónimder óndirisin de jýrgizu manyzdy. Aytylghan mindetterdi eskere kelip, Ýkimetke agroónerkәsip keshenin damytu josparyna týzetu engizudi tapsyramyn.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Ýshinshi. Ghylymy qamtymdy ekonomika qúru – eng aldymen Qazaqstan ghylymynyng әleuetin arttyru. Búl baghyt boyynsha venchurlik qarjylandyru, ziyatkerlik menshikti qorghau, zertteuler men innovasiyalardy qoldau, sonday-aq ghylymy әzirlemelerdi kommersiyalandyru jónindegi zannamany jetildirgen jón. Ýkimetke biylghy jyldyng 1 qyrkýiegine deyin tiyisti zang jobalary toptamasyn әzirlep, Parlamentting qarauyna engizudi tapsyramyn. Ghylymdy qarjylandyru kólemin birtindep arttyryp, ony damyghan elderding kórsetkishterine jetkizu jóninde naqty jospar qajet.
Shetelderden investisiya tartudy tolyqtay elimizge bilim men jana tehnologiyalar transfertteu ýshin paydalanu kerek. Sheteldik kompaniyalarmen birlesip, jobalyq jәne injiniringtik ortalyqtar qúru qajet. Bizge iri múnay-gaz jәne tau-ken metallurgiyalyq nysandarynda júmys isteytin jetekshi transúlttyq kompaniyalardy olar osynda óz qajettiligi men serviysin qamtamasyz etu ýshin óndirister qúrugha shaqyrghanymyz jón. Men keybir iri kompaniyalardyng búghan dayyn ekendigin bilemin. Ýkimet osy mәseleni qayta pysyqtap, qajet bolghan jaghdayda búl ýshin barlyq jaghdaydy jasaghany jón. Jabdyqtardy óz elimizde óndiruimizge de bolatyn kezde shet elden tasymaldaudyng qajeti joq.
Últtyq innovasiyalyq jýienin, onyng negizgi instituttarynyng tiyimdiligin arttyru manyzdy. Olardyng belsendiligin startaptardy jәne venchurlik mәmilelerding bastapqy kezenderine qoldau kórsetuge baghyttaghan jón. Iri qalalyq aglomerasiyalardaghy, әsirese Astana men Almatydaghy tehnologiyalyq parkterding júmysyn jandandyru kerek. Alghashqy ziyatkerlik-innovasiyalyq klaster qazir Astanadaghy Nazarbaev uniyversiytetining arqauynda tabysty júmys isteude. Al Almatyda múnday klaster – «Alatau» aqparattyq tehnologiyalar parki. Tehnoparkterde qazaqstandyq iri kompaniyalardyng qosalqy óndiristerin ornalastyru ýderisin yntalandyru sharalaryn oilastyru manyzdy.
Tórtinshi. Infraqúrylymdyq ýshtaghan – aglomerasiyanyn, kóliktin, energetikanyng qarqyndy damuyn qamtamasyz etu kerek. Aglomerasiyalar – Qazaqstannyng ghylymy qamtymdy ekonomikasynyng ústyny. Elding orasan zor aumaghyn, halyqtyng ornalasu tyghyzdyghynyng tómen ekenin eskersek, aglomerasiyalar qalyptastyru men damytu – manyzdy mәsele. Qazaqstannyng alghashqy zamanauy urbanistik ortalyqtary iri qalalar – Astana men Almaty, odan song – Shymkent pen Aqtóbe bolady. Olar halyqtyng jәne investisiyalardyng shoghyrlanu ortalyqtaryna ainalady, sapaly bilim beru, medisina, әleumettik-mәdeny qyzmetter kórsetedi.
Kólik infraqúrylymy – industriyalyq ekonomika men qoghamymyzdyng tamyryna qan jýgirtetin jýie. Sapaly zamanauy magistralidarsyz damyghan el bolmaydy dep men talay ret aittym. Búghan qosa, Qazaqstannyng qatynas joldary onyng Europa men Aziya, Soltýstik pen Ontýstik arasynda ornalasuy túrghysynan manyzdy mәnge iye. Elde joldar jelisin jasau ýshin biz «Astana – Qaraghandy – Almaty», «Astana – Pavlodar – Óskemen», «Almaty – Qapshaghay – Óskemen» avtojoldaryn saludy bastadyq. Osy baghyttar boyynsha poyyzdar qazirding ózinde eki ese jyldam jýrip jatyr.
Logistikalyq qyzmet kórsetu sektoryn damytu qajet.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Eng aldymen bizding jýkterimizdi tasymaldau ýshin Keden odaghy aumaghyn barynsha paydalanu turaly sóz bolyp otyr. «Batys Europa – Batys Qytay» dәlizining qúrylysy da ayaqtalugha tayau, Parsy shyghanaghyna shyghu ýshin Týrikmenstan men Irangha temirjol tartyldy. Keleshekte Qazaqstan tenizge shyghatyn joldary bar elderde logistika ortalyqtaryn qúrugha investisiya salugha tiyis. Jýkterdi kedendik óndeu merzimderin qysqartyp, shekara ótkelderining ótkizu mýmkindigin arttyryp, Aqtau portynyng quattylyghyn kýsheytip, eksport-import operasiyalarynyng resimderin jenildetu kerek.
Biz úzyndyghy 1200 shaqyrym bolatyn Jezqazghan – Shalqar – Beyneu jana temirjolyn salyp jatyrmyz. Ol ortalyqtyng kóptegen audandaryna jan bitirip, elding shyghysy men batysyn tikeley baylanystyrady. Búl orasan qúrylys 2015 jyly ayaqtalady. Búl magistrali Kaspiy men Kavkaz arqyly Europagha shyghugha mýmkindik beredi. Al shyghysta Tynyq múhittaghy Lyaniunigan porty arqyly shyghamyz,búl jóninde QHR-men kelisim bar.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Biz energetikanyng dәstýrli týrlerin damytatyn bolamyz. Jylu-elektr stansalarynan shyghatyn qaldyqtardy tazartu jónindegi izdenister men janalyqtargha, óndiris pen túrmysta jana tehnologiyalar arqyly jappay elektr quatyn barlyq jerde ýnemdeuge qoldau kórsetu qajet. Tayauda Euroodaqtyng iri kompaniyalarynyng alghashqy ondyghy Euroodaqtyng әigili jasyl ekonomika tújyrymdamasy negizinde qabyldanghan energetikalyq strategiyasyna qarsylyghyn jariyalady. Euroodaq ony jýzege asyrghan tórt jylda 51 gigavatt energiya quatyn joghaltty. Jasyl ekonomika baghdarlamasymen júmys jýrgize otyryp, biz osy qatelikti eskeruimiz kerek.
Astanadaghy Dýniyejýzilik EKSPO-2017 kórmesine dayyndyqty bolashaqtyng energiyasyn izdeu jәne jasau jónindegi ozyq әlemdik tәjiriybeni zerdeleu men engizu ortalyghyn qúru ýshin paydalanu kerek. Mamandar toby Nazarbaev uniyversiytetining qoldauymen osy júmysqa kirisuge tiyis. Biz qoghamdyq kólikti otynnyng ekologiyalyq taza týrlerine kóshiruge, elektromobiliderdi engizuge jәne olar ýshin tiyisti infraqúrylym qalyptastyrugha jaghday jasauymyz kerek. Elimiz benzindi, diyzeli otynyn, aviasiya kerosiynin molynan óndirudi qajet etip otyr. Jana múnay óndeu zauyttaryn salu qajet.
Sonymen qatar, yadrolyq energetikany damytudyng keleshegin úmytpau kerek. Álemning tayaudaghy damu kelesheginde arzan atom energiyasyna degen qajettilik óse týsetin bolady. Qazaqstan – uran óndirude әlemdik kóshbasshy. Biz AES otyny ýshin tól óndirisimizdi damytyp, atom stansasyn salugha tiyispiz.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Besinshi. shaghyn jәne orta biznesti damytu – HHI ghasyrdaghy Qazaqstandy industriyalyq jәne әleumettik janghyrtudyng basty qúraly. Múndaghy mening ústanymym aiqyn ekenin bilesizder, ony talay aitqanmyn. Ekonomikamyzda shaghyn jәne orta biznesting ýlesi artqan sayyn Qazaqstannyng damuy da ornyqty bola týsedi. Bizde shaghyn jәne orta biznesting 800 mynnan astam subektisi bar, onda 2,4 millionnan astam qazaqstandyq enbek etedi. Búl sektordaghy ónim kólemi tórt jylda 1,6 ese ósti jәne 8,3 mlrd. tengeni qúrap otyr.
Jahandyq reytingke sәikes, Qazaqstan biznesti jýrgizuge eng qolayly jaghdayy bar elder tobyna kiredi jәne biz búl ýrdisti óristete týsuge tiyispiz. Shaghyn jәne orta biznes – bizdegi Jalpygha ortaq enbek qoghamynyng berik ekonomikalyq negizi. Ony damytu ýshin jeke menshik institutyn zannamalyq túrghyda nyghaytatyn keshendi sheshimder qajet. Biznesti damytugha kedergi keltiretin barlyq enjar qúqyqtyq normalardyng kýshin jong kerek. Shaghyn biznes úrpaqtan-úrpaqqa beriletin otbasy dәstýrine ainalugha tiyis.
Shaghyn biznesti mamandandyrudy keleshekte olardy orta dengeyge kóshiru perspektivasymen damytu sharalaryn qabyldau manyzdy bolmaq. Osy sektor subektilerining bankrottyghynyng aiqyn tetikterin engizgen jón. Shaghyn jәne orta biznes jana innovasiyalyq kәsiporyndar tónireginde damugha tiyis. Men Ýkimetke industriyalandyrudyng ekinshi besjyldyghy josparyn «Biznes-2020» jol kartasymen ýilestirudi tapsyrdym. Ýkimet Últtyq kәsipkerler palatasymen birlesip, júmysyn jana bastaghan biznesmenderge әdistemelik kómekting tiyimdi tetikterin jasauy kerek.
Altynshy. Bizding bolashaqqa barar jolymyz qazaqstandyqtardyng әleuetin ashatyn jana mýmkindikter jasaugha baylanysty. HHI ghasyrdaghy damyghan el degenimiz – belsendi, bilimdi jәne densaulyghy myqty azamattar.
Búl ýshin biz ne isteuimiz kerek?
Birinshiden, barlyq damyghan elderding sapaly biregey bilim beru jýiesi bar. Últtyq bilim beruding barlyq buynynyng sapasyn jaqsartuda bizdi auqymdy júmys kýtip túr. 2020 jylgha qaray Qazaqstandaghy 3-6 jas aralyghyndaghy balalardy mektepke deyingi bilimmen 100 payyz qamtu josparlanuda. Sondyqtan olargha zamanauy baghdarlamalar men oqytu әdistemelerin, bilikti mamandar úsynu manyzdy. Orta bilim jýiesinde jalpy bilim beretin mektepterdi Nazarbaev ziyatkerlik mektepterindegi oqytu dengeyine jetkizu kerek. Mektep týlekteri qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin biluge tiyis. Olardy oqytu nәtiyjesi oqushylardyng syndarly oilau, ózindik izdenis pen aqparatty tereng taldau mashyghyn iygeru bolugha tiyis.
Tayaudaghy 3 jyl ishinde, 2017 jylgha deyin oryn jetispeushiligin joyyp, qajetti jerlerde eldegi barlyq mektepti eki auysymmen oqytugha kóshiru kerek. Ýkimet pen әkimder osy mindetti oryndau ýshin budjet qarajatynyng bólinuin qarastyrghany jón. Tayaudaghy 2-3 jylda dualidik, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beruding últtyq jýiesining negizin qalyptastyru kerek. Keleshekte jastardyng tehnikalyq bilim aluyn memlekettik kepildendiruge kóshirudi qarastyru qajet. Ýkimetke 2014 jylghy 1 mausymgha deyin osy mәsele boyynsha naqty úsynystar engizudi tapsyramyn.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Jetekshi uniyversiytetterdi akademiyalyq jәne basqarushylyq avtonomiyagha birtindep kóshiruge josparly týrde kirisu qajet. Ýlgerimi jaqsy studentter men oqushylardy qoldaudyng tiyimdi jýiesin jasau qajet dep sanaymyn. Ýkimetke 2016 jylghy 1 qantardan bastap stiypendiyalar mólsherining 25 payyzgha ósiriluin qamtamasyz etudi tapsyramyn.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Ekinshiden, densaulyq saqtau salasyndaghy basty basymdyq – alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómekti damytu. Mindetti medisinalyq saqtandyru engizu mәselesin zerttegen jón. Memlekettin, júmys berushilerding jәne qyzmetkerding densaulyq ýshin ortaq jauapkershiligi – medisinalyq qyzmetting barlyq jýiesining basty qaghidaty. Sportpen shúghyldanu, dúrys tamaqtana bilu, jýieli profilaktikalyq tekserilu – aurudyng aldyn aludyng negizi.
Ýshinshiden, jalpyqazaqstandyq mәdeniyetti damytugha janasha serpin bergen jón. Mәdeny sayasattyng úzaqmerzimdi tújyrymdamasyn әzirleu qajet. Onda qazaqstandyqtardyng bәsekege qabiletti mәdeny mentalidigin qalyptastyrugha, zamanauy mәdeniyet klasterlerin damytugha baghyttalghan sharalar belgileu kerek.
Qazaq tili býginde ghylym men bilimnin, internetting tiline ainaldy. Qazaq tilinde bilim alatyndardyng sany jyl ótken sayyn kóbeyip keledi. Elimiz boyynsha memlekettik tildi oqytatyn 57 ortalyq júmys isteydi. Olardan myndaghan azamattar qazaq tilin ýirenip shyqty, әli de ýirenude. Byltyrghygha qaraghanda biyl qazaq tilin bilemin degen ózge últ ókilderining sany 10 payyzgha ósken. Búl da biraz jayttan habar beredi. Tek songhy 3 jylda memlekettik tildi damytugha respublika boyynsha 10 milliard tenge bólindi. Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik til boldy! Ony daudyng taqyryby emes, últtyng úiytqysy ete bilgenimiz jón.
Tórtinshiden, bilim beru, densaulyq saqtau, әleumettik qorghau qyzmetkerlerining әleumettik paketterin qayta qarastyrghan jón. Ýkimetke azamattyq qyzmetshiler enbekaqysynyng jana ýlgisin әzirleudi jәne 2015 jylghy 1 shildeden bastap engizudi tapsyramyn. Ol qyzmetkerlerding enbekaqylaryn densaulyq saqtau salasynda – 28, bilim beru salasynda – 29, әleumettik qorghau salasynda 40 payyzgha deyin arttyrudy qamtamasyz etuge tiyis.
Besinshiden, mýmkindigi shekteuli azamattarymyzgha kóbirek kónil bólu kerek. Olar ýshin Qazaqstan kedergisiz aimaqqa ainalugha tiyis. Bizde az emes onday adamdargha qamqorlyq kórsetiluge tiyis – búl ózimizding jәne qogham aldyndaghy bizding paryzymyz. Býkil әlem osymen ainalysady. Mýmkindigi shekteuli adamdar túrmystyq qyzmet kórsetu, tagham ónerkәsibi, auyl sharuashylyghy kәsiporyndarynda júmys istey alady. Men barlyq kәsipkerlerge olardy júmysqa ornalastyrugha kómektesinizder dep taghy da aitqym keledi. Sonday-aq, 5-10 adamgha arnalghan arnayy kvotany engizu mýmkindigin qarastyrugha bolady.
Biz olardy belsendi ómirge tartamyz, olar tek jәrdemaqy alyp qana qoymaydy, sonymen birge, ózderin qoghamnyng mýshesi, paydaly enbekker retinde sezinetin bolady. Bizding barlyq әleumettik instituttar, ýkimettik emes úiymdar, «Núr Otan» partiyasy osy júmysty qolgha alghandary jón. Eger qajet bolghan jaghdayda Ýkimet búl mәseleni barlyq kompaniyalarmen birlese pysyqtap, tiyisti sheshim qabyldauy kerek. Mýgedektigine jәne asyraushysynan airyluyna baylanysty әleumettik jәrdemaqy kólemin Ýkimetke 2015 jylghy 1 shildeden bastap 25 payyzgha arttyrudy tapsyramyn. Mýgedekter birlestikteri qyzmetining qúqyqtyq bazasyn jetildirgen jón.
Ýkimetten bastap jergilikti әkimderge deyingi barlyq memlekettik organdardyng olarmen júmysyn kýsheytken manyzdy. Kedeylik dengeyin odan әri tómendetip, júmyssyzdyqtyng ósuin tejegen jón. Búl rette masyldyq pighyldyng óristeuine jol bermeu manyzdy.
Memlekettik kómek alushylardyng barlyghy ýshin júmyspen qamtu jәne әleumettik beyimdeluge kómektesetin baghdarlamalargha mindetti qatysu turaly ereje engizu kerek.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Jetinshi. Memlekettik instituttar júmysyn jetildiru. Álemning damyghan 30 elining qataryna úmtylys kezinde bizge adal bәsekelestik, әdilettilik, zannyng ýstemdigi jәne joghary qúqyqtyq mәdeniyet ahualy qajet. Memleketting ýkimettik emes sektormen jәne biznespen ózara is-qimylynyng janartylghan tәsilderi kerek. Zang aldyndaghy tendik qúqyq tәrtibining shynayy negizi bolugha tiyis.
Sot jýiesi is jýzinde ashyq jәne qoljetimdi, qarapayym jәne barlyq daudy tez sheshe alatynday bolugha tiyis. Barlyq qúqyq qorghau jýiesi júmysynyng sapasyn arttyru qajet. Zor ókilettilik pen qúqyq iyelengen shendiler minsiz minez-qúlqymen jәne joghary kәsiby dengeyimen erekshelenuge tiyis.
Asa manyzdy mindet – sybaylas jemqorlyqqa qarsy jana strategiyany qalyptastyru jәne iske asyrudy jalghastyru.Ákimshilik reforma qajetsiz qaghazbastylyq pen qújat ainalymynyng qolaysyz ýderisine ainalmaugha tiyis. Halyq aldynda eseptiligin arttyryp, nәtiyjege degen jauapkershiligin kýsheyte otyryp, jergilikti jerlerdegi basqaru organdaryna kóbirek derbestik beru kerek. Ýkimetke Preziydent Ákimshiligimen birlesip, biylghy 1 shildege deyin osy aitylghan barlyq mәseleler jóninde keshendi úsynystar engizudi tapsyramyn.
Memlekettik kәsiporyndardyn, últtyq kompaniyalar men budjettik mekemelerding kadr sayasatyna meritokratiya qaghidattaryn engizudi jalghastyru qajet. Ýkimetke «B» korpusy memlekettik qyzmetshilerining enbekaqysyn 2015 jylghy 1 shildeden bastap – 15 payyzgha, al 2016 jylghy 1 shildeden bastap – taghy 15 payyzgha arttyrudy qamtamasyz etudi tapsyramyn.
N.Á. Nazarbaev, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam»
Memleketimiz ben qoghamymyz aldynda túrghan әlemning damyghan 30 elining qataryna qosylu jolyndaghy naqty mindetter osynday. Bizding aldymyzda olardy zang jýzine jәne naqty sheshimderge ainaldyru mindeti túr.
Aghymdaghy jyldyng 10 shildesinde Memleket basshysy – últymyzdyng kóshbasshysy N.Á. Nazarbaev «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam – әleumettik modernizasiyany iske asyru boyynsha 20 qadam» baghdarlamalyq tapsyrmasymen sóz sóiledi. Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigining 20 jylynda әleumettik memleketting berik qamaly qúryldy. Osy jyldar boyy elimizding preziydenti N.Á. Nazarbaev әleumettik mәselelerge, qúrmetti otandastar Siz ben bizding ómirimizge asa kónil bóledi.
Biraq, ómir bir orynda túrghan joq jәne jetistigimizdi qanaghat etip otyra bermeuimiz kerek. Qazirgi uaqytta elimizding aldynda jana әleumettik sayasat, jana perspektivalar ashyldy.
Qazaqstannyng industrialdy damudyng jana qarqynyna kóshu jaghdayynda euraziyalyq kenistikte túraqsyzdyq saqtalghan әlemde әleumettik sayasat asa manyzdylyq tanytady. Elimizding Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng 2012 jylghy 27 qantardaghy «Áleumettik-ekonomikalyq janghyrtu – Qazaqstan damuynyng basty baghyty» dep atalatyn Qazaqstan halqyna Joldauynda belgilengen tapsyrmalardyng jalghasy Memleket basshysynyng Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna kóshui bolyp tabylady.
Qazaqstandaghy әleumettik janghyrtu Birynghay Ekonomikalyq kenistik shenberindegi integrasiyalyq ýderister ayasynda jýrude. Býgingi kýni biz Qazaqstannyng orta europalyq elderding sapaly dengeyine jetip qalghanyn maqstanyshpen atap ótemiz. Búl zeynetaqy, bank, nesiye-qarjy jýieleri, TKSh, ishinara bilim beru men densaulyq saqtau, әleumettik qorghau salalaryna qatysty. Biz kóp jaghdayda masyldyq dengeyin tómendettik. Sondyqtan Qazaqstangha, әleumettik reformalardyng kóshbasshysy retinde, ózine bastamashyldyq alyp, bizding euraziyalyq integrasiya boyynsha barlyq әripterimiz ýshin tartymdy bolyp tabylatyn әleumettik janghyrtudyng birtútas modelin jasau manyzdy.
Osyghan baylanysty, Preziydent Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam – әleumettik modernizasiyany iske asyru boyynsha 20 tapsyrma berildi.
Ázirlengen josparmen әleumettik-enbek salasyndaghy zannamalargha týgendeme jýrgizu jәne olardy jetildiru boyynsha Konsepsiya әzirleu kózdeledi. Kәsiptik júmys kýshinde industrialdy ekonomikanyng qajettilikterin qamtamasyz etu maqsatynda biylghy jyly biliktilikting últtyq jýiesining negizgi elementterin әzirleu jәne bekitu josparlanuda. Enbek jaghdayyn jaqsartu jәne óndiriste jaraqattanudy tómendetu maqsatynda kәsiporyn jәne kәsiptik tәuekel basqarma qyzmetkerlerin óz erkimen deklarasiyalau qaralyp jatyr. Sonday-aq, aghymdaghy jyly enbek qúqyqtaryn búzushylyq tәuekelin aldyn ala eskertu ýshin Konsepsiya әzirlenetin bolady, onda kәsiporyndarda enbek zannamasynyng saqtaluyna kenetten tekseris jýrgizu, enbek daularyn әdeyi tuyndatugha, ereuilge múqtajdaugha, enbek aqysyn uaqytynda tólemeuge, újymdyq sharttardy oryndamau jәne basqa da qúqyq búzushylyqqa jauapty túlghany bekitu kózdelgen.
Ómir sapasynyng qazaqstandyq standartyn jetildiru bóliginde aghymdaghy jyly halyqaralyq ekspertterding qatysuymen tómengi әleumettik standarttar: kýn kóris minimumy, eng tómengi enbek aqysy, zeynetaqy jәne әleumettik tólemder jýiesin jetildiru boyynsha Konsepsiyasyn dayyndau júmystary túr.
Búdan basqa, Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes kóp balaly janúyalardy әleumettik qoldaudyng sharalaryn keneytu boyynsha úsynystar әzirlenetin bolady, ol óndiriste janúyalyq mindetterin belsendi qamtugha әserin tiygizedi. «Memlekettik qyzmet kórsetudi elektrondy formatta kórsteu turaly» QR Zanyn, «Aqparatty Qazaqstan – 2030» Memlekettik baghdarlamasyn әzirleu josparlanuda.
Áleumettik zannamalardyng aldymyzda túrghan janarulary әleumettik modernizasiya prinsipterine negizdeledi, eng aldymen, damu dengeyine jәne qazaqstan ekonomikasynyng mýmkindikterine sәikesti bolady.
Josparly is-sharalar arqasynda bizding elimiz halyqaralyq dengeyde odan әri damityna senimdimin, memlekettik organdardyn, sonday-aq barlyq qazaqstandyqtardyn, eng aldymen jastardyng Preziydentting tapsyrmasyn iske asyruda belsene qatysuy, halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha yqpal etedi.
Jýrgiziletin júmystar
Memleket basshysynyng «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: «Jalpygha ortaq enbek qoghamyna qaray 20 qadam» atty maqalasynda berilgen tapsyrmalardy iske asyru jónindegi oblys әkimdigining is-sharalar josparyna sәikes maqsatty júmystar jýzege asyryluda.
Jalpy orta bilim beretin mektepterdegi oqu-tәrbie ýrdisin janghyrtu maqsatynda bilim beruding interaktivtik týrleri keninen paydalanylyp, onlayn rejiyminde dәrister, sabaqtar, seminarlar ótkizilude. Qazirgi tanda oblys múghalimderining 35%-gha juyghy oqytudyng jana pedagogikalyq tehnologiyalarymen júmys jýrgizedi.
Oblystyq bilim basqarmasy men oqu-әdistemelik kabiynetining arnayy sayttary ashylyp, pedagogtargha virtualdyq rejimde arnayy qashyqtyqtan oqytu kurstary, virtualdy treningter úiymdastyryluda.
Biylghy oqu jylynda 6 ýzdik múghalimning sabaqtary respublika kóleminde ótkiziletin on-layn rejiymindegi interaktivti sabaqtar kestesine engizildi. Oblys kóleminde eng ýzdik múghalimder әr ay sayyn onlayn rejiyminde oqytudyng jana tehnologiyalary boyynsha sabaqtar ótkizedi.
Bilim beru qyzmetining qoljetimdiligin qamtamasyz etu maqsatynda biylghy oqu jylynan bastap oblystaghy 45 bilim nysanynda e-learning elektrondy oqytu jýiesi engiziledi.
Sonymen qatar, osy oqu jylynan bastap 3 mektep (oblystyq daryndy er balalargha arnalghan qazaq-týrik mektep-internaty, oblystyq «Daryn» mektep-internaty, Taraz qalasyndaghy №1 gimnaziya) «Nazarbaev Ziyatkerlik mektepterinin» ozyq tәjiriybesin taratugha arnalghan eksperiyment alany bolyp bekitilip, on-layn rejiyminde ziyatkerlik mektepterimen tәjiriybe almasyp, múghalimder men mektep basshylary ýshin treningter, seminarlar jýrgizilude.
2012-2013 oqu jylynan bastap oblystaghy barlyq gimnaziyalar men mektep-gimnaziyalarda, liyseylerde oqu josparynyng variativti komponenttin esebinen «Akmeologiya»», «Qazaqstan qúqyghy» jәne«Ólketanu» atty tandau kurstary engizildi.
«Ýsh túghyrly bilim berudi» jýzege asyru maqsatynda osy oqu jylynan bastap 4 mektepterespublikalyq dengeyde (Talas audanyndaghy A.Baytúrsynov, A.Pushkin atyndaghy jәne Taraz qalasyndaghy №7, 53 mektepterde) aghylshyn tili eksperiyment retinde 1-synyptan bastap «Kembridj Uniyversiytetinin» oqulyqtarymen oqudy bastady. Oblystyng jana tipti mektepterinde aghylshyn tili 1 synyptan bastap oqytyluda.
Sonday-aq, «2012-2013 oqu jylyna arnalghan mektep bitirushilerding ÚBT-ge dayyndyghy men oqytu sapasynyng dengeyin arttyru boyynsha qadamdyq is-qimyl jospary» bekitilip, jana oqu jylynan bastap jospargha sәikes júmystar jýrgizilude.
Atalghan jospargha sәikes 2012 jylghy ÚBT-de respublikalyq ortasha kórsetkishten tómen nәtiyje204 orta mektepting 11 synyptaryna negizgi pәnderden (qazaq tili, orys tili Qazaqstan tarihy, matematika) sabaq beretin 898 múghalim jәne 2623 bitirushi testing-baqylaugha qatysatyn bolady.
Testing-baqylau aghymdaghy jyldyng 7 qyrkýieginen bastap on-layn rejiyminde jýrgizilude. Test tapsyrushynyng testing-baqylaudyng nәtiyjesimen tanysuyna tolyq mýmkindigi bar. Al, onyng nәtiyjesin bilgisi kelgen kez-kelgen túlgha bazalyq mekteptegi skayp-adresinen kóre alady.
Elbasynyng baghdarlamalyq maqalasynda «orta bilim beru jýiesinde diyrektorlar korpusynyng sapasyn jaqsartu jóninde sharalar atqaru qajet» degen tapsyrmasyn oryndau maqsatynda, oblysta aghymdaghy jyldyng tamyz aiynda «Bilim beru menedjerlerining kluby» qúrylyp, óz júmysyn bastady. Klub otandyq, sheteldik bilim beru jýiesining jetistikterin taratu, mektep basshylarynyng rezervin qúru, bilim mekemeleri basshylarynyng korpusyn qalyptastyru, olargha aqparattyq-әdistemelik kómek kórsetu júmystarymen ainalysatyn bolady.
Jaqynda ghana Taraz qalasyndaghy №5 mektep-gimnaziyasyna konkurstyq negizde taghayyndalghan diyrektordy klub mýsheleri kadrlar rezervinen úsyndy. Osy jyldyng 21 aqpanynda Bilim jәne ghylym ministrligi bekitken «Memlekettik orta bilim beru úiymdarynyng basshylaryn konkurstyq taghayyndau turaly» jana Qaghidagha sәikes 8 mektepting diyrektoryna oblystyq bilim basqarmasynyng kelisimi berildi (Bayzaq – 1, Jambyl -1,T.Rysqúlov – 3, Taraz – 3).
Oqushylardyng funksionaldyq sauattylyghyn damytu maqsatynda qosymsha bilim beru úiymdarynyng jelisi artuda. Biylghy oqu jylynda 3 tehnikalyq shygharmashylyq ortalyqtaryashylyp, 2 myngha juyq oqushy qosymsha bilimmen qamtylsa, oblys әkimdigining qoldauymen demeushiler esebinen ashylghan sport alandary mektep jasyndaghy balalardyng 2,8%-y bos uaqyttaryn tiyimdi paydalanugha mýmkindik berdi.
Kәsiptik-tehnikalyq bilim beru sapasyn jaqsartudy talap etu – bilim basqarmasynyng basty nazarynda. Kәsiby bilim berudi damytu maqsatynda biylghy oqu jylynda 3 kolledjdeeksperiymentaldyq alang retinde dualdyq oqytu jýiesi engizildi.
Kәsiptik-tehnikalyq bilim beru mekemelerining sanyn ontaylandyru jәne kadrlardy sapaly dayyndaudy qamtamasyz etu maqsatynda kolledjderdi kvalifikasiyalyq talapqa sәikestendiru júmystaryna baqylau ornatyldy. 2012 jyly memlekettik attestasiyalau qorytyndysy boyynsha 2 kolledj (memlekettik №12 «Taraz» kolledji, memlekettik emes «Bilim» kolledji) qayta attestattaugha qaldyryldy.
Kәsiby biliktilikti jetildiruding últtyq jýiesin qúru maqsatynda «Bilim berudi damytudyng memlekettik baghdarlamasyn iske asyru jónindegi 2011-2015 jyldargha arnalaghan is-sharalar josparynyn115 punktine sәikes kadrlardy dayarlau jәne qayta dayarlau boyynsha Atyrau qalasynda múnaygaz salasy ýshin, Ekibastúz qalasynda otyn-energetika salasy ýshin 2 óniraralyq ortalyqtar ashyldy. Aldaghy uaqytta Óskemen qalasynda mashina jasau salasy ýshin, Shymkent qalasynda óndeu salasy ýshin 2 óniraralyq ortalyqtar ashylady. Oblystaghy kolledjderding oqytushylary, óndiristik oqytu sheberleri kәsiby biliktilikterin jogharyda atalghan ortalyqtarda arttyratyn bolady.
Kolledj týlekterine arnalghan biliktilikti bekituding tәuelsiz jýiesin qúru jónindegi júmystar әr sala boyynsha salalyq ministrlik pen iri qazaqstandyq kompaniyalar tarapynan jýrgiziledi. Mysaly, Qazaqstan Respublikasynyng Múnay jәne gaz ministrligi múnay-gaz salasyndaghy mamandardyng biliktiligining sәikestigin rastau ýshin Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligimen birlesip, «KazEnergy» qauymdastyghy bazasynda pilottyq rejimdegi tәuelsiz ortalyqtardy qúru júmystaryn jýrgizude.
Oblystyq bilim basqarmasy Últ Kóshbasshysynyng baghdarlamalyq maqalasynda orta jәne kәsiptik-tehnikalyq bilimdi damytu baghytynda bergen tapsyrmalaryn jýzege asyru maqsatynda josparly júmystaryn jalghastyra beretin bolady.
Barshanyzghy belgili Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» tújyrymdamasyn jariya etti. Tújyrymdamada halyqtyng әleumettik-túrmystyq jaghdayyn jaqsartu, әl-auqatyn arttyrugha erekshe nazar audarylyp, Ýkimet aldyna tayau merzimde jýzege asyru ýshin 20 tapsyrma jýktedi. Elbasy tapsyrma berip qana qoymay, qazirgi kezdegi qoghamdyq qatynastargha tereng taldau jasady. Tapsyrmanyng oryndaluy boyynsha Elbasy ay sayyn saraptama jasap otyratyndyghyn da naqty aitty.
Osy tapsyrma arqyly Elbasy bizding qoghamda azamattardy enbekpen qamtu, júmyspen qamtu qazirgi eng basty mindetterding biri ekenin atap kórsetti. Elbasy búl isti shaghyn jәne orta biznesti odan әri damytu arqyly sheshuge bolatyndyghyn basa aitty.
Endi, sol tapsyrmalargha toqtalyp ótsek.
Tújyrymdamadaghy 1,2,3 tapsyrmalargha oray ortalyq memlekettik organdargha elimizdi әleumettik damytudyng jalpyúlttyq Tújyrymdamalyq Josparynyng jobasyn әzirleudi jýktedi. Biz osy jospardy oryndau boyynsha naqty is-sharalardy atqaratyn bolamyz.
Al, qújattaghy 4, 5 tapsyrmalarda atalyp ótkendey әleumettik enbek qatynastarynyng tiyimdi moduliderin qalyptastyru qajet. Sondyqtan ózin ózi júmyspen qamtyghan belsendi halyqtyng jaghdayyn jәne enbekpen qamtu salasynyng mýmkindikterin saralay otyryp, júmyspen qamtugha qaray oiysu, júmyssyzdyq dengeyin aiqyndaudyng әdisin jetildiru kerek.
Al, 6-shy tapsyrmada Ýkimetke 2020 jylgha deyingi biliktilikting últtyq jýiesinkezen-kezenimen әzirleu Josparyn dayyndap, qabyldaudy; JOO-lar men kolledjder týlekteri ýshin biliktilikti bekituding tәuelsiz jýiesin qúru jónindegi júmystardy belsendirek jýrgizudi tapsyrdy.
Árbir adam, sonyng ishinde, әsirese, jastar belgili bir kәsiptik saladan óz bolashaghyn kórgisi keletindigin moyyndau qajet. Sondyqtan biliktilikting últtyq jýiesin (BÚJ) qúru jónindegi barlyq júmystargha barynsha ekpin berilui qajet. Olar tek normativtik manyzgha ie bolyp qana qoymay, sonymen qatar, әrbir kәsip ýshin «jol kartasy» da boluy qajet.
7-shi tapsyrma
Ýkimetke «Memlekettik baqylau men qadaghalau turaly» Zangha jәne Enbek kodeksine kәsiporyndargha tekseru jýrgizu bóliginde ratifikasiyalanghan HEÚ Konvensiyasyna sәikes ózgerister men qosymshalar engizu turaly; Enbek, Ákimshilik jәne Qylmystyq kodeksterge enbek daularyn әdeyilep tuyndatqany ýshin jauapkershilik jónindegierejeni engizu turaly; әleumettik óshtesudi qozdyrghandyghy, ereuilge mәjbýrlegendigi, enbekaqyny der kezinde tólemegendigi, újymdyq shartty oryndamaghandyghy jәne basqa da qúqyq búzushylyqtar ýshin әkimshilik jәne qylmystyq jauapkershilikti kýsheytu turaly mәselelerdi qarau tapsyryldy.
Osyghan oray, enbek daularynyng aldyn alu, eskeru jәne retteu qajet. Ásirese,býginde óndiristegi enbek qauipsizdigin qamtamasyz etu men baqylau júmystaryn kýsheytu, әleumettik-enbek daularyn tuyndatqany ýshin qúqyqtyq jauapkershilikti qolgha aludy engizu qajet. Sonymen qosa, ne Enbek, ne Ákimshilik, ne Qylmystyq kodeksterde enbek daularyn tuyndatqany ýshin júmys berushiler, jauapty jәne basqa da túlghalardy jauapkershilikke shaqyru baptary qarastyrylatyn bolady.
8-shi tapsyrma
QR Ýkimetine «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qorymen birlesip, aksionerlendirilgen últtyq kompaniyalargha jýieli týrde aldyn ala ekonomikalyq jәne zangerlik audit jýrgizudi, olardyng nәtiyjelerin әleuetti minoritariylerge jetkizudi qarastyra otyryp, «halyqtyq IRO-nyn» túnghysh tәjiriybesine keng kólemdi taldaular jýrgizudi; mediasiya institutyn damytugha baghyttalghan zang ayasyndaghy qúqyqtyq bazanyng qabyldanuyn qamtamasyz etudi; daular men janjaldardy sottan tys retteuding osy tetikterin damytu maqsatyndaMediatorlardyng últtyq konferensiyasyn ótkizuge bastamashylyq tanytu jóninde tapsyrma berdi.
Osy orayda enbek qatynastary salasyndaghy qarama-qayshylyqtardy retteuding tiyimdi kóp dengeyli tetikterin qúru qajet.
Enbek daularynyng negizgi sebepteri retinde eki mәsele atap kórsetildi: birinshi – júmysshylardyng kәsiporyndy basqaru mәselelerinen shettetilui, ekinshi – daular men janjaldardy sottan tys retteu tetikterining әlsizdigi.
9-shy tapsyrma
Elbasy Ýkimetke jyl ayaghyna deyin kәsiptik odaqtar turaly zannamany keshendi taldaudan ótkizip jәne ony ózgertu jónindegi zang jobasyn jasaudy mindettedi.
Búl rette kәsiptik odaqtar instituttaryn janghyrtu júmystary atqarylatyn bolady.
Elbasy memleketting enbek qatynastaryn jetildiru mәselelerindegi negizgi әriptesterining biri – kәsipodaqtar ekendigin atap aitty.
10-shy tapsyrma
QR Ýkimetine eng tómengi әleumettik ýlgi-qalyptar men kepildikterdi engizu jóninde úsynystar әzirleudi tapsyrdy. Qazaqstandaghy әleumettik janghyrtu bәrinen búryn barlyq qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn arttyrugha, kedeylerding sanyn azaytugha jәne әleumettik dýbәralyqqa jol bermeuge baghyttaluy kerek. 2020 jylgha qaray ekonomikanyng ósui ghana emes, әleumettik qúrylymnyng auqymdy ózgerui oryn alatyndyqtan da búl óte manyzdylyghyn aitty.
Búl orayda kóshbasshymyz әrbir qazaqstandyq ózinen bastauy kerek: ózining ýiinen, qalasynan, auylynan bastauy, ózining densaulyghy men ómir sýru salty turaly oilanuy kerek ekenin, múnsyz eshqanday jana ómir sapasy ornau mýmkin emestigin basymdyqpen aitty.
11-shi tapsyrma
Ýkimetke jaldamaly túrghyn ýy naryghyn odan әri damytu jәne jeke túrghyn ýy qúrylysyn yntalandyru jónindegi úsynystardy taldap-jasaudy jәne engizu jóninde tapsyrma berildi.
Eng birinshiden túrghyn ýy jaghdayynyng ýlgi-qalyptary- qoljetimdilik pen jaylylyq.
Túrghyn ýi, ýi, pәter – әrbir qazaqstandyq ýshin birinshi dәrejeli mәsele, múnyng ózi jeke bastyng ómiri men otbasyndaghy jaqsy auannyng senimdi negizi, búlarsyz әl-auqat pen ónimdi enbekke atymen qol jetpeydi.
Sondyqtan Elbasy tapsyrmasy boyynsha qazirding ózinde «Qoljetimdi túrghyn ýy – 2020» jәne «TKSh-ny janghyrtu» atty jana auqymdy baghdarlamalar jýzege asyryluda. Al, onyng ýstine jaldamaly túrghyn ýy naryghyn damytu maqsatynda zannamany jetildirile týsetin bolady.
12-shi tapsyrma
JOO-lardyng sanyn ontaylandyru jәne kadrlardy sapaly dayyndaudy qamtamasyz etpeytin bilim beru mekemelerinin liysenziyalaryn qaytaryp alu jónindegi júmysty jalghastyru.
Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Bilim jәne ghylym ministrligimen birlese otyryp, 2014 jyldan bastap enbek naryghyn damytudyng bes jyldyq boljaularyn taldap-jasaudy qamtamasyz etu baghdarlamasyn dayyndauda.
Bilim beru jýiesine Qazaqstan túrghyndarynyng ýshten bir bóligindeyi tartylghan. Múndaghy eng manyzdysy bizding balalarymyzdyng naq osy bilim beru jýiesinde ósetini, qalyptasatyny jәne eseyetini. Sondyqtan da býkil janghyrtu ýderisining tabysqa jetuining týiindi faktory últtyq bilim beru jýiesin janartudyng tabysty ótui bolyp tabylady.
Qazaqstandaghy bilim beru jýiesin janghyrtu ýsh basty baghyt boyynsha jýrgizilgendigi jón dep esepteydi:
1. bilim beru mekemelerin ontaylandyru;
2. oqu-tәrbie ýderisin janghyrtu;
3. bilim beru qyzmetterining tiyimdiligi men qoljetimdiligin arttyru.
13-shi tapsyrma
2013-2014 oqu jylynan bastap jalpy bilim beretin mektepterdegi oqu ýderisinde bilim beruding interaktivti týrlerin paydalanudy keneytudi jәne onlayn-oqytudyng arnauly oqu baghdarlamalaryn engizudi; Qazaqstan tarihy boyynsha oqu josparlaryn, oqulyqtar men oqu qúraldaryn taldaudan ótkizip, oqu oryndaryndaQazaqstan tarihyn oqytudyng mazmúny men pishinin ózgertu jóninde is-sharalardy jýzege asyru; orta, tehnikalyq jәne kәsiptik, joghary oqu oryndarynda«Akmeologiya, jeke jәne әleumettik tabys negizderi», «Qazaqstan qúqyghy», «Ólketanu» siyaqty mindetti oqu kurstaryn engizu jóninde úsynys engizu.
14-shi tapsyrma
Eger medisina qyzmetkeri tarapynan salaqtyqpen nemese jýrdim-bardym qarau bolmasa, azamattyng densaulyghyna núqsan keltirgeni ýshin dәrigerlerding kәsiby jauapkershiligin mindetti týrde qamsyzdandyrudy engizu jónindegi mәseleni taldap-zertteu; jyl ayaghyna deyin emdik qúraldardy paydalanugha qatystytúrghyndardyng habardarlyghy dengeyin arttyrudyng pәrmendi tetikterin engizu.
Búl orayda әrbir qazaqstandyq ýshin basty qúndylyq – ózining densaulyghy boluy tiyis. Elbasy tarapynan a Tәuelsizdikting barlyq jyldarynda halyq densaulyghyna bólekshe kónil bólinude.
15-shi tapsyrma
Oqushylar ýshin oqudan tys sport seksiyalaryn budjettik emes qarjy kózderinen qarjylandyrudyng tetikterin engizudi qamtamasyz etu; memlekettik әleumettik tapsyrys jýiesi arqyly ýkimettik emes úiymdarmen, qoghamdyq birlestiktermen әriptestikting jana týrlerin taldap-jasau.
Sondyqtan Elbasy әrbir qazaqstandyq salamatty ómir saltynsyz, qimyl-qozghalyssyz jәne sportsyz úzaq ómir sýru mýmkin emes ekenin biluge tiyis ekendigin atap ótti.
Árbir eldi mekende, sonyng ishinde auyldyq jerlerde, sonday-aq әrbir mekeme men kәsiporynda belsendi demalysty, dene tәrbiyesi men búqaralyq sportty damytu ýshin birte-birte jaghday jasau qolgha alynatyn bolady.
16-shy tapsyrma
Últtyq lotereyany damytu jýiesining jana tiyimdi modelin әzirleu; qazaqstandyq komandalardyng shet elder chempionattarynyng joghary ligalaryna qatysuyn úlghaytu jóninen úsynystar engizu. Sonymen birge qúzyrly organdargha mamandandyrylghan sporttyq teledidar arnasyn qúru jóninde úsynys engizu tapsyryldy.
17-shi tapsyrma
«Áleumettik júmys oryndary turaly» arnayy zandy әzirleu turaly; Preziydent janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiyamen birlesip ata-analardyng balalarynyng balabaqshalarda boluyn tóleu jónindegi shyghyndarynyn, olardyng otbasyndaghy sanyna baylanysty, bir bóligine ótemaqy tóleudi, bala kýtimi boyynsha demalystan song qaytadan júmysqa shyqqan әielderge memleket esebinen biliktiligin arttyru jәne qajetti jana mamandyq alu mýmkindikterin, QR Salyq kodeksine kóp balaly otbasylar ýshin tabys salyghy boyynsha jenildikter turaly erejelerdi jәne basqalardy zandy túrghyda retteu mәselelerin qarastyru tapsyryldy.
Sonday-aq, Preziydent janyndaghy Jastar sayasaty jónindegi kenespen birlesip,«Memlekettik jastar sayasaty turaly» QR Zanyna jas mamannyng mәrtebesin qúqyqtyq aiqyndau, onyng eng tómengi әleumettik paketi jәne basqa da mәseleler boyynsha ózgerister engizu turaly zandy qarastyrudy; jastardy tehnikalyq jәne kәsiptik bilim alugha jәne industriyalandyru baghdarlamasyna qatysughayntalandyru men tartudyng naqty sharalaryn әzirleu arqyly kópbalaly otbasylardy qamqorlyq kórsetu, jastardy qoldau, kótermeleu, belsendiligin arttyru sharalaryn qarastyru tapsyryldy.
18-shi tapsyrma
«Aqparattyq Qazaqstan-2030» Memlekettik baghdarlamasynyng jobasyn әzirlep, engizu; «Memlekettik qyzmetterdi elektrondy pishinde kórsetu turaly» zanjobasyn әzirleu; memlekettik qyzmetter úsynu ýlgilerin jәne olardyng oryndaluyna baqylau jasau jýiesin qúru; oblystardyn, Astana jәne Almaty qalalarynyng әkimderimen birlesip «elektrondy әkimdiktin» oblys, qala, audan ýlgisindegi ýsh dengeyli birýlgilik syzbasyn qúru jóninen úsynystar engizudi tapsyrdy.
Sonymen birge 2012-2013 jyldary Qazaq últtyq elektrondy kitaphanasynyng qoryn úlghaytudy qamtamasyz etu; jurnalisterding qoghamdyq birlestikterimen birlesip Jurnalistik etika kodeksining jobasyn әzirleu; otandyq BAQ-tardy janghyrtu josparyn әzirleu mindeti jýkteldi.
19-shy tapsyrma
Enbekke, adal kәsiby tabysqa, Otangha qyzmet etuge, joghary patriottyq niyetterge ong kózqarastar qalyptastyratyn otandyq әleumettik mәdeny ónimderdi janghyrtudyng salalyq besjyldyq josparyn әzirlep, qabyldau, «Búqaralyq is-sharalar ótkizu turaly» zang jobasyn Parlamentke úsynu; memlekettik últtyq, kәsiptik jәne basqa da merekelerdi toylau tújyrymdamasyn janartu; búqaralyq is-sharalar ótkizuding birýlgilik erejesin bekitu; Astana, Almaty qalalary men oblys әkimderimen birlesip oblystar arasyndaghy aqparattar jәne mәdeny jetistikter almasudy kýsheytu, ózara «oblys aptasyn» túraqty ótkizu,әleumettik búqaralyq is-sharalar ótkizu modelin әzirleu jóninde naqty tapsyrmalar berildi.
20-shy tapsyrma
2012 jyldyng sonyna deyin әleumettik ýderisterdi memlekettik basqaru jýiesinin, josparlau, ýilestiru, saraptamalyq jolbasshylyq, ýkimettik emes sektormen әriptestik jәne basqa da mәselelerdi qosa alghanda, tiyimdiligin arttyru jóninen keshendi úsynystar engizu; azamattyq qyzmetti zandyq retteu mәselesin zertteu;Áleumettik janghyrtudyng 2016 jylgha deyingi kezenge arnalghan jalpyúlttyq josparynyng jobasyn әzirleu tapsyrmasy.
Ádil Nazarúly
Abai.kz