Úmytpasam, 90-shy jyldardyng bas kezi bolar, ata-anasy qúp kórip otyrghan bolashaq kýieuine barghysy kelmegen tanys  ózbek qyzyna: «Endeshe, әli de sen dep zar iylep jýrgen Almatydaghy ózinning ghashyghyng Amanghaligha tiyip almaysyng ba?» — dedim. Sonda ol jalmajan: «Oy, qoyynyzshy! Sosyn balalarym ózbek tilin bilmey ósetin bolady», - degeni bar. Tilim baylanyp qaldy.

Ózi Almatynyng temirjol tehnikumynda oqyp jýrgen, bar-joghy 18-19 jasar Gýlchehranyng myna sózin estigende ishimnen "Astaghfyralla" dep qaytalay bergennen basqa auzyma sóz týspedi. Ne degen jetelilik, әri sanalylyq, ne degen últjandylyq, әri dinine, tiline, últyna, salt-dәstýrine degen úly sýiispenshilik. Qarshaday ózbek qyzy aityp túrghan últyna degen úly mahabbatqa toly múnday sózdi osy kýni qazaqtyng kindigin ashyp, shashyn toqal eshkining basynday sypyrtyp tastaghan ne sap-sary qyp boyap alghan qyz-kelinshegi týgil sary qaryn qatyn-qalashy, payghambar jasyna jetken kempir-sampyry da aitpaydy. Yaghni, biz býginde ne qatynymyzda, ne qyzymyzda últtyq sana, últtyq namys degenning júqanasy da qalmaghan, kerisinshe olardy er-túrmanyn, noqta-jýgenin sypyryp alyp, sauyryna bir salyp oiyna kelgenindi iste dep, óriske qysyraqtyng ýiirindey qyp betimen  jibergen últpyz. Jәne búnyng qazaq degen últty týp-tamyrymen joq qylyp jibergeli túrghan qasiret ekenin, búl qasiret sheteldikterding bastauymen, jogharydaghy kosmopolitterding qoshtauymen órkeniyettilik, toleranttyq (tózimdilik), elimizde tynyshtyq degen úranmen әdeyi jasalyp otyrghanyn týsinuge sanamyz, jetemiz jetpey toy-toylap jýrmiz. Biz jer betinde kez-kelgen últty joyyp, onyng memleketin, jerin, býkil qazynasyn tu-talaqay bólip aludyng eng onay joly eng aldymen sol últtyng oshaq basyndaghy әieli men ong jaqta otyrghan qyzyn búzu ekenine әli de sanamyz jetpey otyr.

Al biren-saran sanasy jetetinder bile túra ýndemeydi. Jan Bodriyyar degen oishyl múndaylardy «Hayuannyng ýndemestigi siyaqty. Tipti, esh aiyrmashylyghy joq» depti.

Qyz — bolashaq ana, últtyng anasy, úrpaqtyng tәrbiyeshisi. Ol – bolashaq әiel. Eger ol qyz últynyng ne tilin, ne dinin, ne ýrdisin qadirlemeytin, bolsa, múnday әielden tughan, sonyng tәrbiyesin kórgen úrpaq azghyn úrpaq bolady. Al úrpaghy azghyn últ kýnder óte kele týp-týgel   joyylyp ketedi.

Osyny oilap kýiingen bir sәtte «Ana bolar – qyzyng joq, әke bolar – úlyng joq,  qúryq týspey moyyngha týsinetin týring joq» dep edik. Qúday keshirsin, biz býginde qyl moyyngha qyryq týrli qúryq týskenin de bayqamay ishkenge mәz, jegenge toq  ertengi úrpaghy qanday tirshilik iyesine ainalaryn da oilaudan qalghan últpyz ba dep qorqamyz. Onyng ornyna ýlkenning de, kishining de aitatyny órkeniyettilik, sosyn әldebir qyryq-elu ozyq elding qataryna qosylu. Áriyne, qazaq eng aldynghy qatarly Amerika men Qytaydy quyp jetip, basyp ozsa da qarsy emespiz. Biraq biz sol 50 elding qataryna kirgende kimbiz, dinimiz, tilimiz, mәdeniyetimiz qanday, kim dep atalatyn últpyz dep kiremiz? Búl turaly ne lәm, ne mim dep jýrgen ne basshalarymyz, keshelerimiz joq. ýndemeydi. Býgingi qazaq sol ozyqtyq degenimiz  bútyna shortik kiyip, hotdog pen amlet nemese «myaso po tayskiy» jep bir-birimen aghylshynsha, oryssha sóilesu, qymbat mashina minip, turistik sapargha shyghu dep biledi. Bizding dókeyler aityp jýrgen әlgi 40-50 ozyq elderde qazekemderdegidey til, din,  salt-dәstýr degen problema joq. Olarda negizgi jergilikti últ kim bolsa, sol últtyng tili, sol últtyng dini, sol últtyng dәstýri birinshi orynda. Al, býgingi qazaqtyn  kózi ashyq degen boyjetkenderi de Batys elderining әiel tendigi, genderlik sayasat degendegi basty maqsaty  bizding әielderimiz ben qyzdarymyzdyng qoltyghyna su býrkip, jel beru, últtyq qasiyet- kiyelerimizden aiyru ekenin týsinbeydi.  Europa dep esinen airylghan keybir deputat qatyndar «erkekterge eki әiel alugha rúqsat berilse, men on erkekke qatyn bola alamyn» deuge deyin bardy. Eger bizding basshylar últtyq namystan júrday  bolmasa, dәl osynday aqymaqtyq sóz aitatyn әieldi Parlamentte otyrghyzyp qoi da ýlken qylmys dep biler edi. Bizding býgingi әielderimiz ben qyzdarymyzdyng ibalylyqtan, úyattan, әielge tәn nәziktikten júrday boluy, túrmys qúru, bala tuudan baz keshui, erkekti syilamauy, jenil jýriske salynuy, taghy basqa da nebir jeksúryn qylyqtary kenes ókimeti arqyly keldi desek, búl qasiretti býginde «órkeniyettilik» degen jalghyz auyz sóz-aq odan sayyn asqyndyryp barady. Olar tipti, qatyn- qalash, qyz-qyrqyn dep sóileuding ózin artta qalghandyq dep biledi al kýieuin «joldasym» dep sóileudi de mәdeniyettilik dep oilaydy. Qysqasy, XIX ghasyrda fransuzdardyng europalyq emes halyqtargha órkeniyet egemiz degen syltaumen jýrgizgen sayasaty (Ia mission civilisatrice) býginde Qazaqstan Respublikasynda qyzu (Qazaq respublikasy emes!) tәjiriybeden ótkizilip jatqan siyaqty. Tughan últy, tughan Ýndistany ýshin býkil ómirin sarp etken Mahatma Gandy «batystyng órkeniyeti turaly ne oilaysyz?» degen sheteldikke «úsynyp túrghan iydeyanyz jaman emes eken» dep mysqylday jymiypty da jýre beripti. Al bizding qazekenning keybir basshylary eshkim múnday súraq qoymay-aq ózderinen-ózderi sheteldikterge sýikenip túratynyn aitsanyzshy. Sýikenuimiz az bolghanday keyingi kezde biz yaghni, qazaqtar aziyalyq emespiz, europalyqtarmyz ne euraziyalyqtarmyz degen siyaqty adam úyalatyn sóz aitatyn boldyq. Bizding qyz-kelinshekter Qazaqstanda genderlik sayasat órttey qaulap bara jatqanyn da maqtanysh tútatyn boldy. Áyelder isi jónindegi komiytette isteytin bir bәibishe (olardyng bәri «hanym» dep atalady, bәibishe degenimiz ýshin artta qalghan adam dep sógui mýmkin) genderlik sayasat jóninde Europagha baryp esep berip kelgenin úyalmay-qyzarmay baspasózde jariyalady. Ol «hanymnyn» búl isi bile-bilgen adamgha, biz әielderi men qyzdarynyng tәrbiyesizdigi, kórgensizdigi, dórekiligi, temeki shegui, araq-sharap ishui, nekeni búzuy, jenil jýriske salynuy, ata-ene syilamauy, bala tumau jәne bala aldyru, boghauyz aitu, ana-tilin syilamau, bilmeu, europalyk әielderding nebir jabayy qylualaryna elikteu, qyskasy óz últynyng joyyluyna septigin tiygizetin kesapatty isterdi atqaru jóninen 100 memleketting aldyna týsemiz dep esep berumen barabar sóz emes pe?!.

IYә, adam balasynyng hayuannan basty aiyrmashylyghynyng biri – úyatty bilui. Al Úyat – mәdeniyetting basty atributtarynyng biri. Qazirgi batys әielderi men qyzdarynda búl – úmyt bolghan úghym. Keyde telearnalardan әiel adam erkekting túlaboyynda jalamaghan jer qaldyrmay jatqanyn kórgende kinәning bәrin sony kórip boyjetip kele jatqan qazaq qyzdaryna jabudyng ózi jónsiz! Búl qylmysty qazaq  qyzdary men әielderin azghyndatu, sol arqyly býkil qazaq últyn azghyndatu ýshin әdeyi jasap otyrghandar bar ghoy degen de oigha ketemiz. Áytpese, óz qaramaghyndaghy telearnalargha baqylau jasap, jón kórsetip otyra almaytyn memleket bola ma? Osydan birer jyl ghana búryn qazaq qyzdary búrysh-búryshta toptalyp temeki tartyp túratyn edi, qazir olar kóshede, ayaldamada sening qasyna kelip temekisin búrqyratyp, syrasyn iship otyra beretin boldy. Osydan birer jyl búryn qyzdarymyz ne salbyraghan, ne qyrtys-qyrtys qarnyn ashyp tastap, kindigin kórsetip jýretinin ersi kórsek, endi olardyng mayqúiryqtyng ýstine kókpenbek qyp salyp tastaghan suretterin «tamashalap» qaraytyn boldyq. Mynauyng ne dep úryssan, bәlege qalasyn! Osydan biraz jyl búryn teledidardaghy qyz ben jigitting sýiiskenin, tipti, qúshaqtasyp túrghanyn ata-anasynyng qasynda qaraugha dәti shydamaytyn qyz qazir  ol ekeuining hayuandyq jynystyq qatynas jasap jatqanyn da kórip otyra beretin boldy. Jalpy, qatar otyryp kórdi ne, onasha kórdi ne?! Al, osydan biraz jyl búryn týsirilip kórsetile bastaghan «Perekrestok» degen filim úl-qyzymyzdy últtyq sanadan aiyrudyng óz ónerimizdegi bastamasy boldy. Tipti, sol «Perekrestokty» filim deuge de auyz barmaydy. Ol shetelge elikteuding bir nyshany deuge ghana bolatyn dýniye-symaq birnәrse. IYә, eger teledidardy óz salt-sanamyzgha oray paydalana bilsek, ol úl-qyz tәrbiyeleuding eng kýshti qúraly bolar edi. Átten, bizding telearnalar oghan kerisinshe júmys istep jatqanyn kózi ashyq adamdar týsinip-aq otyr. Amal joq.

Osy arada qansha oilasaq ta aqylymyz, týsinigimiz, jetemiz jetpeytin bir júmbaq sanasyzdyq eske týsedi. Qazir jasy 60-ty alqymdap, 70-ti jelkelep qalghan qarttarymyz nemerelerin «Bayana», «Qymbata», «Aynura», «Aselya», «Anelya», «Sholpana» dep shaqyrady. Búl jay elikteu emes, ýlken bir sanasyzdyqtyn, әli de bolsa orysqa jaramsaqtanu men elikteudin, baryp túrghan nadandyqtyng aighaghy. Ásheyinde, bәlening kópshiligin jogharydaghylargha jabugha dayar túrsaq ta tap osyghan kim kinәli ekenin týsinbey dal bolamyz. Al, qyz balalardyng esimin әlgindey oryssha «a» qosymshasyn qosyp  ózgertip aitudyng ózi últtyq sanamyzdy da ózgerteri sózsiz.

Taghy bir súmdyq jaghdaydy qaranyz. Qazir oryssha sampyldap túrghan qazaq qyzdaryna «qazaqsha sóileseyshi deseng «ya ne kazashka» nemese «ya metiska» dep kózbe-kóz ótirik aitady. Shyn últy qazaq ekenin aitpaugha tyrysady. Tipti, qazaqpyn deuge namystanatynyn da bayqap qalamyz. Ákem qazaq, biraq men qazaq emespin deytin qyzdardy da kórdik. Búghan keybir sayasatkerlerding bәrimiz «qazaqstandyq» atty últ bolamyz degen zalymdyq úsynysy da sebep bolyp otyrghany sózsiz. Kenes ókimeti qazaqty býldirudi qyz-kelinshegin, otbasy, oshaq qasyndaghy qatyn-qalashyn býldiruden bastaytyn súm sayasat jýrgizdi. Sóitip, Qúdaygha, Qúrangha qarsy shyghu, tildi, salt-dәstýrdi satu jóninen KSRO-da qazaqtyng әielderi birinshi oryngha shyqty. Olar erin tyndamau, ata-ene syilamau, neke búzu, ózge últqa kýieuge tii, erinen ajyrasu, araq iship, temeki tartu, oryssha sóileu jóninen 70 jyl ishinde, músylman әielderi ishinde aldyna jan salmady. Ózimiz ara-túra bolsa da «shala qazaq», «naghyz qazaq», «mәngýrt qazaq» taghy basqaday dep atap jýrgenimizding kópshiligi әieli sonday otbasynan shyqqanyn kózimiz kórdi. Onyng arjaghynda ýlken bir shyndyqtyng izi jatyr. Óitkeni, otbasyndaghy bala tórbiyesi әsirese qyz balanyng tәrbiyesi kóbine onyng anasyna jýkteledi. Anasy toy-toylap araq-sharap iship, oryssha ne oryssha-qazaqsha aralastyryp balpyldap sóilep, erin syilamaytynyn kórip ósken qyzdan deni sau, dúrys әiel, dúrys ana shyqpaydy. Biz qazir  әiteuir qazaq degen atymyz joyylmay osy kýnge jetkenimizge shýkirshilik qyp qana jýrmiz, al bala tәrbiyesi, әsirese qyz bala tәrbiyeleude jýrgizip otyrghan sayasatymyz aldaghy uaqytta kósegemizdi kógerte qoyatyny kórinbeydi. Kerisinshe... Ol turaly endi birde...

IYә, bizde myna  memleket  qazaq últyniki degen,  jer betinde qazaq últy myna әperbaqan zamannan aman qalsyn degen mysqalday oy bolsa, biz dereu әyelderimiz ben qyzdarymyzdy týzu jolgha, ar-úyat jolyna, ata-baba jolyna týsiretin tәrtip, ereje, zang qabyldauymyz kerek. Biz ýide de, qyzmette de erkek - erkek ornynda, әiel–әiel ornynda boluyn qadaghalauymyz kerek. Búl әieldi, qyzdy qorlau emes. Búl – әdilet joly. Qazirgi qazaq әielderi shanyraq kóterip, otbasylyq әiel mindetin atqarudan, bala tuudan qashqalaqtaydy. Olargha erkekting de onshalyqty qajeti joq. Óitkeni, salt basty, sabau qamshyly saltang qyzdyn, әielding óz erki ózinde. Jan qysylsa, tәnin satsa da ashtan ólmeytinin biledi, al nәpsining shaytany týrtip, jylandary shydatpay jybyrlata berse, kóshede, kez-kelgen sayabaqta, skverde ne kóp erkek kóp. Sýidim- kýidim dep hat jazysyp, jengetay jýgirtip әure bolmaydy. Bas-ayaghy 1-2 saghat birge otyryp, 2-3 saptyayak syra ishse jetip jatyr. Arjaghy op-onay. Múnday qyz, yaghni, әiel jynysty qanday shanyraq kóterip, qanday týtin týtetedi? Otbasy sonday el,  memleket bolyp tu tigip otyrmaq týgil, joyylyp ketui op-onay. Bajyldaghandar bajylday bersin, biraq býgin biz qazaq últy  eng aldymen jalpy әiel jynystylarymyzdyng tәrbiyesin qatty qolgha aluymyz kerek. Olardyng temeki tartuyna, tughan kýn, jughan kýn degenderdi syltauratyp ta, bylay da syra, sharap ishuine, erkekti, ata-eneni syilamauyna zang jýzinde qatang tiym  saluymyz kerek. Búl–әiel jynystyny qorlau emes, búl–últty aman saqtaudyng eng basty jolynyng biri.

Eger biz batys elderi basqany basyp alatyn qúral qyp paydalanyp otyrghan demokratiya, sivilizasiya, ashyqqogham, genderlik sayasat degenderining elimizde qanday dәrejede jýzege asyp jatqanyna bagha beruin súrap, jaramsaqtanudy, mýlәiimsudi qoymasaq, sóz joq qúryp ketemiz. Qazir Europa eki erkekting bir-birine ýilenui, amerikalyq mulitimillioner qatyn Sandes Bernardess siyaqty ózining úlyna kýieuge tii, әiel men әielding jynystyq qatynas jasauy, kýieuining kózinshe ózge erkekpen jatugha ketip bara jatqanyn aitu siyaqty hayuandyqpen ghana bizden alda keledi. Osydan bir- eki jyl búryn mynnan astam әiel- erkegi aralas júrt «anadan tumay tyrjalanash» London kóshelerin aralap shyqty. Áriyne, olar shetinen  dinnen bezgen, jansoqqygha úshyraghan, yaghni, psihikalyq aurugha dushar bolghan, taghy sol siyaqtylar edi. Aghylshyndar soghan әdeyi rúqsat berip, teledidargha týsirip ony Aziya, Afrika qúrylyghyndaghy músylman elderine kórsetti. Maqsat–Angliyada demokratiya, bostandyq ekenin dәleldep, sol arqyly músylman әiel jynystylaryna, jalpy ózge últtargha býldirgi oy tastau. Eger olar osyny shynayy demokratiya, erkindik dep baghalap, ýlgi retinde úsynatyn bolsa, әlgi tyrjalanash toptyng ishinde Angliyanyng premier-ministri әielimen, sheshesimen, qaryndasymen IIElizavetany jetektep tyrjalanash jýgirip bara jatuy kerek edi ghoy. Ánebir jyldary AQSh Ortalyq Barlau basqarmasynyng diyrektory Allen Dallesting bir enbeginen baspasózde keltirilgen ýzindini oqyp, múnday da hayuandyq bolady eken dep tandanghanbyz. Ol sonda ózge elderde jәlәptyqty,qanisherlikti, adamdy azaptaudy, hayuangha ghana tәn qylualardy, jalanash-jalpy suretter men mal siyaqty ashyqtan-ashyq jynystyq jasap jatqandy kórsetetin filimder men ózge de zúlymdyq josparlardy jasap, taratu ýshin Amerika shetsiz-sheksiz qarjy bóluden de tartynbauy kerek dep jazghan edi. Al, sol Amerika men keybir Europa elderi jýrgizip otyrghan súmdyq sayasattyng biri – eng әueli ózderi myltyqsyz-aq, oqsyz-aq basyp almaq bolghan elding qyz-kelinshekterin azghyndatu sayasaty. Bizding qazaq qyzdary osyny әrdayym este saqtauy kerek. Biz qazir ony jasyrmaq týgil ashyq qarsylyq kórsetuge júmyluymyz kerek. Bizding kóp qazaqtyng últsyzdanuynyn, últtyq sanadan aiyryluynyng eng basty sebebining biri de qyzdarymyzgha últtyq, islamy tәrbie beruding ornyna olargha internasionalistik tәrbie beruimizding kesirinen boldy. Osy interruhpen tәrbiyelengen qazaq qyzdaryn kenes kezinde ýilenip te, ýilenbey ermek retinde de paydalanbaghan últ joq shyghar. Búl әsirese, tyng kóteru kezinde  kóptep kezdesti. Tyng ólkesinde orysqa, ukraiyngha, belorusqa túrmysqa shyqqan qazaq qyzdary baspasóz, radio, telearnalar arqyly ózgelerge ónege retinde úsynyldy. Keyin qazaq qyzdarynyng solarmen qúshaqtasyp, sýiisip túrghanyna da kózimiz ýirenip ketti. 

Múny nege aityp otyrmyz? Oilap otyrsanyz, osy kýni tútas bir últ bolyp úiyghan elderding bәri әielderi men qyzdaryn qatang baqylauda ústaghan. Qatang baqylau degennen shoshyp ketip, shorshyp týsetinder shyghatynyn bilip otyrsaq ta solay deuge mәjbýrmiz. Qatang baqylauda ústau degenimiz qyzdyng ayaq-qolyn kisendep adamy húqyghynan aiyru emes ol–olargha últtyq ýrdisterdi, últtyq salt-sanany, ghadet-ghúrypty, dindi búzdyrmau, qysqasy  últtyq bet-beyneni aman saqtau dep týsinu kerek. Ekinshiden, qatang baqylau, qatty ústau degenimiz er men әieldi ten, әdil ústau degen sóz. Qazirgi  qyzdarymyz zang atauly týp-týgel ózderin qorghap shyghatynyn, erinen airylsa aliymentin, pәterin alyp qalaghan erkegimen tósektes bolyp, jýgensiz jele jortyp, «rahat» ómir keshetinin biledi. Mine, biz qatal ústau degende osyghan otbasylyq tәrbie barysynda da, zang boyynsha da tyiym saluymyz kerek. Kezinde  kórnekti jazushy Tahauy Ahtanov Ýndistangha barghanda «Sizderde әiel húqii mәselesi qalay?» dep súrapty. Sonda Tahang әzildegen bolyp: «Biz sol әielderge húqyqty kóbirek berip qoyyp, ala-almay jýrgen siyaqtymyz» depti. Tipti, L.I. Brejnevting ózi Margaret Tetcherding sayasatkersip shoshanday bergenin jaqtyrmay: «Búl qatyn Cherchillidi basyp ozyp, onyng shalbaryn da tartyp almaqshy siyaqty ghoy» degen eken. L. Brejnevting osy bir óte ontayly aitylghan sózi bizding osy kýni sayasatkersymaq, ýkimet isine aralasqansymaq bolyp әielge, qyz balagha tәn iba, inabatty saqtamaytyn keybir erketotaylarymyzgha da dәl kelip túrghanday. Osy kýngi eng talantty aqyndarymyzdyng birining «Áyelden aqyn shyqpaydy, biyshi men kýishi bolmasa» degeni bar. Tap osy sózding rastyghyna osy kýni kózimiz jetip te jýr. Terenirek zerdelep qarasaq, sol aqyn qyz-kelinshekterimizge berilgen әrtýrli jenimpaz, laureat degen ataqtardyng da әrtýrli berilu joldary men sayasy tústary basymyraq eken. Taghy da mysal: dýniyejýzindegi 24 myng payghambardy, býkil sahabalardy, shadiyar ataulyny alyp qarasanyz, ishinde birde-bir әiel zaty joq. Islamda da,  Buddada da, hristianda da solay. Qazaqtyng «Baytal shauyp bәigi almas» degen maqalyna dendenkiresek, ol jәy aityla salmaghan, әri úlaghatty, әri ghylymy dәleldi sóz ekenin angharamyz. Búl bir auyspaly maghynasynda әielderge sen erkekting aldyna shyghyp, basqa shauyp, tóske órley berme degen isharany bildirse, ekinshiden shynynda da úly dýbir shabysta baytal, biyelerding bәrinen ozyq shyghuy yrabayda bir bolmasa kezdese bermeydi. Jalpy biz mynany qaperimizge aluymyz kerek. Jaratqan IYemiz erkek pen әieldi fiziologiyalyq jaghynan eki týrli etip jaratqan. Olardyng miynyng jarty sharlary da әrtýrli júmys isteydi. Áyelderge qaraghanda erkekterding sýiegi kattyraq jәne terisining astyndaghy may da azdau keledi. Al H,U dep belgilenetin hromosomdar analyq jәne atalyq gormondar aiyryp otyrady. Aldy- artyn birden ashyp-shashyp tastap, temeki tartyp, ishimdik iship, mashina tizginine otyrghanyn, qala berdi oryssha sóilegenin mәdeniyetting shyrqau shynyna shyqqany dep oilaytyn  keybir bayghús qyz-kelinshekterimiz baytal degen sózge shamdanbay-aq qoysyn. Óitkeni, olar ýlgi alyp jýrgen aghylshyndar jaqsy kórgen әielin jylqygha teneydi. 

«Er bala –ýiding tayauy, qyz bala– ýiding boyauy» dep ghúlama aqyn Ábubәkir Kerderi aitqanday qyz bala elding әri kórki, әri shanyraqtyng eki iyesining biri. Tipti, solargha úshaqtan týsip jatqan sheteldikterding aldynan nan alyp shygharyp, tize býktirip mayystyryp qoydy toqtatuymyz kerek. Ánebir jyly Rim papasy kelgende Astanadaghy Euraziya uniyversiytetining qyzdaryna sonyng dir-dir etken qolyn sýigizip masqara bolghanymyz da jetedi. Al qazaq әielining ómirdegi orny turaly taghy da Ábubәkir Kerderining «Jaman bolsa alghanyn, ólseng kórge jatqyzbas Sýiegindi tebirentpey» degeni qaysy erkek kindiktini de oigha batyrar sóz emes pe?!

Áriyne adam balasy ruhany da, materialdyq ta qúldyraghan býgingi  zamanda erkekting otbasyndaghy, әiel aldyndaghy bedeli de qúldyraghany aiqyn. Ýide júmyyssyz otyrghan erkek kýni boyy bazarda túryp, qaytarda kórshi butiktegi 1-2 erkekpen qosylyp 1-2 jartymen «boy jylytyp» qyzyp kelgen әieline qadirli erkek bola almaydy.Birde kýiingennen:

 *       *      *

Shanyraqtan rizyq kóshirip,

Oshaqtyng otyn óshirip,

Baz keship bay men baladan

Toyatyn izdep qaladan

Atanyng qonbay aqyly

Qanghyryp ketken qatyny, – degen edik. Býginde oghan da etimiz ólip, azyp-tozyp ketken shanyraqtardy kórsek tanghalmaytyn boldyq.

Qaytalap aitamyz, otarshy elder qashanda bizding qyz-kelinshekterimizding qoltyghyna su býrkip, ózimizge qarsy aidap salu ýshin ghana әielder isi, әielder mәselesi, әiel tendigi, genderlik sayasat degenderdi qaru qyp paydalanyp keledi. Sóitip, erkindik, teng húqylyq degendi erkekke baghynbau, úryssa qarsy úrysu, auzyna kelgenin aitu, әri-beridesin erine ydys-ayaq, kir jughyzyp qoi dep oilaytyn tolyp jatqan kemaqyl qyz-kelinshekterdi odan sayyn qútyrta týsedi. Sauatty, bilimdi әiel jynystylar eshqashan óitpeydi. Jasyratyny joq, býgingi qazaq qyzdary ózining últtyq dәstýri olardikinen әldeqayda ozyq ekenin óz últyn europalyqtardan kem kóru naghyz nadandyqtyng nyshany ekenin bilmeydi. Bayaghyda orystyng ýlken oishyly, әdebiyet synshysy Pisarev «Orystyng Rafaeli bolghansha orystyng etikshisi bolghan jaqsy» degen eken. Ol búl jerde qayta órleu dәuirining әlemge mәshhýr suretshisi Rafaeli Santiydi aityp otyr. Al bizding qazekenning qyz-kelinshekteri býkil batystyng qansyghyn tansyq kóruin toqtatar emes. Bayaghyda grekter Afiny demokratiyasy sóz bostandyghy dep eldi býldirdi, jastardy búzdy dep Sokratty jazagha tartqany belgili. Áyel jynystysy búzylghan últ joyylatynyn, memleket joyylatynyn tarih talay ret dәleldegen. Dәleldep te keledi. Talay-talay «Menmin» degen memleketterding әielderi men qyzdaryn azghyndatu, satqyndyqqa týsiru arqyly-aq ekinshi bir memleket jaulap alghany turaly maghlúmattar tarih aqsaqaldyng qoyny-qonyshynda tolyp túr.

Al biylik basyndaghylar býgingi qyz-kelinshekterimiz әrtýrli telearnalar men qyzyldy-jasyldy basylymdargha erik berip qoyyp odan sayyn qútyrta týsude. Óitkeni, qanday biylik, qanday ókimet bolsa da olargha esirgen, toy-tomalaqshyl, әueyi, tamaghy toq bolghanyna mәz úrpaqty basqaru óte onay. Olargha keregi de osynday halyq.

Qalay desek te biz myna Qazaqstan Respublikasy dep atalyp jýrgen memleketti Qazaq Memleketi dep moyyndaytynymyz ras bolsa jәne qazaq últy joyylyp ketpesin desek, әielderimiz ben qyz balalarymyzdy últtyq tәrbiye-tәrtipke shaqyru joldaryn qarastyryp, tez arada memlekettik dengeydegi sheshimder qabyldauymyz  da artyq bolmas edi.

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz