Kólderimen kelbetti, ózenderimen órnektelgen, asqaqtaghan taulary bar Jetisu óniri Asan qayghy babamyz jelmayasyn jeldirtip izdegen jer janaty  ekeni dausyz. Onyng bir dәleli búlaghy syldyrlap, qúraghy  sybdyrlap, qaraghayy shuyldap әn salyp túratyndyghy. Sondyqtanda bolar Jetisu óniri qay kezderde bolmasyn tanlayyna búlbúl qús úya salghan әnshilerge, dombyrany sausaghymen emes kónilimen sóiletetin kýishilerge, qyrghy tildi aqyndargha, óleng sózdi suday sapyryp, eshkimge jenistik bermegen sheshenderge bay bolghan.  

Shoqan Uәlihanov  «qazaq tarihynyng Gerodoty» dep ataghan orys ghalymy A.IY.Levshin «Adamnyng aqyn nemese muzykant bolyp tuatyndyghyn qazaqtar taghy bir janasha dәleldeydi» degen bolatyn. Arnayy muzykalyq bilimi bolmasa da úly dalanyng ómirin, filosofiyalyq taghylymyn, keng peyildigilin muzyka tilimen jetkizip ózge últty ónerimen tәnti etken halyqtyng ónerli úrpaghy býgingi dýniyetanymyn, oi-armanyn,  kisilik qasiyetterin jetkizip jýr me?  Jetkizip jýr desek, «nelikten ziyaly qauym sahnada kiye, әnde jýie joq dep kýiinedi?» degen saual aldymyzdan kóldenendep shygha beredi.

Kenes ýkimetine deyin qazaq halqynyng әdebiyeti men ónerin kóp zerttegen orys zertteushisi G.Potanin «Maghan býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday kórinedi» dep jazdy. Shyndyghynda solay edi. Toy tomalaqtardaghy әn-kýy óz aldyna, keshki auyl  syrtynda altybaqan tepken qyz bozbalanyng bir-birine degen sezimin jetkizui, úzatylyp bara jatqan qyzdyng synsuy, ólgen júbayyn joqtaghan jesirding joqtauy, ýy syrtynda jar salghan jarapazanshy,  jyndaryn shaqyryp zikir salghan baqsy, alystan at arytyp arnayy izdep kelip jata-jastana aitysqan aqyndardyng óneri, tandy tangha úrghan jyrshylar  osylardyng bәri әn emes pe. «Tughanda dýnie esigin ashady ólen, ólenmen jer qoynyna kiredi denen» dep danyshpan  Abay aitqanday jigitke ónerde óner, óleng de óner dep bar ghúmyryn ónermen órgen halyq  «Bir әndi satyp aldym qúnan nargha» dep әndi baghalaghan. «Súrasang mening atym Tanjarbaymyn ,bolsam da malgha jarly әnge baymyn» dep baylyqtan әndi joghary baghalaytyn әnshileri de kóp bolghan. Qazaq halqynyng mәdeniyetin kóp zerttegen,orystyng shyghystanushy ghalymy, maqsaty orystandyru bolyp  «Chto nujno dlya obruseniya inorodsev»  dep enbek jazghan Aleksandr Alektorovtyng ózi bir maqalasynda «Syrtta soghyp túrghan boran men jyly zilmәnkede otyryp әn tyndadym. Ánshi teri tulaqtyng ýstine jayghasyp otyryp, dombyrasynyng shegin qagha bastady. Shekting bayau dirili, oryndaushygha jaqynday týsken adamdardyng qozghalys dybystary, dombyranyng kýmbirlegen,qayghyly dybysy maghan erekshe әser etti. Myna siyaqty qarapayym әnge-qarapayym muzykagha qansha poeziya syiyp jatyr! Qoldan istegen eki shekti dombyrada múnday nәzik, múnday әsem dybystar shyghady degenge men esh uaqytta senbegen bolar edim» dep jazady. Kózi ashyq órkeniyetti elden keldim degen muzyka zertteushisin tanlayyna tәtti órik salghanday tamsandyrghan qarapayym eki ishekti dombyramen oryndalghan qazaq muzykasynyng qúdyreti. Al sol qúdyret býgingi muzykamyzda bar ma, býgingi kompozitorlardyng qay shygharmasy shet eldi qoyyp ózimizdi tamsandyra alady. Aqseleu Seydimbek  «Óz topyraghynda tamyr jaymaghan óner shet jaqta býrshik jarmaydy» degen bolatyn. Belgili bir kezende toydyng sәni bolyp, kelesi bir әn lap etip janghanda jalp etip óshetin әnderding tamyry mýlde joq dep aitugha bolady. Kónilge júbanyshy «júldyzdardy sanasa da, chiyp,chiyp» dep tauyqtardy shaqyrsa da toylarda aitylatyn әnderding basym bóligi qazaq tilinde. Al jastar kóp baratyn týngi klubtar, jaz kezderinde demalatyn basseyinder, qys kezindegi syrghanaq tebetin oryndar shet el muzykasynan bir janylmaydy. Solardyng janynan ótip bara jatyp jastardyng súranymyna oray óner tudyru kerek pe, joq әlde jastardy tәrbiyeleytin óner tudyru qajet pe degen saual kókeyine orala beredi. Kórnekti muzyka zertteushisi Ahmet Júbanov «Árbir әn-kýy tarihtyng әrbir kezenin anyq kórsetedi, taygha tanba baqsanday beynelep beredi. Sondyqtan da әn kýidi halyqtyng basynan ótken kezenderdi suretteytin tarih desek qatelespeymiz» deydi. Batystyng muzykasy basymdyq alyp, óz әnderimiz úzatylghan qyzdyng synsuyna úqsap ketken qazirgi kezeng tarihta bizdi qalay suretteydi eken? Zaman azdy, talgham tozdy dep aitugha auyz barmaydy. Biraq kópshilikke keninen tarap ketken keybir әnderding meylinshe úsaqtalyp, jer bauyrlap ketkenine púshayman bolasyn. «Zamanyng týlki bolsa tazy bop shal» degen úghym ónerge de órnegin sala bastady. Esigimizdi naryq qaghyp, tilimiz tenge dep shygha bastaghanda  zamannyng qalpyn bazardyng narqyn kýni búryn bayqaytyndar ónerdi de tabys kózine ainaldyryp jiberdi. Mýmkin dúrysta shyghar, bireuge ýy kerek, bireuge kýy kerek. Búryn әnshiler «bir әndi qúnan nargha satyp aldym» dese qazirgi әnshiler toy tomalaqtarda әnin satyp jýr. Danyshpan Abaydyng  «Syy dәmetpe, berse alma esh adamnan. Neng ketedi jaqsy óleng sóz aitqannan. Sýisinerlik adamdy qúrmet qyl, Aulaq bol әnin satyp nәrse alghannan»  degeni osylay bolatynyn bilip ruhany azyq beretin dýnie úsaq týiek pendeshilikke ainalyp ketpesin degen eskertui.

Ruhany azyqqa baylanysty bir ghana mysal keltire keteyik. Fashizmning qandy qyrghyny bastalatyn shaqta Gitler óz әskerin ruhtandyru ýshin bir jyl boyy býkil Germaniyagha Bethovenning simfoniyasyn tyndatypty. Óz últynyng ruhyn sezdiru ýshin kýni týni sarnaghan simfoniya óz әserin berip, nemis әskerlerine әlemdi biyleytin jalghyz bizdermiz degen ruh payda bolghan. Keshegi kenes ýkimeti túsynda da «Batyr bala Bolatbekten» bastap pionerdi komsomoldy, partiyany jyrladyq, radio kýni týni «partiya qayda bolsa jenis sonda» dep sanamyzga sinirdi. Al qazirgi jastardyng aityp jýrgen әnderi ne jayynda. Patriottyq әnder belgili bir sharalarda ghana aitylady, al kýndelikti estiytin mahabbat taqyrybyndaghy әnder bir saryn. Jylamsyrap aitatyn jylanqy әnder. Osynday әndi tyndaytyn , búnyng ózin de mensinbey shet elding danghaza muzykasyn basyna jastanyp úiyqtaytyn bala da últtyq ruh bola ma?  Israil Saparbaev «Qazaq әdebiyetine» jazghan «Sahnada kiye, әnde jýie joq» atty maqalasynda «Ásirese, әn mәtinining qalay bolsa solay jenil jelpi, sauatsyz, jadaghay jalang jazylyp jýrgeni jýrek syzdatady. Qazir әmbebap sazgerler kóbeydi: әni men sózin ózi shygharady, ózi jazady, ózi aitady.Oghan tarsyl gýrsil, arsyng gýrsing sýiemel qosqanda әnnen sәn sózden mәn qashady. Tek kózindi tars júmyp al da ayaghyna erik ber» deydi. Jasyratyny joq keybir konsertterde әnshige qarap qarnyng ashady. Alqyn júlqyn qimyldap qalay bolsa solay kiyinip sahnanyng kiyesinen qoryqpaytyn, kórermendi syilamaytyn әnshiler payda boldy. Oblys ortalyghyna kelip ónerlerin kórsetip jýrgen әnshiler kóp. Aptasyna keyde eki-ýsh konsert ótedi. Telearnalardan beynebayandaryn kórip, radiodan әnderin estip jýrgen әnshiler kelgende arnayy baramyz. Ózing siyaqty ónerdi tamashalaugha kelgen adamdardyng kóp ekenine riza bolasyn. Alayda sahna sol bayaghy qalpynda tórdegi led ekrannan basqa eshteme joq ekenin kórip kóterinki kóniling sәl basylghanday bolady. Qazaqtyng toyy siyaqty konserti de uaqtysynda bastalmaydy. Biraz kýttirip baryp әnshi sahnagha shyghady. Joldan kelip kiyimin auystyryp ýlgermegen-au dep oilap ýlgeresin. Konsertin ózi jýrgizip, jol jýrip kelgen kiyimin auystyrmastan, jalghyz ózi bir jarym saghat fonogrammamen әn salyp shyghady. Led ekran qosylmastan sol bayaghy qap-qara qalpynda tórde týnerip túrady. Ónerding nasihaty emes kýn kóristing amaly ekenin eriksiz moyyndap, «Kónilge týrli oy salar» dep Abay aitqanday jýrek qylyn terbeytin әnder jayynda emes pendeshilikten ónerge qaray sozylghan kónilding jibek jibine kýndelikti kýibeng tirshilikting qanshama qara qarghalary qonaqtaghanyn sanap ýige qaytasyn.

Nemis muzykanty A.Eyhgorn «Qazaqtardyng qarapayym sazdary men sózderi ainaladaghy tabighatpen ýndese kele, onyng syrt ómirden alghan әserin tabighy qalpynda berip, sezimderin eshbir qaltyqsyz bayandaydy» degen bolatyn. Býginde tabighat ózgerdi me, әlde tabighatty týsinuden qaldyq pa? Kýlәsh Ahmetova «Men qazir aiqaylamay aitatyndargha, jylamay jyrlaytyndargha qyzyghamyn» deydi. Bir әnshi mine mening dausym qanday dep aiqaylasa, dausy joq biraq әnshimin degender jylap aitady. Eng ókinishtisi songhy kezderi aitylyp jýrgen qazaq әnderining kez kelgenine basqa tilde sóz jazyp aitatyn bolsa sol elding әni bolyp shygha keledi. Bireuler muzyka últqa bólinbeydi deydi. Al Aqseleu aghamyz «Muzykanyng tili ortaq degen pikir dúrys emes. Muzykanyng da últtyq tili, iyirimi, әuezi bar, ol óz topyraghynda dýniyege kelgen halyqtyng bolmysymen bite qaynasyp jatady» deydi. Myng jyl búryn ómir sýrgen Qorqyt kýilerining bizge jetui, segiz jýz jyl tarihy bar «Aqsaq qúlan» kýiinen býgingi úrpaq ruhany azyq alyp otyrghany bolmysymyzben bite qaynasyp jatqanynyng dәleli emes pe? «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» dep Shәkәrim qajy aitqanday býgingi әnderding ishinde de «әueni bólek» jaqsy tuyndylar bar. Biraq olar toy tomalaqta aitylatyn bir-eki jyldyq ómiri bar әnderding kólenkesinde qalyp jatyr. Súltanmahmút Torayghyrov «Ayqap» jurnalyna muzyka jayynda jazghan  «Óleng jәne aitushylar» degen maqalasynda «Bayqaymyn, bizding qazaq әnqúmar halyq... Bireu qolyna dombyra ústap, әn sala bastasa, oidaghy-qyrdaghysy jiylyp, segizdegi bala, seksendegi shalyna deyin qalmay qamalap, aitshy-aytshylap janyn jaghasyna keltiredi... Bir halyqtyng әni ketse әdebiyeti jesir qalady, sәni ketedi, sәni ketse jany ketedi... әndi saqtaudyng qamyn qylyndar» dep eskertipti. Býgin biz shet el zertteushilerin tang qaldyrghan ónerimizdi saqtap qaludyng qamyn jasap jatyrmyz ba? Ár әnshi óz әnin jarnamalap jýrgen zamanda búl saualgha kim jauap bere qoysyn.   Bir ghúlama «Eger jer betinen әdebiyet pen muzykany alyp tastasaq onda tek tehnikanyng tarsyly men tiynnyng syldyry ghana qalar edi» dep aitqan eken. Halyqtyng jýregindegi sezimdi sol halyqtyng janyn terbeytindey dybysqa ainaldyra alatyn, Súltanmahmút aghamyz aitqanday «әnin saqtaytyn, әdebiyetin jesir qaldyrmaytyn, sәnin ketirmeytin» ónerli azamattardyng  bar ekendigine óz basym sengim keledi. 

Júmahmet Jaylaubaev, Taldyqorghan qalasy

Abai.kz