Kazaktar, kozaktar, orys kazaktar, ukrain kazaktar, kazak-orystar, kazachestvo – "azat kisiler", "azat әskery kisiler", 14-15 ghasyrlarda Ukraina jәne ontýstik Resey dalalarda qalyptasqan әskery top. Ukrain kazaktary - basybayly 17-19 ghasyrlarda payda bolghan, olar - býgingi ukrain halqynyng babalary.

18 ghasyrda 1917 jylgha deyin Resey imperiyasynda bolghan әskery әleumettik top. 14 – 17 ghasyrlarda Edil-Jayyq, Don, Soltýstik Kavkaz dalalarynda jaldanyp júmys istegen, shekaralyq audandarda әskery qyzmet (polisiya jәne kýzetshi kazaktar) atqarghan erikti adamdar. “Kazak” sózi týrki tilinen shyqqan, óz ortasynan bólinip shyqqan, erikti adam degen úghymdy bildiredi. 14 – 15 ghasyrlarda Altyn Orda ydyraghannan keyin bólinip shyqqan úlystar ózara ýzdiksiz soghys jýrgizdi. Osy soghystardan jekelegen adamdar Don, Edil-Jayyq ózenderi boyyndaghy dalalargha qashyp baryp, toptasyp ómir sýre bastady. Alghashqy kazaktar osy adamdar bolatyn (Uikiypediya).

Osy slavyan halqynyng qúramynda jýrgen, kezinde basqa tilge, basqa dinge ótip ketip, ózgening aidap saluymen ata júrtyna jau bolghan osy «kazaktar» tarihtyng әr kezeninde osy bizding qazaqtardanbólinip shyqqan. Onyng dәlelin belgili orys tarihshysy Qaramyrza úlynyn  (N.M.Karamzinnin) enbeginen tabamyz: «Vasiliy Temnyy zamanynyng jylnamasy 1444 jyly sol jerdegi airyqsha jenimpaz jenil әsker retinde Ryazan kazaktaryn ataydy. Osylaysha, tarihta 1517 jyldar shamasynda belgili boldy dep jazylyp jýrgendey, kazaktar tek qana Ukraina da bolmaghan, olar shamasy Orys elinde Batyy shapqynshylyghynan búryn Kiyevten tómen qaray Dnepr jaghalauyn mekendegen týrik pen berendeyler de ózderin kazaktar dep ataghan. Biz ol jerden Kishi Reseylik kazaktardyn  alghashqy túraqtaryn  tabamyz. Týrikter men Berendeyler ózderin Cherkester (Sherkeshter) dep ataghan. Kozaktarda (qazaqtarda M.Q.) solay.

Bizding jylnamamyzda jazylghanday Kaspiy men Qara teniz arasyn mekendegen Kasogtardy eske alayyq, imperator K.Bagryanarodnyy aitqanday osy jerlerdi mekendegen Qazaqiya elin, onyng ýstine osetinderding kýni býginde de Cherkesterdi kasah deytinderin eskersek; osy jaghdaylardyng barlyghy birlikte Týrikter men Berendeylerdi de qazaqtar dep ataghan; osy qazaqtardyng keybireuleri Mogoldar men Litvalyqtargha baghynghysy kelmey, adam jýre almaytyn qalyng orman jәne batpaqty, jan-jaghy tau qúzdarymen qorshalghan Dnepr araldarynda erkin ómir sýrgen. Olar ezgiden qashqan kóptegen orystardy qabyldap, solarmen aralasyp, olarda qazaq atyn iyemdenip, qazaqtar degen bir halyqty qúrap, onynshy ghasyrdan bastap, Kiyev aimaghyn mekendegen osy qazaqtar orysqa ainalyp ketti.

...Sany kýnnen-kýnge kóbeygen qazaqtar Dneprding ontýstik elderinde Hristian respublikasyn qúrdy. ...Sol jerdegi qala Cherkasy dep sol elding atymen ataldy» («Istoriya gosudarstva Rossiyskogo» ÝII kitabynyng Ý tarauy). Búl jayly L.Gumiylev: «Bizding babalarymyz qypshaq handarymen dostasyp, «qypshaqtardyng qyrmyzy qyzdaryna» ýilendi, shoqynghan qypshaqtardy óz ortasyna tartyp, sinirip aldy, al songhylarynyng túqym-túyandary Zaporojie men Slobodtyng kazaktary atandy»-deydi.

Kazaktardyng tegining qazaq ekendigin olardyng basshy, kósemderin «Ata-Man» - Mandardyng (adamdardyn) atasy dep ataytyndyqtarynan da kóruge bolady. Osy aitylghandardan shyghatyn qorytyndy, bizding elimizdegi óz ana tilderin úmytyp, orys tilining aryn arlap, joghyn joqtap, namysyn qorghap, býkil qazaqty oryssha sóiletemin dep jantalasyp jýrgen «orys tildi qazaqtar», sol búrynghy orysqa ainalghan  «kazaktardyn»  jalghasy desek, shyndyqtyng aulynan alshaqtap ketpesimiz anyq.

Orystyng arghy tegining qazaq ekenin, orys óleni «Igori jasaghy turaly jyrdan da»  kóruge bolady. Sebebi, Qazaq poeziyasy óz bastau kózin Kýltegin jyrynan alghany siyaqty, orys poeziyasy da  osy jyrdan bastau alady. Al ol jyrdy dýniyege әkelgen Bayan atty Qypshaq (qazaq) jyrauy bolatyn. Nemese, olardyng últtyq batyry Iliya Muromesti alayyq. Batyrdyng tegi orystyng barlyq tarihy derekterinde «kazak» dep jazylghan. Reseydegi ejelgi jer, su, tau, eldi meken ataularynyng barlyghy da qazaqtardiki.  Al,  olardyng bizdiki dep maqtanyp jýrgen úly túlghalarynyn  tegi osylay jalghasyp kete beredi. Orystar Rus, Moskva, Arbat siyaqty t.b. kóptegen sózderding maghynasyn bilmeydi. Búlardyng bәri búrmalanghan bizding sózimiz.

«Kazak-orystyn» payda bolu tarihy.  HH ghasyr basynda Reseyde, qazaqtar (kirgiyz-kaysaktar) men kazaktardyng shyghu tegi bir ekeni jayly pikir, әsirese, kazaktan shyqqan tarihshylary men etnograftary arasynda keng taraldy. Mәselen, Don kazaktary tarihynyng bilgiri, general-moyor IY.F.Bykadorov (1882-1957j. «Qazan tónkerisinen» keyin shet elge ketip, Fransiyada qaytys bolghan) jәne Zaporoje kazaktary tarihynyng bilgiri D.I.Evarniskiy (yaky Yavorniskiy, 1855 -1940 jyldary ómir sýrgen, Ukraina ghylym akademiyasynyng akademiygi, arheolog, etnogrof, tarihshy, filolog) siyaqty tarihshylardyng aituynsha, «qyrghyz-qaysaqtar» býkil kazaktarmen tektik baylanysta eken. «Tónkeriske» deyingi kezenning tarihshysy E.B.Saveliev «kazachestvonyng ejelgi, orta jәne jana tarihy» degen monografiyalaryn jazyp, onda, kazaktar – búl Orda ydyraghan kezdegi óz qandastary qúrghan jana handyqqa qosylmay qalghandar, dep ashyq aitqan. ( «Kazaki. Istoriya», Vladikavkaz, 1991 god).

Iogan Miller (yaky Ivan Egorovich Miller, 1810 jylghy Resey ghylym akademiyasynyng mýshesi, 1823 jyly qaytys bolghan), «kazak» sózi «kirgiyz-kaysak» degen týrki halqynyng tól atauynan shyqqan, degen.

«G.N.Ahmarov (1864-1911j) «O yazyke y narodnosty misharey» degen zertteuinde, Mesher tatarlary men qazaqtardyng ortaq úqsastyqtaryn atap ótken. Meshera – búl Mәskeuding týstigindegi, Moskva, Klyazma, Oka, Sudoga ózenderi aralyghyndaghy meken. Mesher tatarlary erterekte «Mesher kazaktary» dep atalghan. (V.N.Tatiyshev bylay jazghan: «nachalo sih kazakov iz dvuh mest: odny jily v Meshere po gorodkam, y glavnyy ih gorod byl na Donu, nazyvaemyy Donskoy, gde nyne monastyri Donskoy».) G.N.Ahmarovtyng bayqauynsha, Mesher tatarlarynyng әdet-ghúrpynda jәne sózdik qorynda Qazan tatarlarynda joq, tek qazaqtarda kezdesetin sózder kóp eken. Mesher tatary men qazaqtyng úqsastyghyn sipattaghan jazbasynan ýzindi keltireyik: «Mesher tatarlarynyng tilinde – býgingi qazan tatarlarynyn  tilinde kezdespeytin ejelgi qypshaq sózderi kóp. Búlar: baytal (kobyla), belbeu (poyas), jylqy mayy (konskoe salo), qazy (konskaya kolbasa), qane (davay), qaraqat (chernaya smorodina), qozy (yagnenok), qoy (ovsa), qora (jerdi), qoshqar (baran), kýshik (sobaka), qarsaq (nizkoroslyi), jalshy (naemnyy rabotniyk), jәne t.b.».

Endi, «kazak-orystyn» shyghu tegi jayly ózimizshe oy tolghap óteyik. 1-shiden, Shynghyshan zamanyna deyingi Nayman men Kerey elderinde memlekettik din – nestoriyandyq baghyttaghy krestian dini bolghan. Olar Shynghyshangha baghynyshty bolghan song da ózderining diny nanym-senimderinde qala bergen. Shynghyshan Orta Aziyany jaulau joryghyna býkil elinen qol jighanda onyng ishinde atalghan krestiandar da bolghan. Yaghni, krestian nayman-kereyler Shanghyshanmen birge Orta Aziyagha kelgeni anyq. Múny bir deniz.

2-shiden, monghol shapqynshylyghyna deyin-aq, Qypshaq elining soltýstiginde hrestian dinindegi az-maz halqy bolghan. Múny ekinshi týrki hrestiandar deniz. Atalghan ekeui de Joshy úlysynda bolghan. Joshy úrpaqtary Batyihan men Noghayhandar jәne Sýbedeydey bahadýrler bastaghan (býkil Monghol úlystarynan jinalghan) qol batysqa baghyttalghan joryqty jalghastyrghan. Olar Qara tenizi men Azau tenizi alqabyna, Resey men Búlghar, Polisha men Vengriya, Chehiya jerlerine jetip, az qolmen temir qúrsanghan kóp jaudy jengen, Ordasyn keneytken. Jenilgen eldi tanyp-bilip baryp, odan sәikesinshe alym-salyq alu kerek qoy. Yaghni, Monghol qolyndaghy nestorian hrestiandar (nayman-kereyler) men olargha bodan bolghan elderindegi hrestian halyq, әlbette, súhbattasqan. Olardyng súhbaty din, nanym-senim taqyrybyna kelgende qanday nәtiyje shyghuy mýmkin?!» - dep oilap kórinizshi. Álbette, diny senim-týsinikteri bir jerden shyqqanyna quanyp, ózara ruhany baylanystaryn sezinip, kónilderi qosylghanyn payymdaugha bolady. Múny taghy bir týiip alynyz.

Sosyn, Ózbekhannyng túsynda (1312-1342) islam dini memlekettik dinge ainaldy, islam dinine basymdyqtar berildi. Jogharyda atalghan «nestoriyan-hrestian» dinindegi nayman-kereylerding kópshiligi islamdy qabyldady. Al músylmandyqty qabyldamaghandary: tәnirshil-bútshyldar men hrestian nayman-kereyler, qalmaqtar jәne taghy basqalary «kәpir» atandy. Ózbekhannan song «Altyn Ordanyn» baghy tayyp, odan «Qyrym handyghy», «Noghay ordasy», «Sibir handyghy» bólinip jatty. Osy kezende, jogharyda atalghan «kәpirleri» bólektenip, teriskey men batystaghy hrestian elderine qaray oiysqan. Olardyng kópshiligi qazaqshylyq qúryp óz erkinshe jýruge kóshken.

Derek boyynsha, HIÝ-HÝ ghasyrlarda, Aq, Qara, Azu (Azov) tenizderi manayynda, Qoban (Kuban) men Ton (Don) ózenderi alqabynda qazaqshylyq qúryp óz erkinshe jýretin tәnirshil-bútshyl jәne hrestian dinindegi, týrki tildi (nayman, kerey, qypshaq, t.b.) әskery qauymdar kóbeygen. Olardyng birazy Mәskeu knyazdigimen diny baylanysqa týsken, diny hattar (gramotalar) almasyp túrghan, sosyn әskery odaqtastyq kelisimder jasaghan. Mәselen, hrestiyan qazaqtar 1380 jyly Dmitriy Donskoygha «ikona Donskoy Bojemateriy»-di tapsyryp, «Mәskeu elimen» Mamaygha qarsy odaq jasasqan. Áygili «Kýlik shayqasynda» (oryssha aitsaq, «Kulikova shayqasynda») ormangha jasyrynyp túryp, Mamay әskerine tútqiyldan shabuyl jasap, kýirete soqqy bergen 20 myng atty әsker - atalghan hrestian-qazaqtar bolghan. «Mәskeu eli», ol joryqtan týsken oljalardyng basym bóligin qazaqtargha bergen. «Kulikovadan» bastap «Mәskeu knyazdiginin» barlyq әskery joryqtaryna, Qyrym men Qazandy jaulau joryghyna da, qazaqtar, yaky býgingi tilmen aitqandaghy kazaktar atty әskeri qatysqan. Osylaysha, birtindep orys eline qarasty «erikti әsker» bolyp kazak-orys atanghan, yaghny orystanghan. Degenmen HÝIII-HIH ghasyrlargha deyingi kazaktar ózderin «orys emespiz, kazakpyz» dep bólek últ sanaghan. Orystyng pomeshikterinen qashyp kelgen mújyqtaryn ózderine teng sanamaghan, әskery sapyna qospaghan. Ondaylardy egin egu, ústalyq jasau siyaqty júmystaryna jalshylyqqa salghan.

Kazaktarda týrki tilinen shyqqan sózder әli kýnge saqtalghan. Mәselen, qazaq – kazak, qazaqshylyq qúru – kazachestvo, jasauyl – esaul, qarauyl – karaul, ataman – ataman, t.b. Sonday-aq, týrki tilinen shyqqany aiqyn kórinip túratyn kazak esimderi de kóp: Nazar, Ermak(Ermek), ataman – Sary Azman, Kasymovskie kazaki, t.s.s. Týrki esimdi kazak-orystardyng hrestian dini yqpalymen, birtindep, óz esimderin Petr, Vasiliy, Sergey siyaqty etip ózgertkeni týsinikti jayt.

Qoryta aitqanda, Resey tarihshylary «qazaq» pen «kazaktyn» tegi bir ekenin tarihy derektermen dәleldep ketken.

Kazak-orys әskerining kýshine sýienip Resey imperiyasy qúrylghan. Endi odan keyingi jaghdaygha keleyik. Resey imperiyasy (HÝIII-gh) «Qazaq handyqtarynyn» bodandyghyn qabyldaghan tústa, «qazaq» pen «kazaktyn» tuystyghyn atynan-aq bilse kerekti, biraq, olardy ajyratu, yaky bólekteu ýshin, qazaqtardy «kaysak», «kirgiyz-kaysak», «kosog» dep әdeyi búrmalap ataghan. Eng ókinishtisi, býgingi tarihshylarymyz sol búrmalanghan ataulargha eliktep, qazaq sózin qay-saq, qas-saq degendey týbirden izdep adasuynda.

Negizi «qazaq» sózin orysshalasa «kazah» emes, «kazak» bolady. Kenes ókimeti kezinde qazaqty orys-kazaktan «ajyratu» ýshin «kazah» dep ataghan. Sol búrmalaudan әli qútyla almay, kazah atalyp jýrmiz» (Tólebek Seyduәli-úly Qalybay. «Kazak» qaydan payda bolghan?).

Kazaktardyng (orys-kazaktardyn) qazaqtan bólinip shyqqandyghy jәne qazaqty orysshalaghanda kazah emes, kazak bolatyndyghy jayly tújyrymy tarihy derektermen de, til ghylymy qaghidasymen de tolyqtay sәikes keledi. Shynynda da, esi dúrys adam qazaq degendegi birinshi «q» degen dybysty «k» dep audaryp, sonyndaghy tap sonday «q» dybysyn «h» dep audarmaydy emes pe?

Olar sol zamandarda ózderin ózderi de, olardy ózge elderder de  Kuban kazaktary, Don kazaktary, Ukrain kazaktary, Orys kazaktar (kazak-orystar), Ter (Teriskey) kazaktary, Zaporojie kazaktary, Edil kazaktary, Dnepr kazaktary, Mesher kazaktary, Sibir kazaktary, Jayyq kazaktary, Oral kazaktary, Orynbor kazaktary, Jetisu kazaktary  t.t. dep atady. Olardyng búlay dep ataluy olardyng ózderin Qazaqtan taraghandyqtaryn tolyqtay moyyndaghandyq.

Qaz-dynda (Kaz-dynda) sóz týbiri (óz týbi, atasy) Az (Áz) jәne Qaz. Demek, osy týbirlerden bastalatyn jer, su, tau, elder men eldi mekender men barlyq úghym ataularynyng bәri Qazaqqa qatysty, nemese osylardyng barlyghynyng avtory Qazaqtar degen sóz. Dәlirek aitqanda, sol jerlerdi kezinde qazirgi qazaqtardyng ata-babalary mekendedi degen sóz. Eger sol ataular sol jerde kýni býginge deyin saqtalghan bolsa, onda sol jerding kýni býgingi túrghyndary ózderining qazaqtan taraghanyn moyyndap otyr degen sóz.

Az – Az eli, Azau (Azov tenizi), Azauly eli, Aziya (jer betindegi eng ýlken qúrylyq), Azan, Azat, Azamat, Azaq, Azyq, Azu, Azbau, Azban, Baz, Baza, Bazar, Bazarlyq, Jaz, Jaza, Naz, Nazar,  Nazaret (Isa payghambardyng eli), Qaz, Qazyq, Qazan, Qazar, Qazaq t.t;

Áz – Áz ata, Áz әulie (molasy Manqystauda, býgingi Qazaq atanghan elding týp atasy osy),  әziz (ayauly), Ázil, Ázim, Uәzir, Kәzir, Lәzzat, Áziret (Áziretting Alatauy, Áziretting Qaratauy, Ázireti (Qazireti)  Áli, Ázireti Súltan (Qoja Ahmet Yassaui) t.t. bolyp kete beredi; 

Demek, «Az» degen týbirdi sóz týbinde ústap otyrghan elderding bәri Qazaqtan tarady, yaghny olardyng bәri qazaqtyng balasy degen sóz.  Kazak degen ataudyng da shyghu tegi osy. Berjaqtaghylar bilmegesin, yaghny sóz týbine tereng boylamaghasyn әrtýrli qylyp aita beredi.

Ángimening ashyghyn aitqanda, Kazak degenderding Qazaqtyng ata jauynday bolghany da ras.  Alayda olardyng arghy týbi Qazaq ekendigin esterine salyp qongymyz býgingi tanda asa qajet. Olardy bizge jau etken patshalyq Reseyden qabyldaghan dinderi, olardy slavyan tildi etken sol Shirkeuding resmy tili bolatyn.

Sol «Kazaktar Reseyding Qazaqstandy otarlauynda sheshushi ról atqardy. Patsha ókimeti qazaq jerin tolyghymen baghyndyryp ústau ýshin onyng batys, Soltýstik, Ontýstik-shyghys shekaralarynda 4 K. әskerlerin ústady. Olar: 1591 jyly qúrylghan Jayyq (Oral), 1734 jyly qúrylghan Orynbor, 1808 jyly qúrylghan Sibir, 1867 jyly qúrylghan Jetisu Kazaktar әskerleri edi. Jayyq (Oral) K. әskeri 16 ghasyrdyng ayaghynda patsha ýkimetinin Edil Kazaktartaryn talqandap, qughyndauy saldarynan qúryldy. Olar 1580 jyly búrynghy Altyn Ordanyn, odan Noghay Ordasynyng astanasy Sarayshyq qalasyn talqandady, osy ónirlerge ornygha bastady. Mihail Romanov biylik etken kezden bastap (1613 – 45), Jayyq K-y Resey patshasyna baghynyp, odan jalaqy alyp túrdy jәne Kubani men Qyrymgha, Hiua men Qazaq handyghyna jiyi-jii joryq jasap túrdy, bashqúrttardyn, qalmaqtardyn, noghaylardyng kóterilisterin basugha belsene aralasty. 19 ghasyrda Jayyq kazaktary Kishi jýzdegi kóterilisterdi basuda sheshushi ról atqardy. 1917 jyly onyng qúramynda 174 myngha juyq әsker boldy jәne olargha Jayyq boyyndaghy asa qúnarly 6,4 mln. desyatina jer tiyesili boldy. Orynbor Kazaktar әskerleri Qazaqstannyng Reseyge qosyla bastauyna baylanysty qúryldy. 19 ghasyrdyng 2-jartysynda Orynbor Kazaktarynyng sany 158 myng adamgha jetip, olar Reseyding Qazaqstan men Orta Aziyany basyp aluyna ýlken enbek sinirdi. Sibir әskerleri 16 ghasyrdyng ayaghynda Ermaktyng Kóshim handyghyn talqandauyna baylanysty payda boldy. 17 – 18 ghasyrlarda Kazaktar Sibirde kóptegen bekinis-qamaldar túrghyzyp, ishki ólkelerdi baghyndyrugha kiristi. 1808 jyly Ertis óz. boyyndaghy Kazaktardan Sibir әskerleri qúrylyp, Ontýstik Qazaqstan men Soltýstik Qyrghyzstangha arnayy ekspedisiyalar jibere bastady. 19 ghasyrdyng 60-jyldary Sibir әskerleri 12 atty әsker polki, 3 jayau әsker bataliony jәne qúramynda 3 batareyasy bar atty-artilleriya brigadasynan túrdy. 1867 jyly Sibir әskerleri qúramynan Jetisu Kazaktar әskerleri bólinip shyqty. Búl әsker Qytaymen aradaghy shekarany kýzetti jәne Orta Aziyagha jasalghan barlyq joryqtargha qatynasyp otyrdy. 20 ghasyrdyng bas kezinde onyng qúramynda 36 mynnan asa jauynger boldy. Jalpy Qazaq jerinde Kazaktargha patsha ýkimeti asa qúnarly ónirlerden 10 mln-nan asa desyatina jer bólip berdi. Kazaktar әskerleri Isatay Taymanúly bastaghan (1836 – 38), Kenesary Qasymúly bastaghan (1837 – 47), Syrym Datúly bastaghan (1783 – 1797) kóterilisterdi jәne 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisin basu kezinde imperiya soyylyn soqqan qatygezdikterimen erekshe kózge týsti» (Uikiypediya–ashyq ensiklopediyasynan).

Batys Sibir general-gubernatory G.H.Gas­ford Kolpakovskiyge qazaqtar odan keyin shabuyl jasamas ýshin, olardyng býkil dýniye-mýlki men maldaryn tartyp alyp, eng basty súltandary men biylerin jazagha tartu turaly núsqau beredi. Búl núsqaumen qosa Gasfordtyng Kolpakovskiyge jónel­tilgen kelesi bir núsqauy orystardyng «býlik­shil» qazaqtardy jazalauda ayausyz qatygezdikke barghanyn kórsetedi.

Onda: «…kez kelgen qaru ústaghan qazaqty jong kerek. Eger de qazaqtar Resey biyligine narazy bolyp, azdap bolsa da satqyndyq jasaytyn bolsa, onda olardy taban astynda atyp tastap, auyldaryn órtep jәne dýniye-mýlikteri men maldaryn talandar, …biz olardyng batyldyghyn basyp, bizden saq­tanugha ýiretemiz. Kazaktardyng qazaqtar­dy atqan kezde birde-bir oghy bosqa ketpesin» (Resey federasiyasynyng Ortalyq Memleket múraghaty, 5451-qor, 1 tizbe, 27-is, 129-bet.). Kazaktar búl tapsyrmany mýltiksiz oryndap Ata júrtyn qangha bóktirdi.

Tarih taghlymy: Kazaktar osylaysha ózderining Ata júrty Qazaqtyng Altyn Ordasyn kýiretip, ata júrtyn  ýsh ghasyrgha juyq patshalyq jәne kenestik Reseyge bodan  etuge baryn salyp, jan ayamay kýresti. Osy jolda ózderi de solardyng (óz iyelerinin) qolynan tas-talqan bolyp kýirep, toz-tozy shyqty. Atam Qazaqtyng «ishten shyqqan jau jaman», «bireuge qylysh kótergen, qylyshtan óledi» jәne «bireuge istegen qiyanatyng óz basyna qaytyp keledi» deytinderi  osyndaydan qalsa kerek.

Degenmen bizding negizgi kóksegen maqsatymyz, «ishten jau izdeu» emes. Bar maqsatymyz bolyp ótken tarihtyng aqiqatyn bilu, jaqsysyn da, jaghymsyzyn da. Ótkenge salauat aityp, kazaktardyng shynayy tarihyn aldaryna tartyp, shyndyqty moyyndaularyna jaghday jasaugha tiyispiz. Búl jaghdayda olar óz ata júrtymen tilimiz ben dinimiz arqyly shynayy tabysary sózsiz. Eger biz múny jasamasaq, olar taghy da Reseyding «shoqparyna»  aynaluy әbden mýmkin. Búghan jol beruge bolmaydy.

Tarih taghlymy: Qazirgi jaghdayda olar bizding qazaq degen atymyzdy jamylyp «Ýy ishinen ýy tigip otyr». Búl keleshek te býgingi orys tildi qazaq jastarynyng bәri solardyng qataryna qosylady degen sóz.  Maqal: «Aqyl-esi týzu qazaq balasy ýy ishinen ýy tikpeydi».

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz