Almaty oblysy zamanynda qant qyzylshasymen de keninen tanylatyn. Jetisu jerining basty daqyldarynyng biri bolyp sanalatyn  tәtti týbirding kólemin 50 myng gektargha deyin jetkizip, key jyldary odan da asyryp jiberetin  sharua adamdarynyng arasynan ondaghan Enbek Eri shyqqanyn halyq jaqsy biledi.  Sol batyrlardyng kósh basynda túrghan Zliha Tamshybaeva apamyz da ózi ómirden ótkenge deyin qant qyzylshsynyng qúldyrap ketken  jaghdayyna janashyrlyq tanytyp, jyl sayyn dabyl qaqqanyn qúlaghymyzben estip, kózimizben kórgen edik.

(Jetisulyq qyzylshashylar qyzylsha alqabynyn  әr gektarynan biyl 550-750 sentner aralyghynda tәtti týbir jinauda).

«Anau boldy, mynau óitpedi» dep jylay beruding  taghy jóni joq. Degenmen, tәtti týbirding taghdyry tyghyryqqa tirelgeni jәne  ras. Ótken jyldary egilgen azdy-kópti daqyldyng jarym-jartysy jinalmay, jinalghanynyng bir bóligi óndeuge jaramay qalyp, malgha jem ornyna berilgenin de  júrttan jasyryp qala almaysyn. Bir gektaryn sebuden bastap jinap alugha deyingi júmys ýderisine dollar óspey túrghandaghy aqsha qúnymen  200-300 myng tenge ketetin tehnikalyq daqyldy qayta óndeude de qiyndyqtar kóldenendep,  sharualar mýlde týnile bastaghan-dy. Zamanynda Jetisu ónirin órkendetip, myndaghan adamgha júmys orny bolghan, aq qantymen alys-jaqyndy týgel moyyndatqan bes qant zauytynyng keyingi jyldary bireuining ghana shalajansar júmys isteui de qant qyzylshasy alqaptarynyng qysqaruyna әkelip soqtyrghany shyndyq.  Qayta óndeushiler men diqandar arasyndaghy týsinispeushilik te asqynyp ketkenine kuә bolghanbyz.

Qalay bolghanda da, tól daqyldan bas tartudyng orny tolmas olqylyqtargha әkelip tireytinin jete týsingender tabyldy. Elbasynyng ózi ótken jyly Almaty oblysyna júmys saparymen kelgende qant qyzylshasynyng kýrdeli jaghdayyna alandaushylyq bildirip, oblys basshylyghyna naqty tapsyrmalar berip ketkenin estidik. Sony basshylyqqa alghan Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov sodan bergi kezende naqty qadamdargha bardy. Nәtiyje  kóp kýttirgen joq.

(Qayta óndelgen qyzylshanyng alghashqy ónimi – aq qant. Bizding qant).

Biyl jetisulyqtar  4 myng gektargha ornalastyrghan qant qyzylshasynan búryndary bolyp kórmegen ónim aluda. Zamanynda negizgi daqyl retinde qant qyzylshasyn tanyp, tehnikalyq daqyldyng danqyn asyryp qana qoymay, sonyng arqasynda ózderining ataghyn aspandatqan Aqsu, Kóksu,  Eskeldi, Sarqan syndy audandardyng diqandary keyingi jyldary ýziluge ainalghan  ýmit jibin qayta jalghap, biyl әr gektardan 550-750 sentnerden tәtti týbir jinauda. Ónimning iriligi óz aldyna,  sapasy da asa joghary.

Sonymen birge songhy jyldardaghy basty bas auryna ainalghan qayta óndeu mәselesi de ong sheshimin tapty. «Kóksu» qant zauyty erte kóktemnen bastalghan jóndeu, janghyrtu júmysyn der kezinde ayaqtap, ótken aidyng sonyna taman shiykizatty qabyldaugha kirisken edi. Osylaysha kóktem tuysymen  ózi de tynym kórmegen,  auylsharuashylyghy salasyna jauap beretinderdi de ornynda otyrghyzbaghan, diqandargha jan-jaqty qoldaudy úiymdastyrghan Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtyn  enbegi jandy.  Birneshe mәrte kenes ótkizip, qayta óndeushiler men qant qyzylshasyn ósirushilerdi toqaylastyryp, eki aradaghy týsinbestikti retke keltirdi. Diqandardy qoldaudan kende qaldyrmady. Barlyq jaghdaydy jasady. «Qyzmet qyl da, mindet et» degen. Basshynyng tynymsyz tirligi men jandy qamqorlyghyn sezingen diqandar úyatqa qaldyrmady. Endi, mine, qayta óndeushiler qabyldanghan ónimdi óndeuge kirisip, songhy jyldary kózden búlbúl úsha jazdaghan Jetisudyng aq qantyn shyghara bastady.

Qasyna tiyisti túlghalar men jurnalisterdi ertken Amandyq Ghabbasúly birden Kóksu audanyndaghy qyzylshaly alqaptargha tartyp, tәtti týbir jinaudyng barysyn óz kózimen kórdi. Berekeli tirlik jýzderine meyirim úyalatqan enbekshi qauymmen jýzdesti, emen-jarqyn tildesti.

Egis dalasynnan keyin qant zauytyna baryp, biylghy jyldyng birinshi ónimi - aq qanttyng shyghuyna kuә boldy.

(Isting nәtiyjesin kórgen oblys әkimi quanyshyn jýzinen jasyra almady).

– Barlyghy Memleket basshysynyng jýieli tapsyrmasy men jandy qoldauy arqasynda. Ózderiniz bilesizder, keyingi jyldary Almaty oblysyndaghy qant qyzylshasyn ósiru búryndary bolyp kórmegen jaghdaygha jetip, tym qúldyrap ketken edi. Bolashaqta tәtti týbirden mýlde bas tartu turaly әngimeler de aityldy. Diqan qauymdy týsinuge tyrystyq. Túqymdy otyrghyzudan bastap, egin oraghyna deyingi sebu,  kýtip-baptau jәne jinau júmystaryna qyruar qarjy ketetin qant qyzylshasyn tiyimdi baghagha ótkize almay, qabyldau ornyna jetkize almay púshayman bolghan olar әbden týnilgen edi. Biyl kýrdeli mәselelerding týiinin týgelimen tarqattyq. Subsidiya, taghy basqa qoldau, ónimdi eki tarapqa da tiyimdilikpen qabyldau, der kezinde esep aiyrysu jolgha qoyyldy. Sony sezingen qant qyzylshasyn ósirushiler rekordyq ónim jinap, aidy aspangha shyghardy. Aldaghy kezde osynau strategiyalyq daqyldy ósirudi jan-jaqty qoldap, gektar kólemin arttyra beremiz. Bolashaqta qayta qabyldau oryndarynyng júmysy týbegeyli retteledi. Jana әdister men tyng jobalardy jýzege asyramyz, – degen oblys basshysy jýzinen bayqalyp túrghan jarqyn quanyshty júrtymen bólisti.

Bolat Abaghan, Almaty oblysy.

Redaksiyadan: Tәtti týbir – qyzylsha daqylymen bir kezderi danqy shyqqan Jetisu óniri elimizdi qant ónimimen qamtamasyz etip kelgen-di. Alayda, shiykizattyq ekonomikagha arqa sýiep alghan Ýkimet qyzylshany da, kartopty da, qysqasy – el ishi naqty kәsip kózi etip mengergen sharuashylyqtyng bәrin úmytyp, dayyn dýniyeni syrttan tasudy әdetke ainaldyryp aldy. Sonyng salqyny qyzylsha alqaptaryna әbden-aq tiygen edi. Sóitip, qyzyl alasha tósengendey qúlpyratyn qyzylshaly dala qúlazyp jatty. Qyzylsha ósiruge mamandanghan júrt jútap júmyssyz qaldy. Esesine, bizding naryqty Qytaydyn, Reseydin, әuel deseniz Kubanyng qanty kelip basty. Osylaysha úsqyny ketip bolghan qazaqstandyq brend joghaludyng aldynda túrghanda Elbasy pәrmen etip, Almaty oblysynyng әkimi qolgha alyp, qant qyzylshasyn ósirip, baptau, qayta óndeu isi jolgha qoyylyp edi, mine,  aynaldyrghan bir jyldyng sheginde nәtiyje kýtkendegiden asyp týsipti. Endi tek osy qarqyndy damyta beru kerek. Qaytkende, óz jerinning ónimi – ózindiki. Ózinning maqtanyshyn. IYә, aq qant. Búl bizding qant! Jetisulyq qyzylshashylardyng qyzylsha danqyn qayta oraltqan erlikterine qol soghamyz. 

Abai.kz