Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 4270 0 pikir 6 Qazan, 2015 saghat 02:00

OBLYS ÁKIMI «QÚRGhAQ PORT» AYLAGhYNDAGhY AUQYMDY ISPEN TANYSTY

Oblys әkimi Amandyq Batalov ózining Jarkent ónirine kelgen issaparyn ótken dýisenbide tanerteng «Al­tynkól» temirjol beketinen bastady, - dep jazady oblystyq "Jetisu" gazeti.

Oblys әkimi beket janynda salyna bas­taghan «Qúrghaq port», Logistikalyq jәne Industriyalyq ortalyqtar qúrylysymen tanysty. Sapar barysynda oblys әkimimen «Qa­zaqstan temirjoly» AQ preziydenti Asqar Mamiyn, Pan­fiy­lov audanynyng әkimi Berdәulet Abduldaev, temirjol men qú­rylys kompaniyalarynyng jauapty mamandary birge boldy.

Osydan eki jyl búryn pay­dalanugha berilgen halyq­ara­lyq «Altynkól» temirjol beketi men temirjolshylargha ar­na­lyp sa­lynghan Núrkent qa­la­shy­ghy­nyng ortasyndaghy myng gek­tar­dan as­tam jerge oryn tep­ken «Qor­ghas – shyghys qaq­pa­­sy» erkin eko­no­mikalyq ai­maq qú­ra­myna te­mir­jol Qúrghaq ai­la­ghy, Logiys­tiy­ka­lyq jәne IYn­dust­riyaldyq orta­lyq­tar qam­tyl­ghan. Búdan tys múnda bola­shaq­ta túrghyn ýiler kesheni salyn­baq­­shy. «Qorghas – shy­ghys qaq­pa­sy» arnayy ekono­miy­kalyq ai­ma­ghy memlekettik bagh­darlama negizinde, elimizding iyn­dust­riyal­dy-innovasiyalyq da­muyn je­del­detu ýshin Qazaqstan Pre­­ziy­dentining 2011 jylghy 29 qa­ra­­shadaghy Jarlyghymen qúryl­dy.

Múndaghy149 gektarau­maq­qa salynatyn «Qúrghaq port» ai­la­ghynyng elimizding eko­no­miy­ka­lyq damuy men halyqaralyq tran­zittik әleuetining artuyna berer berekesi erekshe bolmaq. Qúrghaq ailaqqa Qytay mem­leketi tara­pynan tar tanapty 3, Qazaqstan tarapynan keng jo­laqty osynsha temirjol je­lisi tartylyp, ýs­timiz­degi jyl­dyng shilde aiynda kórshi eki el bir-birimen jýk al­masa bas­tady. Sol siyaqty búl ai­maqta qúr­ghaq ailaqpen jap­sar­las­ty­ryp189 gektaraumaqqa Lo­­giys­tiy­ka­lyq ortalyq jasalyp, ondaghy qoy­malarda myndaghan tonna jýk saqtalyp, san tarapqa jó­nel­tiledi. Sonymen qatar 230 gek­tar jerge industriyaldyq ai­maq jasaugha qazir oryn da­yyn­­daluda. Yaghni, búl erkin eko­nomikalyq aimaq quatty óndi­ris oryndarynyng órkendeuine de jol ashpaq. Qúrylys jú­mys­­taryna bastapqyda jalpy 227 milliard tenge júmsalatyn bol­sa, onyng 150 milliardy je­ke iyn­ves­torlar esebinen qaras­tyrylady. Osy alyp qúry­lys­tyng bәri aina­lasy eki-ýsh jyl­da tolyq quatynda iske qo­sy­lyp, múnda qazirgi bol­jam bo­yyn­sha myndaghan adamgha ja­na jú­mys orny ashylmaqshy. «B­a­­­ziys» qúrylys kompa­niya­sy­nyng jiynjayynda «Núrkent bo­la­shaq­tyng qalasy» degen maz­mún­da ótken keneste «Qazaqstan te­mirjoly» AQ preziydenti As­qar Mamin «Qor­ghas – shyghys qaq­pasy» erkin ekono­mikalyq ai­maghynda 10 myngha juyq adam en­bek etip, 2020 jylgha deyin 50 myng adam jana qalagha qonys­ta­natynyn aityp ótti. 2035 jylgha deyin Núrkentte 100 myng adam túratyn zamannyng eng ozyq ýl­gi­sinde salynghan jas qala boy kótermek.

Aymaq qúrylysyna qazirding ózinde qazaqstandyq 20-dan as­tam qúrylys kompaniyalary tar­ty­lyp otyr. Al ýstimizdegi jyl­dyng 19 qazanynan bastap «He­wiett Pa­card», «Toyota», «DHL», ta­ghy basqa da әlemge tanymal kóp­tegen kom­paniyalar óz tauar­la­ryn osy jer­den orta Aziya men Batys Euro­pagha taratpaqshy. Bú­lar negizinen әlem elderine ozyq ýlgidegi jenil, auyr avto­kó­likter, basqa da qú­ryl­ghylar sa­tatynyn otandasta­rymyz jaq­sy biledi. Al AQSh, Ja­poniya siyaq­ty sheteldikter ýshin mú­hiyt, te­nizben jóneltken jýgi Batys Eu­ropa men Orta Aziya mem­le­ket­terine bir ay merzimde jýzip jetse, Batys Qytay – Batys Eu­ropa tran­zittik temirjolmen jýk bar-joghy 9 kýnde dittegen je­rine apa­ry­lady.

Jana bastalghan qúrylysta qazir «BI - Group», «Baziys» , «Kaz SMU -1997» siyaqty iri qúrylys úiymdary júmys atqarady. Aymaq­taghy jalpy qúrylys jú­mystaryn jýrgizudi (bas mer­di­ger) aghylshyn kәsipkerleri qolgha alghan. Qúrylystyng bas merdigiri «DP WQRLD» kompaniyasy.

Songhy jyldary Qorghas pen Penjim auyldarynyng arasynda payda bolghan «Qorghas» shekara many halyqaralyq ynty­maq­tas­tyq ortalyghy», «Altynkól» ha­ly­qara­lyq temirjol beketi, Núr­kent qa­la­shyghy, memlekettik «Jú­myspen qamtu – 2020» baghdar­la­masy boyynsha salynghan túr­ghyn­ ýiler, búryn elsiz jatqan qúm­­dy shóleyt aimaqqa jan biti­rip, kórgenning kózin qyzyq­ty­ru­shy edi. Mine, olar­dyng qataryna bos jatqan jer­lerge «Qorghas – shy­ghys qaq­pasy» erkin ekono­miy­ka­lyq aimaq qúrylysy synalap engizil­di. Osy­nyng bәri elimizding eko­no­mikalyq әleuetin eselep art­ty­ru­men qatar, jer­gilikti halyq­tyng әleumettik jagh­dayyn jaq­sar­­tugha ýlken demeu bolmaqshy.

Oblys әkimi temir­jol­shy­lar­gha arnalyp salynghan Núrkent qa­lashyghynyng ósu baghytymen ta­nysty. Qalashyq irgesinen500 gektarjer bólinip, «Qorghas – shy­ghys qaqpasy» erkin ekono­miy­kalyq aimaqqa qonys­ta­nu­shy­largha túr­ghyn ýiler salynbaqshy. Jiynda osy túrghyn ýy keshenining bas jo­basy tanystyryldy. Keneste «Khor­gos Gateway» JShS bas diy­rektory Karl Geysen sóz sói­lep, temirjol arqyly ha­lyq­ara­lyq jýk ta­sy­maly songhy segiz ai­da ýsh ese ós­kenin, «Qúrghaq port» júmysy bú­dan әri jan­da­nyp, jýk tasy­maly qar­qyn­day beretinin jetkizdi. Sonymen qa­tar ol biyl 100 adam jú­mys­qa qabyldap, olardy IYn­diyada oqy­typ, әlemning barlyq «Qúr­ghaq porttarynyn» júmy­symen ta­nystyrghanyn, alda­ghy jy­ly ta­ghy 200-den astam jergilikti jas­tar júmysqa aly­nyp, shetel­der­de oqytylatynyn bayandap ótti.

Oblys әkimi Amandyq Batalov «Qorghas – shyghys qaq­pa­sy» erkin ekonomikalyq aima­ghy­nyng qúrylys basyndaghy saparyn ayaq­taghan son, audan halqynyng bas­qa da tirshilik tynysymen tanys­ty. Oblys basshysy ótken jy­ly jer­­gilikti diqandargha bergen uә­desi boyynsha Penjim auy­lyn­da­ghy №6 jәne №1 qyrmannyng kýr­­deli jón­deuden ótkizilip, as­falit­talghanyn kórdi. Qyrmanda jýgeri ósiretin qojalyqtardyng je­tek­shilerimen әngimelesti. Jý­ge­rishiler ózderin tolghandyryp jýrgen biraz mәselelerdi oblys әki­mine jet­kiz­di. Búryn úzaq jyl­dar boyy shar­uashylyqtyng bas agronomy qyz­metin atqarghan, bilgir jýgerishi, enbek ardageri Aqzam Maripov osy auyldaghy eki qyrmandy kýrdeli jón­deu­den ót­kizuge kómekteskeni ýshin obl­ys әkimine auyldas­tary­nyng al­ghy­syn jetkizdi. Sonymen qatar jýz­de­sude jýgeri ósirushi diqan­dar­dyng óndiristik basty prob­le­ma­lary egistik suaratyn su jol­da­ryn qayta jóndeu, jýgeri dәnin kep­tiretin zauyttar salu, jenil­dikpen beriletin tynayt­qysh­tar­dyng kó­le­min úlghaytu siyaqty ma­nyz­dy mә­se­lelerdi jetkizdi.

Ýstimizdegi jyly jarkenttik diqandar jalpy 25412 gektar­dan astam alqapqa jýgerining әrtýrli súryptaryn ósirdi. Qa­tar­daghy ta­uar­ly jýgerimen bir­ge elimizding soltýstik, shyghys ai­maq­taryn tú­qymymen qamta­ma­syz etetin ónirde «dala aruy­nyn» elitalyq tú­qym­dyq týr­le­ri de mol egilgen bola­tyn. Son­day quatty qoja­lyq­tar­dyng biri, osy Penjim auyl­dyq okrugin­degi «Qojamberdiyev. A.» JShQ. Ob­lys basshysy atalghan qojalyq kom­bayndary oraq salghan alqapqa ke­lip, egin jinau nau­qanynyng ba­rysymen tanysty. Búl qoja­lyq biyl 500 gektardan astam jerge qatardaghy jýgeri súryp­taryn ósi­ripti. Oraq týsken alqap­taghy jý­ge­rining «Túlpar» atty sor­­tynyng gek­tarynan orta esep­pen 10 ton­nadan sobyqty jýgeri jinal­gha­nyn qojalyq agronomy Alym­jan Gashimov oblys bas­shysyna maq­tanyshpen jetkizdi.

Oblys basshysy Kishishyghan auylynyng irgesinde egin oraghy qy­zu qarqyn alghan «Ernar» JShQ mehanizatorlaryna da at basyn búrdy. Qojalyq tóraghasy Tasqyn Ja­parqúl biyl satyp alyp, nau­qangha qosqan Reseylik «Vek­tor» kom­baynynyng erek­she­ligin bayan­dady. Búl tehnika al­qap­tan orghan jýgeri sobyghynyng bir­den dәnin uatyp jinaydy. Pi­sip-jetilip, uatylyp jinalghan dәn alqaptan birden «krahmal - sir­ne» zauytyna jóneltiledi. Sói­tip qojalyq enbekkerlerin qyr­­mangha tasyp, súryptap, kep­tiru siyaqty basy artyq jú­my­s­tan qútqarady. Dәn «krahmal - sirne» zauytyna 22 payyz ylghal­dylyqpen ótki­zilip, keptiru se­hyn­­da qúrgha­ty­lady.

Sapar sonynda Jarkent «krah­­mal - sirne» zauytynyng biyl paydalanugha berilgen jý­geri dәnin keptiru sehnyng jú­my­symen tanysyp, zauyt en­bek­kerleri qansha jýgeri dәnin ón­dep úqsatatynyn kәsiporyn bas­shysy Zakir Kuziyevten súrap bildi. Jalpy 9,5 million evro aqshasyna salynghan jana qú­ryl­ghy zauyttyng jýgeri dәnin qa­byldau auqymyn úlghaytpaq. Ótken jyly búl zauyt jar­kent­tik diy­qandardan 30 myng ton­na «dala aruynyn» dәnin qa­byl­dap úqsatsa, biyl búl kór­set­kish eki ese óspek. Sói­­tip, búl kәsip­oryn­­nyng ónim ón­deu au­qy­my ke­nip, oghan qo­symsha jan-jaqtan mal men qúsqa quatty jem izde­gender qatary kóbeyip, «da­la ar­uynyn» dәnine súra­nys ar­typ keledi.

Panfilov audany

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019