Senbi, 20 Shilde 2024
Biylik 12906 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2015 saghat 09:41

BAYTAYLAQ BATYRDYNG ESIMI ÚLYQTALDY

Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyy qarsanynda óz zamanynda Jonghar shapqynshylyghyna qarsy últ azattyq kýreste erekshe erlik kórsetip, aty anyzgha ainalghan taghy bir túlghanyng esimi úlyqtalyp jatyr. Shyghys Qazaqstan oblysy, Jarma audanynda Qalba tauynyng eteginde Han Abylaydyng danqty qolbasshylarynyng biri, 12 ruly Kereyding sherushi ruynyng úrany bolghan Baytaylaq Bәiimbetúlynyng kesenesi ashylyp, baba ruhyna taghzym etilip, as berildi. Batyrdyng ruhyna qúran-hatym týsirilip, bata qylu joralghysymen bastalghan búl sharagha Qytay jәne Mongholiyadan arnayy delegasiya kelip qatysy.

Jergilikti halyq arasynda «Baytaylaq qorymy» dep atalatyn tóbe basynda úiymdastyrylyp jatqan atalmysh sharagha Jarma audanynyng әkimining mindetin atqarushy Aydar Maratúly, aqyn-jazushy, Mongholiyagha enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri, dýniyejýzilik Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi Shynay Rahmetúly, Baytaylaq batyrdyng tikeley úrpaghy QHR  Altay qazaq aimaghynyng búrynghy әkimi, tarihshy Qadys Jәnәbilúly, Mongholiya Respublikasy Bayan-Ólgey qazaq aimaghynyng әkimi Dәrmen Qúzkeyúly jәne belgili aqyn, qogham qayratkeri, «Kók tudyng jelbiregeni» patriottyq әnining sózin jazghan Almasbek Ahmetbekúly sekildi qonaqtar qatysyp óz quanyshtarymen bólisti. 

Aytpaqshy Baytaylaq batyrdyng kesenesi belgili kәsipker Dildәhan Dәlelúly esimdi azamattyng óz qarajatymen salynypty. «Meni búl qadamgha kýlli Alash balasy bolyp toylap jatqan Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyynyng asqaq ruhy alyp keldi. Árbir er azamat ózining jayyn oilap qana qoymay úlaghatty isterge de kýsh salu kerek. Úrpaqqa ýlgi bolatyn is qaldyrugha tyrysu kerek. Osynday oimen «Aqtaban shúbyryndy» zamanynda han Abylay basshylyghyndaghy qazaq batyrlarynyng biri jәne er Jәnibekting aqylshysy, senimdi serigi bolghan Baytaylaq batyrdyng esimin qayta janghyrtu maqsatyn kózdep júmys bastap kettik. Sәtin salyp ainalasy eki aidyng ishinde tamasha kesene salyndy. Býgin mine, sol kesenening ashylu saltanatyn jýrgizip, babamyzdyng ruhyna arnap as berip jatyrmyz», – deydi Dildәhan Dәlelúly. Mamandar sapasyna 156 jylgha kepildik berilip otyrghan kesenening ózindik simvolikalyq erekshelikteri bar eken. Dildәhan myrzanyng aituynsha, kesenening jalpy biyiktigi 17 metr 3 santiymetr. Búl Baytaylaq batyrdyng 1703 jyly tughanyn bildiredi. «Úshar basynda músylmandar ýshin qasiyetti sanalatyn jarty ay ornatylghan. Ay astyndaghy domalaq shar qiyn-qystau zamanda júdyryqtay júmyla bilgen qazaqtyng birligin bildiredi. Germaniyadan arnayy әkelgen kók shynyly әinek ýsh qyrly bezendirilip, qazaqtyng ýsh jýzin kórsetip túr. Onyng astynda aspanmen tildesken qazaqtyng qara shanyraghy túr. Kesenening ishindegi búl shanyraq qazaq ómirining kórinisi. Shanyraqtan 13 uyq taraydy. Búl 12 abaq kerey men ashamayly kereyding sany. Kesenening ózi jeti tireuden túrady. Búl 12 ruly kerey elining sherushi ruynyng 7 úrpaghyn bildiredi. Árbir tireu alty qyrdan túrady. Búl Alty alash degen úghymdy bildiredi», – deydi Dildәhan Dәlelúly.

«Jergilikti júrt arasynda «Baytaylaq qorymy» atalyp ketken búl tóbede Baytaylaq babamyzben qatar ataqty batyr Er Jәnibek Berdәuletúlynyng ziraty jatyr. Sonymen qatar kóptegen ghalymdar osy jerde Abylaydyng túsynda tu ústap qazaq jerining tútastyghy ýshin janyn pida etken taghy otyzgha juyq batyr-qolbasshylarynyng denesi jatqanyn aityp otyr. Búl batyrlardyng esimderi anyqtalyp dәriptelui tiyis. Búl júmystar әriyne, bastalyp ta ketti. Ótken jyly ghana Er Jәnibek Berdәuletúlynyng eskertkishi túrghyzylyp, batyrdyng 300 jyldyq mereytoyy keng kólemde atalyp ótilgen bolatyn. Biyl mine taghy bir quanyshqa – Baytaylaq Bәiimbetúlynyng kesenesining ashylu saltanatyna kuә bolyp otyrmyz. Batyr babamyz Baytaylaq qazaq halqynyng Jonghar shapqynshylyghyna qarsy últ azattyq kýreste erekshe erlik kórsetip, aty anyzgha ainalghan esimi tútas bir ruly elding úrany bolghan aituly túlgha. Sherushi ruy negizinen Qytay men Mongholiya jerin mekendep qalghandyqtan Baytaylaq batyr turaly tarihy mәlimetter Qazaqstanda kóp taralmaghan. Ádette onyng erligi Qabanbay, Bógenbay, Jәnibek, Nauryzbay sekildi batyrlarmen birge atalady. Babamyzdyng erligin QR Bilim jәne ghylym ministrligi ghylym komiytetine qarasty Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty resmy tanyp otyr», – deydi sharanyng úiymdastyrushysy Qytayda túratyn belgili ghalym, qogham qayratkeri Qadys Janәbilúly.

Kesenening ashylu saltanaty barysynda belgili zertteushi ghalym, etnograf, t.gh.d., professor Ahmet Toqtabay ghalym Baytaylaq batyrdyng Resey Federasiyasynyng Or qalasynda tughany turaly tyng derek keltirdi. «Resey Federasiyasynyng Or qalasy kindik qany tamghan jeri – Resey Federasiyasynyng Or qalasy. Osy qalanyng manyndaghy Kerey júrty degen jerde tughan. Baytaylaq batyr alghashqy joryqtary osy Or qalasyna bastalghan. Jonghargha qarsy atoy salyp, jenisting tuyn tigip, Kereyding elin Altaygha ornalastyru búl kemenger sayasatker Abylay hannyng tikeley tapsyrmasy bolghan. Búrynghy ata-mekenimiz, týtinin týtetip, dalasyn dumangha bóletken úly babalarymyzdyng qonysyn qaytaryp alu. Er Jәnibek, Qodyraq, Baytaylaq bastaghana batyrlardyng sinirgen enbegi zor. Bolashaqta Batyr babamyzdyng tughan jeri Or qalasyna bir belgi tas qong kerek. Osy sharualardy bolashaqta jýzege asyramyz dep oilaymyz», – dedi A. Toqtabay.

Birneshe kýnge jalghasqan Astana jәne Almaty qalasynda jalghasyn tauyp jatyr. Elordamyz Astana qalasynda «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray «Aqtaban shúbyryndy» zamanynda Abylay han basshylyghyndaghy qazaq batyrlarynyng biri jәne Er Jәnibek batyrdyng aqylshysy, senimdi serigi bolghan Baytaylaq batyr» atty ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya bolyp ótti. Túrsynhan Zәkenúly, Býrkit Ayaghan, Myrzatay Joldasbekov jәne Parlament Mәjilisining deputaty Baqytbek Smaghúl sekildi ghalymdar, әdebiyetshiler men tarihshylar qatysqan jiynda batyr beynesi jan-jaqty sóz bolyp, tyng derekter aityldy. Ýsh kýnge sozylghan shara Astanadaghy Jastar sarayynda ótken Baytaylaq batyrdyng ruhyna arnalghan ýlken konsertpen qorytyndylandy. Konsertte shetelden kelgen qazaq ónerpazdar óner kórsetti.

Tarihy derekterge jýginsek, Baytaylaq Bәiimbetúly 1703-1781 jyldary aralyghynda ómir sýrgen. Nebary 13 jasynan bastap joryqtargha qatysqan Baytaylaq qazaq halqynyng jonghar, shýrshit, qyrghyz, orys shapqynshylaryna qarsy últ azattyq soghysynda erlik kórsetip, aty anyzgha ainalghan, esimi 12 ruly kereyding tútas bir Sherushi (negizinen qytay men Mongholiyada túrady. Úrany – «Baytaylaq») elining úranyna ainalghan aituly túlgha. Onyng esimi óz zamanynda Qabanbay, Bógenbay, er Jәnibek, Nauryzbay siyaqty batyrlarmen qatar atalyp, ataqty Han Abylaydyng ózi asa joghary baghalaghan batyrdyng biri bolghan.

On eki ruly Abaq kereyding Sherushi ruynyng qolbasshy batyry, el biyligin ústaghan kósemi bola bilgen batyr 1723 jyldan 1756 jyldary arylyghynda tórt mәrte ainalyp soghyp qazaqtyng ýshten birin bostyryp jibergen «Aqtaban shúbyryndy», «Alqakól súlama» degen ataumen tarihta qalghan qalmaq qyrghynyna qarsy bolghan shayqastyng barlyghyna qatysady. Osy jolda jýrip býtindey bir ruly elding ruhany jebeushisi, Abylaydyng maydan dalasyndaghy senimdi sarbazy,  artynan qol erte bilgen qolbasshysy dengeyine deyin kóteriledi.

El auyzyndaghy anyzdargha qaraghanda ol ataqty batyr atasy Qútymbetting jolyn quyp 13 jasynan bastap tu ústap әkesi Bәiimbetpen birge joryqtargha qatysa bastaydy. Alghash ret 1723 jylghy (Aqtaban shúbyryndy) shyghystan lap qoyghan Jonghar shapqynshylarynyng betin qaytaru kezindegi shayqasta eren erligimen kózge týsedi. Sonday-aq 1728-1730 jyldary aralyghyndaghy Anyraqay shayqasy (Qalmaq qyrylghan), Búlanty, Shiderti, Tekelidegi, 1740-1750 jyldaryn qamtyghan Ayagóz, Aqshәuli, Alatau shayqastarynda Sherushi ruynyng atynan qol bastap, erlik kórsetkeni turaly estelikter  az emes. Sheshushi shayqastar aldyndaghy jekpe-jekterding barlyghynda da mereyi ýstem bolyp oralyp otyrghan. Ayagóz shayqasynda Shaqabay, Jabay, Jobalay syndy qol bastap shyqqan batyrlar oqqa úshsa da qazaqtyng tuyn qúlatpay jayau jýrip soghysady. Sol joly jaudyng elge tanymal 3 batyrynyng basyn qanjyghasyna baylap, tútqyngha týsirmek bolghan jaudyng 11 birdey sarbazyn jayratyp salghany turaly anyz bar. 

Baytaylaq batyrdyng aty el auzynda saqtalghan jyrlarda da aitylady:

Batyr baba – Baytaylaq,

Qatulana aiqaylap,

Atoy sala shapqanda,

Jauy qashar say-saylap...

nemese

 «...Baytaylaqtyng mingeni

Bәige basy qarakók.

Túyaghymen túlpardyn

 Tas shashyrap, janady ot.

Jәnekenning barady

Jau jaghyna qalqan bop,

Jel jaghyna pana bop...» dep keletin tirkester osyghan kuә bolsa kerek.

Keybir derekterde Baytaylaqtyng sonday-aq, han ordasyndaghy elding sayasy baghyt baghdaryn, soghystyng strategiyasy men taktikasyn talqylau, jýz, ru aralyq mәselelerge de  aralasyp,  qytay-orys eli arasyndaghy diplomatiyalyq isterge de qatynasyp mәmilegerlik qyzmet atqarghany turaly aitylady. Endi osy batyr Baytaylaqtyng ómiri men azamattyq, mәmilegerlik-qolbasshylyq qyryna qatysty zertte júmystaryna qysqasha  toqtalsaq. Batyr babamyzdyng ómirin alghashqylardyng biri bolyp zertteudi qolgha alushylardyng biri belgili aqyn, tarihshy Asqar Tatanayúly babamyzdy «Ol kezde Er Jәnibekting senimdi serigi Jәdik-Jantay men Sherushi-Baytaylaq batyr eken. Búl batyrlardyng Jәdik pen Sherushi ruynyng úrany bolyp ketui de el basyn biriktirip, jaghalasyp jau alghandyghynan. Tarihta orny bar batyrlar» deydi. Baytaylaq batyr el aralyq qarym qatnasqa da aralasyp, Jonghar men Qazaq handyghy arasyndaghy diplomatiyalyq kelisim, kezdesulerge de múryndyq bolghan.  Sonymen qatar ol Er Jәnibekting eng senimdi serigi, aqylshy aghalarynyng biri bolghan» dep suretteydi («Jәnibek batyr jәne Abaq eli» atty maqalasy).

Sәl keyinirek shyqqan Baytaylaq batyrdyng ómir joly, erlik isteri turaly egjey-tegjeyli bayandalghan «Tarihy derek, keleli kenes» atty kitabynda Pekin qalasyndaghy № 1 múraghatynan tabylghan derekterge sýiene otyryp, «Abylaydyng orda manynda Kereyden Jәnibek bastaghan, Baytaylaq, Shaqabay, Jantay syndy 30 adam boldy» degen qorytyndy jasaydy. Sonday-aq búl enbekte Baytaylaqtyng Qytaydan boy tasalap jýrgen jonghar biyleushisi Ámirsanagha qorghan bolyp, Abylaydyng Ámirsanany jaugha bermey, sol ústanymy arqyly Qazaqiyanyng memleket ekenin Qytaygha tanyta bilgen ýlken sayasatyna qoldau bildirgeni turaly qúndy derekter bar. El auyzyndaghy Baytaylaqtyng Ámirsanamen óte jaqsy qarym-qatynasta bolghanyn, ata jauy bolsa jongharlar da batyr babmyzdy «Aytqanynda túratyn, Alysqanyn jyghatyn, Dosyna da, jauyna da erligi tanylghan er azamat» dep moyyndaydy eken anyz osydan qalsa kerek.

Baytaylaq Bәiimbetúlynyng ózi ghana emes ýlken úly Shúbash batyr da mәmilegerlik qyzmet atqarghan adam. 1790 jyly Kógeday tóremen birge Pekinge saparynda Shúbash batyr da delegasiya qúramynda bolghanyn kóremiz. Búl saparda eki el arasyndaghy elshilik qyzmeti ýshin Kógeday gýng ataghyn alsa, Baytaylaqtyng úly Shúbash batyr amby dәrejesin alyp qaytady.

Sonymen qatar, Qytayda túratyn qandasymyz memleket qayratkeri, shejireshi Qadys Jәnәbilúly, Talghatbek Kәbiyúly, belgili jihanger Múhammed Qúsman Zarqúmarúly, qazaqstandyq etnograf, tarihshy doktor Ahmet Toqtabay sekildi zertteushiler batyr babamyzdyng kýreskerlik jolynda jan-jaqty enbektenip keledi. Shәmis Qúmarúlynyng «Er Jәnibek», Súltan Tәukeyúlynyng «Aqyr Jәnibek» romandarynda batyrdyng kórkem beynesi qysqasha sipattalady.

Osydan biraz uaqyt búryn Mongholiyanyng Enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri, jazushy Shynay Rahmetúly Sherushi júrtynyng úrany bolghan batyrgha tiyesili jәdigerler tabylghanyn sýiinshilegeni bar. Batyrdyng bir mezette 12 adamgha as әzirleytin qazany men temir oshaghy tabylyp otyr. Búl jәdigerler  Shynjanda túratyn  Baytaylaqtyng úrpaghy Zarqúmar Ábughaly úlynyng qolynda saqtalypty. Sonymen qatar, Shynay Rahmetúly «Baytaylaq batyrdyng tuyn kórdim.  «Sar jarghaqtan jasap, shetin ainaldyra kestelep, qúran ayattaryn jazghan batyrdyng tuy ShÚAR-ny, Altay aimaghynyng azamaty Jәnәbilding ýiinde ekenin kózimmen kórgenmin. Shashaghy tozyp, kóp jerin oq tesipti...»  degen bir әjening esteligin keltiretini bar. Búl tudy kezinde Gomindan armiyasymen bolghan soghystyng birinde qazaqtar kóterip shyghayyq degen úsynys aitylghan eken.  Joghaltyp alamyz ba degen qauippen úrpaqtary beruden bas tartqan.  Alayda búl tu sol kýii joghalyp ketti. Ázir tabylghan joq. degenderge bermepti. Al Batyrdyng shoqpary onyng qabirining basyna shanshylghan degen derekter aitylady halyq arasynda.

El basyna almaghayyp zaman tuyp qara da handa әure-sarsang kýige týsken uaqytta  qaharmandyqtyng ýlgisin tanytqan Baytaylaq batyrdyng ómir sýrgen uaqyty men jerlengen jerine qatysty zertteushiler naqty bir toqtamgha kele qoyghan joq. R.Shynay 1691 jyly tuyp, 1780 jyly Er Jәnibekten sәl búrynyraq qaytys bolghan dese Al, Qúsman Zarqúmarúly1700-1780 jyldary , Ádil Semeyhanúly atty zertteushi 1703-1781 jyldary aralyghynda ómir sýrgen dep joramal jasap otyr. Biraq zertteushilerding basym bóligi onyng 1703 jyly dýniyege kelgenin aitady.

Keybir zertteushiler Baytaylaq Bәiimbetúlynyng ziraty búrynghy Semey oblysy, Jarma audanyndagha «Baytaylaq qorymy» dep atalghan tóbede jatyr dese keybiri qazirgi Soltýstik Qazaqstan obylysy Aqjar audanynyng Talshyq qalashyghy men Jana-auyl auylynyng arasyndaghy «Batyr tóbe» degen qorymda jatyr degen derek keltiredi. Búl әriyne, zertteudi qajet etedi. Aldaghy uaqytta jeke zertteu material jasaytyn bolamyz.

Búl jerde әriyne, «Qazaqstanda Baytaylaq turaly anyzdar nege saqtalmady degen súraq tuyndauy da mýmkin. Zertteushiler múnyng syryn Abaq kereyding Sherushi ruynyng negizinen Qytay men Mongholiya elderin mekendep túryp qaluynan izdeydi. Sonymen qatar Qyzyl imperiyanyng keyingi sayasatyn qospaghanda, 1929-1931 jylghy asharshylyqta halyqtyng jappay qyrylyp, tarihy sanasynan aiyrylyp qaluy da sebep boluy әbden mýmkin.  Óz kindiginen taraghan úrpaqtary Qytay jәne Mongholiyada túryp jatyr. Batyrdyng esimi ata júrtynda saqtala qoymasa da shettegi qazaqtar arasynda әli kýnge deyin aitylyp keledi. Oghan qatysty anyz әngimeler men jyrlar da úmytyla qoyghan joq  ghasyrlar boyy el jadynda saqtalyp, erlik ónegesi, úlaghatty sózderi, kóne múralary úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp keledi.

 

Býrkit NÚRASYL

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2046
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090