Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Dat 8711 0 pikir 29 Qyrkýiek, 2015 saghat 16:03

BÚL BAYaNNYNG EMES, TALANTTY JASTARDYNG JARNAMASY!

Abai.kz aqparattyq portaly Qazaquni.kz saytyna silteme jasay otyryp jariyalaghan(http://abai.kz/post/view?id=4744) Sapar Álining maqalasyna baylanysty Bayan Esentaevanyng resmy jauaby.

Qoghamda qyzu talqygha týsken maqala, әriyne mening nazarymnan tys qalmaydy. Biz egemendi, zayyrly, demokratiyalyq, qúqyqtyq  memlekette túramyz! Árkimning óz oiyn aitugha qúqyghy bar. Mening әriptesim osy qúqyghyn paydalanghan eken, men de ýlgi alyp, pikir bildireyin.

IYә, men Bayan Maqsatqyzy (Maqsútqyzy emes) Esentaeva,  últym qazaq (kishi jýzbin, onyng ishinde Masqarmyn, arghynnyng jiyenimin, naymannyng kelinimin). Ana tilim – qazaq tili, bilim alghan tilim – orys tili, basqa tildi ókinishe oray bilmeymin. Shama sharqym kelgenshe óz tilimde sóileymin, otbasynda, júmysymda, kýndelikti ómirde. Biraq, oryssha oilaymyn, ony jasyrmaymyn, men siyaqty «buyn» ókilderi bar búl qoghamda, ónerde, biylikte, sayasatta! Men birazdan beri qazaq tilinen sabaq alyp jýrmin. Belgili bir dәrejede sóiley alghangha deyin «birdene» deuge jýreksinemin, ony da jasyrmaymyn. Degenmen, ol kýn de keledi, mindetti týrde!

«Jandy dauys» baghdarlamasyna keleyik.«Tórde shalqayyp osy shoudyng avtory  Bayan Maksutovna Esentaeva hanym otyrady.  Shatyrdyng ýstine shyghyp sekirip,  poyyzdan kómir týsirip kele jatyp, eski kreslonyng ýstinde erbendep, sholaq shalbardan tizeleri shodyrayyp otyryp  әn  aitqyshtar...»  Men qazaqsha jetik bilmesem de «tór men etekti» ajyrata alamyn. Búl baghdarlamada tórde sahna men әnshi! Biz etekte otyramyz! «Enkeyuge de shalqayugha da»  bolmaydy, keshiriniz, búl televiziya, sondyqtan da tik otyramyn! Al, eski kreslo men sholaq shalbar jәne de basqa sizge «oghash» kóringen «әn aitqyshtar» qoishy-rejisserding talabyn oryndaydy. Kinoda, teatrda, televiziyada «qoishy-rejisser, qoishy-suretshi» degen mamandar bar. Olardyng óz qiyaly, shygharmashylyq sheshimderi bolady. Ony da bile jýriniz! Aytpaqshy, úmytyp barady ekenmin, jalanash-keudeli Kәmshattyng nazar audartqany quantady, ne degenmen aqynsyz ghoy... (búl әzil әriyne, aitysymyz ghana emes, әzilimiz de jarasyp otyrsyn)

Ary qaray kettik... «Oydan-qyrdan jinap alghan orystildi әnshi qyzdardyng bir-ekeuinen basqasynyng bәri de “Kak skazala Bayan Maksutovna”-dep , Resey tilinde  sayraydy.»  Bir-ekeu emes, qazaqsha sóileytin qyzdar tórteu! Luina da men siyaqty, biraq әnshiligine kýmәnim joq. Jaqynda ghana Týrkiyada ótken «Risingstarturkiye» bayqauynyng aqtyq synyna deyin jetip, talay týrik әnshilerin shang qaptyrdy.  “Men bәribir  Resey tilinde sóileymin” dep mәlimdep jýrgen  Bayan Maqsútqyzynyng maqsaty  ne?  Bizderdin, yaghny salyq tóleushilerding qarjysyna   ómir sýrip otyrghan “Habar” arnasyna    botqashou  jasap beru me?»  Men nege әzirge Resey tilinde sóileytinimdi aityp kettim. Al, salyq tóleushilerge keletin bolsaq, men de salyq tóleymin jәne de az tólemeymin! «Qor» ashyp alyp, salyqtan jaltaryp otyrghan joqpyn.  Maqsatym - «Habar» arnasyna sapaly, zamanaui, joghary tehnologiyalyq shou jasau. Sizding maqalanyzdan keyin «Botqa-shou» degen ataumen aspazshylar jarysyn jasau turaly oy keldi. Eger osy teneudi «patenttep» qoymasanyz.

«Basynda “mynau bir jaqsy habar shyghar”-dep ýmittenip, kóre bastaghan biz osy Bayan Maksutovna ýshin ghana búl shoudy kórudi qoydyq… Auyldaghylardyng bәri de osylay deydi, “Bayannyng oryssha súnqyldaghanyn suqanymyz sýimey, allergiyamyz qozady” deydi…»  Sizding ýzengiles dostarynyz mensinbeytin «Instagram» jelisinde meni az adam oqymaydy. Olardyng kóbi siz aityp otyrghan auyl túrghyndary.  «Allergiya» boldym dep «aryzdanghan» adam kórmedim. Kónili tolmaytyndar da tolatyndar da bar әriyne,  oghan dәlel mening paraqshamdaghy kommentariyler, sondyqtan da «auyldaghynyng bәri» degende «ózinizge kóp alyp qoydynyz ghoy» deymin. «Ánshilerdin  ózge tilde әn aituyn meyli deyik,  jýrgizushiler men sarapshylar nege Qazaqstannyng memlekettik tilin – ózderining ana tilin mensinbeydi?  Búghan “Habar” arnasy basshylyghy  nege jol beredi?..»

Ózge tilde әn aitugha rúqsat bergeniniz ýshin rahmet! Al, jýrgizushilerding oryssha sóilegenin qaydan kórdiniz? Qyzyq eken.  Al, oryssha sóileytinder «mensinbeydi» emes, «sóiley almaydy». Búl eki týrli mәsele. Shyndyq solay emes pe? «Habar» arnasy eki tilde habar taratady, Ýkimetting sayasaty sol, auditoriyanyng bar ekenin eskergennen bolar. «El bolyp, habaryn kýtip otyratyn “Habar” arnasy Bayan Esentaevanyng Reseylik shoudyng súryqsyz kóshirmesi bolyp shyqqan Resey tilindegi jarnamalyq  shouy ýshin júmys isteytin jekemenshik arnasyna ainalyp ketken be?»

«Jandy dauys» Reseyding nemese basqa elderding shoularynyng kóshirmesi emes! Olay bolsa «avtorlary» halyqaralyq sotqa beredi. Úqsastyq bar deseniz, keliser edim. Jalpy, shoulardyn, onyng ishinde muyzkalyq shoulardyng bәri bir-birine úqsas. Siz jalpy televiziyada qyzmet etpegenge úqsaysyz, jazbas búryn ghalamtorgha bir kirip, qarap alghanynyz dúrys edi. «Álde, bizding qazaqtargha bәribir dey me búlardyng bәri…

 Eger Bayannyng ana tiline bilimi  jetpeytin bolsa, myna “botqa-shou” habardy toqtatu kerek qazaqtyng shydamyn teksere bermey…» Maqalanyng nýktesi osylay qoyylypty. Hosh dep qoyayyq.  Qazaq neni kórip, neni kórmeytinin ózi sheshsin. Siz de, men de sol qazaqtyng biri ghanamyz. Eger bizding elde dәl osy «Jandy dauysqa» qatysty «REFERENDUM» ótkizu turaly sheshim qabyldansa, men quanar edim. Halyqtyng sheshimi qanday bolsa da qabyldaugha barmyn! Halyq degenimiz tek sizding Feysbuktegi dostarynyz ghana emes ekenin esten shygharmanyz! 

 

Maqalany jilikteudi tәmamdadyq, endi tóniregindegi jayttargha toqtala keteyin. Men «ýlken túryp kishi sóilemeytin, әkesi otyrmayynsha dastarhangha as әkelinbeytin» otbasynda óstim. Degenmen «maytalman» túlghalardyng jalghyz maghan qatysty aiyptaularyna ýndemey qala almadym. Ziyaly qauym bar, qogham qayratkerleri bar, sportshylar, әnshiler... tize berseng kete beredi. Qazaqshagha shorqaq bolsa da QAZAQQA ortaq, paydaly, sýbeli dýniyeler jasap jýrgen qanshama adam bar. Sonda bәrimiz «satqyn» boldyq pa? Bizge qazir repressiya da kerek emes, moralidyq túrghyda óltire salamyz. Pikir aitqandardyng ishinde jazushy, dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Dulat Isabekov aghamyz da bar eken. Aytqan uәjine eshtene dey almaymyn, biraq  «Atalmysh shoudy alghashynda kóretinmin. Qazir ashu-yzamdy tughyzghan son, tipti qaramaytyn boldym» , - depti. Maqala «Jandy dauystyn» alghashqy shygharylymynan keyin-aq jaryqqa shyqty.  Dulat aghamnyng sózine jol bolsyn?  Birer sóz mening taghy bir әriptesim Arman Sqabylúlyna qatysty. "Habardyn" basshylarynyng emen esikterin Esentaevanyng "teuip kiretinin", jyly- júmsaqtyng bәrin sonyng auzyna tosatynyn búryn biz de aitqanbyz. Átten, mynaday "botqa -shougha" ketip jatqan el qarjysynyng esebin súrar bir esti tabylar ma eken? Qazaqsha baghdarlamalardyng tórinde qasqayyp otyryp kórshi elding tilinde sóileytin de osylar! Sapasyz kóshirme baghdarlamalary da bólek әngimeni qajet etedi. "Habardy " Bayan súludyng qay "siqyry" arbady eken?» Búl Arman Sqabylúlynyng Feysbuktegi paraqshasyndaghy oiy. Meni «Habardyn» esigin teuip kiretin «kórgensiz» retinde osymen ekinshi ret surettep otyr. Qashan ekeni anyq esimde joq, biraq búghan deyin de osylay jazghany bar edi. Arman agha, men qay esikti bolsa da «qaghyp» kiremin. Emen esikterdi aiqara ashyp qoyghan kókem joq. Ashyp bergen kókeler bolsa aitsyn.

 

Sóz sonynda aitarym, qarap otyrsam «Bayan qazaqqa ne istedi, týk istemedi?» degen súraq pen pikir órip jýr. Men istegenimdi mindet etpeymin, qolymnan kegenshe qyzmet etip kelemin.  «Ghashyq jýrek», «Ghashyq jýrek-2» filimderining kópting kónilinen shyqqanyn joqqa shyghara almaytyn shygharsyzdar. Mening jeke produserligimde jýrgen toptar men әnshilerdi aitpaghanda eng alghash ret tek qana qazaqsha әn aitatyn әnshilerdi qoldau ýshin úsynylghan «Saz әlemi», qazaq qyzdaryn dәripteytin «Qazaq aruy»,  qazaqtyng tuyn týrki әleminde jelbiretken Janar Dúghalovanyng «Turkvijndegi» jenisi, Keshiu tobynyng «Shyghys bazary» halyqaralyq bayqauyndaghy halyq әni «Ádemi qyzben» әkelgen bas jýldesi, kórermenning kózayymyna ainalyp, otandyq teleserialdardyng arasynda eng joghary reyting kórsetken «Traqtorshynyng mahabbaty», «Mahabbatym jýregimde -1,2» teleserialdary, Preziydentting alghys hatyn alghan «Kýlәsh» teletuyndysy, «Júldyzdy doda», endi mine daugha qalghan «Jandy dauys»...  «Bayan siyaqtylardy elden quu kerek» dep pikir jazyp jatqandargha! Meni tughan jerimnen, elimnen eshkim de it jetektetip jibere almaydy. Mening aryma, namysyma, ata-anamnyn, balalarymnyn, joldasymnyn, tughandarymnyn, ýzengilesterimning shamyna tiyetin «ghaybat» sóz aitpanyzdar. Bireuding ala jibin attaghan bolsam, jolyn kesip nesibesin jegen bolsam aitsyn. Men kimning bolsyn jýzine tura qaray alamyn.

Bayan ózi jazghan joq degenderge aitarym, iyә, men әli múnday dәrejege jetken joqpyn. Búl mening orysshadan qazaqsha audarylghan jauabym. Túpnúsqa jazugha shamam kelgen kýni  ony da aitarmyn.

 

Bәrinizge degen qúrmetpen, Bayan Esentaeva.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1521
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5910