Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3571 0 pikir 29 Mamyr, 2009 saghat 05:59

Kólik baqylaushylar jemqorlyqtan taza

Almaty oblysyndaghy sudaghy, temrjoldaghy kólikter men barlyq avtokólik qúraldaryndaghy qatynas jәne tasymal zandylyqtarynyng saqtaluyn baqylaytyn basty organ – Almaty oblysy boyynsha kóliktik baqylau inspeksiyasy Elbasynyng biylghy nauryzdaghy Joldauynda jәne «Núr Otan» HDP kezekten tys HII sezinde jýktegen tapsyrmalaryn basshylyqqa ala otyryp, ýlken júmystar atqaryp jatqan kórinedi. Sonyng ishinde jemqorlyqtyng aldyn alu men anyqtau jәne memlekettik qyzmetke osy túrghyda kir keltirgenderge qatal sharalar qoldanu kýn tәrtibinen týspeydi eken.

Almaty oblysyndaghy sudaghy, temrjoldaghy kólikter men barlyq avtokólik qúraldaryndaghy qatynas jәne tasymal zandylyqtarynyng saqtaluyn baqylaytyn basty organ – Almaty oblysy boyynsha kóliktik baqylau inspeksiyasy Elbasynyng biylghy nauryzdaghy Joldauynda jәne «Núr Otan» HDP kezekten tys HII sezinde jýktegen tapsyrmalaryn basshylyqqa ala otyryp, ýlken júmystar atqaryp jatqan kórinedi. Sonyng ishinde jemqorlyqtyng aldyn alu men anyqtau jәne memlekettik qyzmetke osy túrghyda kir keltirgenderge qatal sharalar qoldanu kýn tәrtibinen týspeydi eken.
– QR Kólik jәne kommuniksiyalar ministrligi Kóliktik baqylau komiytetining tóraghasy Ádilet Barmanqúlov pen osy komiytetting Almaty oblysy boyynsha inspeksiyasynyng bastyghy Saymasay Álmúhambetovtyng tikeley tapsyrmalary men búiryqtaryna sәikes, jemqorlyqqa qarsy kýres keshendi týrde jýrgiziledi. Derekterding kóliktik bazasy aqparattyq-taldau jýiesining iske qosyluy avtokólik qatynasynyng birde-birin nazardan tysqary qaldyrmaugha mýmkindik berdi. Osynyng arqasynda komiytettegiler elimiz aumaghynda onnalasqan әrbir kólik beketining júmysyn qadaghalaydy. Al jyljymaly bekettter komiytetpen bekitilgen kestege say, prokuratura organdaryna tirkelgennen song baryp tekserulerge shyghady. Osynday janalyqtar men talaptar kóliktik baqylau inspeksiyasyndaghy júmystardyng negizin qúraytyn avtokóliktegi baqylaudy zang auqymynda jýzege asyrugha mýmkindik berip, jeng úshynan jalghasudy mýlde joqqa shyghardy. 
Temir jol kóligine keler bolsaq, inspeksiyadaghy osy sala jónindegi bólim josparly tekserulerdi uaqytynda jýrgizip otyrady. Jyl basynan beri temr jol kóliginde nazar audaratynday zansyzdyqtar men jemqorlyq sipattaghy qúqyq búzushylyqtar tirkelmegen. Al su kóligine qatysty jyl sayyn keme qatynasy bastalar kezde Qapshaghayda oblystyq inspeksiyada tirkelgen barlyq su kólikterining iyeleri, qúqyq qorghau jәne әkimdikting jauapty túlghalarynyng qatysuymen jinalys ótkizilip, tiyisti zandargha engizilgen ózgerister men tolyqtyrular týsindiriledi, – deydi basqarma bastyghynyn  orynbasary Shynghys Bayqadamov.
Inspeksiyada oblystyq dengeydegi qúqyq qorghau organdarynyn, әkimdikting jauapty ókilderinin  qatysuymen jemqorlyqqa qarsy kýreske qatysty arnayy basqosular ótkizilip, týsinik júmystary jýrgiziledi. Sonday-aq, qyzmetke alu kezinde memlekettik qyzmetshige qoyylatyn barlyq talaptardyng saqtaluy nazarda ústalady. Kiristeri turaly mәlimdemelerdi tapsyru der kezinde oryndaldy. Sonday-aq, azamattardan inspeksiyagha kelip týsken ótinishteri men aryz-shaghymdary der kezinde qaralyp, anyqtalghan jaghdaylargha bayanysty tiyisti sharalar qoldanu jolgha qoyylghan. Mәselen, biylghy alghashqy toqsanda barlyghy 353 ótinish týsse, onyng 146-sy zandy túlghalardan kelgen. Olardyng barlyghyna derlik zanmen belgilengen merzimde qaralyp, basym bóligi qanaghattandyrylyp, jónsizderi keri qaytarylghan.  Osynday júmystar arqasynda bolar, ýstimizdegi jyldyng tórt aiynda kóliktik baqylau inspeksiyasynda jemqorlyq sipattaghy qylmystar men zang búzushylyqtar tirkelmepti.

 

 

Ónerkәsiptegi jaghday oidan shyqpay túr

Almaty oblysyndaghy enbek naryghynda túraqtandyru sharalaryn qoldanu men júmysshylardyng jappay bosatyluyna jol bermeu mәselelerin jedel qarau jónindegi júmysshy toby – daghdarysqa qarsy sharalar boyynsha shtab qúrylghanyn jәne ondaghylardyng belgilengen merzimderde bas qosyp, qalyptasyp otyrghan jaghdaydy talqylaytynyn búdan búryn da jazghan edik. Jaqynda osy shtabtyng jetekshisi, oblys әkimining birinshi orynbasary Amandyq Batalovtyng tóraghalyq etuimen júmysshy toptyng kezekti otyrysy boldy.
Oblys әkimining ónerkәsip salasy boyynsha orynbasary Bolat Tәkenov, oblystyq dengeydegi barlyq basqarmalar men departamentting jetekshileri, audan, qala әkimderinin  ónerkәsip salasyna jauapty orynbasarlary, oblystaghy iri-iri kәsiporyndardyng ókilderi qatysqan  otyrysta negizinen ónerkәsip óndirisi kólemining tómendeuine jol bermeu boyynsha qoldanylyp otyrghan sharalar turaly sóz boldy. Otyrys tóraghasynyng qysqasha kirispe sózinnen belgili bolghanday, dәl býgingi kýni oblystaghy daghdarysqa qarsy jýrgizilip jatqan sharalar oidaghyday degenimizben, ónerkәsip óndirisinde belgilengen josparlar oryndalmay qalypty. Búghan negizinen birneshe audan men Taldyqorghan qalasyndaghy ónerkәsip óndirisindegi keri ketuler sebep bolyp otyrghangha úqsaydy. Jalpy tórt aidaghy oblystaghy ónerkәsip óndirisining bary men joghy, jetistigi men kemistigi jayynda oblystyq ónerkәsip jәne kәsipkerlik basqarmasynyng bastyghy Tólegen Shoyymbekov myrza egjey-tegjeyli bayandady. Onyng aituyna qaraghanda, dәl qazirgi jaghday dabyl qagharlyqtay. Tórt aidyng qorytyndysy boyynsha oblystaghy ónerkәsip óndirisining kólemi 83 mlrd. tengeni qúraghan jәne búl kórsetkish ótken jyldyng osy uaqytyndaghymen salystyrghanda 6 mlrd. tengege tómen. Ónerkәsip óndirisining ósu qarqyny boyynsha el kólemindegi oblystar arasynda ýshinshi orynda túrsaq, naqty kólemning indeksi boyynsha 12-shi satyda ekenbiz. Ashyghyn aitatyn bolsaq, búl dabyl qagharlyq kelensiz kórinis. Tez arada birlesken sharalar qolgha alynbasa, jartyjyldyq qorytyndysy boyynsha josparlanghan kólemdi orynday almauymyz әbden mýmkin. Audandar men qalalar boyynsha aitar bolsaq,  Úighyr, Qaratal, Alakól jәne Ile audandary ghana byltyrghy dengeyden kóringen. Qalghan aimaqtardyng barlyghynda ónerkәsip óndirisi qúldyrauda. Ásirese, Taldyqorghan, Tekeli, Qapshaghay qalalary men Eskeldi, Jambyl, Talghar audandaryndaghy ónerkәsip óndirisining jaghdayy  tym nashar. Sonyng ishinde Taldyqorghan qalasyndaghy keri ketu tym kýrdeli. Ótken jyldyng tórt aiyndaghy kórsetkishpen biylghynyng arasynda 3,5 mlrd. tenge aiyrmashylyq bar. Qala boyynsha bir kәsiporyn tolyqtay, alty óndiris orny jarym-jartylay toqtap túr.  Oblystyng basqa aimaqtarymen salystyrghanda oblys ortalyghy júmystan qysqartylghan qyzmetkerler, óz erkimen bosatylghandar jәne tolyq emes júmys kýnimen qamtylghandar sany boyynsha da basqalardan alda keledi.
Ónerkәsip jәne kәsipkerlik basqarmasy jýrgizip otyrgha apta sayynghy monitoringke jasalghan taldau kórsetkendey, kәsiporyndardyng basym bóligining basty problemasy –  dayyn ónimge súranystyng tómendeui bolyp otyr. Osy mәseleni sheshu maqsatynda memlekettik úiymdar men últtyq kompaniyalardyng satyp alularyndaghy qazaqstandyq ýlesti barynsha kóbeytuge qatysty júmystardy tez arada kýsheytu kerek.
Aqpan aiynyng sonynda oblystaghy tauar óndirushiler men ministrlikter jәne últtyq kompaniyalar arasynda ózara yntymaqtastyq jóninde jalpy somasy 19150 mlrd. tengening 66 memorandumyna qol qoyylghan bolatyn. Sodan beri birneshe aidyng ótip ketkenine qaramastan býgingi kýnge deyin sol qomaqty qarjynyng 428 mln. tengesin qamtityn segiz ghana kelisamshart jasalypty. Tenderler ótkizuge qatysty talaptar kýsheytilgenmen, jergilikti kәsiporyndardyng oghan qatysuy men jeniske jetuine baylanysty sheshimin kýtken problemalar da jeterlik. Mәselen, elimizde kabelidik ónimder shygharatyn 3 zauyt bar. Onyng bireui – «Taldyqorghan kabeli» JShS. Osy ýsh kәsiporyn da «QTJ» ÚK» AQ úiymdastyrghan tenderge qatysqandarymen eshtenege qol jetkize almady. Sonday-aq, osy últtyq kompaniya úiymdastyrghan tenderge qatysqan elimizdegi iri tigin fabrikalary arasynda bolghan «Ajar» JShS men onymen iyq tenestiretinderding joly bolmady. Tenderde olardyng birde-bireui jeniske jete almay,  Taldyqorghan qalasyndaghy bes adamdyq tigin sehynyng aiy onynan tughanyn da týsindiru qiyn. Almaty oblysynda negizgi qúrylys materialdarynyng 50-den astam týri shygharylady. Alayda, olardy óndiretin kәsiporyndar    tenderlerge tikeley qatysa almaytyndyqtan kóbine shetqaqpay qalady. Osynday kelensizdikter óz kezeginde ónerkәsip kólemi men sauda kórsetkishterine keri әserin tiygizedi. Múnday mysaldardy kóptep keltiruge bolatyny memlekettik satyp alular men tenderler ótkizude kemshilikting jetip artylatynyn bayqatsa kerek, – degen basqarma bastyghy taghy basqa mәselelerge de keninen toqtalyp, óz tarapynan olardy onaltugha baylanysty tiyimdi dep sanaghan birqatar úsynystaryn da bildire ketti.
Kýn tәrtibindegi birinshi mәselege baylanysty ekinshi bolyp jinalghandar aldyna kóterilgen oblystyq statistika depratmentining bas mamany Aida Álimberdiyeva ótken jylghy kólemderdi ay sayynghy qayta esepteu men ýy sharuashylyghy sektory boyynsha statistikalyq esepterdi jinau әdistemesi men merzimdiligi turaly habarlama jasady. Múnda da biraz keregharlyqtar oryn alyp kelgeni jayly saualdar qoyylyp, olardyng barlyghyna bas. maman tarapynan naqtyly jauaptar qaytaryldy. 
Ónerkәsip ónidirisining jaghdayyn daghdarysqa qatysty tuyndaytyn mәselelerden bólek qaraugha bolmaydy. Óitkeni, óndiris órkendese, júmyssyzdyq azayyp, halyqtyng túrmysy da jaqsarady. Osyghan oray otyrystaghy negizgi mәselening ýshinshi bóligi – júmysshylardyng jappay bosatyluyna jol bermeu jәne jartyjyldyq qorytyndysy boyynsha ónerkәsiptik kórsetkishterding oryndaluyn qamtamasyz etu jónindegi sharalar turaly audan, qala әkimderining ónerkәsip salasyna jauapty orynbasarlary tyndaldy. Birinshi kezekte artta qalghan tórt aidyng qorytyndysyndaghy kórsetkishteri kónilden shyqpaytyn, osy túrghyda oblysty keri tartatyn qalalar jәne audandar әkimderining orynbasarlary tyndaldy. Ókinishke qaray, olardyng birqatary óz mindetterin dúrys oryndamaytyndyqtaryn birden bayqatyp aldy. Tipti ózderi jatqa aitugha tiyisti sandardy bilmeytin lauazymdy túlghalardyng birazy oblys basshylyghy tarapynan qatang syngha úshyrap, biraz terledi. Degenmen ónerkәsip salasyndaghy naqty jaghdaydyng jay-japsaryn dúrys bilmeytin, tizgindi bosansytyp alghandar  búl joly da onay qútyldy. Shtab jetekshisi, algha jyljyghan aptalarmen birge qoyylar talaptyng da kýsheyip kele jatqanyn, soghan say aldynghy kezderi kemshilikterin jóndemegenderding jauapsyzdyghy keshirile berilmeytinin jasyrghan joq. Ónerkәsip óndirisindegi jaghdaydy dereu sauyqtyryp, daghdarysty kezenning zardabyn azaytugha baghyttalghan sharalardy barynsha kýsheytuge jauaptylar óz mindetterin minsiz atqaryp, barlyq mýmkindikti osy baghytqa júmyldyrsa ghana belgilengen josparlar oryndalyp, barlyghy oidaghyday bolary sózsiz. Oblys basshylary oblystyq dengeydegi basqarmalar men departamentter jetekshilerine, audan, qala әkimderining orynbasarlaryna osyny qayta-qayta qaytalay aityp, jauapkershilikti barynsha jaqsartudy tapsyrdy.

Tórt aida tórt qylmystyq is qozghalypty

«Dostyq» kedenindegi ishki qauipsizdik bólimi jeke qúram arasyndaghy jemqorlyqqa qatysty kez kelgen kóriniske qarsy túrugha qatysty belsendilikterin barynsha arttyryp otyr. Sybaylastyqqa qarsy kýres әdisteri men týrlerin jetildiruge, jeke qúramdaghy kelensiz kórinisterdi jongha jәne keden organdaryndaghy sybaylastyqtyng aldyn alu, anyqtaugha baylanysty júmystardy úiymdastyru jәne is jýzine asyru sharalary ózin aqtap otyr deuge bolady.
Kedenge qyzmetke alynatyndar tiyisti tekseruden ótkiziledi. Tórt aidyng qorytyndysy boyynsha «Dostyq» kedeninde mindetine adal emes qyzmetkerlerge qatysty 3 qylmystyq is qozghaldy. Sonymen birge bir jemqorlyq derekting beti ashyldy. Atalghan qylmystyq әreketterdi basqa qúqyq qorghaushylar emes, ishki qauipsizdik qyzmetining ózi anyqtaghanyn aita ketken jón. Ýsh qyzmettik tergeu jýrgizilip, olardyng nәtiyjesine say taghy 2 qyzmetker tәrtiptik jauapkershilikke tartyldy.
Sybaylas jemqorlyq qúqyq búzushylyqtar men qylmystardyng aldyn alu jәne anyqtau maqsatynda kedenshiler arasynda jeke әngimelesuler ótkizilip, qúqyqtyq jappay oqytu auqymynda sabaqtar úiymdastyrylyp, leksiyalar oqylady.  Sonday-aq, jemqorlyq sipattaghy qúqyq búzushylyqtardy boldyrmau ýshin kedende tómendegi jýieler engizilip, iske qosylghan: kedendik tólemder men salyqtardy post-terminal arqyly tóleu, tauardy alyp jýru qújattaryn beru kezinde seyf-paketterdi paydalanu.
Ótinishter men aryzdardy qabyldau jәne tirkeu QR Bas prokurorynyng 2003 jylghy 10 aqpandaghy № 6 búiryghymen bekitilgen «Oqighalar, qylmystar turaly ótinishter men habarlardy, shaghymdardy jәne taghy basqa aqparattardy qabyldau, tirkeu jәne qarau turaly» Núsqamalyqqa sәikes jýrgiziledi. Kedende aqparattyq-kenes beru punkt júmys isteydi. Múndaghylar keden isi salasy boyynsha  aqparattyq-kenestik kómekti tegin negizde kórsetedi. Sondyqtan kedendik rәsimdeuler barysynda dauly nemese týsiniksiz jaghdaylargha tap bolghan  syrtqy ekonomikalyq qyzmetke qatysushylargha birinshi kezekte aqparattyq-kenestik punkttegi keden qyzmetkerlerinen kenes alghandarynyz jón demekpiz. Kýni býginge deyin punktke ózderin tolghandyrghan mәselelermen kelgenderding barlyghynyng ótinishteri qaralghanyn jәne tiyisti sheshimder qabyldanghan.

Bolat Abaghan, Almaty oblysy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279