Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 5986 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2015 saghat 02:00

OQO: QAR BARYSY QAYTA ORALDY

Aumaghyna Qazyghúrt, Tólebi, Týlkibas audandarynyng tauly aimaqtary kiretin Sayram–Ógem últtyq tabighy parki 149037 gektardy alyp jatyr. Ghylymy jәne praktikalyq mәlimetter boyynsha parkte ósimdikterding 1635 týri ósedi. Sýtqorektilerding (jabayy januarlardyn) 59 týri, qústardyng 300 týri mekendeydi. Olardyng ishinde joyylyp bara jatuyna baylanysty ósimdikterding – 62 týri, andardyng –10, qústardyng 30 týri «Qyzyl kitapqa» engen.

Sonymen qatar sany 200-ge juyq joghary dәrumendik, dәrilik ósimdikterding de mol qory bar.

Tau etegin ala aghyp jatqan ózender men búlaqtardyng da sany kóp. Shatqaldarda terek, qayyn, shaghan siyaqty aghashtar men dәrilik qasiyeti mol shyrghanaq, qaraqat, Týrkistan jәne Ponty dolanalary, itmúryn, bóriqaraqat jәne basqa da kóptegen jemis aghashtary ósedi. Jartasty jerlerde Kavkaz taudaghany da kezdesedi.

Búrynghy jyldary әrtýrli antropogendik sebeptermen (әsirese, normadan tys mal jai men ormandaghy órt oqighalary) tau ormandary degradasiyagha úshyraghan bolatyn. Qazirgi kezde kýzetti kýsheytu men orman uchaskelerin mal jayylymy ýshin paydalanudy kýrt azaytudyn, orman órtterin boldyrmaudyng nәtiyjesinde tabighy ormandarymyzdyng saqtaluy jәne olardyng ózdiginen tabighy úrpaqtanuy qanaghattanarlyq dәrejede.

Tabighy aluantýrlilikti saqtaumen qatar ony molaytudyng bir joly – ormandardyng kólemin mәdeny orman alqaptaryn jasaumen arttyru. Respublikalyq «Jasyl damu» baghdarlamasyna say park qúrylghaly bergi jyldarda 383,4 gektar jerge janadan orman alqaby otyrghyzyldy.

Biyl kóktemde 30 gektar jerge 12,5 myng týp alma, almúrt kósheti egildi.

Park aumaghynda Menzbir suyry, Tyani-Shani qonyr any, elik, tau eshki, Qaratau arqary, borsyq, ýndi jayrasy, qasqyr, jabayy shoshqa, qoyan, týlki jәne basqa da andar, býrkit, úlar, shil kekilik, kókqús, duadaq, әrtýrli torghaylar men kepterler, ýki, saqaltay sekildi kóptegen qústar mekendeydi.

Ayta ketu kerek, tau eshki, elik, jabayy shoshqa jәne basqa andardy mýmkindiginshe demalushylargha, turisterge jaqyndatu maqsatynda naualardy birtindep tau jotalarynyng tómengi yarustaryna jyljytyp otyrudy qoldanamyz. Andardy sanau júmysynda jәne olardyng týngi tirshiligin, migrasiyalyq joldaryn, týrlerin anyqtauda fotoqaqpandardy paydalanyp kelemiz.

Búryn basqa jaqqa auyp songhy 55-60 jyl kórinbey ketken qar barysynyng eki júbynyng qayta payda bolyp mekendey bastaghany naqty әdistermen anyqtaldy: 2010 jyly Ógem tauynyng Maqpal kóli aumaghynda – bir ret, 2014 jyly Saryayghyr shatqalynda birneshe ret suretke alyndy.

2015 jylghy aqpan aiynda Saryayghyr shatqalynda qoyylghan fotoqaqpan búryn bar-joghy bilinbey jýrgen Týrkistan sileusinin beyne suretke birge jýrgen eki tólimen (marghau) týsirip, óte siyrek kezdesetin búl annyng da park aumaghynda bar ekeni alghash ret anyqtaldy.

Park qyzmetinde qazir ekologiyalyq turizm men rekreasiyany jergilikti erekshelikterdi eskere otyryp damyta týspekpiz. Býginge 6 demalys ýii, 1 anshylar ýii, 2 kiyiz ýy kesheni, 7 monsha-sauna, 10 turistik baghyt, birneshe demalys alanqaylary, sholu alandary turister men demalushylar iygiligine paydalanyluda. Turistik baghyttardyng 5-i attyly, 5-i jayau jýru baghyttary. Turisterge qajetti minis attar men jol kórsetushi bólinedi.

Búl turistik baghyttar park aumaghyndaghy Maqpal, Susingen, Sayramsu kólderi siyaqty inju – marjandar men Boztorghay, Sayramsu, Saryayghyr, Ógem jәne Mashat ózenderining boyyndaghy tabighaty túnghan, keremet súlu uchaskelerdi qamtidy.

Ghylymiy-zertteu júmystary da bekitilgen perspektivtik – taqyryptyq jospargha sәikes tolyq kólemde jýrgizilude.

Mekemedegi osynday kólemdi әri manyzdy júmystarda parkting Tóleby filialynyng memlekettik inspektorlary – S.Aqynbekov, Q.Jalmúrzaev, anshy – biolog N.Aqymbekov, Týlkibas filialynan memlekettik inspektorlar M.Meyirbekov, B.Quandyqov, S.Tajiyev, Ógem filialynan memlekettik inspektorlar M.Qonysbaev, mamandar B.Shoraúly, T.Jiyrenbaev, bas ormanshy S.Azimbaev, park әkimshiliginen bólim bastyqtary E.Oraqbaev, Á.Sihymbaev, Q.Meyirbekov, M.Abdullaev nәtiyjeli enbek etip, basqalargha ýlgi bolyp keledi. Enbekqor jas mamandardyng da qatary kóbeydi.

Újymdaghy qyzmetkerler men mamandardyng osynday sabaqtastyghy, tabysty enbek, birlik pen yntymaq – park qyzmetining jaqsara týsuining kepili.

Asqar Qúltabarov, Sayram – Ógem memlekettik últtyq tabighy parki bas diyrektorynyng orynbasary

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5289