NKVD oilap tapqan «kinәsin moyyndatu» tәsilderi de әrtýrli edi. Mysaly, «konveyer» dep atalghan azaptau tәsili – úryp-soghu, qorqytyp-ýrkitu, tamaq týgil, su da bermey, aiypkerden damylsyz tәuliktep jauap alu. Yaghny as-túz bermey, beybaq jandardan kýndiz tergeushiler jauap alsa, týnde serjanttardan qúrylghan arnayy toptar olardy úiyqtatpay, úryp-soghyp otyrghan. Al «stoyka» degen tәsil – aiyptalushyny tәuliktep oryndyqqa otyrghyzbay, týregeltip qoy. Sonyng saldarynan ayaq isip, shalbardyng balaghyna syimay ketetin kórinedi. «Karser» degen azaptau týrine sәikes, kishkentay ghana, sap-salqyn, edeninde su shylqyp túrghan ne otyratyn, ne jatatyn jeri joq qapas bólmede úzaq uaqyt boyy tik túru kerek. 

Qorlaudyng taghy bir týri – aiyp­talushyny «limuzinge» min­­­gizu. Ayaqtarynyng úzyn­dy­ghy әr­týrli, birining ýstine biri qo­yylghan ýsh-tórt oryndyq­tyng ýstine auzy shýberekpen kep­te­tilgen, ayaq-qoly bay­lan­ghan aiypkerdi otyrghyzady eken. Eger qajyp, qaljyrap, te­pe-tendikti ústay almay qal­sa, ýs­ti-ýstine qoyylghan oryn­dyq­tar tenselip, ol biyik­tikten be­tondy edenge qú­laydy. Búl tә­silden keyin ayaq-qoldary sy­nyp, mýgedek bolyp qalghan­dar, miy­na zaqym kelip jýike au­­ruyna dushar bol­­ghandar, tip­ti mert bolghan­dar da bar­shy­­lyq eken. Osyn­day azap­tan ke­yin kór soqyr bolyp qal­ghan qa­zaq ji­gitin tergeu­shiler bo­sat­­pa­ghan­dyqtan, ser­janttar jau­ap­qa jetektep apa­ryp jý­rip­ti. 

Osynday soraqylyq­tar­dan keyin kóptegen kisiler atylyp, asylyp qalghandyghyn tilge tiyek etken zeynetker zan­ger Ghalihan Núrjanúly – 60-jyldardan bastap ja­zyq­syz japa shekkenderding ómi­rin zerttep, olardy aqtau­gha atsalysqan azamattardyng biri. Jәne әrbir isti erekshe yqy­laspen zerdelegen ol zo­balang jyldardyng zardaby jó­ninde aitqanda, janaryna erik­siz jas alady.

Ghalihan MÁULETOV, Me­m­­lekettik qauipsizdik ko­miy­t­etining ardageri, zanger:

– Kenes ýkimetining óz hal­qyna degen súmdyq genosiydining basy ótken ghasyrdyng 20 jy­lynan bastalyp, 1950 jyl­dardyng or­tasyna deyin sozyl­dy. Halyqty josparly týrde qyryp-joy shyny 1937-38 jyldargha keledi. Jazyqsyz jazalanghan­dar­dyng sany myndap sanalady. Búl mәse­leni zertteushiler olar­dyng sany Otan soghysynda qaza tap­qan bozdaqtar­dan ar­tyq bol­masa, kem emes degendi ai­typ jýr. Búghan kýmәndanugha bol­maydy.

Men 1963 jyldan bastap MQK-ge qyzmetke ornalasyp, arnayy komissiya qúramynda osy oirandy jyldary ja­zyq­syz jazym bolghandardyng qújattaryn zertteumen aina­lystym. Jәne әr iske ýnilgen sayyn ýlken tebireniske týsip, shara­syz­dyqtan eriksiz ba­syndy shayqaysyn... Kóptegen ispen ta­nysyp otyrghanym­da bir qylmystyq is materia­lynyng ishinen NKVD basqar­m­asynyng bastyghyna jazyl­ghan, avtorynyng aty-jóni kór­­setilmegen bir japyraq qaghazdy oqydym. Onda: «Sen, sening jendetterin, kinәsiz adam­dardyng qanyn jýkteudi qa­shan toq­tatasyndar, sen­der­den de súrau bolatynyna senemin», – degen yzaly ja­nayqay jazylypty...

Alashainasy.kz