nemese Talasbek, Bredbery hәm Abay múny

Antiutopiyalyq proza ókili R.Bredberiyding «451° farengeyt boyynsha» fantastikalyq romany HIH-ghasyrdaghy әlem әdebiyetining negizgi kontury – «QÚDAY BAR MA?» degen ortaq tematikagha jazylghan surrealistik, abssurdtyq,   utopiyasy shynyrau әdebiyetting ayaghyn ala bere, Tolstoy men Dostoevskiyding qúday izdegish keyipkerining izin ala bere, zandy jalghasynday eren intelektiligimen kózge týsti. R.Bredberiyding – qúndylyqtar kýireui men adam jadynyng jútyluy turaly romany "fantastikalyq" janr dep tanbalanghanymen, art-hauysty gipperrealistik roman deuge bolady.

Kýndelikti kýikiligin, kýrdeli taghdyryn bir keyipkermen, bir oqighamen jazyp shyghugha beyil qazaq әdebiyetinin, ua әdebiyetshilerining arasynda – bergi jaghalauda otyryp, ruhymen arghy jaghalauda ghúmyr keshken Talasbek Ásemqúlovtyng "Taltýs" romany – Bredbery romanymen bir aspangha, bir aralgha eki beldeuden kelip qosylghanday әser beredi. 1953 jyly alghash jaryq kórgen Bredberiyding romany – qoghamda ýlken rezonans pen býlikti oy tughyzdy, hәm antiutopiyalyq fantastika nyspyly romannyng kemel kóregendigin asa kóp jazghysh Bredberiyding kezekti bir bóspeligine saydy. Shyndyq ózining týsin, kiyimin ózgertip alsa da, ol shyndyq. HHI-ghasyrda intelektualdy әdebiyetke bet búryndar dep núsqaghan J.Aymauytovtyng («Eles» әngimesi)  eskertpesin qúlaghyna ilmegen dәstýrli әdebiyet ókilderi jazudyng ilkilik ýrdisterinen ainymay bir izben jazudy – jazu dep úghady. Jazu dep úqqasyn – jazudan jazatayym tayghandardy jazalaghysy keledi. Kópting jazasy, eger ol tek qazaq qoghamyna tiyesili jaza desek – onda ol kebersigen ernin qyrshyghan ýnsizdik bolar edi. «Oqygham joq».

Rey Bredberiyding «451° farengeyt boyynsha» romanynda «qoghamdyq sanany oyatugha bolmaydy, adamzat nege nәsildik, ozyqtyq, bolmystyq jaghynan erekshelenui tiyis, adamdar birdey bolsyn. Kitap oqylmasyn, oqylghan kitap artyq oy túghyzady. Al, oilaudyng qajeti joq» deydi. Oilaugha bekingender qauipti, olar menireygen tobyrgha qozghau salady. Olardyng kózin dereu qúrtu kerek. Al, tiridey ólikterding ortasynan jyraqtalghan sanalylar qalanyng shetinde, úsqynsyz ýisiz-kýisiz ghúmyr keshedi. Barlyghy bir-bir kitapty oqyp jattaghan. Árbiri – bir kitap. Tipti, ol kitapty úqty ma, joq pa aiyrmasy joq. Arasynda, adam esin, esteligin tiriltetin súiyq zat oilap tapqan professor da bar. Ár kitapty oqyghan adamnyng miynan ol aqparattardy kez kelgen uaqytta aqtaryp ala alady. Al, "Taltýstegi" jaghdayat mýldem bólekshe. Árqaysynyng kókiregine tolghan kýmbirli jyr, shejiresi, qazaq dalasynyng ýrdis-ýlgisi bar - әrqaysysy bir kitap. Týrtip qalsang arqyray ketedi. Meyirim men izgiliktin, Qúdayy dýniyatanudyng kózi. Biraq, azghyn otyryqshylar búlaqtyng kózderin biteuge baryn saldy. Danghayyr dalanyng qattalmaghan, qabattalmaghan kitaptaryn ozbyrlyqpen órttep jiberdi. Biraq, kónelerden qalghan ýrdis boyynsha, alghyrt shәkirtke qúndy kitapty tabystau múraty eki kitapta da aitylady.

Qazaq pen óner bir úghym edi, alayda ortasyn bóle jarghan qogham - ol asqaq ónerdi etnografiya, ekzotika kózine ainaldyrdy. Baghzy zardan nyshan qalmady, múndy әuenning ózi estradalyq naqyshta aitylady.

Talas Ásemqúlovtyng býkil shygharmashylyghynda baghzy zamannyng «adamzatty qalay ilgeri bastaymyn?» degen ejelgi múnlyqtardyng әz armany býk týsip jatady. Biraq, kýiregen, toqyraghan ruhty qayta batpaghyna laqtyryp týnilis týnegine tastamaydy, ózinning kim ekenindi, qaydan ekenindi, qaytpek kerektigin  әdeppen týsindirip baghady. Qayghy da, qasiret te, qúsa da әdeppen aityluy kerek degendi "Tәttimbet" romanynda Qyzylmoyyn Quandyq kýishi aitady: "Aydyn kóling sualyp, qara ormanyndy órt shalghannyng ózinde kýi-kýy bolyp qaluy kerek. Júrt kózinshe shashyn júlyp jylaghan әielding zarynan, tuyrlyqtyng astynda kóz jasyn eshkimge kórsetpey synsyp jylaghan arudyng qayghysy әldeqayda biyik. Qasirette de әdep bar".  "Qayghy kelse qarsy túr, qúlay berme" - Abay aitqan optimizm sayrap túr. T.Ásemqúlovtyng qaysibir shygharmasy - "Arylu", "Toranghyl", "Bektorynyng qazynasy", "Tәttimbet" siyaqty shygharmalary – ruh týletu, ruh jaghyrtu, ruhany silkinis pen oyatu bolyp shyghady.

R.Bredberiyding túmsa armany da sol – ruh oyansa, ruh týlese – adam ózining gharyshtyq ghayyby dәrejesin bilse ghoy – «adamgha perishteler sәjde qylghan» (Shәkәrim) dәrejesine kóz jetkizse ghoy – búl dýniyening ózi Qúdayynnyng qúshaghy emes pe ken dep tәmsildeydi.

"Taltýs" ónerge qúlshynghangha oqulyq siyaqty, alayda, ruhtyng kendigi, taqyryp auqymy túsynan qazaqtyng biografiyalyq ghúmyryn shertkendey epikalyq tynysy bar. Býgingi әdebiyettanshuylardyng kózqarasynda, "Taltýs" pen "Tәttimbette" bóle jarylghan ózgeshe formalyq janalyq joq. Dәstýrshildik anqyp túr. Ras, Talasbek sózsiz Abay mektebining ókili, biraq Talasbekte "jaman" men "jaqsyny" daralap, eki jaqty ýnemi tendikte suretteu joq, (yaghni, ómirdi ólimge qarsy beyimdeu joq) ol jaqsy men jamandy qatar sýietin, jaqsy men jamandy bóle jarmaytyn - ortasyna ótkel qoyyp, ómirdegi ólimdi ótkergen, ólimdegi ómirdi týisingen, ruhtyng qalghuyn – týrtip oyata alghan – "meyirim" ýlgisimen jazghan jazushy. Óitkeni, jazushynyng boyynda әr jandynyn, әr qúbylystyng boyyn, tegin tintken kóregen abyzdyqtyng sәulesi bar ("Interteskt", "Internet turaly", "Súlulyqta oyanu" maqalalary negiz). Ájigereyge qatty qabaghymen tesireyetin Kýbaghila da avtordyng mol meyirimdiligen asa bay obrazgha ie bolady. Kýlbaghilanyng bala kezindegi jýregin osqylaghan suyq janarynan, arqasyn múzday qylatyn ozbyrlyghynan arshyp alady. Keshire salady. Qúdayy óner degen osy shyghar. Qazaqta halyq әni, halyq kýiining kóp boluy da – attyng emes, zattyng mәrtebesi, qúndylyqtyng halyq atyn jamyluy, últ ýshin jasaluynda -  qúdaylyq minez bar. «Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al».  Búl qazaq izgilerining Tәnirlik gimni bolsa kerek. 

Bredberiyding bir keyipkeri: «kitaptyng syrtyna qarap ishinen týnilmeniz» deydi. "Áuelgi qorlar zor boldy, sonday zorlar qor boldy" dep tolghanghan Balasaghúnnyng degeni keldi. Keudesine tom-tom kitapty arqalap Sabyt, Sәruar, Ghaziz kýishiler, Ahmetjan ústaday keudesi keruender qor boldy.  Talasbek Ásemqúlov keshken zaman Maqataev keshken dәuirden esh aiyrmashylyghy joq. "Esh zamannyng mandayyna syimaghan"  Talasbek zangharyna jargha soqtyqqan tolqynday qayta-qayta sogha beremiz әli.

Saghadat Ordasheva

Abai.kz