Monoqala baghdarlamasy shenberinde qyruar qarjy bólinip, janaryp jatqan jana qalagha attandyq. Tau etegindegi tamasha Tekelining býgingi tynysyn baqylap qayttyq. Kenshiler qalasyndaghy saparymyzdy granit óndeushilermen jolyghudan bastadyq. 

2006 jyldan júmysyn bastap, sәtti isimen jalghasyn tauyp, qalany sәndep kele jatqan «Tekeli graniyt» JShS-in erekshe atap ótuge bolady. Ýsh auysym boyy tynbay júmys istep memlekettik jәne jekemenshik tapsyrystardy qabyldap otyrghan mekemening tynys-tirshiligimen tanystyq. Diyrektordyng orynbasary Valeriy Uspanovtyng aituynsha, Taldyqorghan, Tekeli qalalarynyng qúrylys júmystarynyng qarqyndy jýruining arqasynda aldynghy jylgha da tapsyrystar bar kórinedi. Ayyna 300-den 600 tekshege deyin granit óndeydi. Granitting ydyrauy tek 100-120 jyldan keyin bastalatynyn aitpaghanda, zauyt óz ónimderine 25 jyl kepildik beredi. Shahar túrghyndaryn túraqty júmys ornymen qamtamasyz etushi zauyt ónimi ózining joghary sapasynyng arqasynda tútynushylardyng ong baghasyn aluda.

Valeriy Mihaylovichpen birge zavodtyng ishine kirdik. Birinshi auysymnyng júmysy, qaynap jatqan qyzu tirlik. Kýrtiden әkelingen ýlken tas kezekti óndeuden ótip jatyr. Jabdyqtyng bәri júmysqa qosylghan. Barlyghy mehanikalandyrylghan, baqylap, uaqytyly auystyryp otyrsa bolghany. Osy auysym bilikti maman brigadir Valeriya Lubchenkonyng bastauymen eken. Óz júmysyn janyna jaqyn kóretin tәjiriybeli maman:

-         Janyndy salyp júmys isteseng kýtken nәtiyjendi kóresin. Men taspen búrynnan júmys isteymin. Ár tastyng ózining minezi, kónil-kýii bolady. Sony týsine bilu kerek. Tastardy alyp kelgen sayyn biz búlardan qanday keremetti jasasaq eken dep oilaymyn. Biz kez kelgen tapsyrysty orynday alamyz, – dedi.

Biz odan qalada ornalasqan óz tuyndylarynyzdy kórgende qanday әserde bolasyz dep súraghan edik

– Áriyne, maqtanamyn. Granittik plitalar, bordurler, jalpy zavodtyng basqa da ónimderi Jetisuding sәnin kirgizip túrghany kónil quantady. Men ghana emes, әriptesterim de maqtanady dep oilaymyn. Balam Ivannyng ózi sabaqqa barar jolda kórgen bordurlerdi sen isteding be dep súraydy. Keybirin men, keybirin әriptesterim dep aitamyn. Bilemin, balam әkesimen maqtanady, – dep jauap berdi..

 Naghyz erlerding isin atqaryp, jýrgen Pavel Cherbakov, Vitaliy Potanov, Nikolay Shkaldykov. Bilikti mamandardyng әdis-tәsilin ýirenip jýrgen jas frezer Sәken Ábdildinov te jauapty maman (surette). Búl auysymda toghyz adam júmys isteydi. Eng bastysy, sapanyng joghary boluy. Tapsyrystar eshqashanda tausylghan emes. Júmysyna qaray syiaqy da beriledi eken. Jalaqylary da uaqytyly, әli kónil quantarlyq. Zavodta júmysshylardyng jaghdayy jan-jaqty qarastyrylghan. Mysalgha, ashana, juynatyn bólme, kiyim auystyratyn bólme bar. Qazir 40-tan astam enbekker mekeme júmysyn jandandyruda. Bolashaqta zauytty keneytip, júmyskerlerdi qabyldap, tapsyrystardy molaytu josparda kórinedi.

Qazirgi tandaghy ekonomikalyq qiyndyqtargha qaramastan orta jәne shaghyn biznes ókilderi óz júmysyn jalghastyruda. Ayanbay enbek etip, memlekettik qazynany toltyrugha ýles qosyp jýr. Solardyng biri ashylghanyna kóp uaqyt bola qoymaghan, soghan qaramastan óz ayasyn keneytip, satyp alushylar sanyn kóbeytip kele jatqan «Solnyshko» dýkeni. Tekeli túrghyndary tәtti taghamdar shygharatyn «Solnyshko» ónimderining dәmin tatyp, tәnti bolghan.

 Nan pisiretin shaghyn seh pen dýken bir ghimarattyng ishinde. Tútynushylar peshten jana shyqqan ystyq ónimdi, tәtti toqashtardy dýkennen birden alyp ketetin kórinedi.

 Birinshi bólmede bauyrsaq dayyndaluda, kelesisinde tәtti toqashtar. Bir ereksheligi, túshparany da ózderi dayyndaydy. Toqash pisiretin mamandardyng júmys orny da múntazday. Osynyng bәrin bir jerge toptastyryp, aqyl tapqan mekeme basshysy Nataliya Krupnova. Zamangha say tirshilik etip, tynym kórmey ary-beri shapqylap jýrgen kәsipkerding kez-kelgen iske degen sheberligi bayqalyp-aq túr. Alghashynda «Jol kartasy – 2020» baghdarlamasy arqyly kómek alghan eken. «Qazir de qújattar dayyn, memleket tarapynan taghy bir nesiyeni kýtudemiz» – deydi bilikti basshy.

Búiyrtsa, bәri jónimen bolsa, ónim sapasyn arttyratyn jana peshter alsaq deymiz. Búl elektr jýiesin ýnemdeuge kómektesedi, sonymen qatar kóp uaqyt ta almaydy. Qazir búl tehnika kórshi Reseyde qoldanylady. Sony biz de bayqap kórsek deymiz, – deydi ol.

 Júmystyng qyzyghy men qiyndyghy da qatar jýretinin jasyrmady. Baghamnyng kýrt ósui búl mekemeni de ainalyp ótpepti. Birneshe kýn tipten sauda bolmaghan eken. Nataliya Krupnova sauda kókjiyegin keneytsem deydi. Tek qana Tekeli emes, Taldyqorghan túrghyndaryna da óz ónimderining dәmin tattyrsam degen jospary bar.

 Qazir «dәmdi» dýkende 15 adam júmys isteydi. Júmysshylardyng jalaqysy istegen isine baylanysty beriledi. Erekshe aityp óterligi, nan pisiretin ortada keremet syilastyqpen, kóterinki kónil kýimen ýlken jýrekti, adal adamdar júmys isteydi.

 Qúralbek SÁBITOV

Abai.kz