Ghashyghynyng esimin Allagha aitylghan madaqtyng ózinen de izdep, ghúmyr boyghy jýrek lýpili Lәilә dep soqqan aqyn Júmatay Jaqyp­baev­tyng tu­gha­nyna 70 jyl toldy. Ókinishtisi, óninen poeziyanyng núry tógilgen keng man­day­ly ghazalshy shiyrek ghasyr búryn gharysh jaqqa kýlim­dep attanyp ke­tip­ti. Jyr qaghanynyng jýregi nebәri qyryq bes jyl soghyp túrdy. Inkәr­lik­ting ys­tyq otyn «lәilәlap» laulatqan je­tisulyq shayyr әdebiyetsýier qauym­nyng ortasynda ýlken qúr­metke ie boldy. Múny men sherin shiyrlap qaghaz betine tókken lirik aqynnyng jyrlaryn jastar jatqa oqidy. Osy aptada I. Jansýgirov atyndaghy Mәdeniyet sarayynda «Júmatay – jyr qaghany» atty dәstýrli mýshәira shymyldyghyn týrdi. Til merekesining qúrmetine ót­ken respublikalyq poeziya bayqauyna oblys әkimining orynbasary Baqtiyar ÓNERBAEV qatysty. 

 Biyl qalam ústaghan zamandasta­rymen birge poeziya qaghanatyn qúryp, ghashyqtyq ghazaldarymen әdebiyet әlemin­de airyqsha iz qaldyrghan Júmataygha arnalghan jyr mýshәirasy halyqaralyq tilder kýnimen túspa-tús keldi. Aqyn atyndaghy jyr bayqauyna әdilqazylar retinde filologiya ghylymdarynyng dok­tory, Qazaqstan Jurnalistika akademiya­sy­nyng akademiygi Bauyrjan Jaqyp, QR Mem­lekettik syilyghynyng iyegeri Gýlnar Salyqbay, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Ábubәkir Qayran, balalar aqyny Ály Ysqabay shaqyryldy. Qúrmetti qonaqtar men jas aqyndar shara bastalmas búryn Til sarayynda kezdesu úiymdastyrdy.

«Júma­tay – jyr qaghany» respublikalyq mý­shәi­rasynyng bas jýldegeri - Saltanat Jýsip

Ádeby keshte oblystyq tilderdi damytu jónindegi basqarma basshysy Ahmet Kendirbekúly sóz sóilep, qazirgi poe­ziya jayynda óz oiymen bólisti. Sonymen birge, qúrmetti qonaqtar әdebiyet tóni­reginde pikir almasyp, siyasy keppegen ólenderin oqydy. Til sarayyndaghy taghylymdy kezdesu sonynda el aghalary jastargha estelik kitaptar syigha tartyp, shygharmashylyq tabys tiledi. Kezdesu jyr qaghany atyndaghy mýshәiramen jal­gha­syn tapty. Til merekesinde tu tikken әde­by shara barysynda oblys әkimining Qúr­met gramotasymen, Alghys hatymen mәdeniyet, óner jәne shygharmashylyq salasynda jýrgen bir top qyzmetkerler marapattaldy.

Aytuly merekege oray Til komiytetining «Qúrmet» gramotasyn oblys әkimi appara­tynyng bas inspektory Mәriyash Segizbaeva, ob­lystyq mәslihattyng zang bólimining bas­shysy Samatbek Núrahmetov, Tekeli qala­lyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bó­li­mining basshysy Marat Dәurenbaev aldy. Sonymen birge, oblys ayasynda úiym­das­tyrylghan «Memlekettik til jәne BAQ» bay­qauynda «Ýzdik maqala» atalymy boyynsha bas jýldeni oblystyq «Jetisu» gazetining tilshisi Quanysh Abaybekúly, «Ýzdik tele­ar­na baghdarlamasynan» «Jetisu» tele­ar­nasynyng redaktory Ayman Serikqyzy en­shiledi. Al «Ýzdik sayt maqalasy» boyyn­sha «Jetysunews.kz» aqparattyq porta­ly­nyng bas diyrektory Qalmahanbet Múhamet­qa­ly bas jýldeger atandy.

– Qúrmetti qonaqtar jәne ólensýier qauym! – dedi Baqtiyar Áltayúly. – Býgin biz Halyqaralyq tilder merekesi men әigili aqynymyz Júmataydyng jyr mýshәira­synda bas qosyp otyrmyz. Elbasy bir só­zinde: «Memlekettik til últtyq sayasattyng din­gegi boluy tiyis», – dep aityp ketken bo­latyn. Ózderiniz bilesizder, Jetisu jeri úlylargha bay meken. Keshegi Qaban, Baq­ty­bay, Sýiinbay, Jambyl, Múqaghaly syndy aqyn-jyraular osy ónirden shyqty. So­lardan keyingi altyn buyndy jyr qaghany Júmatay Jaqypbaev jalghaydy. Ol – san qyrly talant iyesi. Bir basynda aqyn­dyqpen qosa suretshiligi de, termeshiligi de, tarihshylyghy da, boksshylyghy da qatar jýrdi.

Oblys әkimining orynbasary qúttyqtau sózinde Júmatay qúrghan qaghanatty tilge tiyek etti. Ádebiyet әleminde múnday sony ózgeris búryn bolmaghan. Jasynday jarq etken aqyn zamandastarymen birge jyr qaghanatyn qúryp, noyandaryn jasaqtady. Sol kózkórgen noyandar býginde orta­myzda jýrgenin, olardyng әrdayym aqyn ruhyna taghzym etip, ólenderine ýlken qúrmetpen qaraytynyn maqtanyshpen jetkizdi. Baqtiyar Áltayúlynyng búl sózin aqyn Bauyrjan Jaqyp ta rastady. Tipti, ol Almaty qalasynan kóshe esimi beril­genin kórgende erekshe tebirengenin, Jú­ma­tay ýshin jasalyp jatqan әdeby sha­ra­lar men iygi isterge qatysqan kezde kónilin aqyngha degen saghynysh kerneytinin ja­syrghan joq.

Biyl aqynnyng mýshәirasyna úzyn sany 50-den astam óleng kelip týsken. Alayda olardyng 20-sy ghana irikteuden ótip, respublikalyq bayqaugha jaramdy dep tabylghan. Aqyndar eki baghytta baqtaryn synady. Aldymen jastar Júmataygha arnaghan jýrekjardy jyr­laryn oqysa, ekinshi kezekte erkin taqy­ryptaghy ólenderin tógiltti. Qatysushy­lar­dyng kópshiligi sony tirkespen, asqaq lirikalyq leppen kózge týsti. Biri aqyngha arnaghan jýrek sózin «túnghiyq ishindegi bir tamshymen» órse, biri «erterek kelgen kóktemning kýzin de erte týsirdi». Al Qytay elinen arnayy kelgen Erlan Yasyn «bir tamshy jaspen jerge qaray domalap ketti». Sahna tórine shyqqan shabytty jandar kónil tolqytyp, jýrekti dir etkizetin útymdy lirikalyq teneulerimen kópshilikti tanghaldyrdy. Áriyne, olardyng ishinen jýzden jýirikti tabu qiynnyng qiyny. Arqa dalasynan kelgen Mergen Toqsanbaydyng «Tek sening janaryng oqy­syn», Perizat Janghylyshbaevanyng «Me­nen artyq bola alady saghan kim?» atty ólenderi әserli shyqty.

Ádilqazylardyng sheshimimen «Júma­tay – jyr qaghany» respublikalyq mý­shәi­rasynda «Ádebiyet portaly» ghalam­tor jobasynyng redaktory Saltanat Jýsip bas jýldege (100 myng tenge) ie boldy. Al әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ding studenti Núrtas Túrghanbek birinshi, Pavlo­dar oblysyndaghy «Auyl tynysy» gaze­tining agha tilshisi Ózgeris Quanar, qara­ghan­dylyq múghalim Maqsat Kýzemhanov ekinshi oryndardy aldy. Aqmola oblysynyng aqyny Mergen Toqsanbay, tarazdyq Hamit Esamanov, atyraulyq Altynbek Álibaev ýshinshi mejeden kórindi. Jetisu ólkesining atynan qatysqan Shúghayyp Aqynúly men Áliya Inkәrbek arnayy syilyqpen marapattaldy.

Quanysh TÚNGhATAR

Abai.kz