Oblys әkimi Amandyq Batalov el aldynda esep berdi. Abaydyng sózimen aitatyn bolsaq, eser men estining aiyrmasy óz-ózine esep beretin minezindegi asyl sipatymen erekshelenedi. Esti kisi bolghymyz kelse kýnine, júmasyna, arysy aiyna bir mәrte ózgeden emes, tap osy ózimizden esep alugha tiyispiz. Eki dýniyege jaramdy qanday jaqsylyq jasaghanymyzdy әbden elekten ótkizip, ókinish pen quanyshtyng arasalmaghyn shynayy tarazylap kórgen lazym. Biz – etek-jenimizdi jinaghan, erkindikpen ense tiktegen esti elmiz. Hakimning sózin halyqqa qaratyp aitsaq, eseli enbek pen eren isti elge tanystyratyn esepti kezdesudi kókirek kózimen taghy da kónilge týie týsemiz. Keshe QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly men QR Preziydenti Ákimshiligining memlekettik inspektory Jaysan Ahmetov jer jannatyna at basyn búryp, oblys әkimi Amandyq Batalovtyng el aldyndaghy esebine qúlaq týrdi.

Tәtti týbir

Jetisu ólkesining órkendi isterine jylda I.Jansýgirov atyndaghy Mәdeniyet sarayy kuәger. Jyl on eki aida atqa­rylghan úshan-teniz júmystyng kezekti kórmesi búl joly sa­ray­dyng kireberisine qaz-qatar tizilipti. Oblystyng atyn res­pub­likagha әigili etip jatqan tanymal sýt zauyttary, syrly boyau óndiretin ónerkәsip, auyl­sharuashylyq daqyldary, qayta óndeu ortalyqtary, qalalardyng qarqyndy qúrylysy, janadan boy kótergen óndiristik ai­maq­tar, keleshektegi kórkem kel­betti eldi mekender kórmening kórkin kirgizip túr. Astanadan at aryltyp kelgen qúrmetti qonaqtardy tórge ozdyrghan Aman­dyq Ghabbasúly oblys túr­ghyn­darymen birge arnayy týsi­rilgen beynefilimdi tamasha­lady. Jiyn tizginin oblystyq mәslihat hatshysy Ermek Ke­lem­seyit ústady. 

Filim Jetisu jerindegi ekonomikalyq órleuge baghyt­talghan qaryshty qadamdargha arnaldy. Ásirese, auylsharua­shylyq salasyna serpin beretin jer aumaqtaryn maqsatty pay­da­lanu, egistik alqabyna su tasymaldaytyn arnalardy bý­tin­deu júmystary – kezek kýt­tir­meytin tyng mindetter. Atap aitar bolsaq, auylsharuashylyq ónimderining kólemi ótken jyly 450 milliard tengeni qúrady. Búl degenimiz – auadan alynghan kórsetkish emes, sapa men nәtiy­jening eng tәtti jemisi. Atalghan qarjy kólemi júmyspen qam­tylghan halyqtyng 77 payy­zy­nyng agrarlyq salada ter tógip jatqanyn kórsetedi. 

Oblystyng atyn әuelden qy­zyl­shanyng qyzu júmysy shy­ghar­ghan bolatyn. Sodan keyin de alys-jaqyn elder Taldyqor­ghannyng tәtti týbirine tәueldi bolyp keldi. Alayda ekonomikalyq qiyndyqtardy enseru jyldarynda qyzylsha ósiru týbegeyli toqtap qaldy. Elbasy oblysqa jasaghan issaparynda tap osy tәtti týbirge nazar auda­ryp, qyzylsha óndirudi qayta jandandyrudy tapsyrdy. Nә­tiy­jesinde, oblys basshysy audan­darmen sheker shiykizatyn ósiretin alqaptardy qolgha aldy. Alghashqy ónim de jaman bolghan joq. Ákimdik bastap, sharualar qostap qyzylsha qayta jay­qaldy. Áu basta sharuashy­lyq­tar gektaryna 700-750 sentner­den ónim aldy. Oblysta biyl 124 myng tonna qant týbiri jinalyp, songhy on jylda jetpegen rekordtyq mejeni baghyndyrdy. 

Baghzyda egistik alqabynda ter tókken enbek iyeleri ónimdi ótkizetin oryn tappay tyghyryqqa tireletin-di. Atalmysh týiinning kýrmeui kóp úzamay sheshilip sala berdi. Jer-jerde óndeu oshaqtary qalyptasyp, auylsharuashylyq ónimderine keng jol ashyldy. Sóitip, shar­ua­lar alandaytyn basty kedergi joyyldy. Onyng dәleli retinde Kóksu qant zauytynyng qayta iske qosylghanyn keltirsek jetkilikti. Atap óterligi, qy­zylsha ósirumen aty shyqqan bes audanda 5 mynnan astam adamnyng eki qolyna bir kýrek tabyldy.

566 gektar jerge erekshe súrypty alma egildi

Elbasy Jetisu jerin tek qyzylshamen shektegen joq. Kerisinshe, týgin tartsa mayy shyghatyn shyrayly ólkede jemis-jiydek pen dәndi daqyl­dyng barlyq týrlerin jayqal­tugha jol ashyp berdi. Ásirese, Jarkent topyraghyna ajar syilaghan dala aruy – jýgerini jandandyrudy aitqan. Onyng da kórsetkishi kónil kónshitedi. On eki aidyng ainalasynda jýgerining alqaby 72 myng gek­targha úlghaytyldy. Jarkent krahmal-sirne zauyty jýgerishilerding júmysyn jenil­de­tip, ónim baghasyn kóterdi. Jýgerining sapasy artty. 

Memleket basshysy alma­nyng atyn enshilegen oblysqa aport túqymyn janghyrtudy da jýktegen edi. Ótken jyly janadan 566 gektar aumaqqa jappay erekshe súrypty alma aghashtary otyrghyzylyp, bola­shaqta jayqalghan sәndi baqtan tonnalap aport ónimderi týspekshi. Al Panfilov auda­nyndaghy myng gektar alqaptyng teng jartysynda almúrt aghash­tary ósip keledi. Sonymen birge, oblys tynysyn pash etken filimde mal sharua­shylyghy da tolyq qamtyldy. Onyng ishinde, túyaqtylardy asyldandyru, et eksporty, bordaqylau alandarynyng jay-kýii aityldy. Keler jy­ly oblysta taghy da bes fer­manyng túsauy kesilip, 500 bas maldyng ónimderi satylymgha shygha bastaydy.

Jemisti jyl

Beynefilimde halyq to­lyq ayaqtalyp, iske qosyluyn asygha kýtip otyrghan Almaty – Qapshaghay – Taldyqorghan alty jәne tórt jolaqty avtojoly turaly kórinister kórsetildi. Alataudyng baurayy Almaty qalasynan Taldyqorghangha ta­myr tartqan kógildir otynnyng qúbyry da kórermen nazaryna úsynyldy. Elbasynyng naza­ryndaghy Almaty – Tal­dy­qorghan avtojolynda qúrylys ayaqtalugha tayau. Keler jyly Taldyqorghan – Óskemen baghy­tyndaghy tórt jolaqty jana joldyng júmysy bastalady. Al kógildir otyn býginde 210 shaqyrymdy baghyndyrghan. Endi 40 shaqyrym qúbyr tar­tylghan song Taldyqorghan qala­sy tabighy gazgha qol jetkizedi. 

Jetisu júrtshylyghy ýshin ót­ken jyl jemisti boldy. Tek túr­mys pen әleumettik salada ghana ondy ózgerister oryn alyp qoy­may, mәdeny jәne ruhany baghytta úiymdastyrylghan sharalar da shash-etekten. Qazaqtyng ýshinshi gharyshkeri Aydyn Ayymbetov aspan әleminen abyroyly oralyp, Jetisudyng danqyn kóterip ketti. Jerlesimizge ózi týlep úshqan Taldyqorghannyng Qúrmetti aza­maty ataghy berilip, alty Alash alaqanynda әlpeshtedi. Qazaq han­dyghynyng mereyli jylyna oray oblys әkimdigi men jastar sayasaty mәseleleri basqarmasy birlesip Orbúlaq shayqasynan teatr­lan­dyrylghan kórinisti kórermen naza­ryna úsyndy. Atalghan tarihy soghystyng kórinisi әdettegi sahna tórimen yaky tórt qabyrghamen shektelmey keng dalanyng tósinde tu tikti. Shara myndaghan jastyng jýregine otanshyldyq ruhty alau­latyp, milliondaghan qazaqtyng kókeyine múqalmaytyn jiger da­ryt­ty. Kópshilik tamashalaghan bey­nematerial jyr sýleyi Sýiin­baydyng eki ghasyrlyq, aqiyq aqyn Múqaghalidyng 85 jyldyq merey­toylarymen týiindeldi.

Ónege 

Almaty oblysy – Elbasynyng halyqqa arnaghan kezekti «Qazaq­stan jana jahandyq naqty ah­ualda: ósim, reformalar, damu» atty Joldauynda aty atalyp, abyroyy aspandaghan ónir. Mem­leket basshysy oblys әkimining investisiya, memlekettik hәm je­kemenshik әriptestik tóniregindegi tyng jobalaryna rizashylyq bil­dirip, respublikanyng ózge ónir­lerine ónege etti. Joldauda El­basy: «Industriyalyq damugha ar­nal­ghan baghdarlamalardyng shy­ghynyn qayta qaraghan jón. Mem­lekettik shyghyn men subsidiyanyng mólsherin qayta tekseru kerek. Qazir qatarynan birneshe sala memleketting esebinen kýn kórip otyr. Budjet shyghynyn azaytu ýshin memlekettik-jekemenshik әriptestik tetikterin belsendi әri tiyimdi paydalana bastau qajet. Memlekettik-jekemenshik әrip­testik degenning ne ekenin de jaq­sylap týsindirgen abzal әli de. Juyrda men Almaty oblysynyng әkimimen әngimelesip, Almaty qalasyna bardym. Sonda mem­lekettik-jekemenshik әriptestikting nәtiyjesi qanday bolatynyn kór­dim. Memleket kәsipkerge jer beredi, jaryghyn, ystyq-suyq suyn tartyp beredi, bylaysha ait­qanda, bastapqy jaghdayyn jasay­dy. Búl – memleketting qatysuy. Al kәsipker sol jerdegi nysannyng qúrylysyn moynyna alady. Osy­laysha, birneshe balabaqsha, basqa da әleumettik nysandar salynghan. Almaty oblysynyng әkimi Aman­dyq Batalov osy memlekettik-jekemenshik әriptestikti keng kó­lem­de ainalymgha engizgen. Múny ainalymgha engizu әkim ýshin qyr­uar júmys. Júmys istemey, jata berse, memleketten aqsha súrap, kenseden kensege jýgirse, týk payda bolmaydy. Kim júmys is­tese, sol nәtiyje kórsetedi. Son­dyqtan, júmys istegen әkim óz aimaghyna әbden bayyp ketken, sol ónirden shyqqan azamattardy da tartady, basqa da sharalardy qolgha alady», – dedi. Sonday-aq, sóz arasynda Elbasy qant qyzylshasy men jýgeri ósiruding qayta jandanghany, aport ósiruding qolgha alynghany, egistik alqap­tarynyng gýldengeni – bәri mem­leket pen jekemenshik әriptestikting esebinen jýzege asqanyn jetkizdi. 

Respublika boyynsha agrarlyq salada jetekshi oryngha ie Jetisu jerining jarqyn isterin oblys әkimi jeke-jeke taldap kórsetti. Kirispe sózinde ónir basshysy osy uaqytqa deyin oblysta ótken esepti kezde­sulerding jalpy sanyn atap, túr­ghyndardan týsken әleumettik ma­nyzy bar úsynystargha layyqty jauaptar berilgenin jetkizdi. Naq­tyraq aitsaq, әleumettik baghyttaghy 342 úsynystyng eng kóbi jol jóndeu, kógaldandyru mәseleleri boyynsha qoyylghan. Sóz arasynda oblys әkimi esepti kezdesulerde aitylghan syny pikirler men úsynystardyng arnayy jinaqtalyp, oryndaluy qatang baqylaugha alynatynyn ai­typ ótti. 

– Biyl elimiz ýshin erekshe jyl. Onyng basty oqighasy – Tәuel­sizdigimizding 25 jyldyghy. Elimizde jәne ónirimizde bolyp jatqan ong ózgerister sol Tәuelsizdikting arqa­sy, – dedi Amandyq Ghabbasúly. – Al Qazaqstannyng órkendeui men әlemdik dengeydegi joghary baghasy Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng kóregen sayasaty men zor enbegining nәtiyjesi. Býgingi әlemdik daghdarys kezeninde oghan qarsy túra alatynday jәne eli­mizding odan әri damuy ýshin au­qymdy júmystar atqaryldy. Osy jospardy Elbasy ózining «Núrly Jol» baghdarlamasynda, bes ins­tituttyq reformany jýzege asy­rugha arnalghan 100 naqty qadam – Últ josparynda, «Qazaqstan jana jahandyq naqty ahualda: ósim, reformalar, damu» atty Jol­dauyn­da úsynyp otyr. Búl rette sizder men bizding ortaq mindetimiz – jetken jetistigimizdi saqtap, art­tyru, elimizding túraqty damuyna ýles qosu. 

Osydan tura bir jyl búryn oblys әkimining atyna onshaqty úsynys kelip týsken edi. Býginde olar tolyqtay iske asyryldy. Túrghyndardyng ótinishi týgel oryn­daldy. Atap aitqanda, Alakól audanyna qarasty Aqshy auylynda dәrigerlik ambulatoriya boy kóterdi. Sonymen birge Alakól demalys aimaghyna baratyn joldar jón­delip jatyr. Eng bastysy, Almaty qalasynan aghylatyn nópir halyqqa jaz boyy emin-erkin qatynau ýshin arnayy poyyz iske qosyldy. Tayauda әue qatynasy qolgha alynyp, Al­maty – Ýsharal baghytynda úshaq kókke kóteriledi. Kól jaghasynda besjúldyzdy eki qonaqýiding ir­getasy qalanady. 

Investisiyanyng iygiligi 

Oblys әkimi bayandamasynda naqty nәtiyjeler men sapaly ónim qorytyndylaryn jipke tizdi. Is pen nәtiyjeni bir arnada toghys­tyryp, el kókeyinde jatqan saual­dardy dóp basty. Ákim keleshekte qolgha alynatyn búlynghyr jo­balardy emes, naqty atqarylyp jatqan auqymdy júmystardy, óndiristi ólkege tógilgen manday terding óteuin, sonday-aq, bilim, qúrylys, investisiya, ónerkәsip kesheni boyynsha jasalghan jarqyn isterdi bayandady. 

Jyl jarym búryn ghana Elbasy oblysqa 16 tyng tapsyrma jýktep ketti. Amandyq Batalov atalghan tapsyrmalardy san emes, sapa kórsetkishimen oryndau ýshin aldymen ekonomikalyq әleuetke, ónirdegi kәsipkerlikke kóp kónil bóldi. Búdan bólek, auyl­shar­ua­shy­lyq ónimderin dayyndau mým­kin­digine den qoydy. Ásirese, mem­lekettik industriyaldy-inno­va­siyalyq damu baghdarlamasyn iske asyru boyynsha qyruar júmys oryndaldy. Aynaldyrghan bir jyl­dyng kóleminde oblysta 54 jana ónerkәsip esigin aiqara ashyp, 17 óndiriske keneytu júmystary jýr­gizildi. Ónerkәsiptegi tyng serpi­listing nәtiyjesinde 1975 júmys orny ashyldy. Oblys basshysy atalghan iygi isterding qatarynda aluminiy profiliderin shygha­ra­tyn Ile audanyndaghy nemis zauy­tyn, týrik investorlary ashqan farmasevtikalyq óndiris oshaq­taryn atady. Sonymen birge biyl Taldyqorghan óndiristik aimaghynda soya óndeytin zauyttyng irgetasy qa­lanyp, 120 gektar aumaq qol­da­nys­qa beriledi. Al Talghar auda­nynda «Qayrat», Jambylda «Qa­zybek bek» óndiristik aimaqtary qú­ry­lyp, keleshekte iske qo­sy­lady. 

Býkil әlemning nazaryn ózine audaryp otyrghan «Qorghas» qúrghaq porty basqa emes, dәl osy bizding oblysta oryn tepken. Múndaghy arnayy ekonomikalyq aimaqta infraqúrylym jasaqtalyp, jana baghyttaghy zamanauy qala saly­nady. Búl Qazaqstannyng eng biyik ekonomkalyq ósu nýktesi tәrizdes. Óitkeni, shekara shebinde elimizding óndirisine ong ózgeris әkeletin 100-den astam ýlken joba jýzege asady. Nәtiyjesinde, 34 myng adamgha deyin júmys orny qúrylady. Bir ghana energetika salasynda Qytay eli men Qazaqstan 3 jobany birlese atqarmaqshy. Al Iran, Italiya investorlarymen auyl­sharua­shy­lyq ónimderin, shyny qútylardy, qúrylys materialdaryn óndiruge baghyttalghan 6 kelisimshart ja­saldy. Úzyn sany iri, orta jәne shaghyn kәsiporyndarmen 7085 me­morandumgha qol qoyyldy. 

Mal sharuashylyghynda et eks­por­tyn damytu ýlken mәnge iye. Oblys basshysy osy uaqytqa deyin Jetisu topyraghyna 9 mynnan astam asyl túqymdy iri qara әkelingenin, onyng 720-sy jyl ishinde ghana bor­daqylana bastaghanyn aitty. «Sybagha» baghdarlamasy ayasynda 6 myng basqa 97 sharua qojalyghy iyelik etip otyrghanyn jetkizdi. Ákimning aituynsha, oblystaghy asyl túqymdy iri qaralardyng sany 6,6 myng basqa kóbeygen. Oblystaghy jetekshi salalardyng jetistigin jipke tizgen Amandyq Ghabbasúly esepti bayandamasynyng kelesi bó­ligin qúrylys pen kәsipkerlikke arnady. 

Turizmnin altyn tóri

Almaty oblysynda kórikti eldi mekender kóp. Kóz tartarlyq gha­jayyp ghimarattar qúrylys sapa­symen tyghyz baylanysty. Jyl on eki aida jas otbasylargha arnalghan 128 pәterli eki jaldamaly ýy be­rilgen. Kezekte túrghandardyng 175-si 41 ýige kóship kirgen. Al nesiye­lik tórt, kommunaldyq 34 ýige 600-ge juyq otbasy qonystanghan. 2015 jyly shaghyn jәne orta kәsip­kerlikting sany 157 800-di qúrady. Dәl osy shaghyn kәsipkerlikte ob­lystan 355 myng 800 adam jýr. Bir jyl ishinde olardan budjetke 29,9 milliard tenge salyq týsti. Bú­lardyng basym kópshiligi mem­le­kettik baghdarlamardy tiyimdi pay­dalanyp otyrghandar. 

Jetisu – jer jannaty hәm turizmning altyn tóri. Oblys әkimi tu­rizm salasynda 563 nysan jú­mys isteytinin jetkizdi. Bolashaqta Balqash jәne Alakólding jagha­lau­larynda sauyqtyru keshenderi salynady. Múnyng jarqyn bas­tamasy retinde Alakóldegi Aqshy auylyna 93 shaqyrym aumaqqa elektr jelisi tartyldy. Turisterdi demalys oryndaryna jayly jet­kizu ýshin jazghy mezgilde «Almaty – Jetigen – Aqshy – Dostyq» baghy­tynda temirjol iske qosyldy. Sonymen birge, Balqash kóline deyingi jalpy úzyndyghy 141 sha­qyrym avtojol qayta jóndeledi. Elden sýiinshi súraytyn jaqsy janalyqtyng biri – Almaty, Astana, Taldyqorghan aralaryn әuemen jalghaytyn úshaqtar qatary to­lyqty. Jana baghytty ashqan «Qazaq Air» әue kompaniyasy ob­lystaghy turizmdi damytugha ong yqpal etetini sózsiz.

Europa men Aziya aralyghyn jalghaytyn ataqty alty jolaqty avtodәliz Almaty oblysyn qaq jaryp ótedi. «Batys Europa – Batys Qytay» avtojolynyng 500 shaqyrymgha juyghy Jetisu ól­kesin­de. Keleshekte jol boyynan qyzmet kórsetuding eng iri jeti nysany iske qosylady. Zamanauy tau-shanghy sportyn, qonaqýy keshenderin, demalys oryndaryn órkendetuge 12 investisiyalyq joba әzirlenip qoydy. 2015 jyly 6 milliard tenge investisiyagha jylyna 91 myng adam kelip-ketetin kólemmen 26 turizm nysany qoldanysqa berildi.

Investisiya demekshi, oblysta búl saladaghy naqty kólem biyl 490,2 milliard tengeni qúrady. Búl kórsetkishti respublikagha shaqqanda ýles salmaghy 7 payyzdy kórsetedi. Atap keterligi, ob­lys­taghy qarajattyng 73 payyzy bud­jetten tys, investisiya negizinde iygerildi. Sonau 2011 jylmen sa­lystyryp kórsek, kapital 31,5 payyzgha deyin artqan. Búl baghytta oblystyng irgeles jatqan Qytay elimen jasasqan kelisimsharttary mol. Onyng ishinde atap ketsek, Shelek dәlizinde jel elektr stan­sysynyng qúrylysy, ydys әinegin óndiretin zauyttyng júmysy kórshi elding qarajatyna túrghyzylady.

Elbasy osy aida ótken QR Ýkimetining keneytilgen oty­ry­synda: «Mening tapsyr­ma­la­rym­nyng bәrining týpki maqsaty – qara­payym adamnyng mún-múqtajy, onyng әl-auqaty men túrmysynyng túraqtylyghy», – dep atap ótti. Soghan oray Amandyq Ghabbasúly әleumettik salanyng shyghystary da qysqartylmaytynyn aitty. Ne­gizinen búl salagha oblys bud­jetining 66,4 payyzy júmsaldy, al biyl 218 milliard tenge ba­ghyttalady.

Oblystaghy 19 mektep, onyng ishinde beseui apatty mektepterding jәne 10-y ýsh auysymdy mek­tepting ornyna salyndy, 45 bilim nysany qayta jóndeldi. Elba­synyng 2017 jyldyng sonyna deyin apatty jәne ýshauysymdy mek­tepterdi tolyqtay joy jónindegi tapsyrmasyna sәikes 15 mektepting qúrylysyna qosymsha qarajat qarastyrylyp otyr.

Oblys mektepterinde 35 myng 700 múghalim bilim beredi, ótken jyly 1281 jas maman keldi. Olar­dyng 363-i «Diplommen auylgha» baghdarlamasy boyynsha júmys istep jatyr. Al «Balapan» baghdar­lamasy shenberinde 99 balabaqsha paydalanugha berildi, onyng 88-i jekemenshik, budjet qarajaty esebinen 5 balabaqsha salyndy. Altauy kýrdeli jóndeuden ótti, mektepter janynan 13 shaghyn orta­lyq ashyldy. Memlekettik-jeke­menshik әriptestik dúrys jolgha qoyylghandyqtan iri jekemenshik bala­baqshalar ashyldy. Atap ait­qanda, Ile audanynyng Ótegen batyr ken­tinde 500 oryndy «Súnqar», Bo­ral­daydaghy 320 oryndy «Rod­niy­chok», Alakól audany Ýsharal qa­la­syn­daghy jәne Enbekshiqazaq au­da­ny Bәiterek auylyndaghy 100 oryn­­dy balabaqshalar. Osy atqa­ryl­ghan júmystardyng nәtiyjesinde 3–6 jas ara­lyghyndaghy balalardy baq­sha­men qamtu dengeyi 77 payyzgha jet­ti.

Biylghy jyldan bastap jeke sektordyng qatysuymen kórse­ti­le­tin dәrigerlik kepildi kómek kó­le­min arttyrugha baghyttalghan den­sau­lyq salasyn damytudyng jana «Den­saulyq» baghdarlamasy iske asyryla bastaydy. Ótken jyly Kóksu audany Balpyq by auylynda tәuligine 250 adamdy qabyldaytyn emhana, 6 dәrigerlik ambulatoriya jәne felidsherlik-akusherlik punkt salynyp, 14 ny­sangha kýrdeli jón­deu jýrgizildi. Esepti kezende 156 birlik mediy­sinalyq qúrylghylar men 38 dana sanitarlyq avtokólik alyndy. Atqarylghan sharalardyng nәtiy­jesinde túrghyndardyng orta ómir sýru dengeyi 72 jasqa jetti.

Jetisudyng ruhy men tili, dili men tarihy sanalatyn mәdeniyet baghyty boyynsha 7 mekeme kýrdeli jóndelip, jana 3 auyldyq klub pen kitaphana ashyldy. Osy aralyqta 42 myng әrtýrli is-shara ótkizildi. Búlardyng qatarynda Sýiinbay Aronúlynyng 200 jyldyghyna ar­nalgh­an sharalardy, «Auylym – altyn besigim» forumyn atap ai­tugha bolady.

Úly Otan soghysynyng 70 jyl­dyghyna oray 26 eskertkish jón­delip, qalpyna keltirildi. Sport­tyng damuyna demeushiler ózderining zor ýlesin qosuda. Mәselen, eli­miz­ge belgili kәsipker, Olimpiada chem­piony Jaqsylyq Ýshkempirov Jam­­byl audany Mynbaev auy­lyn­da sport keshenin ashty. Býgingi ký­ni deneshynyqtyru jәne sport­pen ai­nalysushylar sany 506,5 myng adamgha jetti. Oblys hal­qynyn, әsi­rese jastardyng sala­uatty ómir sal­tymen ainalysuy ýshin jeke kә­sip­kerlerdi tartyp, sport ny­san­daryn salu qajettigin әkim basa ait­ty.

Tәuelsizdikke taghzym

Júmystaghy basty baghyttardyng biri – halyqtyng az qamtylghan top­taryna kómek jәne qoldau kórsetu. Ártýrli әleumettik kómek 183 myn­nan asa adamgha kórsetildi. Jyl sayyn auyldyq jerde túratyn bilim, densaulyq saqtau, әleumettik, mәdeniyet jәne sport salasynyng 42 mynnan asa qyzmetkerlerining otyn satyp aluyna kómek kórsetiledi. Elimizding joghary oqu oryndarynda az qamtylghan otbasylar men ata-anasyz ósken 367 student oblys әkimining grantymen bilim aluda. Oblys ortalyghynda 36 myng 300 oqushy men student qoghamdyq kó­likte tegin jýredi.

Jyl basynan jergilikti atqa­rushy organ men qauymdastyqqa esep beretin «Jergilikti polisiya qyzmeti turaly» Zang qabyldanyp, basshylary bekitildi. Oblystyq jergilikti polisiya qyzmetin or­nalastyru ýshin әuejay auma­ghyn­daghy ghimarat satyp alynyp, jan­ghyrtylatyn bolady. Qapshaghay qala­synda Jedel basqaru orta­lyghy salynyp, paydalanugha beril­di. Taldyqorghan qalasynda «Diy­namo» sport kesheni iske qosyldy. Uchaskelik polisiya inspek­tor­laryna qyzmettik túrghyn ýimen birge salynghan ýsh tirek punktteri berildi. Búl baghyttaghy júmys jalghasatyn bolady.

Oblys ortalyghy túrghyn­dary­nyng qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda biyl 200 beyne­ba­qylau kamerasy ornatylyp, Je­del basqaru ortalyghyna qo­sy­latyn bolady. Jalpy osynday 800 kamera ornatu kózdelgen. Shalghay jatqan audandargha erekshe kónil bólinude. Ótken jyly Rayym­bek audanynyng damu jos­pary qabyldandy, budjetten 1,8 mlrd. tenge qarjy bólindi, onyng ishinde Narynqol ónirin damytugha 689 mln. tenge qarastyryldy. Eki jylda joldardy jóndeuge 1 mlrd. tenge baghyttaldy, әleu­met­tik salanyng tórt obektisi, onyng ishinde Berdibek Soqpaqbaev atyn­daghy mektep kýrdeli jóndeuden ótedi.

Narynqol auylynda jalgha beriletin 20 ýidin, futbol ala­ny­n­yng jәne Saryjaz, Qaqpaq, Qos­tóbe auyldarynda dәrigerlik am­bu­latoriyalar qúrylysynyng qú­jat­tamalary dayyndaluda. Ýsti­mizdegi jyly jalpy 1,6 mlrd. tenge, onyng ishinde Narynqol ónirin damytugha 644,5 mln. tenge qarjy qarastyrylghan. Sonday-aq, Taldyqorghan qalasynyng kelbetin jaqsartu jóninde damytu jos­pary qabyldanyp, soghan sәikes keng auqymdy júmystar jýr­gi­zi­lude. Atap óterligi, biyl 21 myng 177 júmys orny ashylyp, jú­myssyzdyq dengeyi 4,8 payyzgha deyin tómendeydi.

– Elbasymyz Núrsúltan Ábish­úly: «Eling ýshin jan ayamay qyz­met ete bilsen, eling de seni ala­qangha salyp ayalay biledi» degen edi. Osy orayda elimizge sapaly qyzmet etuge qoyylatyn talap ta óte joghary. Biz apparat júmysyn jetildirude aldygha qoyghan maq­satqa jetu ýshin bilikti kadrlardy tartugha erekshe kónil bólemiz. 2016 jylghy 1 qantargha oblystaghy mem­lekettik qyzmetshilerding sany 3895, onyng 1785-i, yaghny 45,8 payy­zy әiel azamattar. Almaty ob­lysy әkimi apparaty men oblys әkimi saytyna 5247 ótinish týsti. Oblys basshylyghy 578 adamdy jeke mәse­leleri boyynsha qabyl­dady, – dedi oblys әkimi sóz son­yn­da.

Biyl – tәu eter tәuelsizd­i­gi­miz­ge 25 jyl. Kenestik biylikting qa­byrghasyn sókken Jeltoqsan oqiy­ghasyna 30 jyl tolady. Álemdi au­zyna qaratqan suyrypsalma aqyn Jambyldyng 170 jyldyq me­reytoyy bastaldy. Sonymen bir­ge otarshyl biylikke qarsy bas kó­tergen Qarqara kóterilisine gha­syr tolyp otyr. Amandyq Ghab­bas­úly atauly sharalardy bir-birlep atap, túrghyndar aldyndaghy esebin Elbasynyn: «Dýniyede tәu­el­siz qazaq eli bar. Eng bastysy – bý­gin­nen núrly, býginnen kemel ke­le­shegi bar. Sol kýnge berik senim bar!», – degen sózimen qory­tyn­dy­la­dy.

Esepti kezdesuden keyin túr­ghyndar tarapynan oblys әkimine jazbasha jәne auyzsha saualdar qoyyldy. El kókeyindegi úsynys-tilekter men súraqtar kóbine ýsh auysymdy mektep, balabaqsha, neyrohirurgiya ortalyghyn ashu, baspana, apatty ýiler, aqyndar mereytoyyn eleusiz qaldyrmau, Almaty manynda temirjoldargha baylanysty tuyndaytyn kólik keptelisteri tónireginde órbidi. Oblys basshysy halyqtyng úsy­nys­taryn eleusiz qaldyrmay, jan-jaqty jauap berdi. Jiyngha qatysqandar oblys әkimining esebin qanaghattanarlyq dep tapty.

JYR ALYBYNYNG MEREYI

Arystanbek MÚHAMEDIYÚLY, QR Mәdeniyet jәne sport ministri:

– Jetisu – aqyndar men batyrlardyng mekeni. Biyl HH ghasyrdyng Gomeri atanghan Jambyldyng 170 jyl­dy­ghyn keninen atap ótemiz. Ár qazaq azamaty jýz ja­saghan Jambylgha qaryzdar. Ol qazaq әde­biyetin ta­ghy­lym­dy dastandarmen damytyp, poeziyamyzgha ólsheusiz ýles qosty. Sonday asyldary bar el eshqashan ensesin tý­sirmeydi.

Oblys әkimi Amandyq Batalov ainaldyrghan bir jyl­dyng ishinde biyik asulardy baghyndyrdy. Ár kezdesude El­basy Almaty oblysyn erekshe aityp otyrady. Múnyng bәri oblys basshysynyng isten nәtiyje kórsete biletin biliktiligining arqasy dep bilemin. Hakim Abay adamdy aqyl men enbek qana eki jaqtap jeteleytinin aityp ketti emes pe? Jetisu jerinde últqa janashyrlyq tanytyp jýrgen, úrpaq qamy ýshin baryn ayamaytyn tekti azamattar kóp. Solardyng qatarynda Bauyrjan Ospanovty atar edim. Sosyn I. Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiyteti joghary bilim berude aldynghy oryndarda túr. Jetisu – әn men jyrdyng besigi. Kezinde Áset Beyseuov qúrghan «Qúlansaz» ansamblining ózi nege túrady? Oblysty órkendetip otyrghan, enbek pen aqyldy serigi etken perzentter aman bolsyn.

JETISUDYNG JETISTIGI BASYM

Jaysan AHMETOV, QR Preziydenti Ákimshiligining memlekettik inspektory:

– Almaty oblysy – respublikadaghy eng irgeli ónirding biri әri tauy da, jazyghy da, ózeni de, kóli de bar agrarly aimaq. Múnda ómir sýru óte qolayly. Janadan júmys oryndary ashylyp, óndiris oshaq­tary jyldan-jylgha jandanyp keledi. Jetisudy tekten-tekke jer jan­naty dep atamasa kerek-ti. Sol sebepten de shyghar, qazirgi tanda halyqtyng sany kýn sanap ósip jatyr.

Men Almaty oblysynda túratyn 2 million halyq­tyng kirshiksiz kóniline, tau búlaghynday taza peyiline, appaq niyetine riza bolamyn. Ári oblys Almatyday alyp shaharmen shektesip jatyr. Túrghyndardyng basym bóligi sol Almaty manyna shoghyrlanghan. Áriyne, Almaty manynda baspana, túrghyn ýi, jer uchaskeleri boyynsha dauly mәseleler joq emes. Alayda onyng bәri óz ornymen sheshimin tabady. Qazaqta: «Ákim bol, halqyna jaqyn bol», – degen danalyq saqtalghan. Týsine bilgen adam búl mәtelding astary tym terende jatqanyn biledi. Ákim әrqashan elding iygiligi ýshin júmys isteydi. Sizderding ónirde songhy jyl jarym ishinde ong ózgeris óte kóp. Aqsaqalyn ardaqtap, aghagha qúrmet, inige izet kórsetip jýrgen ónegeli oblystyng biri retinde osy Jetisudy atar edim.

Jiyn barysynda: ÚSYNYS PEN TILEK

Áskerbek Abaev, Jambyl audandyq agroónerkәsip kesheni qyz­met­kerleri kәsipodaghy komiytetining tóraghasy, Almaty oblysynyng Qúr­metti azamaty:

– Halqymyzda «Yntymaq – búzylmaytyn qorghan, birigip ekken aghash – or­man» degen jaqsy sóz bar. Yntymaqty tirek etken ónir júrtshylyghynyng oblys әkimining bastamasymen qol jetken tabystaryna әrdayym marqayyp otyramyz. Oblysymyzdyng jýieli damuy men Jambyl audany halqynyng eseli enbegining arqasynda qazir óris malgha, alqap astyqqa toldy. Qanday isti qolgha alamyn dese de memleket tarapynan barlyq jaghday jasalyp, qoldau kórsetilude. Osy berekeli isting iygiligin halyq kórip otyr. Mәselen, audanymyzda Mynbaev sharua qojalyghy ótken jyly 120 tonna et ótkizgen bolsa, janadan qúrylghan «Imperiya Fud» seriktestigi 3 myng basqa arnalghan mal bordaqylau alanyn iske qosty. Isker azamattar aldaghy uaqytta et óndirisining kólemin 1289 tonnagha jetkizemiz dep josparlap otyr.

«Tabys» sharua qojalyghy janadan sýt-tauarly fermasyn saldy. Osy ai­dyng ayaghynda Gollandiyadan 600 bas iri qara maldyng túqymyn alyp keledi. Sonday-aq audanymyzda iri et jәne sýt ónimderin óndeu sehtaryn salu qolgha alynuda. Búl óndiriste jergilikti túrghyndar enbek etetin bolady.

Biyl jyr alyby Jambyl Jabaevtyng 170 jyldyghy. Oblys әkimining tikeley qoldauymen Jambyl auylyndaghy orta mektep pen óner mektebin kýrdeli jóndeuge qomaqty qarjy bólindi. Auyldyng 6 kóshesi kýrdeli jóndeuden ótti, týngi jaryq shamdary ornatylyp, basqa da iygi sharalar atqaryluda. Ótken jyly Sýiinbay babamyzdyng 200 jyldyq mereyli toyy auqymdy kólemde atalyp ótildi. Búl – ótkennen ónege aludyn, babalar sózin baghalay biluding jarqyn ýlgisi.

Býgingi jiynda audan enbekkerlerining atynan oblys basshysy Amandyq Batalovqa zor rizashylyghymyzdy bildirip, alghys aitamyz. 2015 jylghy atqarghan qyzmetine qanaghattanarlyq degen bagha beremiz.

Mariya Sagurova, «AQUMARINE resort» JShS-ning diyrektory:

– Oblys әkimining bayandamasyn tynday otyryp, oblysymyzdyng әleumettik-ekonomikalyq túrghyda tabysty damyp kele jatqanyna taghy bir mәrte kóz jetkizdik. 2007 jyldan beri Alakól aimaghyna investisiya tartu baghytynda enbek etip kelemin. Búl – óte tanghajayyp ólke. Ónirding turizmdi damytugha ýlken mýmkindigi bar. Osy orayda songhy jyldary oblys әkimdigi tarapynan aitarlyqtay ister atqarylyp, naqty qoldau kórsetilip jatqandyghyna óz kózimizben kuә boludamyz. Investorlardyng júmys isteuine barynsha qolayly mýmkindikter jasalghan. Elektr jelisi tartylyp, avtojol jobasy jýzege asyryluda. Auyldyq ambulatoriya ashylmaq. «Almaty –Jetigen – Dostyq» baghytynda poyyz jýrgizile bastady. Osynday qoldaudyng arqasynda bizding kompaniyamyz biyl qonaqýy salu júmysyn ayaqtamaq. Demalys ailaghynda pansionat pen qonaqýy qatary kóbeyip keledi. Ótken jyldyng ózinde ghana on jana nysan iske qosyldy. Býgingi kýnning ózinde Alakólding janynda jýz shaqty turistik nysan bar. Búrnaghy jylmen salystyrghanda kelushilerding qatary 28 payyzgha artty. Investorlar atynan jergilikti atqarushy organgha kórsetken qoldaulary ýshin ýlken alghys aitqym keledi. Al biz óz tarapymyzdan qolymyzdan kelgenshe ónirdi órkendetuge óz ýlesimizdi qosa bermekpiz.

Aydyn Imanbekov, «Akbeli y K» jauapkershiligi shekteuli serik­tes­tigining atqarushy diyrektory:

– Ótken jyl qorytyndysynan oblysymyzdyng әleumettik ekonomikalyq damu barysynda auylsharuashylyghy, ónerkәsip, densaulyq saqtau, taghy basqa salalarda qol jetkizgen ýlken jetistikterin kórip otyrmyz. Oblysymyzda farmasevtika salasy da damu ýstinde. Býginning ózinde 6 farmasevtikalyq kәsiporyn iske qosyldy. Onyng ishinde «Akbeli y K» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi de bar. Búl zauytymyzdyng salynuyna 500 mln. tengege juyq investisiya bólindi.

Býgingi tanda «Biznesting jol kartasy – 2020» baghdarlamasy shen­berinde oblystyq atqarushy organnyng qoldauymen zauytqa infraqúrylym tar­tyldy. Atap aitsaq, elektr jýiesi, qosalqy elektr stansiyasy iske qosylyp, gazben qamtamasyz etilu jayy sheshildi. Memleketten 40 mln. tenge qarjy bólindi. Sonyng arqasynda óndiristi keneytuge mýmkindik tuyp, 65 júrmys orny ashyldy. Osy orayda oblysymyzda júmys istep otyrghan barsha farmasevtika salasyndaghy kәsipkerler atynan sapaly naryqqa say otandyq ónim shygharugha barynsha mýmkindik tudyryp otyrghan oblys әkimine alghysymyzdy jetkizemiz.

Qazirgi qiyn-qystau ekonomikalyq daghdarys kezinde ashylghan júmys oryndaryn saqtap qana qoymay, óndiris qarqynyn ósiru esebinen odan ary úlghaytu kózdelip otyr. Kәsiporyn keleshekte de ózining aldyna qoyyp otyrghan biznestegi әleumettik jauapkershilikti arttyru júmysyn ary qaray jalghastyra bermek.

Sәduaqas Batqalúly, Sarqan audanynyng Qúrmetti azamaty:

– Elbasynyng tapsyrmasy, oblys әkimining tikeley basshylyghymen kezinde Sarqannyng danqyn asyrghan qyzylsha daqylyn ósiru qayta qolgha alyndy. Qyzylsha egistigining kólemi úlghaydy. Ónim sapasy artty. Elge júmys tabyldy. Múndaghy sharua qojalyqtary ónimdi eselep, Kóksu qant zauytyna tәtti týbir jetkizdi. Búl –sarqandyqtardyng jaqsy bastamagha qosqan ýlesi.

Oblys basshysy audangha júmys saparmen kelgen sayyn halyqqa ýlken ýmit, senim úyalatady. Lepsi ónirin úmyt qaldyrmay, Balqash kólining jaghalauyn janghyrtugha iri qadam jasalyp jatqanynan júrtshylyq habardar. Qanshama jyl qarausyz qalghan Cherkassk múrajayyn kýrdeli jóndeuden ótkizuge, oghan bastap aparatyn joldy da jaqsartugha qozghau salynghany biz ýshin quanysh.

Keyingi jyldary audanymyzdyng agrarlyq salasynyng boyyna qan jýgirdi. Qanshama joba jýzege asty. Suarmaly eginshilik joghary qarqynmen damu ýstinde. Solay desek te, egistik kólemin úlghaytu ýshin su tapshylyghy býgingi kýn­de ózekti mәsele bolyp túr. Ony sheshu joly – tamshylatyp suaru teh­nologiyasyn damytu. Biyl búl tehnologiyany Baqaly auylynyng «Qamqor» shar­ua qojalyghy 50 gektar jerge qyzylsha daqylyn seuip, jýzege asyrmaqshy. Ob­lys basshysynan qojalyqqa qúral-jabdyq alugha 16 mln. tenge qarajat bóluge yqpal etuin súraymyz.

Sonday-aq, biyl audanda 36 myng tonnalyq qyzylsha óndeytin zauytty iske qosu josparlanuda. Osyghan oray, audandyq ardagerler kenesi egistik jer alyp, qant qyzylshasyn sebuge bastama kóterse, Sarqan jastary da ortaq iske qúlshynys tanytuda. Biz oblys ardagerleri men jastaryna Ýndeu tastap, bizding bastamamyzdy oblys kóleminde qoldaugha shaqyramyz.

Birlik bar jerde – berekeli tirlik bar. Jer jannaty Jetisuymyzdyng gýldene týsuine ýnemi kónil bólip otyratyn Elbasymyzgha jәne oblys basshysyna býkil jetisulyqtardyng atynan shyn jýrekten alghysymdy bildiremin. Oblys basshysynyng enbegin eng joghary «bes» degen baghamen baghalaymyz.

Kýlәnda Batyrbekova, «Erkem-ay» jekemenshik balabaqshasy men «Dana» jekemenshik mektebining qúryltayshysy:

– 2009 jyldan beri bilim salasyna investisiya tartyp jýrgen kәsipkermin. Talghar audanynda 500 oryndy 2 balabaqsha, 350 oryndy mektep qúrylysyn salyp, 156 adamdy júmyspen qamtyp otyrmyn. Memleket qazynasyna jyl sayyn 30 mln.-gha juyq salym tólenude.

Búdan bólek, mektepting zamanauy jabdyqtalghan bazasynda auyl balalarynyng jappay sport pen qosymsha bilim aluyn qamtu ýshin týrli ýiirmeler ashugha óz ýlesimdi qossam deymin. Sonymen qatar Qapshaghay qalasynan 59 sotyq jer telimin satyp alyp, birinshi qabatynda 250 oryndy balabaqshasy bar túrghyn ýy keshenin saludy josparlap otyrmyn. Osy әleumettik nysan memlekettik-jekemenshik әriptestik negizinde qoldau tapsa degen úsynysym bar. Mektepke barar jolgha kópshilik demalatyn oryn jasap, kógaldandyryp, shamdar ornatyp, sport kesheni men velosiypedshilerge arnalghan jol salsam ba degen oiymdy jýzege asyrugha mýmkindik jasaysyzdar degen oidamyn.

Oblys әkimining jas úrpaq tәrbiyesine ýlken kónil bóletindigin, biyl oblysymyzda býldirshinderdi balabaqshamen qamtu dengeyi mejeli jospargha jetip otyrghandyghynan kóre alamyz. Oghan óz tarapymyzdan ýles qosyp jatqanymyzdy maqtanysh tútamyz.

 Erlik Qaliybek, B. Rimova atyndaghy oblystyq drama teatrynyng әrtisi:

– Ótken jyldyng qantar aiynda Amandyq Ghabbasúly mәdeniyet qyzmetkerlerining basyn qosyp, jetken jetistikterimiz ben kemshilikterimizdi saralaghan bolatyn. Búl basqosu mәdeniyet salasynyng qyzmetkerlerine ýlken serpilis berdi. Oblystaghy Mәdeniyet ýilerining meterialdyq-tehnikalyq bazasy janartylyp, muzykalyq apparaturalar satylyp alyndy. Teatr ghimaratyna 98 mln. tenge qarjy bólinip, kýrdeli jóndeuden ótkizildi. Mәdeniyet salasy qyzmetkerlerimen kezdesude teatrgha súralghan on shtat birligi eki aigha jetpey berilip, nәtiyjesinde qatarymyz jas mamandarmen tolyqty. Býginde sol әrtisterding ekeui jәne ózim baspanaly bolyp otyrmyn. Keshe ghana nәresteli bolghan men ýshin búl zor quanysh, ýlken baqyt. Múnyng óner adamdarynyng júmysqa degen yntasyn arttyryp qana qoymay, Elbasynyng syndarly sayasatyn qoldap, aldynghy qatarly 30 elding qataryna qosylu jolynda ayanbay enbek etuimizge ýndeytini sózsiz.

Ónir basshysy mәdeniyet salasyna asa kónil bólip, óner iyelerin barynsha qoldap keledi. Oblys ortalyghynda jana teatr salu bastamasy teatr әrtisterining ghana emes, barsha jetisulyqtyng quanyshy dep bilemiz. Sol ýshin Amandyq Ghabbasúlyna ýlken alghys aitamyz. Mәdeniyet qyzmetkerleri atynan ótken jyly atqarghan júmysyna qanaghattanarlyq dep bagha beremiz.

Saghy Asylhanov, «Jas Otan» jastar qanatynyng belsendi mý­she­si:

– Oblysymyzda jastargha ýlken qoldau kórsetilip kele jatqandyghy bizdi quantady. Áleumettik az qamtylghan otbasynyng jastary oblys әkimining granty esebinen elimizdegi eng bedeldi últtyq jәne memlekettik joghary oqu oryndarynda bilim aluda. Búl jastardyng ertengi kýnge degen senimin nyghaytady.

Oblysymyzdyng kýn sayyn kórkeyip kele jatqandyghyna qarqyndy jýrgizilip, qala ajaryn ashqan qúrylystar dәlel. Sonyng ishinde janadan boy kótergen Oqushylar sarayy, Jastargha qyzmet kórsetu ortalyghy men «Jastar» sayabaghyn maqtanyshpen aita alamyz. Qaratal ózenining jaghajayy da ghashyqtardyng mahabbat alleyasyna ainaldy. Aldaghy uaqytta jastardyng nekesi tendesi joq zәulim Saltanat sarayynda qiylatyny әrbirimizge quanysh syilaydy. Al jas otbasylary men jas mamandargha arnalyp kópqabatty zәulim ýilerding salynuy jastardy jarqyn bolashaqqa jeteleydi. Sonymen qatar studenttik qúrylys jasaqtarynyng jýzden astam sarbazy «Jastar» sayabaghynyng jandanuyna qyzmet etip, oblysymyzdyng kórkengine ýlesin qosuda. Al «Jasyl el» enbek jasaghynyng 3 myngha juyq jasy oblys aumaghynda tazalyq júmysyn jýrgizip, enbekpen qamtyluda.

Ótken jyly oblys әkimi ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan balalargha pәter kiltterin syilaghanda olarmen birge qonys toyyn toylaghanday bolyp, shyn jýrekten quandyq. Búl jasalghan júmystardy Jetisu jastary óte jaqsy dep baghalaydy.

Quanysh TÚNGhATAR, Alma ESENBAEVA

Abai.kz