Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 6954 1 pikir 19 Aqpan, 2016 saghat 10:47

ÚLTYNDY SAQTAYMYN DESEN, QYZYNDY TÁRBIYELE

Almatyda Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng úiymdastyruymen Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetinde «Últyndy saqtaymyn desen, qyzyndy tәrbiyele» taqyrybynda dóngelek ýstel ótti. Basty pikir almasular jastargha islami, imany tәrbie beru, últtyq minez, últtyq sana sezim qalyptastyru tónireginde órbidi.

Dóngelek ýstel júmysyna Bekjan Túrys jetekshilik etip, spiyker retinde Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfti, Erjan qajy Malghajyúly, Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetining birinshi prorektory Bahodir Aliyev, Almaty qalasy boyynsha ókil imam Núrbek qajy Esmaghanbet, Almaly audany jәne «Tóle biy» meshitining bas imamy K. Myrzabay, Bauyrjan Momyshúlynyng kelini Zeynep Ahmetova, til janashyry Asyly Osmanova t.b. qatysty.

Kezdesude Diny basqarmanyng osy uaqytqa deyin atqarghan júmysy jәne jastar mәselesine baylanysty jýzege asyrylyp jatqan júmystar jóninde viydeorolik kórsetilip, Bas mýfty jastarmen pikir almasty. Pikir almasu barysynda jastar erkin oy bildirip, tolghandyryp jýrgen diny mәselelerge jauap aldy.  

Sonymen qatar, shara barysynda XIV-XIX ghasyrlardyng kóne diny qoljazbalary men qazaq ómirin beyneleytin suretter kórmege qoyyldy. 

 

Erjan qajy MALGhAJYÚLY,
Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy: 

MAQSATYMYZ – TARIHYMYZDAGhY BATYR, IBALY QYZDARYMYZDY JASTAR ARASYNDA NASIHATTAU.

Diny basqarma 2016 jyldy «Din jәne tarih taghylymy» dep jariyalady. Maqsatymyz – tarihymyzdaghy talay batyr qyzdarymyzdy, ibaly qyzdarymyzdy, últymyzdyng damuyna ýles qosqan analarymyzdy jastar arasynda nasihattau. Kýrdeli aqparattyq uaqytta tәrbie beru, imandylyq pen últtyq negizde jýieleudi qajet etedi. Sandyqtan, dәstýrli Islamy ilim men últtyq sipatymyzdy jastar boyyna sinire alsaq, onyng qoghamgha әkeler paydasy úshan teniz. Jastar mәselesin qozghaghanda qaytadan sol tәrbiyeni, imandylyqty, izgilik pen senimdi taghy sóz etemiz. Asyl qasiyetterdi ertengi el iyelerining boyyna qalyptastyru, qyz tәrbiyesin imandylyqpen baylanystyru arqyly ghana sheshiledi.

 

Zeynep AHMETOVA,
Bauyrjan Momyshúlynyng kelini: 

QYZ TÁRBIYELI BOLMAY – ÚLT TÁRBIYELI BOLMAYDY 

Tәrbiyening ózi imandylyq. Qyz tәrbiyeli bolmay – últ tәrbiyeli bolmaydy. Bala kezinde últtyq tәrbiyemen susyndaghan qyz bala boyjetkende de sol әdebin saqtaydy. Salt-dәstýrdi ýiretuding negizgi maqsaty - qyzgha ana boludy, shanyraqtyng qút-berekesi ekenin úghyndyru. Qyz balanyng myna ómirdegi mindet-paryzynyng jýgi auyr, әri ardaqty. Ol - adamzat úrpaghyn ómirge әkeletin bolashaq ana, ýy ústap, jar kýtetin adal jar, ata-ene syilaytyn qamqor kelin. Búl  - ómir zany. 

Aygýl ISMAQOVA,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor: 

QAZAQ QYZY ÚRPAQ TÁRBIYEShISI RETINDE DINNING RUHANY NEGIZDERIN TERENIREK ZERTTEP BILUI QAJET. 

Oyshyl Abay: «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen. Al, Abaydy әlemge tanytqan alash azamattarynyng bәri sauatyn medireseden ashqan. Sol arystarymyz bes uaqyt namazyn jasyrynyp jýrip oqyp, elge qyzmet etken edi. «Halyqqa qyzmet etu imannan» degen ústanymdy is jýzine asyrghan solar bolatyn. Qazirgi uaqytta jәy ghana músylman bolu jetkiliksiz. Sondyqtan, qazaq qyzdary bir otbasynyng anasy, úrpaqtyng tәrbiyeshisi retinde dinning ruhany negizderin terenirek zerttep bilui qajet. 

QMDB baspasóz qyzmeti

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450