Elimizdegi en, en, eng ýlken adamnan bir-eki auyz sóz:

- Qúlbolghan myrza, aldaghy kýnderde qazaq tilin damytu ýshin naqty qanday qadamdar jasamaqsyz?

- Osy sender qyzyqsyndar! Jalpy, qazaq halqyna men qatty tang qalamyn. Birde tilderindi búldaysyndar, birese ózderindi saudalaysyndar. Sonda qazaqtan basqa el toqaldan tudy ma? Tusa da tendik alatyn kezi jetti emes pe? Mәselen, dәl qazir memlekettik til – qazaq tili, resmy til orys tili dep bekitip qoydyq. Múny az kýnde sauda tili – úighyr, dónaybat tili – sheshen, qúrylys tili – týrik, mystyng tili – kәris dep nemese 365 kýndi eki kýn tatarsha, eki kýn nemisshe, eki kýn dýngenshe sóileytin etemin. Búl ortaq ýiimizdegi, aitpaqshy, osy sózdi de ózgertu kerek, búdan bylay jataqhanamyzdaghy tatulyq ýshin de, 130 últtyng namysy taptalmauy ýshin de óte oryndy bolmaq. Aytpaqshy, osy 130-gha shýiligip jýrgender de bar. “Qazaq qana últ, qalghany úlys”, “Reseydi ghana kópúltty memleket dep aitugha bolady” degen synarezu pikirler jii kezdesip jýr. Bizge últshyldyqty qoyatyn uaqyt jetti emes pe? Últshyl bolam degen Túrar ne boldy? Álihan men Maghjan qayda qaldy? Odan da jyly ýiinde, bala-shaghannyng ortasynda otyryp, ózing bas bolyp, mýmkindiginning barynda qalghan tilderdi ýirenip almaysyng ba? Bar-joghy 129-aq til ghoy...

- Talay jyldan beri joghary qyzmette jýrsiz. Osy uaqyt ishinde qinalyp jýrgen kóptegen adamdargha kómeginiz tiygen bolar?

- O, әriyne. Mәselen, jaqynda maghan bir evrey jigiti jolyqty. Aldyna kelip jaghdayyn aityp túrghan song jýreging tas bolmasa kómektesesing ghoy. Ózim qoldap, kóp bolyp qolghabysymyzdy tiygizip, dýniyejýzining eng aldynghy qatarly milliarderlerining qataryna qostyq ta jiberdik. Tәuba, әli kýnge sol jerde otyr. Elimizding maqtanyshy, aibyny, abyroyy. Basqalarda ghana emes, bizde de sol bir erekshe jaratylghan últtyng baryna naqty dәlel. Óz aghamyz ghoy, bir ózbekti de sol biyikke shyghardyq. Kimnen kem? Otyrsyn! Negizi, qazir bizde baylar óte kóp.

- Sonda bizding elde 130 últ bar degenge siz rasymen senesiz be?

- Sen ne, meni mazaqtap otyrsyng ba? Áueli, kerek deseng biz qazir jýz otyz emespiz. Jaqynda men Chukotiyada bolyp qayttym. Kәdimgi tiri chukchamen kózbe-kóz kezdestim. Janym-au, múzdaghany sonsha, itting terisin etik, itting terisin malaqay, itting terisin ton qylyp, bayqústarda jalpy itten basqa ne bar deysin, dirdek qaghyp zorgha jýr. Úzyn sózding qysqasy, әlgini otbasymen Kóktóbening tórine kóshirtip әkeldim. Shaghyn ghana ýsh qabatty ýy úsyndym, balalarynyng әrqaysysyna bir-ekiden tandaghan kólikterin bergizdim. Sosyn, taghy birde sheteldikter qualap jýrip qoyday qyrghan, búl kýnde qyzyl kitapqa engen ýndisterding bireuin qoymay jýrip Afrikanyng bir týkpirinen tapqyzyp aldym. Aqsham ketti degem joq, uaqytym shyghyn boldy dep taghy mindetsip jatqan joqpyn. Sol ýndiske qazaqtyng bir tanghajayyp aruyn alyp berdim de, Astananyng qaq ortasynan bes bólmeli ýy syiladym. Sondyqtan qazirding ózinde biz, shýkir dep aitayyq, jýz otyz beske jetip qaldyq. Aldaghy kýnderde, kózim tiri bolsa eldegi últ sanyn eki jýzge jetkizbek oiym bar. Sen de, sen siyaqtylar da qazaq, qazaq dep qaqsay bermey, osynday jankeshtilikterdi de bir uaqyt nasihattap túrsandarshy.

- Qalay degenmen de...

- Qoya túr, eng bastysyn aitpappyn ghoy, biz tәuelsizdik alghan on bes jylda elimizge kelip, kýieu bala bolyp ýirengen jәne ýlgergen qytay, shýrshit, aghylshyn, ýndi siyaqty tansyq últtardy da óz sanatymyzgha qosyp, aldaghy uaqytta aralarynan preziydenttik saylaugha ýmitkerler tabuymyz kerek. Áriyne, olardyng kóbi qazir qúrylysta, medisina salasynda nemese oqu oryndarynda jýr. Degenmen, әdildik ýshin bizge osynday qadamdargha da baru kerek. Olar nege óz elderinen basqa jerde el basqarugha, jaqsy túrugha nemese óz tilinde sóileuge qúqyly emes.

- Endi algha qoyghan josparlarynyz jayynda aitsanyz?

- Jospardan búryn aita keter bir nәrse bar. “Bizding úlan-baytaq jerimizde 130 últ tatu-tәtti ómir sýrip jatyr” degenimizben әli de tendik joq eken. Bizde bir ghana úighyr audany bar. Sonda orys audany, kәris audany, nemis, sheshen audandary qayda? Jalpy әdildik qayda? Parlament pen Senattan әr últqa bir oryn beru mәselesi de endi-endi ghana sóz bolyp jatyr. Sol jerde otyrghan qazaqtaryndy da kórip jýrmiz ghoy. Múryndarynyng astynan mingir-mingir etkennen basqa sen aitqan qazaq ýshin solar ne istepti? Olardan kóri mening 129 últymnyng marghasqalary artyq.

Endi jospargha oralayyn. Men qazir bir kiyim tikkizip jatyrmyn. Qalpaghy jýz otyz qyrly, әr qyrgha jýz otyz últtyng ong-órnegi salynghan. Jeydesi men shalbary da osynday. Al qyzdardyng kóilegi – ózdering aita beretin qazaqtyng qos etek kóilegi bolushy edi ghoy – dәl sol kóilektey jýz otyz etekti, jýz otyz órnekti, jýz otyz boyauly bolmaq. Memlekettik tuymyzdy da dәl osylay ózgertpek oiym bar. Búl bizdegi últtardyng sany ósken sayyn ózgerip otyratyn bolady. Yaghni, kóilekke etek, qalpaqqa qyr qosyla beredi. Al әnúrandy mýlde qayta jazghyzam. Ánúran kez kelgen shaghyn saltanattyng ózinde jýz otyz tilde aitylatyn bolady jәne jýz otyz últtyng arghy-bergi tarihynan tolyqtay syr shertetin zargha, múngha, quanysh pen tolghanysqa toly bolmaq. 

- Sonda qazaqtar taghy da shetqaqpay qalmaq pa?

- Toqta, toqtay túr endi. Sózdi bólme. Qazaqtaryng jayly kóp әngime joq. Nemene, kishkene kýnderinde ata-analaryng senderge “qonaq ketken song jeysin”, “qonaq ketkenshe oinay túr” dep eskertpep pe edi? Álde qonaqtyng ayaghyna oralghy bolma dep qabaghyn suytyp, jaz bolsa dalagha, qys bolsa bir bólmege tyrqyratyp quyp tyqpap pa edi? Sonda qonaqtar asta-tók dastarhannan qarbyta asap jatqanda esikting sanylauynan syghalap, jútynyp qana túrmap pa edinder? Aspannan endi týskendey bola qalatyndaryng ne osy? Bizde ata kórgenbiz, bizde bir kezde qazaq bolghanbyz. Dәstýr sabaqtastyghy degende mening oiyma babalarymyzdyng osy bir qasiyeti orala ketedi jәne óte qatty únaydy. Qazir de dәl osylay boluy kerek. Óz jerinde otyrsyn, senderge eshkim bir jaqqa kósh dep jatqan joq. Ne boldy sonsha súghanaqtanyp? Ne boldy basqa últtardyng kózinshe qayta-qayta kýbir-kýbir etip? Basqa últtar toyynsyn, ishsin-jesin, qalaghandarynsha alsyn, aparsyn alghandarynyng bәrin aparatyn jaqtaryna. Qalady ghoy, bәrin kóterip ketedi ghoy deysinder me? Sol qalghany da jetedi. Tәuba desendershi osy kýnderine. Tәuba! Bayaghyday qalagha kirgizbey qoysa, qalagha kire qalsandar baqqa manaylatpay qusa qayter edinder? Qyzyq, ei, osy qazaqtar...

- Qazir qúlaq kesu, qualap jýrip adam atu, kózi qarayghan kelimsekterding úl men qyzdy aiyra almay qaluy, Qoshqarbay ailyqqa on eki myng tenge alyp jýrgen kezde Shynaroghlynyng ailyqqa on eki myng dollar aluy kóbeyip barady...

- Osy jerden qoya sal. Ei, ainalayyn, bir qúlaghyndy kesse ekinshi qúlaghyn, bir kózindi oisa ekinshi kózing bar. Qúlaghyng men kózing týgel bolghanda ne qiratyp edin? Aldyndy kóresing be, dybysty estiysing be, boldy emes pe? Al, ekeuin birdey kesip alsa qayter edin? Bәrindi bir-aq qyryp tastady ma? Ketse, bir-eki adam o dýniyege ketken shyghar, yaghni, ajaly jetip túr, soghan bola últaralyq tatulyqqa syna qaghamyz ba? Basqalardan qazaq aqshany az alsa, ol óz elinde otyr. Shynaroghly bizding jerde qay jetiskeninen jýr deysin? Nan tapsaq, bala-shagha baqsaq dep qanghuda. Qarayyq ta jaghdaylaryna. Jalpy, osynday sózderdi qoymasandar, dәl osylay kýnkildey beretin bolsandar óz obaldaryng ózderine! Úqtyndar ma?!

Qanaghat Ábilqayyr

Abai.kz