Ylghy da «qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin!» dep, barsha qazaqtyng kónilinen shyghatyn sóz aityp, tilimizding shynayy janashyry bop jýrgen elbasynyng «oryssha saual qoyghandargha qazaqsha jauap bergender júmystan quylsyn» deui, әriyne, mýldem kýtpegen jaghday boldy.

Zang jýzinde memlekettik bolghanymen, is jýzinde sol mәrtebening manayyna jolay almay, óz otanynda beyshara kýy keship jýrgen ana tilimizge búl auyr soqqy boldy dep esepteymin. Ne bolsa da tildik ahualgha qatysty múnday pikir preziydentting auzynan dәl osynday týrde shyqpauy kerek edi.

Áleumettik jelilerdegi qyzu talqylaulargha qarasaq, elbasynyng әlgi sózine qatysty birshama syn pikir aitylyp jatyr. Onyng ózi preziydentting bedeline belgili bir dengeyde núqsan keltirip jatqany  ras.

Áriyne, qazaqtan basqa da últ diasporalary ómir sýretin Qazaqstanda el basqaryp otyrghan sayasatker retinde elbasy ózge tilderding de taghdyryna alandaushylyq bildire alady. Biraq ol alandaushylyq memlekettik tildi, ony ómirding barlyq salasyna engizgisi keletin adamdardyng mýddesi men niyetin tәrk etu arqyly jýzege aspauy tiyis dep oilaymyn.

Osylay aityp qalghan eken, olay bolsa preziydent «qazaqsha saual qoyghandargha oryssha jauap bergender de júmystan quylsyn!» dep tarazynyng eki basyn tenestirui kerek edi.

Keybir sarapshylar preziydentting osylaysha sóileuin «Resey aldyndaghy kezekti sayasy manevr» degen synayda pikir aituda. Biraq manevrding de manevri bolady ghoy.

Óz basym múnday ekspromttyng bir adamy әri burokratiyalyq sebebi  bar dep oilaymyn. Onyng mәnisi mynada: býginde preziydentting jaqyn manayyna negizinen orys tildi adamdar jinalghan. Kýndelikti olar elbasynyng qúlaghyna: «Orys tilin túqyrtyp jatyr, elde qanshama orystildiler bar, olar Sizding elektoratynyz ghoy! Onyng ýstine Kremlige da jaqpay qalamyz!» dep qúiyp jatsa, ne súraysyz?! «Úra berse, Qúday da óledi» demey me atam qazaq?

Qazaq tildi qoghamnyn, últshyl qayratkerlerdin, әsirese, qazaq tildi BAQ-tyng ne aityp jýrgenin kýndelikti estip jýrgen bolsa, preziydent dәl osylay sóilemes edi! Orystildilerding kónilin basqasha, búdan basqa jolmen aular edi.

Ókinishtisi sol: endi ishtey qazaq tilining qoldanu ayasynyng kenenine qarsy bolyp kele jatqan nebir sheneunikter elbasynyng osy sózin jeleu etip, tilimizge obal jasaytyn boldy!

Qalyptasqan jaghdaydan layyqty shyghudyng eki joly bar dep oilaymyn.

Birnshiden, endigi bir sózinde preziydent osy sózin tarqatyp, barshagha týsindirip, qazaq tiline endi eshkim kedergi jasay almaytynday naqty pikir aituy tiyis.

Ekinshi jol búdan qiyndau. Ol – elbasynyng manyna qazaq tilin óz ana tili sanaytyn, ony týsinetin, qazaqylyghy tabighy әri bilikti, qoghamdaghy últtyq problemalar jóninde ashyq aita alatyn túlghalardy toptastyru kerek. Solardyng sózderin kýnde estip jatsa, bәlkim, preziydent múnday ekiúday da dýdәmal ekspromtqa, dәl osynday qatty sózderge bara qoymas. «Korolidi onyng ainalasy jasaydy» degen sózdi әli de eshkim joqqa shyghara qoyghan joq!

Eng bastysy – búl sóz til mәselesi boyynsha birshama konsensusqa kep qalghan, qazaq ta, orys ta birin-biri úghynyp, bir-birine týsinistikpen qaraghan Qazaqstanda qazaq tili turaly әngimeni taghy da bir qozdyryp jiberdi. Onyng ózi nebir kýtpegen sayasy saldargha әkep soqtyruy әbden mýmkin...

Abai.kz