Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 6344 0 pikir 10 Aqpan, 2016 saghat 03:49

BIZ, ÁLEUMETTIK JELI JÁNE QAYTPAGhAN KEK

Adam balasy sonau yqylym zamandardan beri qauymdasyp ómir sýredi. Qauymdasyp ómir sýru adamzattyng damuyna qaray týrli formagha ótip otyrdy. Bizding zamanymyzdaghy sonyng bir formasy – әleumettik jeli. Onyng ishinde de ashyq, jabyq, jariyaly toptargha bólinemiz. Alyp aqparat jәshigi – internetting ishinde de osylaysha, toptasyp «ómir sýremiz». Áriyne, әleumettik jelide typ-tynysh, mamyrajay «ómir» joq. Qay kezde de búrq-sarq qaynap jatady. Alayda, dәl osy әleumettik jeli býgingi qoghamdy, ómirdi, yaghny bizdi bar qyrynan «jarqyratyp» kórsetip túrghan aina. Al sol ainadaghy qoghamnyng beynesinen әldeneden, әldekimnen qandy kegi qaytpay, ómirge, ainalasyna tisin qayrap, úrynargha qara tappay jýrgen adamdy kórgendey bolasyn... Osy bir kekke toly qoghamnyng beynesi qashan kórseng týnligi jelpildep túratyn әleumettik jelidegi jylt etken jaqsylyqty, izgilikti, meyirimdi, adamy beyneni topan suday basyp ketedi. Sodan da әleumettik jelige kirerde ýreylenetin halge jettik. Ári qarapayym bastauysh jәne orta bilimderin qayta tolyqtyrudy óte qajet etetin nópirding sóz saptasy men daraqylyghynan, ózge bylay túrypty, ózine degen sәlde bolsa qúrmetining joqtyghynan janynnan týnilip, qorqasyn. Sonda baryp, qauymdasyp ómir sýruding qauipti tústaryn sezinesin. Qaza bersen, qauip kóp... Mәselen, bizdegi әleumettik jeli «Kóp - qorqytady, tereng - batyrady» degenning soyyp qaptap qoyghan kebi. Qashan kirseng de jeldey esip jelpinip jelide otyratyn kóp kimdi qorqytpady, kimderdi terenge batyryp, túnshyqtyrmady deysiz. Qúddy, jelidegi basty «armandary» sol ma dersiz. Qúrbandyqtaryn qorqytyp, batyryp jibergen son, qandy kegining tamshysy bolsa da qaytqanday jamyrasyp qalady...

Jalpy aitsaq, әleumettik jeli qoldanushylaryna ortaq «minz-qúlyq» bizde de bar. Mysaly, әdette, adamdar bir-birimen әngimelesken kezde әngimening 43 payyzy ózi turaly bolsa, әleumettik jelide búl kórsetkish 80 payyzgha ósken eken. Qazaqstandaghy әleumettik jeli qoldanushylary da әiteuir orayyn tauyp, (kiyim satyp alady; kezdesude otyrady; qydyryp jýredi; úshaqta otyrady; ýlken jiyndarda jýredi; dostarymen dastarhandas bolady; kinogha, teatrgha barady; júldyzdarmen kezdesedi; ózining sonsha súlu bolyp jaratylghanyna jýz bәlenbayynshy ret tanqalyp, týrtinektegen búzauday ernin dýrdiytip, mýshe-mýshe bolyp selify jasaydy; ózining sonshalyqty tereng bilimdi, súnghyla adam ekenin kórsetip gharysh turaly oilaryn jazady; jer betindegi Qúdaydyng jalghyz adal, kýnәsiz, pәk pendesi ózi ekenine әri saqalanyng әr talyna shan-tozang emes, perishte qonyp otyrghanyna bek senimdi bolghandyqtan endigi maqsaty qaranghy halyqtyng diny sauatyn ashu dep bilip, bir auyz sózine ýsh auyz «uaghyz» qystyryp «paryzyn» óteydi; qazaq tarihynyng bilgiri, últ janashyry, últ dese týn úiqysyn tórt bólgen, biylikting әr qadamyn qidalap synaydy, qayyrym kýtken qazaqqa tek layk basudy ghana biledi, sózine qarasan, býkil últty moynymen kóterip jýrgen úly kýresker; eldi qyjyrtyp, bәrine miyghynan kýlgen bop, ishtey ózining aqyldy ekenine kezekti ret yrza bolyp, әzilge sýiep shymshyma jazady tize bersen, ash ishektey shúbatylyp bitpeydi) ózin kórsetedi. «әleumettik «Menin»» ózi qalaghanday etip, qoldan jasap, algha shygharady. Osylaysha, әregidik adamy qasiyeti syr berip «Keshirinizder, úyat boldy, sonda da endi» dep jalghastyra beredi. Bizde ghana emes, ózge elderde de әleumettik jeli qúbylysy retinde ósip otyrghan búl syrqat jelige baylanghandardyng ózderin aldap qana qoymay, osynyng bәrin ýnsiz nemese óz ómirimen salystyra qaraushylardy ólimge iytermeleydi eken. Yaghni, ózinen basqanyng bәri bay, baqytty, eshteneden tarshylyq kórmey, ómirding qyzyghyn kórip, shalqyp jýrgenine jeliden (foto/viydeo, jazba) kórip, soghan sengender ózin qolynan týk kelmeytin qor sezinip, ómirine kónili tolmay, psihologiyalyq soqqy alyp, ishki túraqsyzdyqqa úrynyp tipti ólim turaly oilaydy bastaydy. Al, múnday dýnie jasóspirimderge qalay әser etetin oilay beriniz...

Álbette, adam tabighatynda ózimshil. Búl әleumettik jelide qauymdasyp otyrghandardan ә degende bayqalady. Ár adam ózine nazar audarylghanyn, sózin tyndaghanyn, qauym ishinde óz mәrtebesi, orny bolghanyn qalaydy. Al, әleumettik jeli osyghan tóte әri onay jol ashty. Dәl osy әrkim kózge týsip qaludy, әr nәrseni birinshi bolyp bilgenin bildiru maqsatyndaghy әreketterding jiyntyghynan kelip, qoghamnyng mәdeniyeti, talghamy, qalauy, tandauy, oiy, kózqarasy, senimi býkil bolmysy kórinis beredi. Sóz basyndaghy qorqytu men terenge batyrudyng bir úshy – jeli qoldanushylarynyng shynayy ishki mәdeniyetining aighaghy. Mәselen, әleumettik jelide әldebireudi itshe talap, esengirete soghyp, terenge batyrdy delik. Al, sol adamnyng shyn ómirdegi adamy beynesin, bolmysyn jelidegi aitaqqa ergen júrttyng kóbi bilmeydi. Tek «Bәlenshe óstidi, ol onbaghan» degen bir auyz sóz jetip jatyr. Al, qauymdasqan qalyng adamnyng jariyaly kýndeligi ispetti delinetin jelidegi múnday әreketter qanshama adamnyng ómirin oirandap, saghyn syndyryp, jigerin jasytyp jatyr.

Áleumettik jelidegi osy bir minezdi qarap otyryp, búl óshpendilik qaydan keldi degen oigha qalasyn. Bizding she, múnyng tamyry – halyqtyng tarihynda. Qaranyz, ýsh jýz jyldyq patshalyq otarlyq, odan keyingi sovet ókimeti – 370 jyl bodan bolghan halyqtyng boyynda qaytpay qalghan kek bar. IYә, Azattyq jolynda bolghan iril-úsaqty kóterilisterding bәri jenilispen ayaqtaldy. Kek qaytpady. Osy kek qazaq analarynyng ýnsiz ishine júta bergen kóz jasymen, óksiginen jinalyp, qúrsaqqa týsip, úrpaqqa berildi. Esinizde bolsa, aragidik aitylatyn «Tәuelsizdik bizge qantógissiz keldi» deytin әngime bar. Múnyng ar jaghynda qaytpaghan kek mәselesi jatyr. Tarihtyng úzyna boyynan jinalyp, úrpaqqa jalghasqan kekke Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda qayta oyanghan halyqtyng ishki senimining songhy on jyldyng bederine tolyqtay kýireui qosyldy. Qaytpaghan kek, kýiregen ishki senim. Bizding osynday býgingi ishki bolmys kýiimizding pyshaq jýzindey bir qyry әleumettik jelide qyryna kelgendi qyryp jatyr. Ári internetting iyirimderinde byqsyp jatatyn neshe týrli adam shoshynatyn aqparattardy leg-legimen bólisip, jaybyraqat otyruda qaytpaghan kek pen kýiregen ishki senimning ýstine shyqqan baghdary joq,belgisiz әleumettik óshpendilik. «Ózi qúlaghaly túrghan taugha qoy jayyp» degendey, osynday ishki auyr kýidegi júrtty jelide «Qazaq deseng ózine tiyedi, el bolmaymyz, ne degen sorlymyz» degen sypatta jauapkershilikten júrday adamdardyng býtin bir halyqtyng atynan qinalmay jaza salyp, janashyghansymaq bolyp túqyrtuy әlgi óshpendilikti odan sayyn úlghaytaydy.

Áriyne, zang bar. Qoldanystaghy zangha sәiskes, әleumettik jeliler, chattar, bloktar BAQ – qa tenestirilgen. Demek, kez kelgen әleumettik jeli qoldanushysy zangha qayshy әreket jasasa, jauapkershilikke tartylady. Onyng naqty mysaldary da bar. Biraq, zang elding ishindegi kekti qaytaryp, bir-birine óshikken óshpendilikti óshire ala ma?..

Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443