Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Bilgenge marjan 4162 0 pikir 4 Aqpan, 2016 saghat 12:08

AHMET BAYTÚRSYNÚLYNYNG TATAR TILINDEGI MAQALASY

Ahmet Baytúrsynúlynyng tatar tilindegi maqalasy tabyldy. Búl habardy «Egemen Qazaqstan» gazetining kezekti bir sanynda L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory Jantas Jaqypov bayandady.

«Jaqynda Qazan qalasyna ghylymy issaparmen baryp quanyshqa keneldim. Tatarstannyng «Bizdin yul» (Bizding jol) jurnalynyng 1928 jylghy 2-sanynan Ahmet Baytúrsynúlynyng tómendegi maqalasy tabyldy! Búl enbek Qazaqstandaghy bibliografiyalardan úshyraspap edi.

Maqala keyipkeri - tatar arasynda bizding alashshyldarmen pikirles bolghan qayratker, últshyldyghy ýshin qúrban bolghan, sovet últtarynyng latyn әrpine kóshuine qarsy bolyp Ahmet Baytúrsynúlyn qoldaghan, týrki halyqtarynyng birligi jolynda qyzmet qylghan oishyl, jazushy, ghalym, jurnalshy (jogharydaghy jurnaldyng redaktory bolghan) Ghalymjan Ibrahimov bolghanmen, múnda týrki halyqtarynyng ruhaniyatynyng taghdyry tarazylanady. Mazmúnyn, manyzyn oqyrman ózi baghalar. Maqala, bәlkim, qazaq tilinde jazylyp, redaksiya tatar tiline audarghan bolar. Maqala arab negizdi jazumen tatar tilinde jariyalanghan, kirill jazuyna týsirip, qazaqshaladyq. Sol maqala mәtinin jәne maqalanyng skanerlengen kóshirmesin gazetke berip otyrmyn.

Kitaphananyng siyrek qoryna jol ashyp bergen tatar ghalymy Kim Minullinge, tatar tilindegi mәtindi týzuge kómektesken tatar ghalymy IYlham Gumerovke alghys bildiremin.

Ghúlamalarymyzdyng jazghan bir әrpin de eskerusiz qaldyrmay keyingi úrpaqqa jetkizip ketsek, arman joq!», - dep jazady maqalasynda avtor.

Ghalymjan Ibrahimov týrki-tatar oishysy, týrki-tatar bilgirI, týrki-tatar jazushysy

Mәdeniyet jolynda artta qalghan elding algha shyghyp, kózge kórinerlik adamdary sausaqpen ghana sanarlyq bolady. Búl - bir. Ekinshiden, onday adamdardyng óz halqynan arttyryp, isining nәtiyjesin shetke shyghararlyqtary da az bolady.

Jyraqta, dalada, jatqan biz - qazaq tughandarynyng kózine Ghalymjan joldas kópten týsken bir azamat, onyng istegen isteri, oilaghan pikirleri tatar múhitynan shetke shyghyp, bizge de asqan bir kisi. Sondyqtan onyng 20 jyldyq pikir, til qyzmetin eske alyp, oghan qúrmet kórsetip, óz halqy toy qylyp jatqanda, biz de bir-eki auyz sóz aitugha tiyistimiz dep taptyq.

Eng әueli mynany aitu kerek: bir halyq ekinshi halyqqa týrli jaghymen jaqyndasady, týrli jaqtan baylanysady, jalghanady, qanday halyq bolsa da birining mәdeniyetinen biri paydalanyp, birinen biri órnek kórip, ýlgi alyp algha basqany mәdeniyet tarihynan belgili. Sol birinen biri ýlgi alyp paydalanu eki halyq arasynda túrmys jaghynan, ghúryp-ghadet jaghynan, til jaghynan jaqyndyq bolumen de bek nyq baylanghan. Sonday jaqyndyq bolghanda ghana birinen biri paydalanu jenil bolady, - onday jaqyndyq bolmasa, paydalanu az bolady.

Sol kanonnan týrki halyqtary da qútyla almaghan hәm qútyla almaydy da. Biraq búlardyng arasy jaqyn bolghandyqtan «ong qol bergendi soly bilmey» qalyp, óz aralaryndaghy yqpal-әser sezilmey qalady. Mysalgha bizding qazaq halqyn alsaq, manyndaghy halyqtan әrqaysynyng jaqyndyghyna qaray paydalanghany kórinip túrady. Qazaqtyng manyndaghy halyqtyng eng mәdeniyettisi nemis, onan songhysy orys, onyng artynda tatar men ózbek túrady. Qazaq halqy solardyng mәdeniyetinen paydalanghanda azynan az alyp, kóbinen kóp alyp paydalanghan joq, bәlki, jaqyndyghyna qaray paydalandy. Nemis mәdeniyetinen qazaq, týrki de alghan joq. Orys mәdeniyetinen óz erkimenen alghany - egin sebu. Tatar men ózbekten alghany: ózbek qazaqqa ishan berdi, tatar múghalim berdi.

Patsha zamanynda qazaqqa múghalim әzirlep bergen, qazaqqa týrky tanytyp, oqugha-jazugha ýiretken tatar boldy. Patsha ókimeti tatar múghalimin qazaq arasyna jibermeske týrli sharalar istese de, oghan qaramady, tatar múghalimi qazaq ishine tolyp ketti.

Orys tatardan kóp, onyng mәdeniyeti de tatardan kýshti edi, uchiytelideri nege qazaq arasyna shyqpady, nege qazaqqa oqu-jazu ýiretpedi? Olardyng qazaq ishine baruyna patsha ókimeti qarsy bolmaq týgili, baruyna jәrdemdeser edi. Tatar múghalimin qazaq ishinen quyp bitire almay patsha ókimetining azaptanuynyng sebebi ne edi? Onyng sebebi jogharyda aitylghan jaqyndyq edi. Orys pen qazaqtyng arasynda kórshilikti jaqyndyq bar, kәsibining týrinde jaqyndyq bar: ekeui de egin egedi. Kәsibining týri jaqyn bolghandyqtan qazaq orystan ýlgi alyp egin eguge ýirendi. Onan basqa ne tilinde, ne túrmysynda, ne ghúryp-ghadetinde jaqyndyq bolmaghan son, orys uchiyteli qazaq túrmysyna oraylasa almady, qazaq túrmysy orys uchiytelin óz ishine kóptep tarta almady.

Múnan ne kóremiz? Múnan kóremiz: arasynda jaqyndyq bar halyq bireui algha bassa, basqalary da sonan ýlgi alyp algha úmtylady eken, birine biri yqpal jasaydy eken.

Endi osy yqpaldy hәm jaqyndyqty ýzbeske nendey sharalar bar? Mәsele sonda. Joldyng týrli jaqqa qaray taraluy sol jerde. Bireuler týrki halyqtarynyng arasy erekshelenbes ýshin tili bir bolu kerek deydi. Tili bir bolu ýshin mәdeniyeti tómenderi óz tilderin tas­tap, mәdeniyeti joghary bolghandarynyng tilin qoldanyp, sol tilmen oqytyp, sol tilmen әdebiyet tudyrsyn deydi2. Bireuleri týrki halyqtarynyng tilderin birlestiru, әueli, mýmkin bolatyn is emes, ekinshiden, mýmkin bolghanda da oghan kóp kýsh pen kóp is kerek, ol eshbir týrki halqynyng qolynan kelmeydi, maqsat týrki halyqtarynyng bәrin de bir tilde sóilestiru emes, birinen biri ýlgi alyp, mәdeniyet jolynda birinen biri paylanarlyq etu, ol ýshin tilin birlestirgenshe, birining әdebiyetin ekinshisi andarlyq bolsa jetedi deydi.

Mine, osy mәselede Ghalymjan joldas týrki oishyldarynyng qay tarapynda túryp qazaq kózine kóringenin aityp ótpekshimin.

1.     Biz, qazaq halqy, saf qazaq tilinde bas­pa jasap, әdebiyetimizdi tiriltkende, balalarymyzdy óz tilimizde oqyta bastaghanda, tatar tughandarymyzdyng ol uaqytta alghy saptaghylarynyng kóbisi búl iske qarsy boldy. Ol uaqytta tatarsha gazet-jurnaldarda bizge qarsy jazylghan pikirlerge oryn berildi. Sol uaqytta bizding jolymyzdyng turalyghyn aityp, bizding isimizdi qoldaghan tatar azamattarynan Ghalymjan Ibrahimov pen Hasan Ghaly boldy.

2.     Birinshi týrkologiya qúryltayynda jasaghan bayandamasy (doklady) boyynsha Ghalymjan joldasty qazaqtardyng tanuy basqaraq boldy. Mәsele - týrki halyqtarynyng qazirgi qoldanuda jýrgen jazuy men әrpi mәselesi edi. Ghalymjan: «Tildi biriktiru qiyn is, ol qolymyzdan kelmeydi; mәdeniyet qazynasy bolghan әdebiyetten týrki halyqtary ortaq paydalanu ýshin til bir bolu kerek edi, biraq olay emes, til basqa-basqa. Ony biriktiru mýmkin de emes. Solay bolghan son, týrki әdebiyetin týrki halyqtarynyng bәrining de paydalanuy bólek, ortaq qazyna etu ýshin basqa shara izdeu, basqa amal tabu kerek», - dep shyqty.

Ol amal, Ghalymjannyng pikirinshe, 1) týrki tilderindegi barynsha ortaq nәrselerdi dúrystap, ortaq paydalana bilude, 2) týrki tilderinde joq nәrselerdi janadan kirgizgende týrki halyqtary ózara týsinisip kirgizbek.

Týrki tilderinde, bir jaghynan, birinen birin aiyratyn erekshelikter bolsa, ekinshi jaghynan, biriktiretin erekshelikter de bar deydi Ghalymjan. Mәselen, fonetika zakony bәrine de bir; morfologiya jaghynan sózderding týbirindegi dybystarda ortaqtyq bar. Solardy tәrtipke salyp, ortaq paydalanarlyq etu kerek. Olay etu ýshin Ghalymjan mynaday negizderdi úsynady:

a) emlede tek fonetika negizine sýienbey, sózderding tuu negizine de qarau kerek.

b) emleni dialektilerge baylaudan qashu, baylaushylarmen kýresu.

p) dybys tanbalary (әripter) bir bolu, jana atau alghanda birge týsinisip alu.

t) jana pәn ataularyn alghanda ortaq qoldanugha jararlyqtaryn alu.

j) solardyng bәrin til qúramalary arqyly ótkizu.

Týrki әdebiyeti týrki halyqtarynyng ortasyndaghy ortaq qazyna boluy turasynda Ghalymjannyng qalay oilanyp, qanday sharalar izdegeni búdan aiqyn kórinip túrady.

Mine, osy aitqan nәrselerding bәri de Ghalymjan joldasty tatar sheginen shygharyp, kenirek maydanda kelbeti bar jalpy týrki-tatar oishyly, týrki-tatar bilgiri, týrki-tatar jazushysy etip tanytyp túrghan ister. Ghalymjan joldasty biz osylay tanimyz. «Joldas» degen sózdi men búl jerde әdettegi sypayylyqtan aitylatyn joldas maghynasynda almaymyn, shyn maghynasymen joldas dep alamyn. Óitkeni, jýrisimiz basqa bolsa da, jolymyz bir. Jolymyzda týrli oi-shúqyr bolar, qay orynda týsip te qalarmyz, is onda emes, is niyette. Niyetimiz dúrys bolsa, joldyng oi-shúqyrynan kóp zarar bolmas.

Sózding sonynda Ghalymjan joldasqa tilegimiz - úzaq ómir men saulyq. Ghúmyry bolsa, niyetine jetetinine imanymyz kәmil.

Ahmet Baytúrsynúly.

24.I.28 - Qyzylorda.

------------------
1Oyshy degen sóz mysliyteli maghynasynda alynghan.
2 Ataqty Gasprinskiy 30 jyl boyy osy pikirdi taratty. Jamal Vәlidiyde de sonday oy bar edi. ("Tatar әdebiyetining barysy" degen kitabyn qaranyz) Biraq búlardyng taratqan pikiri eshbir jemis bermedi. Qazaq óz aldyna әdebiyet tudyrdy. Bashqúrt, qyrghyz siyaqty sany az halyq ta sovet ókimeti arqasynda óz tilin tiriltip, óz әdebiyetin qadam bastyrdy.

Derekkóz: Inform

 

0 pikir