«Árkimdi zaman sýiremek».

Abay

 ...Saghym buyp, saghynysh kótergen Alataugha qarap Teljan oilanyp túr. «Qansha jyl ótti... IYә, iyә, baqanday on jyl zyrlap óte shyghypty-au. Jas aqyn-jazushylardyng jiynyna kelgenderine... Almatygha sonau Altaydyng bir qoltyghynda jatqan auyldan kelgen ol bas-ayaghy bir aptada respublikagha tanymal bop shygha kelemin dep  mýldem oilamaghan... Gazetter kýn qúrghatpay suretterin basyp, radio, televiydenie degening kezekpen-kezek tikeley efirge shygharyp, әp-sәtte «júldyz» bop shygha keldi... Auylgha telefon soqqanda kelinshegi ókpeley sóilegen: «Sen nemene úlyng ekeumizdi úmyttyng ba?! Televizorgha týskende ylghy janynda móliyip túratyn qyz kim?» demesi bar ma. Aq kónil aq kóilek Teljannyng ýilengennen beri kelinsheginen estigen auyr sózi osy boldy.

Erkek emes pe. Ashulanghan.

«Ózing emes pe eding talantyndy óshirmey, Almatygha úmtyl, ayaghyna baylau bolmaymyn» dep salghan. Áyelining jenile qon ekitalay.

«Etegine jarmastym ba... Baramyn deding – bar dedim. Tek anau balaghyna oshaghanday jabysqan qyzyl kóilekti qyz kim degenim be, «sezikti sekirer» degendey shegirtkedey yrshyghanyng ne?» – dedi dauysyn kóterip.

Enesi jaryqtyq aitushy edi úly dýniyege kelgennen keyin: «Qaraghym Teljanym, myna mening qyzymmen aitysyp-tartysyp jenbeysin. O zaman da bú zaman, Kereyding qyzdary eshkimnen jenilmegen «әke-kóke» dep alday sal» deytin... Sol esine týse qaldy. Tez boyyn jinady.

– Janym-au, kýnim-au, qatyn bop qyzghanghanynnan ainalayyn. Seni týnde týsimde kórip edim, Ertisting aghysyna qarsy iyterip jatyrsyn, osyghan kóringen eken ghoy... Baramyn ghoy eki-ýsh kýnde úldarymdy erekshe saghyndym», – dep ótirik-shyny aralas sózderdi aityp aityp jiberip edi, Rayhannyng dauysy dirildep, erip sala berdi.

– Sen ózi ýsh mezgil tamaghyndy iship jýrsing be? – dep súrady. Teljan songhy bes jylda kýndiz-týni qaghaz shimaylap, qily-qily minezdi keyipkerlerdi basynan ótkizgen bir әielding kónilin aulay biletin jaghdaygha jetken kezi edi...

– Bayaghyda student kezde sening bólmennen jegen rojkiyding dәmi auyzgha keldi ghoy, – dep birdi tastady.

– Qashan? Esimde joq, mýmkin ana Úrjardyng qyzynyng bólmesinen jegen shygharsyn, – degen kezde  Teljannyng ýni óshti.

– ?...

– Allo! – dedi Rayhan dauysy ap-anyq shyghyp, – qaydasyn?

– IYә, iyә. Tyndap túrmyn ghoy.

– Sen keter kýni «tanerteng bir janalyq bar siyaqty ma» dep edim ghoy sol ras-au deymin... Kesheden beri әlgi granat degendi jegim kep ansarym auyp ketedi. Qyzyq, ә...

– ?...

– Allo, papasy, tyndap túrsyng ba, aqshang bolsa bir-eki kilosyn ala salshy. Sonday qiyn jegim kep túr.

– Nege? – dep súrady Teljan.

– Nege dep menen súrap túrsyng ba? – dep kelinshegi kýldi. – Jaraydy, qashan qaytasyn, «Shalqar» radiosynan sóilepsing ghoy. Áyelim, úlym bar dep aittyng ba?

– Radiony tyndaghan ekensing ghoy...

– Jogha, bizding ýide radiony jóndeytin erkek bar ma? Dýkenge barghanmyn, satushy әiel aitty. «Jana ghana jigiting sóiledi. «Ádebiyet», «әdebiyet» dep bir әielding atyn ýsh ret aitty. Tipti sening atyndy atamady da. «Tughan jerim – jer janaty» degenine soghan  de shýkir» dep sogheep otyr. Men qarap túramyn ba: «jeneshe, siz bilmeydi ekensiz ghoy, mening azan shaqyryp qoyghan atym «Ádebiyet» qoy» dedim. «Mәdeniyet bólemning atyna úqsastyryp qoyghan» dep perip jiberdim. Kózi banka boldy ghoy.

– «Jap-jas bop qatynshylyn qarashy qaynymnyn» dep betin shymshyp qaldy. Meni úmytqan joqsyng ghoy, iyә.

– Esing dúrys pa? Úmytqany nesi, senderdi saghynyp ólgeli jýrsem. Ýiden shyqqanyma bes kýn emes, bes ay bolghan siyaqty, – dep shynyn aityp edi, kelinshegi qorghasynday erip ketti.

– Sening tileuindi tileymiz ghoy. Aman-esen oralsang boldy. Keshe keshkisin Ahmet naghashymnyng ýiine zvandaghanmyn. Naghashym dachagha ketipti, jengem saghan riza bop otyr. Jýz gramm ishpeydi eken dep. Dúrys sen kýieu balasyn, basqa jerde ishseng ishersin, tuystardyng ýiinde sol qúrghyrdy tatyp almashy, sen ishe de almaysyng ghoy, eki stópkiden keyin qyljiyp qalasyng ghoy. Aytpaqshy qaytarda granattan bir kilo ala kelshi, sen kelgesin  ýige kisiler keledi ghoy, órik... meyiz...

Osy kezde «uaqyttaryng bitti»dep telefoniska ýzip tastady.

Teljan ókinip qaldy. Bóleming ishin әri kezip, beri kezip biraz jýrdi de qoydy. Kenet terezening aldyna kep toqtaghanda kózi aqbas Alataugha týsti... «Bizding Múztaugha qatty úqsaydy eken. Tipti egiz siyaqty biraq myna dýniyening eki búryshynda» dep oilady. «Kelgeli Kóktóbege bir shyqpappyz ghoy». Ayaghyna krossovkasyn kiydi de, dalagha bettedi. Qonaq ýiding aldynda shyqqanda shashy jalbyrap Semeyden kelgen prozaik jigit túr eken.

– Assalaumaghaleykum, bauyrym! – dedi kóz tanys bop qalghan jigit.

– Neghyp túrsyng tang atpay?

– Qonaq ýiding kýzetshisi quyp shyqty, әkennin... Erteng qorytyndy ghoy bir kýnning әri ne berisine shydarmyn. Bir povestipen qatystym, iligemin be, bilmeymin, qay seksiyagha týskenimdi de bilmeymin. Obkom komsomoldyng joldamasyn ala almadym, – dep kýrsinip qoydy. – Hollda túrghan divandaryn ayay ma, әkennin...

Teljannyng esine Ahmet aghasynyng «Anau Semeyden kelgen jigitten birdene shyghady. Stiyli jaqsy» degen sózi esine týsti.

– ?...

– Bauyrym, bólmene kirip juynyp alugha bola ma?

– O ne degenin?! Týnde kelseng ghoy hollgha týnegenshe divan bos túr. Auylgha telefonmen sóilesemin dep zakaz bergenmin kresloda úiyqtap qappyn. Tanerteng telefonnyng bezildegen dauysynan shoshyp oyandym, – dep kýldi...

– Dúrys bolghan sóileskenin. Ýy ishing aman ba eken?

– Shýkir, rahmet. Men Kóktóbege bara jatyr edim. Jýr, «Kóktóbege» baryp keleyik. Aspaly kópir arqyly kóterilemiz.

– Oi, qymbat shyghar. Ózing bara ber, men osy jerde tosa túrayyn.

– Tosa túramyng ne, mә, kilt, bólmege kirip juynyp shayynyp, demala ber.

– Jo...joq,  iyesi joq ýige kirmeytin әdetim edi.

Teljan sharshap túrghan jigitti ayap ketti de:

– Qoy, búl ne túrys júr, qysylma, – dedi. Ekeui besinshi qabattaghy Teljannyng bólmesine keldi. Semeylik jigitting boqsha dorbasynan oramalyn sabyn men saqal qyrghyshyn alyp shyqty da, juynatyn bólmege ketken kezde esik qaghyldy. Ashsa festivalige kelgen Tarazdyng asau aqyny Bauyrjan eken.

– O, Bauke, joghary shyq.

– Ereke, Semeyding prozaiygin kórding be?

– Mynda, – dedi Teljan vanna jaqty  iyegimen núsqap.

– Uh, – dep Bauyrjan oryndyqqa otyra ketti. – Qyzyq  jigit ózi. Kiltti dejurnyidan alasyng dep aityp ketkenmin. Keshe keshkisin Kósemәli ekeumizdi Sayyn aghay taudaghy dachasyna shaqyrghan, óte kesh keldik. Kelsem, bólmede joq. Dejurnyidan súraymyn, «kiltti tastap» ketip qaldy» deydi. Úyat boldy. Sende týnedi me?

– Joq, esikting aldynan kezdestirdim. Sayyn agha «Jabayy almany» jazghan jazushy ma?

– IYә, keremet aghamyz ghoy. Úyat boldy-au, a. Men bufetke baryp birdene alyp keleyin.

– Men de barayyn, – dep Teljan oghan ilese shyqty.

– Nu, malichiki! – dep kýle qarsy alghan  úighyr әieli Bauyrjangha kózi týsip oilanyp qaldy da, – Ne qalaysyndar? – dedi.

– Mantydan ýsheu, ýsh projki, laghmangha zakaz bersek, bólmege aparugha bola ma?

– Bólmege apartynday ne boldy senderge, auyryp qaldyndar ma? Osy jerde otyryp-aq ishsendershi. «Tar jerde otyryp tamaq ishkenshe keng jerde otyryp tayaq jegen jaqsy» degen sóz bar ghoy.

– Ras, ei, – dedi Bauyrjan, – Ertaghany shaqyryp keleyik.

– Ony qasqyr jey me, bireuing barsang da bolady ghoy, al sen – Sәken Seyfullinge úqsaytyn jas jigit, qala túr, – dep altyn tisterin jarqyrata kýlgen úighyr kelinshek Bauyrjangha sýisine qarady.

Teljan bólmesine kelse, Ertagha tanauy pysyldap úiqygha ketipti.

«Aghay».

«Aghay». Jelke túsynan shyqqan dauystan selk ete týsti. Jalt búrylyp qarasa hatshy qyz eken «Nege telefondy kótermeysiz... Sizdi srochno bastyq shaqyryp jatyr».

– Aaa.

– Na kover.

Esik tars jabyldy da, tufliyding ókshesi taq-túq etip úzay berdi.

«Telefonyng dauysyn qalay ghana estimedim?!»

Kabiynetinen shyghyp bara jatyp keng terezeden anyq kórinip túrghan Alataugha taghy da kózi týsti, úshar basynan búltttar ýzilip-ýzilip kóship jatyr eken..

Búlttar kóship.

Nәzik.

Balang aqynnyng barmaghy mayysyp otyryp jazghan alghashqy shumaqtary  siyaqty...

Sәl-pәl  týsiniksizdeu.

 

***

 

Úzyn dәlizben qabyldau bólmesine qaray kele jatyp, aldygha basqan ayaghy keri ketti, myn-million qúmyrysqa iyleuinen qashyp, búnyng arqasyn panalaghanday jauyryny jybyrlap jynyna tiymesi bar ma?!

Oryndyqqa eleusiz otyra ketti. «Kóppen kórgen – úly toy, jigittermen birge Aqmolagha tartyp ketu kerek edi», – dep oilady. Oghan kelinshegi qoydy ma, «Osy ministrlikte istegenine ýsh-tórt jyl boldy, senen keyin kelgender «Samaldan», «Mamyrdan» ýy alyp jatyr. Sen bolsang ynjyqsyn, ne jaryghy, ne suy joq «Shanyraqta» otyra beremiz be? Myna eki úlyng erten-aq ýilenedi, sonda elge ne betinmen qaraysyn?» – dep, ýlkeni ýshinshi klass, kishisi bes jastaghy eki úlyn kóz aldynda «ýilendirip» te tastady. Qoyshy әiteuir, tanerteng bastyghynyng aldynan bir-aq shyqqan. Sózin әriden bastaghan: sonau Óskemennen arman quyp Almatygha kelgeni, kelip alghan song pәterden pәter auystyryp, jer alyp, shaghyn ýy salyp alghanyn, әzirge jaryq pen su mәselesi ghana sheshilmey túrghanyna deyin qozghaghan. Osynshama uaqyt sóilegeninde bastyghy tyndady da, ýn-týnsiz shygharyp salghan.

Sodan beri bir apta ótse de bastyghynyng «ýnsizdigi» janyn jegidey jegen. «mekeme Aqmolagha kóship jatqanda Almatyda qalayyn, ýy beriniz» degeni orynsyz bolghanyn ózi de sezedi. Bastyghy ne oilady eken?! Ne oilaushy edi?! «Nashar jigit eken, komandama alyp edim, qiynshylyqtan qashyp ketti».

– Teljan Altaevich, nege otyrsyz, bastyqqa kirmeysiz be? – degen hatshy qyzdyng dauysyn estigende selk ete týsti.

Buyn-buynynan әl ketip, bastyghynyng aldyna bardy.

– Jaghday qalay?

– Ja-aqsy.

– Mine, biz jolgha dayyndalyp jatqan, – dep bastyghy kabiynet ishindegi úqypty jinaqtalghan qoraptargha kóz jýgirtip ótti. – Erteng konteynerge tieymiz de, Aqmola qaydasyng dep tartyp otyramyz.

– Erteng erterek kelemin, tym qúrysa jýkterdi tiyesip jibereyin, kóshke ere almaghanyma renjimeniz, – dedi bar kýshin jinap.

– Joq, әure bolma! Býginnen bastap sening óz sharuang basynnan asatyn bolady.

«Óz sharuan» deydi. Bastyghy «menen aulaq jýr» degeni ghoy. Ishi uday ashydy. «Ne de bolsa jigittermen birge ketu kerek edi».

– Eki aidan son, baspagha qyzmetke ornalasasyn, eki jyl boyy kezekti demalysyndy almapsyn.

– Renjimeniz maghan, – dedi basyn kótermegen boyy.

– A, aitpaqshy, – dep bastyghy kýlip aldy. – Úmytyp baramyn, ana joly aitqanyng jaqsy boldy. Keshe әkimshilikten alashaq ýilerimiz bar edi, saghan ýsh bólmeli pәter beretin boldyq.

– Ne?

Ornynan atyp túrdy. Esi shyqqany sonshalyq, ýsteldi ainalyp, bastyghynyng aldyna jetip barghan.

– Ras pa?

Bastyghy kýldi. Qolyna bir japyraq ýiding qaghazyn ústatyp, arqasynan qaqty. Auzyna sóz týspey kabiynetten shyghyp bara jatyp, qayta kirdi.

– Rahmet! – dedi kózine jas alyp. Búl jaqsylyghynyzdy úmytpaymyn, Qúdaydan qaytsyn!

– Otyr, – dedi bastyghy oryndyqty núsqap. – Ekeuimiz úyatqa qala jazdappyz.

– Qalay?

– Sening mende júmys istegenindi elding bәri de biledi. «Janynda jýrgen jigitke ýy bermey ketti» degen jaman atqa qaldyra jazdadyn! Ózing sheshilip eshtene aitpaysyn, qaydan bileyin saghan pәter keregin. Al qazir, myna qaghazgha mening atyma ótinish jazyp ber, – dedi bastyghy kýlip.

– Alteke, bir bólme bolsa da jeter edi ghoy, – dedi dauysy dirildep.

– Qazaqqa ýiding kóptigi joq, – dedi bastyghy. – Tezirek jaz ótinishindi, uaqytym joq, «Shanyraqtaghy» ýiindi sayajay qylyp al.

Teljan ótinishti әreng jazdy. Bastyghy qonjityp qolyn qoydy. Bar bolghany osy.

Ayaldamagha kelip ýiding qaghazyn múqiyat oqyp shyqty da, oramalyna orap, tós qaltasyna salyp aldy.

Avtobustyng tóbesi kóriner emes. Taksy ústamaq bolyp qol kótergeni sol edi, «shiyq» etip «Opeli» kep toqtady.

– Shanyraqqa».

– «Shanyraq» degen qay jer?..

– Ryskulova-Petrova y dalishe, – dedi. Ózining qoly әreng jetken «Shanyraqty» bilmegenine yza bolyp.

– Qansha tóleysin?

– Óziniz biliniz, – dedi mәrttik tanytyp.

– 200?

– Kettik.

«Opelige» minip túrghany osy. Ishi kishigirim ýy siyaqty. Bir týrli jyly, bir týrli qyzyq. Qargha adym jýrgennen keyin, jýrgizushi shal janar-jagharmaydyng qymbattaghanyn aityp zar jylay bastady. Shopyrdyng sózin bólip tastap, ózining talay jylghy armanynyng oryndalghanyn, bastyghynan jomarttyghyn jayyp saldy.

– Qútty bolsyn! – dedi baghanadan sharshap sóilep otyrghan shofer kónildenip. – Abram Ivanovich.

– Teljan, – dep qolyn úsynda.

Tanysyp alghasyn ózin erkin sezindi.

– Abram Ivanovich, siz de bizdey kezinizde pәterden pәterge kóship jýrgen shygharsyz?

Orystyng shalyna súraghy únamay qaldy ma, jyldamdyqty ýdetip jiberdi. – Vernyy – nash gorod.

Osy shaldyng «lichnyy jiznin» súrap nem bar? Semeydegi dosym – Ertagha bolsa, myna shaldy shyrq ýiirip, mәshiynesin maqtap, «Opelide» neshe ýiir jylqynyng kýshi baryn, jeti atasynan bastap jiliktegen kezde shal búlardy jýz tengege «Shanyraqqa» qalay aparyp tastaghanyn ózi de bilmey qalar edi. «Opeli» zuyldady. Teljannyng kóz aldyna qúmyrsqasha qybyrlap, baspana salyp jatqan qazaqtyng balalarynyng tirligi kino lentasynday zyryldap óte shyqty.

Ózining qorjyn ýiining aulasyna kelip túmsyq tiregen kezde:

– Osy ýy seniki me? – dedi Abram Ivanovich.

– IYә.

– Shirkin, osobnyakqa ne jetsin!

Ishi jylyp sala berdi. Qaltasynan jýz tengelikting tórteuin suyryp «Opelidin» iyesining alaqanyna saldy.

– Ýige kirip, shәy ishiniz?

– Rahmet, Teljan bauyrym.

Terezeden bәrin kórip túrghan kelinshegi:

– Nemenege jetisip, taksiyletip jýrsin? – dedi ókpelep.

– Endi, endi...

– Jýr, sóitip, balalargha odan da pechenie ala salsang qayter edi.

– Balalargha ýy әkeldim! – dep, jyldam-jyldam býgingi kýngi «úly janalyghyn» jetkizgen. Kelinshegi pәterding qaghazdaryn keudesine basyp, al jylasyn kelip. Daladan jýgirip kelgen eki úl ýrpiyisip, әke-sheshesine qarap túr.

– Ákelerindi qúshaqtap, betterinen sýiinder.

Úldary jaqyndaghan boldy. Ózderi birdeneden qorqyp túr. Sheshelerine tyghyla beredi.

– Sen qazir bazargha baryp kel, – dedi suyq sumen betin juyp jatqan kelinshegi.

– Mende ýsh jýz tenge bar.

– Inomarkamen jýrgendi bilesin, – dep kelinshegi sandyqtyng týbinen jýz dollar alyp shyqty. – Balalargha ayaq kiyim alamyz ba dep saqtap jýr edim. Taksiyletpey, Amanjoldyng mashinasymen baryp kelsenshi.

– Ýiinde me?

– IYә, jana Jamal kelip ketken. Biraz benzin qúiyp ber, úyat bolmasyn.

– Kettim onda, – dedi Teljan.

– Toqtay túr. Kurstastaryna aitarsyn. Kelgeni keler, kelmese ókpe joq...

– Kete bereyin be? Semeyge Ertaghagha zvondayyn.

– Túra túr. Shymyldyghyng jelbirep túr ma? Áygerimge aitsang aitarsyn, anauyndy qoya túr. Aytpaqshy, «obmennyy punktyn» aldynda jalghan aqshagha aiyrbastaytyn jylpostardan bayqa!

– Qiyn qyzyqsyng ghoy. Bala emespin ghoy.

– Keshke úrttap alyp, «Altayday jer qayda?» dep jýrme! Úyat bolady.

– Rayhan, boldy ghoy endi.

– Túra túr, alatyn tamaqtardyng tizimin jazyp bereyin. Úldaryndy ala bar.

– Ura! – dep quandy eki úly. – Qalagha baramyz.

– Bóget qylyp qaytemin búlardy?

– Ertip jýruge úyalasyng ba? – dedi kelinshegi. – Kýlge aunap tapty ghoy deysing be. Óz úldaryn!

Kórshisining «Moskvichimen» dastarhangha kerektining bәrin jetkizip aldy. Qazan kóterilip, et pisken kezde kórshiler men qaladaghy tuystar da kelip qaldy. Bәri mәz. Pәterding qújatyn qoldan-qolgha ótkizip kórip jatyr. Ol qatty qobaljydy. Et pen sorpa iship otyrghan qonaqtardyng bireuining may barmaghy «Teljan Altaev» degen jazudy basyp qalsa qaytpek.

Qonaqtar ýidi-ýiine tarasyp, ydys-ayaqty jinastyryp jatqan kezde, jalp etip jaryq óshti. «Shanyraqtyn» túrghyndary ýshin búl ýirenshikti jaghday bolsa da, dәl osy sәtte qaranghylyq ornaghanyna yza boldy.

– Búlar óstedi, endi.

– Senimen eregesip jýr me edi, óshirgisi kelse, óshiredi. Odan da peshting auzyn ash ta, ottyng jaryghymen balalardy tósegine jatqyz.

Berilgen tapsyrmany oryndap kelse, Rayhan perdeni ysyryp, ýy ishine ay jaryghyn molynan týsirip qoyypty.

– Papasy, ýiding qújataryn әkelshi, kóreyin.

Sandyqtan pәterding qaghazyn alyp keldi.

– Oi, jylaghanyng ne?

Kelinshegi iyghy selkildep, ýnsiz jylady. Qapsyra qúshaqtap aldy. «Aqyldym menin, sen bolmasang qayter edim. Óskemende pәterden pәterge kóship jýrgende syr bermedin». Shashynan iyiskedi.

– Seni sýiem, Rayhan, senen basqa eshkimning keregi joq.

– Ras pa? – dedi kelinshegi kemsendep.

– Ras, janym, senen basqa eshkimning keregi joq maghan.

– Saghan menen basqa qatyn bir kýn de shydamaydy. Aytyp-núqyp otyrmasa, ayaghyndy baspaysyng ghoy.

– IYә, janym, sen bolmasan...

Ekeui qúshaqtasyp, kýbirley bastady. Aqsaumal sәule ýiding ishinen shyqqysy kelmey shyr ainaldy.

 

***

 

Pәter degen aty bolmasa, on ekide bir núsqasy joq bolyp shyqty. Qúrylysshylar bastaghan da tastaghan. Suyq suynan basqa eshtenesi dayyn emes. Jaryq tartylmaghan. Teljan qatty qobaljydy.

– «Kóppen kórgen úly toy», eptep jóndep alamyz ghoy, – dep kelinshegi kónilin ósirip qoydy.

Eki júma tyrbandap, qabyrghalaryn әktep, syrtqy qos esikti saldyrdy. Ystyq su men gazdy qossa kóship kelmek.

Bir kýni әbden sharshap, ay jaryghymen ýige kelse, sham týbinde kelinshegi hat oqyp otyr.

– Tamaghyng dayyn túr, – dedi kýlimsirep. – Papasy, men erteng balalardy ertip auylgha qaray jýrip ketsem, ózderi kele almaydy eken. Jamal provodniktermen kelisem dep otyr.

– Dúr-ry-ys, – dedi esinep. – Barsang bar, meni qaytesin, skoro allergiyam bastalady ghoy. Men de sendermen birge barayyn da?

– Eshtene etpeydi, on shaqty kýnde qaytyp kelemiz, jolda Semeyge Áygerimge bir kýnge soqsam bolady.

– Ertaghalargha dep aitsanshy. Er adamnyng esimin birinshi aitu kerek, – dep týzetti.

– Áy, sonyndy qoyshy. Aynalayyn Áygerim bolmasa... – dep kelinshegi qúrbysyn maqtap jatyr.

 

***

 

Sonymen Teljan ýsh bólmeli pәterde jalghyz ózi. «Shanyraqtaghy» ýige alandamaydy. Kórshileri senimdi. Jalghyz serigi – radioqabyldaghysh. Keshkisin bilte shamnyng jaryghymen kitap oqyghan bolady. Ábden zerikti. Júmysty qaynatyp jiberuge bolar edi, oghan aqsha qayda? Bәri uday qymbat. «Kitayskiy» dýnie almandar» dep anau kýni qonaqtar sanasyna patriottyq sezimdi myqtap qúighan. Basqagha shama qayda? Joq! Auylgha ertip ketpegen Rayhangha ókpeli.

Esik qaghyldy. Ornynan sýiretile túryp, qúlyptyng qúlaghyn búrady. Óz kózine ózi senbeydi. Bosaghada bayaghy «Opelidin» iyesi túr.

– Abram Ivanovich!

– Da, otkuda vy meniya znaete?

– Pomniyte «Shanyraq»?

– Kakoy eshe «Shanyrah»? Ladno, – dep qarqyldap kýlip aldy da, – chert s vami, siz ben biz kórshi boldyq, – dedi.

– Qútty bolsyn!

– Jaghday bylay, bauyrym, qazaqtarmen kórshi bolghan qanday jaqsy, – dedi yrjalaqtap. – Janadan esik qoyghyzyp edim. Qaray salarsyn. Ýide balalar bar ma?

– Qúdaygha shýkir, eki úl.

– Jón eken, biz qalada kóp bolmaymyz, әielding tórkini Germaniyada edi, eki-ýsh ay sol jaqta bolamyz ba dep jýrmiz. Balaryna da eskertip qoy, esikti qoldarymen ústap jýrmesin.

– ?

Osy kezde kórshining jyltyr esigin talpaq tanauymen iyterip bulidog shyqty da, tenselip jaqynday berdi.

– Komu govoryat – lojisi na mesto! – dep iyesi zekigen kezde, zyp berip ishke qaytadan kirip ketti.

– Óte aqyldy iyt, – dedi Abram Ivanovich, – búl ýidi shynyn aitsaq, osy ýshin aldyq. Ana jaqta kórshiler mazasyz.

Esikti shaldyng túmsyghyna tirep túryp japty. «Jetpis jeti әkendi, Abram Ivanovich, itke bola ýy alghan, qaq әkennin...» tamaghyna óksik tyghylyp, ýsh bólmeli pәterding ishinde shyghyrshyqqa ainalghan tiyindey shyr ainaldy.

«Shanyraqtan» jer alyp, qansha qazaqtyng ash-jalanash balalary kýni ýshin, kýrke soghyp, kýnge qaqtalyp jýr. Kórshilerin jamandaydy eshe, qarashy, talay ret jigitter «nasionalinyy voprostardy» qozghaghan kezde әngimeden qashqaqtap ketushi edi. Endi, mine, aldynan shyqty. «Erteng gazettegi jigitterge aityp, jazu kerek, búl Abram Ivanovichting tirligin...»

Esik qaghyldy. «Ákennin... Abram Ivanovich, kórsetem men saghan». Júlqyp ashty. Yrjiyp amanjol túr.

– Assalaumaghalaykum! – dep qolyn úsynghan kórshisin qapsyra qúshaqtady.

– Kelgening qanday...

– Áy, tasbauyr bolyp ketting be, ei, saghyndyq qoy, barsyng ba?

– Jýrmiz ghoy, ózdering qalaysyndar?

– Ýsh kýn boldy televizor janyp ketken, senderdikin kórip jýrmiz.

– E, jaraydy, ne ghyp bosaghada túrsyn, jogharyla!

– Joq, davay kiyin, qatyn jiberdi saghan. Rayhan joq, qarny ashyp jýrgen shyghar dep tanerteng bir әteshting basyn shapqyzdy. Kóje dayyndap jatyr.

– Nesine әure boldyndar.

– Ony ana qúrdasyna ait. Joldan eki kilo kartop aluym kerek, ózi benzinge aqsha joqta bizding qatyn da kisige tapsyrmany ýiip beretin әdeti.

Kólikterine otyra bergeni sol edi, jandaryna sómke kótergen әdemi kelinshek jetip keldi.

– Osy ýide túrasyzdar ma?

– IYә, – dedi Teljan.

– Sizding kórshinizbin, myna ýide túramyn, – dep kelinshek qatar túrghan bes qabatty ýidi kórsetti.

– Bireudi izdep jýrsiz be?

– Ortalyq bazargha aparyp tastamaysyzdar ma?

Ol ynghaysyzdanyp, Amanjolgha qarap edi, sabazyng qamshy saldyrmady.

– Sizdey әdemi jan aigha apar dese de aparamyz.

– Ya takaya nevezuchaya. Muj brosiyl. Daje nomer moey kvartiry trinadsatyi, – dedi kelinshek kólikke otyryp jatyp.

Bazargha qalay jetkenderin bilmey qaldy. Ádemi kelinshek ýsh jýz tengeni shytyrlatyp túryp Amanjoldyng qolyna ústatty.

– Joq, almaymyz, – dedi Teljan.

– Sizder bolmasanyzdar, basqa bireuge búdan da kóp tóleymin ghoy, – dep kelinshek kózin tónkerdi. Mәshin ishinde fransuz әtirining iyisi qaldy. Kónildi qytyqtaytyn júmsaq iyiste Amanjoldyng júmysy joq, aqshany alyp, mashinanyng ruline, o jer, bú jerine soghyp, «úshyqtap» jatyr.

– Áy, sen maylyayaq boldyn, benzin de, bir bótelke «Taraz» da bolatyn boldy.

Qala ishinde olar eki saghattay ainaldy. «Aqsaygha» baryp, odan «Sayahatqa» eki jolaushyny aparyp, eseptesip bolghan Amanjolgha:

– Áy, sen meni ýiine aparasyng ba, joq pa? Álde Almatyny alty ainaldyryp ashtan óltireyin dep pe edin? – dedi.

– Ketshi, ei, men sen ýshin jantalasyp jýrsem, keshke jaqsylap bir otyrayyq ta, bizding qatyndy bilesin, ýstelding ýstine ómiri ekinshi bótelkeni qoymaytynyn. Ózimiz ala barsaq erkin otyramyz ghoy.

Amanjol «ssenariydi» qúryp jatyr. Ol ýndegen joq. Baghanaghy kórshi kelinshekten aqsha alyp, ynghaysyz jaghdaygha qaldyrghanyn aitty.

– Ketshi, ei, itak konkurentov mnogo, – dedi Amanjol. – Kórmeysing be, kóshede qanshama taksy qantarylyp túr.

 

***

 

Kólikten týskennen keyin Amanjolgha ermey aulada túryp qaldy. Ózining ýiine qarady. Qara qúlypty kórip, jýregi búlqyndy. Aulada sary samauyr múrjasynan týtin shyghyp túrushy edi. «Shanyraq, Shanyraq, qanshama qazaqtyng balasyna pana boldyn?»

– Áy,  gorodskoy qúrdas, bizdi mensinbey túrsyng ba? – degen Jamaldyng dausynan oiy bólinip ketti.

– Jogha...

– Á, bәibishendi saghynyp jýrsin-au, – dep kýlip aldy da, – ýige kirsenshi, – dedi.

Dastarhannyng tórine shyqqanan keyin jýregin basty. Sýt qatqan qoy kýreng shaydyng eki kesesin ishkennen son, mandayynan ter búrq etti.

– Týu, sening shayyng ne degen tamasha!

– Bizge birdene bermeushi me edin? – dedi Amanjol kelinshegine qarata.

– Ózing nege ala kelmedin? – dedi Jamal.

Ýn-týnsiz ýsheui shay iship biraz otyrghan son, Jamal jarqyldap kýlip aldy da,  – Tәkeng kep qaldy ghoy, – dep bir bótelke әkep ortagha qoydy, – osydan basqa joq, súramandar.

Eki erkek әp-sәtte týlep shygha keldi. Ózderi de, kózderi de jaynap, baghanaghy boykýiezdikting búghauynan shyghyp, buyn-buyndary bosap, «Tanertenmen bir súlu qyz sugha keledi», «Boyynda Arystyng ózinmen tanystym» dep әnge basa bastady.

– Áy, qatyn, taghy birdeneng joq pa? – dedi birazdan song Amanjol.

– Qaydan bolsyn, tamaq alyndar, – dedi Jamal ekeuine kezek-kezek qarap.

– Oi, úmytyp ketippin ghoy, mynau «kalymnan» týsken aqsha, – dep bes jýz tengeni kelinshegine berdi.

– Benziynine qaldyrdyng ba?

– Tәkeng aman bolsa, benzin tabylar.

– Kórshiden qaryzgha alghan bir bótelke bar edi, – dep Jamal bir shólmekti alyp keldi. – Osydan keyin «kóke» desender de joq.

– Oi, bizding qatyn malades-a?!

– Qúrdas-au, rahmet saghan, bizdi syilasan, Qúday seni syilasyn! – dedi Teljan.

– Qúdayy kórshi, Tәke, sen ýshin ghoy.

– Búl endi, ózimiz baryp alyp kelmesek, bizdi mensine me? – dedi Amanjol.

– Aytasyn-au, әkiriy.

– Jә, boldy, qoyyndar. Alyp qoysandarshy.

– Oi, bizding qatyn malades, kel, Tәke, sening ýiing qútty bolsyn, sol ýshin!

Qyrly stakandar sart-sart soghyldy.

– Qúrdas-au, – dedi Jamal dauysyn ózgertip. – Ózine bir ótinishim bar, sender kómektespegende kim kómektesedi maghan. Kenje sinilim byltyr túrmysqa shyghyp edi ghoy, auylda ózing bilesin, júmys joq. Ábden qiyn boldy. Sender ýilerindi bir jylgha bere túryndar. Bazargha shyghyp, nan-shaylaryn aiyrsyn degenim ghoy.

– Áy, qatyn, sen ne aityp túrsyn, esing dúrys pa? – dep Amanjol basyn kóterip aldy.

– Sen tynysh otyr.

– Bala-shaghany әreng asyrap otyrghanda sinilindi shaqyryp.

– Osyghan-aq mening tórkinim jaqpay-aq qoydy.

– Poshla ty, osy ýidi salghanda kim kómektesti?! Bireui bir shege әkep berdi me? Úlym aman bolsyn, sol ýshin qabyrgham qayysyp enbek etip jýrmin. Bilesing be, ei, sen qatyn? Qúday bar bolsa, osy ýide qyzyq kórip, úrpaq ósirsem deymin.

– Oi, shirkin-ay, – dep, Jamal ernin sylp etkizdi. – Qorlyq kórip jýrsing ghoy, beyshara.

– Qoyyndar, – dedi Teljan.

– Áy, qatyn, – dedi Amanjol ózeurep. – Sen menimen nege aqyldaspaysyng a?

Qyrly stakandar sart-sart soghyldy.

– Kórsetemin men saghan komandovati etkendi, kózine kók shybyn ýimeletem, – dep Amanjol tisin shyqyrlatty.

– Ýimeletip jýrsing ghoy, sening arqanda qytaydyng ala qabyn arqalap bazarda jýrmin.

– Áy, qoysandarshy! – dep Teljan ekeuining arasyna týsti.

– Qonaq otyr demeydi, qatyn siyaqty menimen salghylasyp otyrghanyn qarashy. Osy dosyna aitshy, ne jazyghym bar, mening tórkinimning aty estilse tóbe shashy tik túrady. Ne jazyghym bar saghan, myna dosynnyng kózinshe aitshy. Úlyng ekeuing ýshin diplomdy sandyqtyng týbine tastap, qap arqalap jýrmin ghoy. Kók mashinany minip alyp ketedi «kalym, kalym» dep. «Kalymgha» baryp jýrsing be, qatyngha baryp jýrsing be, men qaydan bileyin?!

– Jana ghana men saghan aqsha berdim ghoy.

– Pishtu, bizding bazarda arba sýiretkender ony jarty-aq saghatta tabady.

Qyrly stakandar sart-sart soghyldy.

– Men saghan basynghandy kórsetemin, búl ýiding iyesi menmin! – dep, Amanjol keudesin júdyryqpen soghyp-soghyp qoydy. – Men únamasam saghan, ana bazardyng bastyghyna tiyip al, qarq bolarsyn.

– Oi, úyatsyz, aram! Saghan daua joq eken ghoy. Aytyp túrghan sózining siqyn qarashy! Jaqsylyqty bilmegen qayyrshy, ana astyndaghy kók mashinany kim berdi saghan? Mening әkem berdi.

– Áy, búldap jýrgendering on jyl bolghan «Moskvich» pe? Ala berinder itayaqtaryndy, úlym ekeumiz «Jiguliy» alamyz.

– Atannyng qaq basy, birinshi bútyna deni dúrys shalbar alyp alsanshy.

– Áy, әkennin...

– Áy, әi, qoy endi jyndanbay, kózimdi kógertesin. Erteng bazargha shygha almay qalamyn.

– Saghan qolymdy bylghap qaytem, – dedi qalsh-qalsh etken kýieui. – Beri kel, úlym.

Baghanadan divan ýstinde kózi baqyrayyp otyrghan Arman qorghana basyp әkesine keldi.

– Úlym, menin, sening atang velikiy adam bolghan. Áriyne, seni kóre almay ketti... Aparam seni Atamekenge, sen ýshin saldym osy ýidi. Men seni Týrkiyada oqytamyn. Áli «Shanyraqty» panalaghan talay qazaqtyng úl-qyzy ósip-ónedi. Jetimi jetiledi, jetpegeni bayidy, qaladan blagoustroennaya kvartira alady, әli qol bastaytyn batyr úl da, el bastaytyn kósem úl da osy Shanyraqtan.

Amanjol úlyn qúshaqtap úiyqtap ketti. Anda-sanda byldyrlaydy, «úlym menin, ekeumiz atagha baramyz...»

– Qúday-au, osy dosyna ne jazyghym baryn bilmeymin, auzyna birdene tiyse boldy mening tórkinime tiyisedi.

Teljan ýndemedi.

– Seni shaqyryp alyp, konsert kórsettik, renjimeshi. Ózimizsing ghoy, qazir kórshi apayymyzdy shaqyryp, ýsheuimiz tamaq ishemiz.

Teljan dalagha shyqty. Ózining ýiine qarady. Shap-shaghyn. Jetimsirep túr. Eki jyl beynettenip salghan ýii. Kesh bolsa da eki úly ýige kirmey oinap jýrushi edi.

Tereng kýrsindi. Jýregi bar ekenin sezdirip shym-shym etti. «Áy, Rayhan-ay, meni de auylgha ala ketseng qayter edi... Shóp shauyp rahattanyp qalar edim ghoy...»

...Kórshi apay qaladan kelgen jiyenin qosa ertip keldi. Asyghys eken. Qonaqtar bir-eki kese shay ishken song qozghala bastady. Teljan da rúqsat súrap, solarmen birge qaytpaqshy boldy. Amanjol úlyn qúshaqtaghan boyy úiyqtap jaiyr.

– Qúrdas, renjime bizge, er azamatsyn, baghanaghy ótinishimdi ayaqasty etpe, sinilimdi kóshirip alsam, bazargha shyghyp, óz kýnderin ózderi kórse jarar edi, – dep Jamal nygharlap qoydy. – Kvartiralaryndy tóleymiz ghoy.

– Mәsele sheshildi, – dep Teljan kelte qayyrdy.

Qalagha kirgen kezde jazghy kesh týsti. Kóz baylanbasa da kóshe shamdary jana bastady. Teljan pәterine kirmey, podezding aldyndaghy oryndyqqa baryp otyrdy. Sharshaghan ba, buyn-buynynan әl ketip, basy ainaldy.

Qarsy ýidegi tórtinshi qabatta, balkonda túrghan baghanaghy kelinshekti kórdi. «Aqshasyn qaytaryp beru kerek, biz kórshi túramyz. Dýniyeqonyz Amanjol ýsh jýz tengesin qaghyp aldy. Maghan úyat». Sýiretilip ornynan túrdy. «Mening ýy alghanymdy kóre almaydy. Qonaqqa shaqyrghandary osy ma? Qatyny ekeui úrsysyp...» Basy ainaldy. Boyyn týzegen boldy. Ekinshi qabat. Ýshinshi... Qaltasyn aqtaryp, ýsh jýz tengeni myghymdap qolyna ústady. «Qaytaryp beru kerek, úyat bolady».

Tórtinshi qabat. On ýshinshi pәter. Ádemi esik. Qoryqpay qonyraudy basty. Qyzyl halat kiygen sýikimdi kelinshekpen sóilesip túr. «Baghanaghy aqshany jigit sizden aqshany alghanda «aqshany qaytaryp ber, qaytarmasang ózim qaytaram»  dedim».

«Búnynyz ne, meni kim dep jýrsiz?!»

«Sizdey әieldi syilau kerek. Mashinam bolsa, sizdi Shymbúlaqqa alyp barar edim. Mine әkeldim».

«Oy, rahmet, naghyz djentelimen ekensiz ghoy».

«Men qaytayyn».

«Ýige kiriniz, kofe isheyik».

«Kesh bolyp ketti, rahmet».

«Meni kim dep oilaysyz?»

Kelinshek jorta búrtiyp ókpeledi. Renjitkisi kelmedi. Ýige kirdi. Keremet... Kofe.

«Mýmkin, eptep visky ishersiz. Ózim iship kórgen emespin, biraq sizdey djentelimen ýshin...»

Kelinshek zyr jýgirdi. Jýgirip jýrip muzyka qoydy. Jýgirip jýrip balkondy japty.

«Masa kirmesin» dep jaryqty óshirdi.

«Energiya ýnemdeu kerek». Dәlizding jaryghyn óshirip, may sham jaqty.

«Vishnya, vishnya,

Zimnyaya vishnya...»

...Qatty shóldep oyandy. Dir-dir etedi. Kózin júmyp, qayta ashty. Masqara! O jer, bú jeri ashyq әdemi kelinshek sәl ezu tartyp úiyqtap jatyr. Ornynan atyp túryp, terezeden dalagha qarady. Tang atyp qalypty. Qúdayy kórshisi Abram Ivanovich bulidogyn qydyrdyp jýr. Jurnal stolynyng ýstinde túrghan viskiydi bokalgha toltyra qúiyp tartyp jiberdi.

«Vishnya, vishnya,

Zimnyaya vishnya...»

Eki kýn dalagha shyqpay, ýiinde jatyp aldy. Ýsti basyn kir-kir sezinedi. Kórshi kelinshekti oilasa, atyp túryp vannagha barady. Juynady. Sabyndanady. Bәribir. Kiyinedi. Qayta auystyrady. Kir. Ýsh kýngi tozaq.

Ýshinshi kýni búrynghy júmys ornyna bardy. Bastyqtyng qabyldau bólmesinen basqa kabiynet byt-shyt. Basqa mekeme qonystanyp jatyr eken. Óz kabiynetine keldi. Eshkim de, eshtene de joq. Bos. Tek bayaghy qyzyl telefon edende túr. IYesi kelgenin sezdi me, kisinep jiberdi. Kóterdi.

– Ty, gde hodishi? Ya pyatisot vosemnadsataya.

Tastay saldy. «Erkelegeni».

Ertagha-ay!

Quanghany sonshalyq, «Qazaqstan» qonaq ýiine qaray qústay úshty. Semeydegi dosy. Kelgen sayyn osy qonaq ýige jatady. Búnday quandas. Kýizelip jýrgende kele qalghanyn qarashy. Ár kelgende jigitterding basyn qosyp, erkeletetin әdeti. Qayyrbolattar da osynda shyghar. «Ertagha keldi» dey saludy da bilmeydi.

Keshke sauna. Restoran. Billyard. Ertaghanyng jýrisi osy. Qúday biledi. Qúrdasy Dosymhannyng mәshiynesi qonaq ýiding aldynda qantarylyp túrghan shyghar. Biraq kórinbedi.  

«№518-bólme...»

Tik úshaqpen besinshi qabatqa kóterilgendey sezindi. Pysyldap liftining esigi ashylghanda, bireu radiony bar dauysymen qoyghan eken dep qaldy.

Bolsa daghy qataldyqtyn, kaskóilikting beynesi,

Qasqyr bolyp oilanamyn keyde osy.

Qaqpan qauyp, siraghymdy short kesip,

Jýrsem eger taghdyrymmen kektesip –

Úlyr edim úzaq-úzaq aspangha,

Jalghyz ghana jauyz Aymen bettesip.

«Bes jýz segiz, bes jýz toghyz...» dep  bólmelerdi jaghalay sanap kele jatyr.

Qasqyrlarym qasqyrlyqqa qúnyqsyn,

Al adamdar qasqyrlyqty úmytsyn.

Men de jedim Adam jegen tәtti asty, –

Nege olar menimenen qastasty?

Ayt olargha,

Qaqpandaryn... Qaqpandaryn әketsin.

Adamdyghyn ózderine bas etsin,

Adaldyghysh qasqyrlargha pash etsin!

Dauysqa jaqynday týsti.  «Bes jýz...»

...Men – qasqyrmyn

Qaqpan kesken siraghyn,

Qasqyr bolyp, qasqyrlyqty syiladym.

Qasqyr bolyp úlyp túryp Adamgha,

Osy jyrdy, osy syrdy syiladym.

«Peredacha týsirip jatyr ma?» – dep oilady.

– Oi, Ábe, molodes. Jaraysyn!

– Mine, poeziya...

Mine, «518» dep ishinen oilady da esikti qaqty.

– Siz  Teljan aghasyz ba? – dep súlu qyz betinen sýigende ynghaysyzdanyp qaldy.

– Erekeng osynda ma?

– Áriyne, jogharylanyz, ýsh kýn boldy sizdi qaydan tabaryn bilmedi dosynyz, – dep kýlgende dýrdiygen ernining arasynan appaq marjanday tisteri jarq etti. Qaz moyyn, moyyl kóz, qara shashy iyghyna tógilgen súlu qyzdyng oqtauday týzu ayaqtaryna kózi týsip ketkenin ózi bayqamay da qaldy.

– O, Tәkebaychiyk, kelding be? – Qúshaghyn aiqara  ashyp, Ertagha qarsy jýrdi.

– Assalaumaghaleykum, dosym?!

Ekeui tós qaghystyrghan son, Teljan tórde otyrghan aq shashy jalbyraghan, qabaghy qatuly adamgha qos qoldap amandasty:

– Aghasy, Sizding qolynyzdy alyp qoyayyq.

 – Amansyng ba, bauyrym, týsing jyly eken, sendey azamattyng qolyn alugha bolady.

 – Tanysyp qoyyndar, myna tórde otyrghan Arlan qasqyrday azuly Aldiyar Oishoghyr degen mening jezdem, últymyzdyng úly aqyny. Myna jigit «Qazaqtyng Shukshiny» – Teljan Altaev degen azamat, mening jan dosym, al, Dauken, qúy mynany...

Aqsary, júqalau jigit shiraq qimyldap, viskiydi qúiyp shyqty. Aldiyar stakandy keri iyterdi. 

– Osy viskiydi únatpaymyn, qandalanyng iyisi shyghady, – dep tyjyryndy.

– Aldiyar kóke, shetelden kelgen visky jaman bolmas. Oibay, ózimdi tanystyrmappyn ghoy, ataqty Shúbartau kóterilisinde han saylanghan Myrzash atanyn  úrpaghy – Dәulet bolamyn.

– Dәulesker kýishi, aqyn mening bauyrym karatist, – dedi Aldiyar qalyng qabaghyn ashyp kýldi. – Alyp qoyyndar.

Teljan stakangha ernin de tiygizgen joq, ýstelding shetine qoya saldy.

– Ou, dostym búnyng ne? – dedi Ertagha.

Teljan basyn shayqady. Ertagha bótelkeni qolyna alyp stakandargha  toltyryp qúidy da, ornynan túryp  sózin bastady. – Aldiyar agha, siz qazaqtyng úly aqynysyz.

– Áy, osy sózdi qoy dedim ghoy saghan, qazaqta Úly aqyndar kóp, Bas aqynymyz – Abay, janashyl aqyn – Maghjan, al sender auyzgha kelgendi ottay  bermesendershi.

– Áy, aghatayym-ay, dúrys aitasyz, at-shapanym, mine! – dep Aldiyardyng aldyna bir pachka aqsha qoydy.

Aldiyar sol kezde tomaghasyn sypyrghan qyranday ótkir kózderimen jalt-júlt etip, Ertaghagha qarady.

– Áket, mynauyndy!

Ertagha  onyng sózin estimegendey, sózin jalghay berdi.

– «Arpa ishinde bir biday» demekshi, ortamyzdaghy gýlimiz Kýlchetay ýshin isheyik, – degen kezde  Aldiyar ornynan atyp túryp, aldyndaghy ýsteldi bir-aq  tónkerdi.

– Onbaghan, teksiz deyin desem jaqsy atanyng balasysyn. Ne degen azghynsyn-ey, a-a, ket joghal, kózime kórinbey, mә, aqshan, myna qatynynnyng yshqyryna  tygharsyn, – dep  laqtyryp  jibergende bólmening ishine japyraq jaughanday boldy.

 – Jýr kettik, Dәuken!

– Ábeke, bir ashuyndy bershi maghan, – dedi Ertagha jalynyp.

– Áy, idiot, el aman, júrt tynyshta әp-әdemi kelinshegindi tastap, myna jәlepti miyaulatyp, janyna nege ertip jýrsin, a? Sen jazushy eding ghoy. Qúday-au, ne bop barasyng sen...

– Oi, aghashka, vy chto ya vsego dvajdy byla  zamujem, ob etom Eruha horosha znaet...

– Búiyrsa deniz, – dep Dәulet  bir týirep ótti. – Day bog ne posledniy raz.  – Onyn  kekep túrghanyn týsinbegen Kýlchetay ony bas sap sýidi.

– Shirkin, zaochnyy jengeyding sýigeni-ay, – dep Dәulet  әndetti.

– Esing bar da, elindi tap, Ertagha! – dep Aldiyar esikti tars japty.

Dәulet keshirim súrap, onyng sonynan ketti.

Eki dos  bir-birine ýnsiz qarap túr. Ekeuinin  keudesinde eki belgisiz súraq. Kýlchetay tonqandap aqsha jinap jýr. Ertagha  onyng bóksesinen bir tepti.

– Ty chto? – dep Kýlchetay kýldi. – Men saghan doppyn ba? Kýlchetay ashulanghan joq – kýldi.

– Araq bar ma?

– Qazir, qazir dorogoy, qazir, – dep jinalghan aqshany onsyz da tyrsyldap túrghan omyrauyna tygha saldy. Kózi jaynap kýlimdey qaraghan kezde Ertagha erip týskeni anyq edi.

– Kelshi, janym...

Kýlchetay Ertaghanyng qúshaghyna qoyyp ketti.

– Janym sol, sen bolmasang qayter edim...

– Ashulanbashy, jýreging auyrady ghoy. Qazir bәrin jasaymyn, – degen kezinde móldir kózderine jas toldy. Teljanyng jýregi jylydy.

Kýlchetay betin juugha ketkende Ertagha ashulana sóiledi.

– Sender meni týsinbeysinder, maghan ómir sýru kerek. Ólmeuim kerek, sol ýshin Kýlchetay siyaqtylar kerek maghan...

– ?..

– Meni jazudy tastap ketting dep jazghyratyndar kóp. Olar ótirik janashyrlar. Men ataqty bolghym kelmeydi, týsinesing be? Kelmeydi... Men jazbaymyn, diktofongha oqimyn...

– Nu... nu, qoyshy, janym, – dep Kýlchetay ony qúshaqtady. – Auyryp qalasyn, aghang bolghasyn aitady, ol kisi aqyn ghoy.

– Qolyng su ghoy, janym, sýrtsenshi, – dedi.

– Dauysyng qatty shyqty, auyryp qaldy ma dep shoshyp kettim ghoy.

– Janym sol, myna jerdi jinastyryp bizge araq bershi.

– Qazir, qazir, – dep Kulchetay zyr jýgirdi. Qimylyna  kóz ilespeydi. Áp-sәtte bәri dayyn boldy.

– Men ishpeymin, – dedi Teljan – Maghan voobshe ishuge bolmaydy. Kótere almaymyn, osy qúrghyrdy ishpey-aq qoysam deymin.

– Aldiyar siyaqty ýsteldi tónkerip ketip jýrme! – dedi Ertagha kýlip.

– ?..

– Kәni, men baghymdy synap kóreyin, – dedi  Kulchetay qarqylday kýlip – Aghamyz  meni syilaytyn shyghar... kәne... kәne, molodes!

– Kezdesuimiz ýshin!

– Sen ýshin!

– Kulchetay ýshin!

– Dostyghymyz ýshin!

– Semey ýshin, – dep Ertaghanyng kózi jasaurap eshkimmen qaghystyrmay-aq tartyp jiberdi. – Qayran Semey, saghan ne deyin, kózden búl-búl úshtyng ghoy.

Teljan qatty qysyldy. Eki oblys birigip, ortalyq – Óskemenge ketken. Ertaghanyng ókpelep otyrghany osy jaghday.

– Ertagha, tebe nelizya perejivati, – dep Kulchetay moynyna asyldy, – jýreging auyryp qalady. Qoyshy, janym?!

– Kulchetay dúrys aitady. Ertagha, qoyshy osy sayasatqa jolamayyqshy, saghan jany ashyp otyrghan qaryndasymyz ýshin.

– Qartayghanda kórgen qyzyghym ghoy, kәne, kәne, ornynnan túrshy, ainalshy bylay. Qalay, Teljan dosym, qane, figurasyn qarashy...

Bokaldar synghyr-synghyr etti.

Bir kezde dalagha shyqqan. Bet alystary – Kóktóbe. Týngi aspangha qarap Ertagha qaytadan әnge basty.

«Semeyim menin, Semeyim,

Ah, saghan endi ne deyin?»

– Ertagha-au, men kvartira aldym ghoy, qonaq ýige jatpay ýige jýr? – dep baghanadaghy aitpaghan eng basty janalyghyn aitty.

– Qútty bolsyn! Sýiinshin, mine.

Dosy qaltasynan әdemi bylghary әmiyanyn alyp shyqty da, bes jýz dollar sanap berdi.

– Oi, Ertagha-ay, mynauyng ne? Sen nemene osy ýshin keledi ghoy deysing be? Ózing jolaushy jýrsin... ghoy...

– Siz, Erekendi renjitpenizshi, jýregi auyrady ghoy, – dep qaldy Kulchetay. – Qazaqtyng salty emespe, alynyz.

– Azyrqanyp túrsyng ba? – dedi dosy.

– Ertagha, qoyshy endi.

Telefon shyryldady. Ertagha әldekimmen onasha sóilese bastady.

– Teljan agha, – dedi kózin tónkerip. – Siz maghan renjimenizshi. Biz Kóktóbege ózimiz kóterileyik dep edik. Siz barsanyz óziniz bilesiz, Semeydi aityp jýregin auyrtady. Tek maghan renjimenizshi.

– Qalay, taksy alamyz ba?

– Ertagha, renjime, men qaytayyn. Erteng ýide tosamyn.

– Kulchetay ekeumizdi me?

– Áriyne.

– Aqyldym menin, mine naghyz dos. Kulchetay, qalay, a, Teljan aghan?!

Ádemi qyz móldir kózin tónkerip «mynau» degendey bas barmaghyn kórsetip qoydy da:

– Ya udivlena, pochemu u nego net podrugiy?

Teljan yza bolghan. Namystan. «Podruga... kórseteyin men saghan podrugany, kórshi kelinshekti kórip tang qalarsyn». Asyghys qoshtasqan.

Eshtene oilaghan joq. Oilaugha múrshasy da bolmady. «Ramstorgha» soghyp, «Viskiydin» bireuin qoltyghyna qystyra shyqqan. Bet alysy – belgili on ýshinshi pәter. Kórshi kelinshek...

«Arghy jaghyn aitpaymyn, ishing bilsin, әlu-ay...»

 

***

 

Ýshinshi kýni qargha adym jerdegi óz ýiine sýiretilip әreng jetken. Kýndiz-týni «Vishnya, vishnya». Jalyghyp ketti. Onyng ýstine kerbez kelinshek «za tovarom» basqa qalagha baru kerek bolyp qaldy.

– Áy, qayda jýrsin?

Selk ete týsti. Kiltti búrap túrghan qoly dirildedi. Jalt búrylsa, Amanjol.

– Sen ózing qaydan jýrsin? – dedi boyyn tez jinap alyp.

– Qydyryp jýrmin. Qaydan jýrsing deydi ghoy. Qatynyng kele jatyr tórkininen, býgin saghat on segiz nól-nólde. Eki kýn seni izdep jýrmin. Úshty-kýili joqsyn. «Ayttyndar ma keletinimdi» dep sening qatynyng mening qatynymnyng podrugasynyng júmysyna kýnde zvandaydy eken. Biz ne aitamyz. Qansha benzin jaqtym. Kliyentter joq, qazir...

Óne boyyn tok soghyp ótkendey boldy. Buyn-buynynan әl ketti. Esikti ashyp, ishke kire bergende qaydan kelgeni belgisiz, qarghybauyn sýiretip bulidog jetip keldi de, ókshesin jalay bastady.

– Oi, sheshendi...

Bulidogty býiirden bir tepken kezde, baspaldaqtan tómen qaray domalady.

– Dauysy qanday jaman, – dedi Amanjol tyjyrynyp. – Qynsylaghanyn qarashy kәpirdin.

– Arghy atasy qasqyr emes, it qoy.

Teljan ýsh bólmeni әri-beri kezip jýrip aldy. Qalay boldy, solay. Ózgeris joq. «Áttegen-ay, Ertagha bergen bes jýz dollargha tym qúrymaghanda vanna men dәlizdi jóndep alugha bolatyn edi. Oghan...»

– Shybyndaghan jylqyday óstip jýresing be? – dedi Amanjol. – Bar vokzalgha. Jyndy ma-ey mynau? Qatynyng men bala-shaghang kele jatyr ghoy.

Jýregi shanshyp-shanshyp ketti. «Ne istesem eken, ne istesem?...»

– Aqsha bar ma sende? – dedi Amanjol tyzyldap.

Qaltalaryn aqtaryp jýrip, әbden shiyrshyqtalghan jýz dollar tauyp alghanda, betine qan jýgirdi. Kerbez kelinshekten esin bir jighanda jasyrghan boluy kerek. Jaqsy saqtalypty.

– Amanjol, sening osyndayda oilap tabatyn strategiyang bar edi ghoy.

– Ákel, dollaryna qazir bylay isteymiz: biraz benzin qúiyp alamyz da, gazetten jarnama arqyly ýy jinaytyn adamdardy tauyp alamyz. Bir saghattyng ishinde pәterindi ainaday jarqyratady.

– Oi, sen...

– Sózdi bólme, qazir seni monshagha aparyp tastaymyn, sypyrtqy alyp, biraz sabalanyp al, sosyn úighyrlardyng kafesine baryp laghman jeymiz de, vokzalgha baramyz. Benzin qúyamyz.

– Oi, sen ózin...

– Nemene, qatynynnan sóz estiging kelip túr ma?

– Mә, mynany alyp, ne isteseng ony iste, – dedi kók qaghazdy berip jatyp. – Kiltti saghan beremin, meni monshagha aparyp tasta.

– Ýide et bar ma?

– Mazaq qylyp túrsyng ba?

– Bәri týsinikti, - dedi Amanjol oilanyp. – Uaqytty ótkizbey kiriseyik endeshe.

Monshagha bara jatyp kólikterine benzin toltyryp aldy. Gazet satyp alyp, eki-ýsh jerge telefon shalyp, baghalaryna kelisti. Osynyng bәri Teljan ýshin azap, óne boyy tyrysyp, shóldey beredi.

– Qazir bazargha baryp, bir-eki pachka «kitayskiy kafeli» satyp alayyq.

– Áy, әkennin, sen ózi meni monshagha emes...

Teljan qatty ashulandy.

 

***

 

– Sizge eki saghat boldy, – dedi monshashy.

– Taghy bir saghatqa jalghayyn, – dedi Teljan, – esimdi jana jiyp kele jatyrmyn.

– Meyliniz.

Teljannyng basyna oy keldi. Jaman. Qorqynyshty. Súmdyq. «Mýmkin, ol әiel... qazir ne kóp, jaman auru kóp».

Tastardy qaynatyp túrghan saunagha kirip bardy. Oidan qútylmaq.

Oy. Oi. Oi. Sol oimen bir saghat jýrip, sýiretilip dalagha shyqsa, Amanjol kýtip túr eken.

– Áy, óltirmeseng bir saptayaq syra bershi.

– Jýr, úighyrlardyng kafesine baramyz, syra ne bolady...

Teljan esin jinady. Kónildi. Sorpasy betine shyqqan ýlken eki kese laghman men bir qyrly stakan araqty tastap alghan. Terlep... bapty qon kýreng shay iship otyr.

– Beting beri qarap, kisi bolyp qaldyn-au.

– Aytpa deymin, taghy bir jýz...

– Ket, ei, jýz gramyng bar bolsyn, baghasy qanday qymbat, ýsh litr benzinning aqshasy.

...Vokzalgha jarty saghat búryn kelip aldy. Kólikterinen týse bergende may-may shýberekti qolyna ústatqan kórshisi:

– Beti-qolyndy jaqsylap ysqylap jiber.

– Esing dúrys pa, jana ghana monshadan shyqtym ghoy.

– Áy, qatynyng kele jatyr ma?

– Kele jatyr.

– Týrine qarashy, arshyghan júmyrtqadaysyn. Áyel degen erkegining ózi joqta jýdep-jadap jýrgenin jaqsy kóredi. Sonda seziktenbeydi. Shalbaryng ýtiktelmepti, oghan da shýkir.

Teljan onyng aitqanyn istedi.

– Mine, jaqsy boldy, «Djon negr balasyna» úqsamasang da, ýy salyp jýrgen kezindegi qalpyna týstin.

– Ketshi, ei.

Poyyz dәl uaqytynan janylmay, II Almaty vokzalyna entige jetti. Eki úly saghynyp qalypty. Qúshaqtap alyp papalap jatyr.

– Saghyndym ghoy senderdi.

– Bizdi úmytqan joqsyng ba? – dedi Rayhan.

Teljanda ýn joq.

Balalaryn bauyryna basyp, bir kezde jan bitkendey:

– Senderden kýnning iyisi shyghady ghoy, – dep qoydy. Rayhan әldebirdemeni aitpaq bolyp qozghala bastap edi, Amanjol da bir qu emes pe, «zapravka jasap alayyq, ә» dep qoyyp qaldy. Sózdi qusa, sóz shyghatynyn bilgen Teljan әri qaray jaq ashpady. Ýilerine de keldi. Zattaryn kóterip jogharygha kóterildi. Teljannyng qúlaghy, eki beti du-du etedi. Esik ashyldy. Eki bala kirdi. Rayhan ýsh bólmeli ýidi aralap shyqty da, úzyn dәlizding dәl ortasyna kelip jalp etip otyra qaldy.

– Mama, mama ne boldy? – dep, eki bala sheshelerin ainalsoqtap jýr. Búl әielining janyna barugha bata almady. Sәlden song Rayhan ornynan túrdy. Kónildi. Eshtene bolmaghan siyaqty. Búghan jymiyp qarady.

– Papasy, «Shanyraqqa» barayyq.

– Ýidi bizden tartyp aldy ma? – dep ýlken úl jylap jiberdi. – Ketkim kelmeydi búl ýiden on milisiya kelse de shyqpaymyn. Mening ýlken atam maydanger bolghan eken.

– Qoy, Bekosh, jylama...

Kishi úl sómkeden qamshy alyp shyqty da:

– Bekosh, qoryqpa, mynamen atam qasqyr soqqan eken. Erjan kókem berdi, – Luboy melisany sabaymyz, ýiimizdi bermeymiz.

Rayhan kýldi. Eki úlyn bauyryna basyp:

– Qorghandarym! – dedi.

– Bekosh, myna ýidi sening atyna jazyp bereyin.

– Mening atymna Shanyraqtaghy ýidi, – dep kishi úl tanauyn kóterdi.

Rayhan oilanyp biraz túrdy da,

– Kettik natoruiysqa! – dedi.

«Kýnәhar» jigitte ne sóz bolsyn, Teljan ýn-týnsiz kelisken..

«Senim hatqa» Teljan qol qoyghanda Rayhan «endi ýidi qatyryp jóndeymin» dedi.

Rayhan ayaq astynan kónildenip sala berdi.

Joldan Amanjoldyng mashinasyna benzin qúiyp, qútty meken – «Shanyraqqa» qaray tartyp otyrdy.

 

***

Shanyraqqa kelgennen keyin Rayhannyng ýnsizdigi ony arbagha jekkennen de auyr boldy. Kýn úzaq ýlken úldy ertip, qaladaghy ýige ketedi. Shyghyrshyqtyng ishinde shyr ainalghan tiyin qúsap ýy ainalasynda ainalsoqtap jýrip, manaydaghylargha Teljannyng da qadiri ketip edi. Ony ózi sezgen.

Sol kýni Rayhan qatty sharshaghan, tipti auyryp kelgen siyaqty kórindi. Búnyng qaynatyp qoyghan shayyna da qaraghan joq, bir saghattay tósekte súlyq jatyp aldy. Qayta-qayta «Mamana ne bolghan?» dep ýlken úlynan súray beredi. Bala bolsa iyghyn qiqang etkizedi de qoyady. Jauap joq.

– Mamasy, túryp shayyndy ishsenshi, – dedi bir kezde janyna baryp. – Monsha jaghyp qoydym. Týsip alsanshy.

Áyeli basyn kóterdi. Qatty bir uhledi dersin.

– Óltiremin ol qatyndy! – dedi tistenip.

Shay iship otyryp, aqkónil Teljan oilady: «E-e, auylgha baryp ana ýlken abysynymen taghy da úrsysyp kelgen eken ghoy, bayaghy. Agham balalargha ataghan maldaryn satyp, aqsha qylyp bereyik degen bolar. Jengem syry belgili ghoy, qasqyr jep qoydy degen shyghar».

– Sen auylgha baryp, bir-eki apta demalyp, shóp shauyp kelsenshi, qaynaghamnyng densaulyghy bolmay jýrgen kórinedi, – dedi Rayhan aqyryn ghana.

«Bәse, aittym ghoy, bar bәle sol jengemnen keldi. Byltyr ýlken úldaryn oqugha týsiruge kómektese almap edik, soghan ókpelep jýr ghoy. Bizding qolda ne túr eken? Áy, jengem-ay! Osy joly minez kórsetpey-aq qoysang qayter edi?!» Sonymen, ertenine týs qayta Teljan Týrksib baghyty boyynsha jýretin poyyzben Óskemen qaydasyng dep ketip bara jatty.

 

***

 

Qarakók aspan ýlken kól siyaqty. Ay bolsa   qol ayaghyn bauyryna tyqqan úlu siyaqty edi. Sýikimdi. Beykýnә. Qozghalmaydy ornynan. Býk týsip jatyr. Momyn.

Keshki tamaqtaryn iship alghan son  aghayyndy ekeui әngimelesip otyr. Aqyryndap. Estelik. Saghynysh. Aghayyndylyqtyng aq kólegining týimesi aghytyp edi ghoy...

– Bauyrym, – dedi  aghasy qúshaqtap Teljangha, – Mine ekeumiz  eki ýy boldyq. Meni baghyp-qaqqan  atam men apam da búl kýnderi  joq.

– Mening de  әke-sheshem  de joq, – dedi Teljan dauysy ózgerip. – Biyl alty jyl bolypty. Birinen song biri ketti. Endigi keletinimiz sening ýiin, Erjan agha.

– Mening senen basqa bauyrym joq, – dedi Erjan janyp jatqan otqa kózi jasauray qarap. – Kishkentay kezimde qolym tiygeni ras, ony kek sanamay ýige kelgenine rahmet. Artymnan ergen bauyrym emessing be, atamnan qalghan, aghamnan qalghan maldy ósirip jatyrmyn. Saghan tiyesili jiyrma qoy, otyz eki qozy, satamyn deseng ózing bil, uaqytymen qyrqyp, kupkege týsirip otyramyn. IYt-qústan  amanbyz. Tәtem orystyng eki siyryn sauushy edi ghoy, sen audandyq gazetke ornalasqanda bireuin soyyp, bazargha ótkizgen. Qarala siyr әbden qartayghan son, ony  arzangha  satyp jibergenmin. Búzauynyng ózi qazir  mýiizi qaraghaday  boldy. Malyng týgel, bauyrym.

 – Mal týgendeuge kelgen joqpyn. Men  maghan tiyesili dýnie bar dep oilaghan da emespin. Sonsha maldy qayda ústap otyrsyn?

 – Qaydasy nesi, osynda auyldyng shetindegi atamdardyng eski ýii bar edi ghoy. Sony oralman aghayyndar súrap  alghan. Bir jaqsy adamdar. Sauyngha súrap alghan úsaq maldy solargha qosyp qoyghanmyn. Bir jaqsy adamdar.

– Ol ýy jaqsy edi ghoy. Atamnyng әngimesin tyndaugha, apamnyng qúrt-mayyn jeuge baratynmyn, sen bolsang meni quatyn eding ghoy. Mening ýilerine kele jatqanymdy ananday jerden tóbem kórinisimen, Aqbaqaydy aitaqtap qorqytatynsyn. Aqbaqay da abalap ýrgenmen, meni birde-bir ret qauyp kórgen emes.

– Aghayynnyng arasyna it bolsa da týspeyin degen ghoy.

– Áy, sen ne aityp otyrsyn, ekeuinning aralaryna týsken ittering sonda men bolghanym ba? – dep eki shelek sudy ýige alyp bara jatqan jengesi doldandy.

– Sen turaly әngime joq, – dedi Erjan.

– Qaydan bileyin, jazushy bauyryna ótirikti shynday qylyp, aqsaqty tynday qylyp әngime soghyp otyrsyng ghoy. Mening qaynyma sening malyng ne kerek, bir kitap jazady, bir ýy alady, biz auylda kýndiz-týni shapqylasaq ta myna túrghan Óskemennen ýy týgili, tauyq qora ala almaymyz.

– Jeneshe, bayaghyda «Shanyraqtaghy»  monshasyna týsetin ýy sizderdiki.

Jengesi  estimegen adamday ýige kirip ketti.

– Erteng atamnyng ýiine barayyqshy.

– Áriyne, baramyz. Saghan otbasylyq jospar qúru kerek. Men qazan aiynda eki torpaghyndy ótkizip aqshasyn jiberip otyrayyn, sen Almatynyng manynan semiz bir búzau satyp alyp otyr. Keminde toqsan keli et shygharady. Qolyna tiyn-teben týse qalsa, jylqynyng qazy-qartasynan eptep alyp tonazytqyshqa salyp tastandar. Ýnem bolady. Kelimdi-ketimdi kisilering bolady. Sen erkek adamsyn, otbasyng jýdep qalmas ýshin dastarhanyng mol bolu kerek. Bala-shaghanyng iship-jemi, kiyim-keshegi sening moynynda. Kelin – týsinigi mol bala. Ana joly auylgha kele sala óz ýiine barmay, osynda keldi. «Ata-enem sizdersizder» degen kelinning sózin estigende...», – dep Erjan kózine jas aldy.

Jel soghyp ótip edi ot úshqyn shashyp, laulap jana bastady. Teljan aghasynyng kónil-kýii búzylghanyna ózin kinәli sanaghanday.

– Erjan, sen maghan renjulising be? – dedi.

– E, jogha, agha-tәtemning balasyna qalay renjiyin. Sening komandirovkagha  ketkenindi paydalanyp qújattaryn da tapsyrmaghan eken. Ol injener bolghysy kelmeydi eken. Áneugýni Aqmolagha baryp keldi. Auyl sharuashylyq institutyna týsem deydi. Fakulitetin aityp edi, tilim de kelmeydi. Jer telimin óndeu siyaqty  agronom emes, aityp edi, úmytyp qaldym.

– Qazir  oqudyng týri kóp qoy...

– Áyteuir, til-kózden aman bolsyn, eki qaryndasyng әli kishkentay, ózing kórip otyrsyn?

– IYә, tәtti balalar. Sen de kishkentay kezinde búzyq eding ghoy, atamnyng saqalyn tartyp talay júlqyladyng ghoy, atang da qanday salmaqty adam edi. Aytpaqshy, – dep kýldi Erjan, – sening kishi úlyng keremet, mening qoynymda jatty. – «Ata, sasyqsyz ghoy, biraq, mening atamsyz, saqalyng nege joq» dey me? Menimen oinap, bauyr basyp qalyp edi.

– Keler jyly songhy qonyrau soghylysymen, úldardy ózine jiberemin.

– Qúday tileuindi bersin. Janymnan tastamaymyn. Shóp shapqyzyp  ýireteyin.

– Áli otyrsyndar ma? Aghayyndy qonyr qaz qúsap, – dep shylapshyn toly kirding suyn janyp túrghan ottyng ýstine tóge saldy.

Shala ot...

Byqsyghan týtin...

Aghayyndy ekeui an-tan.

Týtin...

Aspanda...

Aspanda...

Aspandaghy býk týsken Úlu Ay boy tasalady.

 

***

 

Eki apta degen ne, tәiiri, óte shyqty. Áy, bir armansyz shóp shapty-au. Agha-jengesi de qúraq úshyp múny kýtip әlek. Jengesi, tipti, «Qayynym, sharshap jýrsing ghoy» dep ishki jaqtan bir «medouha» alghyzdy. Kýni boyy jertólede suyp túrghan «medouhanyn» bir saptyayaghyn tastap alsan, túyaq serippey úiyqtaysyn.

Shyghys jaqtyng qazaqtary qonaqjay, bauyrmal, meyirimdi bolyp keledi. Tuys ýshin etinen et kesip beredi. Teljanday bauyrynan nesin ayasyn, jaqsylap-aq kýtti. Eki apta osylay óte shyqty.

– Jeneshe, – degen Teljan kýigen kartopiyany jep otyryp. – Osy Rayhan nege ana joly renjip keldi?

– Oibay, kótek, ne deydi? Renjigeni nesi? Ói, ket әri, jap-jas bolyp qatynjandysyn qarashy, mynanyn!

Jengesi osylay dedi. Osylay dep qana qoyghan joq, kir jayyp jýrgen kórshi Kerjaqtyng kempiri – tetya Marusyany shaqyrtty, magazinge bara jatqan bir-eki әieldi qol búlghap shaqyryp aldy. Kýigen kartoshkany ortalaryna qoyyp, әy jinalysty ashty dersin. Qaynysynyng eki úlyna osydan biraz jyl búryn ataghan eki taydy qúlyndatqanyn, sóitip tórt mal ghyp berip, ony satyp, aqshasyn bergenin, osy joly Rayhan kelgende sýiinshige qúlaghyndaghy qúima syrghasyn sheship bergenin, myna qaynysynyng ýy aldyq dep bir auyz aghasyna telegramma jibermegenin, ýlken úlyn Almatygha oqugha týsirmey jerge qaratyp jibergenin, oqugha týsirmegenin qoyshy, aghalap artynan ergen inisine bir kastum-shalbar kiygizbegenin, qoyshy әiteuir, jengesi jarty saghat «Altay radiosynyng tikeley efiyrine shyqqan».

Kerjaq kempirdi bilmeymin, qalghan eki-ýsh әiel kýnkildesip, betterin bir-bir shymshyp, әuelgi baghyttaryn ózgertip, kóshe-kósheni boylap ketken.

Jengesine taghy birdene aitayyn dep edi, ýiden qatty-qatty jótelip, aghasy shyqty. Kýieuining tóbesi kórine sala qazan-oshaqqa qaray syrghyp bara jatqan jengesin ymdap shaqyryp aldy. Bir auyz sóz aitqan joq. Biraq, shapalaqpen ondyrmay bir tartqan kezde jengesi jerge domalap týsti. Teljannyng zәresi úshyp ketti.

– Sen erteng ýige qayt! – dedi aghasy Teljangha aqyryn ghana.

Erteninde Óskemennen Teljan attyng basyn Semeyge búrdy. Qazir degening aqshasyn tóleseng kez kelgen inomarkamen Semeyge jetip barady ekensin. Aynalasy eki saghatta «Audiy-100»-ge eki jýz jiyrma shaqyrym degen ne, dosy Ertaghanyng esigining aldyna baryp, bir-aq toqtaghan. Tórtinshi qabatqa liftimen kóterildi. Ózine tanys, biraq kópten kelmegen otyz jetinshi pәterding esigining qonyrauyn basty.

– Papa, sen be? – dedi qyz balanyng dauysy. Ile esikti ashyp jiberdi.

– O-o-o, Ayjanka, ýlken bop ósip qalypsyng ghoy!

Qyz bala tomsyrayyp qaldy. Ishki bólmeden sheshesi shyqty.

– Bәle, bizding ýige de Erekenning keletin uaqyty bolady eken-au. Jogharyla, jogharyla. Qaydan jýrsin? Alakólden kele jatyrsyng ba, kýnge keremet kýiipsing ghoy?

– Joq, Altaydan kele jatyrmyn. Bizding Ertagha myrza qayda? – dedi. Áygerim eki iyghyn birdey kóterdi.

– ?

– Myna ýidi satayyq dep... kóruge kisiler kelemiz degen edi, solar ma desem, ózing ekensing ghoy. Kel, jogharyla, shay isheyik, – dep as ýige shaqyrdy.

Quyrshaghyn qúshaqtaghan Ayjan óz bólmesine kirip ketti.

As ýide ekeuden-ekeu otyr.

– Ýilering qútty bolsyn! – dedi Áygerim kýlip. – Jaqsy boldy, qaladan ýy alghandaryn. Balalar ósip kele jatyr. Erteng kempir-shal bolghanda «Shanyraqta» ekeuing ghana qalasyndar ghoy, aitpaqshy, baghana Rayhan zvondaghan, keshke sen keledi dep kórshi-qolandy shaqyryp qoyypty ghoy, al sen bolsang Semeyde jýrsin, – dep qoydy.

– Týsten keyin osy jerden samoletpen úshamyn. Ertagha myrza qayda?

– Mahabbat maydanynda jaraly bolyp, auruhanada jatyr deydi.

– Auruhanada jatqany qalay? Taghy da jýregi auyryp qaldy ma?

– Áy, bilmeymin sony, qay jeri auyryp jatqanyn. Bir júma bolypty ghoy, әiteuir. Ony qaytesin, shayyndy ish. Ózinning el-júrtyng aman ba?

– IYә, endi, Ertagha...

Osy kezde qonyrau shyldyrlady. Ýige orystyng әieli men eki erkek kirdi.

– My po obiyavleniiy.

Álgi ýsheui tórt bólmeli ýidi jarty saghat qarady.

– Semi tysyach daem, – dedi orystyng әieli.

– Da vy chto? My kupily etu kvartiru za pyatnadsati.

– Nu y chto, seychas Semipalatinsk – ne oblastnoy sentr.

Ýy satyp almaq bolghan ýsheu ketkesin Teljan tyqyrshy bastady. Áygerimning qabaghy týsip ketken.

– Ertagha qayda jatyr? – dep qayta-qayta súraghannan keyin be, «qayda-qayda bolushy edi, gorodskoyda» dey saldy.

Teljan ayaq kiyimin kiyip jatyr. Janyna Ayjan keldi.

– Agha, mynany papama barsanyz men berdi dep aitynyzshy, onyng ayaghy auyrady ghoy, - dep qolyna baypaqty ústatty.

Ol qoshtasyp ýiden shyghysymen qalalyq emhanagha jayau tartqan. Anda-sanda dúrys kele jatyrmyn ba dep súrap qoyady.

– Qazir tihiy chas, eki saghattan keyin keliniz, – dedi bir shelek su kótergen әiel.

– Eki saghattan keyin samoletim edi, ainalayyn.

– Kimge kelip ediniz?

Teljan dosyn myqtap tanystyryp shyqty.

– A-a, bilemiz ol kisini. Dәrgerler әiteuir, klinicheskiy smertiten alyp qaldy ghoy. Ekinshi qabatta, besinshi palata. Platnyida jatyr. Sizdi ótkizbeydi, qazir túra túrynyz, men myna sudy aparyp tastap ózim kirgizip jibereyin.

Teljan palatagha kirip, túryp qaldy. Áueli dosyn tanymay qalghan. Eki jaghy sualyp, shýnireyip kózi ghana qalypty.

– Ertagha, saghan ne bolghan? – dedi kereuette jatqan dosyn qúshaqtap. – Auyryp qaldyng ba?

Ertagha basyn ghana iyzedi. Jymiyp biraz jatty da:

– Ty otkuda?

Teljan qysqasha ózining qaydan kele jatqanyn, samoletting reti Semeyden kelip túrghansyn, osylay qaray búrylghanyn aitty.

– Bәse, – dedi ne quanaryn, ne renjiytinin bilmey.

Qos jastyqty sәl kóterip, shalqalay jatqan Ertagha erinderi dirildep, kemsen-kemseng etip jylady.

– Teljan, sen maghan renjimeshi. Mening eshqanday kinәm joq. Bar oilaghanym artymnan eretin bir úl bolsyn dedim. Atadan jalghyz edim. Ákem marqúm da jalghyz ósip edi. Úrpaq jelisi ýzilip qalmasyn degen edim ghoy. Men ólsem, bizding әuletting shejiresi de әri qaray damymay qalady eken. Qatelespedim demeymin, qatelestim. Tek men ólgesin detdomnan bir úldy alyp, mening familiyama jazdyrshy. Mening úlym dep qamqor bolshy...

Teljannyng tamaghyna óksik tyghyldy. Ómir men ólimning arasynda jatqan dosyn qatty ayady. Ayjan bergen baypaqty alyp, bildirtpey jastyghynyng astyna tyghyp qoydy.

– Ereke, óitip aitpashy, jazylyp ketesing әli.

Ertagha basyn shayqady. – Bolmaydy endi, endi bolmaydy.

Osy kezde esikti aqyryn ashyp bir jas qyz kirdi.

– Sәlemetsiz be? – dedi Teljangha qarap.

– Sәlәmatsyz ba, ainalayyn!

– Ertagha agha, myna kóilekterinizdi juyp, ýtiktep әkeldim. Qazir su ysytyp qoydym, basynyzdy juyp alynyzshy.

– Keshke qaray jusam dep edim.

– Agha, keshki avtobuspen auylgha ketemin. Mamam alpysqa tolyp, tughan-tuystardy shaqyryp jatyr eken. Kýni boyy buhgalteriyagha bardym, aqsha bere me dep. Endi podarkasyz qalay baramyn dep túrmyn, – dedi.

Peydjer shyldyrlady. Ertagha әreng kóterdi.

Kózi shatynap, terezege qarap túrdy da:

– Suka! – dedi tistenip.

Jas qyz beti du etip qyzardy da, shyghyp ketti.

Birazdan song satyr-sútyr etip, esikti alqyn-júlqyn ashyp Kulchetay kirip keldi.

– Cho, lejishi, da? Nu, leji! Sen bilesing be? – dep birdeneni aityp kele jatty da, búghan jalt búrylyp qarap: – A-a, siz be, qalynyz qalay? Qashan keldiniz? – dedi.

– Jana keldim.

– Sen bilesing be? – dedi Kulchetay Ertaghagha súrlanyp. – Sening әpergen myna tonyn, okazyvaetsya, ne nastoyashaya norka. Kaspiyde qyrylghan itbalyqtyng terisi eken, Qytayda jasalghan predstavlyaeshi, podrugalarymnyng aldynda masqara boldym! – dep pakettegi salynghan tondy edenge bir-aq tastady da, shyghyp ketti.

Júp-júmsaq, әp-әdemi, qonyr kýreng tondy Teljan jerden kóterdi. Eki dos ýnsiz, bir-birine ne aitaryn bilmeydi.

– Rúqsat pa, agha? – dep janaghy sary qyz keldi.

– Kire ghoy, ainalayyn.

Qyz bala legen men ystyq su qúiylghan ydysty kereuetting basyna qoydy da:

– Oi, qanday jaqsy ton, – dep qyzygha qarady, biraq qolymen ústaghan joq.

Ertaghanyng shashyn ýsh qaytara sabyndap juyp, sýrte bastady.

– Ertagha agha, siz qysylmanyzshy, әli-aq ayaghynyzdan túryp ketesiz. Mening de siz siyaqty agham bar, qazir әskerde. Saghynyp jýrmin. Mamam ekeuimizge hat jazbay, drujiti etip jýrgen qyzyna ghana hat jazady.

– Qalyndyghy әdemi shyghar, ә? – dep kýlip qoydy Teljan.

– Qaydan bileyin, agha. Bir-eki ret kórdim. Kóp boyanady eken. Birdene aitayyn dedim de, aghatayym renjip qala ma dep oiladym. Ózine únasa bolady da, әiteuir mamamdy kýtse boldy. Maghan bәri bir, men әiteuir ýiden ketetin adammyn ghoy.

Ertagha ornynan ýsh úmtylyp túra almady.

– Teljan, ana tondy әperip jibershi, – dedi Teljangha qarap. – Al, ainalayyn, sening mamannyng toyyna degen Teljan aghang ekeumizding syiymyz bolsyn, myna tondy ala ghoy, – dedi.

– Jo-joq, agha, mynaday qymbat nәrseni almaymyn. Auylgha alyp barsam kórshiler ne dep oilaydy? Qalagha ketken qyzdardyng bәri búzylghan, teris jolmen aqsha tabady dep oilaydy. Jo-joq, atamanyz, keregi joq maghan. Mamama bir oramal, bir-eki kilogramm indiyskiy shay bolsa bolady.

– Onda bylay bolsyn, Aqzer. Myna tondy al, sender tórt qyz pәter jaldap túrasyndar ghoy.

– IYә.

– Osyny satyndar da, tórteuing kerekterindi alyndar. Qazir alyp ket, al әzirge mynany mamana apararsyn, – dep bes myng tenge berdi.

– Rahmet, agha, dýisenbi kýni ailyq alamyn, birden qaytaryp beremin sizge, – dedi kýlip. – Al tondy bergeniniz ýshin rahmet, tórt qyzgha dediniz ghoy, men jalghyz kelip almaymyn, tórteuimiz kelip alayyq. Óziniz beriniz. Olar men turaly ne oilap qalady? Ázirge sizding palatada túrsyn, – dep, ózi shkafqa ilip qoydy.

– Jolyng bolsyn, Aqzer, mamana sәlem ait.

– Sau bolynyzdar. Ertagha agha, rahmet sizge, dýisenbi kýni qaytaryp tastaymyn aqshanyzdy.

Aqzer búlarmen qoshtasyp shyghyp ketti.

– Shirkin, – dedi Ertagha shalqasynan jatqan kýii. – Qazaqtyng qyzdarynyng bәri osy baladay bolsa ghoy, shirkin! Halqymyz әldeqashan ilgeri basyp keter edi ghoy.

Teljan ýn-týnsiz.

Ýlken terezeni Teljan aiqara ashty. Bir kezde bólmening ishin qonyrsyghan týtin iyisi alyp ketti.

– Jap, oibay! – dedi jótelip. – Myna orman órtengeli bir júma boldy. Kóz aldymda qaraghaylar emes, kitaphanalar janyp jatqanday elesteydi maghan, – dedi Ertagha.

Teljan ýn-týnsiz.

– Eki úlyndy sportpen shúghyldandyr. Qazir balagha kompiuter ýiretu kerek, sol jaghyn eskerersin. Mening kishkentay Ayjankama da kóz qyryndy salarsyn. Balamnyng mektep bitirgenin kórsem dep edim. Oghan endi qayda... – dep kýrsindi.

Teljan ýn-týnsiz.

– Al endi, sen aeroportqa ýlgermeysin, vokzalgha qaray zymyra. Poyyzdan qalyp qoyarsyn. Sau bol. Qayda jýrsen, aman bol, – dep qoldary dirildep, moynyndaghy túmaryn sheshti de:

– Myna qasiyetti túmardy atam marqúm moynyma birinshi klasqa barghanda taghyp berip edi. Ayjankam mektep bitirgende, búl babannan qalghan túmar edi dep moynyna tagharsyn, saghan amanat...

– Ertagha, olay demeshi, әli-aq jazylasyng ghoy.

Ekeui ýnsiz qoshtasty. Alay-dýley kónilmen vokzalgha jetti.

Vagonyn  esigi jabylar-jabylmastan qarghyp mingen kezde ony keudesinen  iyterip jerge týsirmek bolghan jolseriktin  iyghyn qapsyra qúshaqtay alghanda temir arba tanuy pysyldap, ókshesi taq-túq etip ornynan qozghala bastap edi. «Bylay túr, qúlaymyz esikti jabayyn» dedi qaratory jigit kýlgen bolyp.

Teljan aqyryn jylystap terezening aldyna bardy. Semeydin  tósin qaq jaryp aghyp jatqan Ertiske qarap edi, jýregi búlqyndy. «Qayran, aq kónil dosym, sening taghdyryng ne bolar eken?» Tamaghyna óksik tyghyldy. «Qayran, Ertagha dosym, dalada qaldyn-au... Sen nege alasúrdyn? Nege? Nege?...»

«Janasemeyge» kep aiylyn bir tartyp alghan  poyyz sar jeliske basty. Kóz aldynan ótip jatqan baghanalar.

«Qayran, Ertagha, dosym-ay»...

– Ornalastynyz ba, kóke? – dep janyna kelgen  jigit jymiyp kýlip. – Sharshaysyz ghoy.

Teljannyng basy ainalghanday boldy. Kóz aldy qarauytyp baryp ashyldy. «Maghan ne bolghan, sharshaghanmyn-au...»

Osy kezde tu syrtynan әn salghan qyz balanyng nәzik dauysy estildi. Qanday tamasha әn...

«Bizding auyl Barlyqtyng bókterinde, eligay.

Úzaq boldy auyldan ketkenime, eligay,

Qonyr tauda qoy baghyp әnge saldym eligay,

Qúlaghyna jel bolyp jetpedi me, eligay...

 

         Qosh, esen bol kórgenshe,

         Dәm-túz aidap kelgenshe,

         Ánmen aityp keteyin,

         Ishke býge bergenshe...

Teljanyng basy ainalghany toqtady. Jany jay tapqanday. Tamasha dauys. Balang dauys.

Taudyng qyzyl pisti dep býldirgeni, eligay,

Saghyndyng ba auylyndy búl kýnderi eligay,

Alys auly qaraghym qalghan kezde eligay...

 

«Óy barakeldi, órkening óssin...»

«Naghashylyryna tartqan...»

«Sadaghang keteyin, qúlynym...»

«Astanada әn salugha jetkizsin qúday...»

«Aytqanynyz kelsin».

Qazaqy bauyrmaldyq. Syrt kóz  qyzygharlyqtay, jyly qarym-qatynas. Sart etip esik ashylghanda jaulyq tartqan egde әiel men saqaly shoshayghan qart adamdy janaghy әn salghan kishkene qyzdy, taghy da eki adamdy bayqady. Kupening bosaghasynan  kýlip shyqqan jas jigitting jýzi jyly eken.

– Assalaumaghaleykum, agha! – dedi qos qoldap amandasqan ol Teljangha súrauly jýzben qarady.

– Uaghaleykum! – dedi Teljan tanymaghan synay tanytyp.

– Jolaushymyz, aghasy Jarma, Semeyden kele jatyrmyz. Osydan on shaqty kýn  búryn Tarbaghataydan shyqqanbyz. Almaty keldik. Sodan joldamyz. Qazaqtyng dalasy keng eken ghoy, – dep Teljannyng bileginen ústap az túrdy.

– Ne boldy, bauyrym?

– Agha, qan qysymyz jogharylap túr ghoy. Kәne, bizge kiriniz.

-Jo-joq, әure bolma.

Beytanys jigit kupesine kirip shyghyp kishkene qol qobdishasyn alyp shyqty.

– Aghasy, sizding qan qysymynyz jogharylap ketken siyaqty, kәne ólsheyik.

Teljan ýnsiz kelisti. Jolserikting kupesine baryp, qan qysymyn ólshetti.

-O, agha, mynau  bolmaydy ghoy. Jatynyzshy myna jerge. Kәni, kәni, – dep iyne saldy.

– Jata túrynyz. Qan qysymynyz kóterilip túr. – Teljannyng әp-sәtte boyy múzdap ótti de, kóz aldy ashylyp sala berdi.

– Oi, rahmet, atyng kim, bauyrym?

– Han – Tolqyn Kerey degen bauyrynyzbyn. Jogharghy synypty dәrigermin. Ýrimshining dogdyrlyq oquyn bitirgenmin. Semeyge Jarma degen  jerde  jatqan Kerey Jәnibek batyrdyng basyna baryp ziyarat qylyp kele jatyrmyz.

– O! – dedi tanyrqap Teljan. – Sonau Qytay elinen atanyzgha bola kelgen ekensiz ghoy.

– Biz әueli Ýrimshiden Almatygha keldik. Sodan Aqmolagha jettik. Jýdeu   qala  eken. Jana elimizding Astanasy bolyp jatyr. Bizding qazaq ne kórmegen. «Myng ólip, myng tirilgen» qazaqpyz ghoy. Derbestik aldyq, oghan da qúdaygha shýkir.

  Poyyz zulap keledi. Jolserik jigit ýsh adamy bar. Qazannyng qara kýiesindey dәu jigit orysshalap boqtyq aralastyryp sóiley bastady.

– Na hrena sidiyte zdesi my soveshaemsya idiyte vy otsuda.

Teljan kýmiljip eshtene aita almay qaldy. Oralman jigit aghylshyn tilinde

– Excuse me, but I am measuring pressure of this man and going to give him injection, – dep edi ýsheui birdey an-tang bolyp qaldy.  

Ekeui tamburgha shyqqan kezde:

– Ákeshim, anam shaqyrady, – dedi kupeden qyz basyn shygharyp.

– Aghasy «bilmegen jerding oy shúnqyry kóp»degen kelininiz alandap jatyr. Ayagózde qan qysymynyzdy bir ólsheshem. Biz Baqtydan ótemiz ghoy. Múqan Buyrshynyng batyr jigiti qarsy alady, ol da bizben kedenen birge ótedi. Tanerteng ýlgeruimiz kerek. Keshirersiz.

Terezeden keng dalagha qarap túrghanda janyna jolserik keldi.

– Bayeke ornalastynyz ba?

– Aghana oryn tauyp bermeysing be, janyng ashysa, – dedi Teljan.

– Ashulanbanyz, bәike, aman bolsaq tabamyz. Plaskart poydet?

– Áriyne, – dedi Teljan selqos qana.

– Bazar joq, bәike. Qazaqsha jaqsy sóiley alasyz ba?

– Men ne orysqa úqsaymyn ba? Joq, әlde...

– Ashulanbanyz, bәike. Abaydy oqyghansyz ba, qazaqsha maqal-mәtel bilesiz be?

– Bir kisidey.

– O, bәike, jaqsy sizdi Kniyazdyng kupesine aparayyn. Sóilesip kóriniz, chong qazaq mýmkin qabyldap qalar sizdi.

– Kniyaz? Ol  kim?  Mafiyanyng serkesi ma?

– Solay dese de bolady. Biylgha osymen ýshinshi mәrte mening smenama dóp keldi. Ózi shataq shal. Bir kupeni biraq alady eshkimdi kirgizbeydi. Byvshyy zogotaviyteli. Osy joly bәibishesi janynda eken, ana joly nemeresi Rustem bolghan edi, oi, keremet bala umnyy pasan.

– Týsinikti, – dedi sharshaghanyn seze bastaghan Teljan, – men ne isteuim kerek?

– Sәlem berseniz boldy, әrgi jaghyn Kniyaz ózi sheshedi, oryn bere me, joq әlde it qosyp qua ma?! – dep qyrghyz jigit yrjalaqtap kýldi. – On moshnyy psihgolog.

– Tonymyzdy sheship almas, barayyn. Basta joldy, bauyrym.

Ekeui besinshi kupening esigining aldyna baryp biraz bógeldi. Teljan qymyzdyng iyisi sezgendey boldy.

Jolserik esikti qaqty da, keyin sheginip ketti.

«Kire ber degen» gýrildegen dauys shyqty. IYmene basyp Teljan ishke kirdi.

– Assalaumaghaleykum, aqsaqal.

– Uaghaleykum, bizde oryn joq saghan...

– «Ýige kirgen jylangha da aq qúiyp shygharady» degen atam qazaq. Tandayym keuip qaldy, – dep kýldi...

– Oi, enendi úrayyn. Sózdi tauyp kettin, kel, otyr. Bәibishe, basyndy kóter, qonaq keldi.

Qalghyp ketken әiel adam basyn kóterdi de, Teljangha:

– Amansyng ba, әkem? – dep jyly amandasty.

– Sәlemetsiz be, tәte? – dep biday óndi aq samayly әiel adamgha amandasqan Teljan dóngelek jýzine ay bar bitken shegir kózderi ot shashyp túrghan shalgha   qarady:

– Agha...

– Túra túr, – dedi, – әi,Zúlqash myna úlgha qymyz qúi.

Áyel adam ydys ayaqty rettep sheti kertilmegen taza kesege toltyryp betining mayy kóbiktengen qymyz qúiyp:

– As bolsyn, әkem, myna qúrttan da ala  otyr, – dedi.

Teljan bet auzyn shymyrlatqan qymyz toly keseni biraq  qotardy.

– Vot bal qymyz eken.

– Búl – Sarjaldyng qymyzy.

– Keremet eken.

– Ákem, kesendi ber, shólindi basyp al, ainalayyn, – dep әiel taghy da toltyryp qymyz qúidy. Shal bolsa dastarhan  ýstinde beti jabuly tabaqtan bir tilimnen qazy-qartany alyp Teljangha berdi:

– As bolsyn, balam....

– Rahmet, agha, sizderdi әureledim ghoy.

– Kóp sóilemey, qymyz ish...

Teljan kese toly qymyzdy taghy da tónkerip tastap, shal úsynghan etti jegen kezde Teljannyn  mandayynan shyp-shyp ter shyqty. – Rahmet sizderge.

– As bolsyn, qaraghym. Demindi alyp taghyda sinirip ish. Sarjaldyng qymyzy bal ghoy, aghannyng Shabaq degen bauyry bar, sol baptaydy búl qymyzdy.

– Da, – dedi Teljan tanyrqap, – Sarjaldyng shabaghy mynanday bolsa shortany qanday bolady eken.

– Elding bәri solay aitady, – dep әiel adam kýldi.

– Shabaghym myqty azamat bop ósti, bala kezinde tentek bolghan shyghar. Qazir keremet jigit boldy. Ýiir-ýiir jylqy baghyp otyr. Qaytse tekti atanyng balasy ghoy. Onyn  IYke atasy Alashordanyng qamqorshysy bolghan. Qytayda mening әkemmen jaqsy aralasyp edi. IYkening obalyna qalghan sovet ókimeti ghoy. Qytay qazaqtary Shәkerim atamnyng úly Ziyat aghamdy da erekshe qúrmet tútatyn edi.

– Siz Qytayda tughan oralmansyz ba?

– Joq, men Maqanshy degen jerde tughanmyn. Ákem Turksib jolynda brigadir bolghan. Sýiegimiz Tobyqty onyng ishinde Kókshe degen tarmaghynan. Atamekenim Shynghystauda.

– A-a, týsindim, keshiriniz.

– Keshirim súraghanyng ne? Seniki dúrys. Shәueshekke әkem marqúm NKVD-nyng bir orysyn atyp tastap biraq týnde qashyp barghan. Shaghantoghayda osy jaqtan barghan tobyqtylar barshylyq eken. Jaqsy ómir sýrdik. Shyghys Týrkistan ejelden qazaqtyng ata qonysy ghoy. Esinde bolsyn Qytay qazaqtary ýsh aimaqqa bólinip aitylady. Ile, Altay, Tarbaghatay.

Shal ýsh sausaghyn býkti de sәl oilanyp baryp sózin jalghady. – Men Kenesjan Qylyshúly degen aghang bolamyn.

– A-a, – dep jelkesin qasyghan Teljan. Ózin qysqasha tanystyrdy.

– O, jaqsy ýlken atanyng balasy ekensin. Qarataydyng ishinde qaysysyn?

– Sarghaldaq...

– Sen ózimizding bala bop shyqtyn, kel, qymyz ish, – dep  Shal óz qolymen toltyryp qymyz qúiyp berdi. – Sarjaldyng qymyzyn bir tartshy...

– ?

– Qalay eken?

– Tamasha, Sarjaldyng qymyzyna ne jetsin.

– Rahmet, balam. Ádette Óskemen jaqtan keletinder Shardan minushi edi, sen Semeyden otyrdyn?

– Dosym auyryp jatyr edi, sonyng kónilin súrayyn dep Semeyge búrylghanmyn.

– Solay de. Dosynnyng kónilin súraugha sonau jerden búrylsang tegin jigit bolmadyn? Shylym shegemisin?

– Joq, agha.

– Araq ishesing be?

– ?

– Týsinikti. Ózing ne qyzmet jasaysyn?

–  Men jazushymyn, – dedi aty-jónin qaytalap.

– Osy Altay tek jazushylardy ghana dýniyege әkele me? Shirkin, Oralhan  keremet edi ghoy.

– Ol mening bauyrym edi ghoy, – dep әiel adam auyr kýrsindi.

Kupening ishinde az uaqyt ýnsizdik ornady. Poyyz jýitkip kele jatyr.

– Al, jaraydy, agha, mazalarynyzdy almayyn, – dep orynan túra bergeni sol edi, Shal jeninen basa tartqanda ornyna qalay otyrghanyn bilmey de qaldy.

– Otyr! – dedi Shal әmirli dauysyn qatty shygharyp. – Men senimen әngimelesip otyrmyn ghoy,oshaqtan sekirgen siyr emes shygharsyn, әlde dәmnen ýlkensing be?

– Atasy-au, qoysanshy, bala emespe?

– Áy, jenshina, zamalchi, a. Qaydaghy bala? Men búnyng jasynda bir audannyng zagotkontorany úrshyqsha iyirgenmin.

– IYә, bilemin ghoy neni iyirgenindi, neni iylegenindi. Qonaqqa nege úrsasyn? Bizding Erlanymyzday jas bala ne boldy sonsha.

Bәibishesining syryn biletin Shal dauysy da әp-sәtte ózgerip shygha keldi.

– Áy, balam-ay, tәteng dúrys aitady sen jogharyda túrghan zattardy myna jerge qoy. Men saghan tósek oryn әkeltkizeyin. Shal ornynan túryp esikti ashyp:

– Áy, Ábdildәbek qaydasyn? – dep aiqaylady.

– Ne boldy, bәike? – dep jolserik jigit jýgirip keldi. – Bәike.

– Sen qymyz ishpeushi me edin?

Ábdildәbek jelkesin qasydy.

– Bar, qonaghymyzgha tósek oryn әkep ber.

– Esti tovarish Genaral, – dep  qolyn shekesine aparghan jolserik keri búryldy.

Teljan an-tan.

– Balam, әkenning keyde ayaq astynan artist bop ketetini bar. Renjime, ornalasyp al, qazir jaqsylap shay ishemiz.

– Bәibishe, qolymdy juyp keleyin. Bauyryndy ornalastyra ber.

– Jaraydy, atasy.

Teljan  an-tan. Esine apasynyng ýilenip ýy bolghanda onashada «Balam, әieline qol tiygizip ashyndyrma. Onymen qatyndy tarbiyeley almaysyn, jón-josyqsyz qazymyrlana berme, ózining miynda bar adam bolsa erin silap ótedi» dep aitqan  sózi esine týsti.

– Genaral qayda? – dep tósek oryndy alyp kelgen jolserik.

– Qolyn juugha ketti. Kel, tize býk, – dep ýlken kesege toltyryp  qymyz qúiyp berdi. Jolserik jigit týregep túryp biraq tónkerdi de týshkirip jiberdi.

– Jarakimalla! – dep Kenesjan kupege kirdi.

– Bәike, eje sizder demala berinizder. Poyyzda brigadir men proveraishiyler aralap jýr, – dep qyrghyz jigit ornynan túrugha ynghaylandy.

– Sen olargha ait, esikti toqyldata bermesin. Sarjaldyng qymyzyn olar ýshin әkele jatqan joqpyn. Qyrghyz – úly halyq. Ábdildәbek, sony sen sezinesing be? – dedi Kenesjan.

– Rahmat, bәike.

Ulutchyl deyt bilbegen,

Ulutun kimder sýibógón,

Kyrgyz dep kelip dýinogo,

Kyrgyz dep ketem dýinóden.

– Oi, jaraysyn, Ábdildәbek!

– Menin ulutm Kyrgyz, Uluu danazaluu aikól Manas baatyrdyn urpagymyn, Qurmanjan datkanyn uulumun, qazaqqa kýioo  balamyn. Ayalym Núrgul  Qordaydan...

– Oi, bәrekeldi, qyzdarymyz qytaymen shýrshitke ketkenshe sendey adal qyrghyzgha barghany dúrys bolghan. Qyzymyz jaman jerge barmapty.

– Rahmat, bәike, men kettim.

– Tanysqanyma quanyshtymyn, kýieu bala, – dep Teljan qolyn qysty. – Saghan da rahmet.

– Teljan balam, qolyndy juyp kel. Shay isheyik. Myna jerge tәteng shaghyn dastarhan jasap jibersin.

– Men de kómektesip jibereyin.

– Áy, – dedi Kenesjan dauysyn kóterip. – Sen ne ýiinde qazan-oshaqtyng basynda jýrgen erkeksing be, kóp ottamay bar, qolyndy juyp kel.

Teljan  kýlip shyghyp ketti. Qolyn juyp túryp oilandy. «Bir keremet keyipker taptym. Bir povesti jazbasam» dep oilady. Tamburgha shyghyp qazaqtyng keng dalasyna úzaq qarap túrdy. «Qayran, Ertagha, qanday aq kónil janashyr dosym, búl jaghdaygha qalay úryndyn? Otbasyng da keremet edi. Nege byt-shyt boldyndar? Nege? Nege? Endigi taghdyryng ne bolmaq? Kulchetaygha qaydan ghana úryndyng eken? Dosym-ay, saghan endi qalay ghana kómektessem eken? Emi bar ma sening dertinnin? Dosym-au...» Tamaghyna óksik keptelip kele jatqanda «Teljan» degen dauysqa selk ete týsti. Jalt búrylyp qarasa, Shal eken...

– Qazir, agha.

Qaytadan  baryp beti-qolyn juyp kep, kupege kirip tanyrqap túryp qaldy. Tórdegi poyyzdyng shaghyn ýsteline anshylardyng kishkentay oshaghy túr. Onyng ishine mayshamdy kesip biltesin jaghyp ýlken shәinekti tanauyn shuyldatyp  qoyypty.

– Kel, kel, bauyrym, jogharyla, – dep aldyda túrghan shahmat taqtasy siyaqty shaghyn dastarhandy jenil kóterip aldy. – Joghary ótip ket. Tez, tez.

Teljan jayghasyp otyrdy.

– Ne boldy, әkem, bir jering auyryp túr ma, týring bozaryp ketipti ghoy, – dedi Zúlqash.

– Joq, tәte, jol sharshatty ghoy. Qayta sizderge kezdesip jolym boldy.

– Jas adam sharshay ma eken? Sendey kezimizde...

– IYә, bilemiz búnyng jasynda ne istegenindi, – dedi týsin salqyndatyp Zúlqash.

– Myna shaghyn dastarhandy, – dedi әngimening auanyn basqa jaqqa búryp jibergen Kenesjan, – Erlanymnyng dosy Júmaghaly balam arnayy jasatyp berdi. «Batya, doybyny sheber oinaysyz, әri jol jýrseniz dastarhanynyz eni jetpis úzyndyghy myna tayaqshalaryn qosqanda jýz toqsangha barady. Óte qolayly» dep edi, rahat boldy osyndayda.

– Bauyryma shay ishkizsenshi.

– Oibay, keshir, bauyrym, tәteng Ahmetbúlaqta tughan. Qojan ruynan. Ekeumiz Qytay elinen shanyraq kóterip keldik Atamekenge.

– O, Siz jezde boldynyz, aqsaqal.

– Osy Ýlken atanyng balalary bir-birindi sonau jerden tanisyndar ghoy. Qazaqta «Bay baygha, say saygha qúyady» degen sóz bar. Men  osy  maqalgha «Nayman naymangha qúyady» degen sózdi qostym...

Teljan  kýlip jiberdi de, tenselnp kele jatqan poyyzdyng terezesinen dalagha qarady.

Eki ókpesin qolyna alyp basyndaghy qyp-qyzyl taqiyasy qay sayda qalatynyna qaramay, әr shýregey tóbening basynan bir-bir sekirip janúshyra jýgirgen bauyrmal baladay batyp bara jatqan kýn jiyren kekilin jelbiretip búlardan  qalysar emes.

Poyyz jer apshysyn quyryp keledi.

Zulap keledi.

– Qoy bala, qymyz ishtik, shaygha qandyq, endi Ayagózge tórt saghat bar, kishkene demalyp alayyq. Sosyn bir-bir kese qymyz ishemiz de, jaqsylap úiyqtaymyz. Ayagózde jarty saghat túrady. Oyatsam renjime. Biz kәri adambyz, tize syrqyraydy, bel auyrady, bir jerde qúlap jatsam, elden úyat.

– Oi, qoyynyzshy, jezde, auyra qalady ekensiz. Súlu әiel kórseniz, kóziniz jaynap jas jigit bop ketesiz ghoy.

– Ói, enendi úrayyn qyztalaq!

– Al,balanmen jasty adamnan sóz esti. Rahmet, bauyrym, sening aitqanyng dúrys. Al, endi dem ala ghoy.

– Oi, enendi úrayyn, mynau qaytedi, ei, a.

Kenesjannyng dauysynda renish joq edi.

Teljan basy jastyqqa tiyisimen qor ete týsti.

 

***

 

«Teljan qalaysyn, bauyrym seni saghyndym ghoy» dedi aqkóilek kiygen Ertagha  kýlimsirep. Ózi әbden jýdegen. Kópten saqal-múrtyn, shashyn aldyrmaghan siyaqty.

«Amansyng ba, saghan ne boldy? Myna kýige qalay týstin? Ne bolghan saghan? Ne bolghan?»

– ? – Ertagha ýnsiz.

«Mody quyp jýrsing be? Ertagha-au, bala bop ketting be?»

«Úlymdy saghyndym, – dep jylap jiberdi, – Saghyndym ol qayda kórgen joqsyng ba?»

«Sen de úl joq edi ghoy. Qaydaghy úldy aityp túrsyn?» – dedi Teljan.

«Ózimning úlym... úlym menin. Men odan adasyp qaldym kishkentay edi ghoy bashpaylary qanday sýikimdi edi».

«Bilmeymin ghoy...»

«Sen meni bilmeydi ekensing ghoy, – dedi Ertagha, – Sen bilmeysing ghoy rasynda meni».

«Ábden bilemin, serisin, myrzasyn, qolyng ashyq biraq kóringen jәlepterge jem boldyn? Aqshang kóp ekeninine maqtanyp ondy-soldy shashtyn».

«Dosym-au, tabalamashy meni», – dep jalt qaraghanda Teljan sheginip ketkenin bayqamay qaldy.

«Renjip qaldyng ba, ózing aitshy myna Kulchetaydy qaydan tauyp aldyn?»

«Ol mening ómirimdi úzartady. Úl tauyp beredi maghan. Ol meni bayytady».

«Ana kózi baqyrayghan jәlәp qatyn ba?»

«IYә, ol sonday qatyn biraq ol maghan ómirimdi úzartatyn adam. Ózi súlu».

«Áy, it dosym-au, әbden miyndy ainaldyryp jiberipti ghoy. Oqytyp qoyghan ghoy seni».

«Ha-ha-ha». Ertagha kýldi kýlgen sayyn kishireye berdi, kishireye berdi. Bir kezde kýlkisin toqtatyp, kemsen-kemseng etip jylay bastady. «Mynany qarashy dosym, tyrnaqtarym ósip ketti. Qazir alamyn. Sodan song ana dónning astynda búlaq bar, eger tartylyp qalmasa seni shaqyramyn. Ýsh  ret atyndy  aityp dauystap shaqyramyn. Kelmeseng әri qaray úlymdy izdeuge ketemin».

Kýn shymyldyq ishine kirdi. Qap-qaranghy. Qaranghy. Qaranghy.

Boyy tonazyp ýreylene bastady.

«Teljan...»

«E, bәse dosym-au, meni qaldyrmaushy edin».

«Teljan» deymin.

Bóten dauys.

«Teljan-au».

Tasyrlatyp janynan bir ýiir jylqy shauyp ótti.

Ol kózin ashyp aldy da, eshtene týsinbey sәl jatty.

«Semey-Qyzylorda poyyzy Ayagóz qalasyna kep...»

Orynynan túryp tómenge týsip esinedi kep. Kenesjan basyna telpek kiyip dalagha shyghugha dayyndalyp apty. Myrs etip kýldi.

– Kýlseng kәrige kýl, aida, aldygha týs, – dedi Kenesjan, – Ne boldy sonsha úiyqtap jas jigit emessing be, shiraq bolu kerek.

– Siz soldat siyaqtysyz, jezde.

– Bauyrym, renjime ózinning aghang ghoy, – dedi Zúlqash, – Bir jerde sýrinip qúlap qalmayyn degeni ghoy.

– Oi, tәte, aghamyz qúlaytyn adamgha úqsamaydy. Bireudi bir úryp qúlatpasa...

– Oi, enendi... Sózdi kóbeytpe. Týs aldygha.

– Assalaumaghaleykum, agha – dep týsip kele jatqan Kenesjandy qoltyqtap aldy.

– Bú qay bala?

– Agha, búl balanyz – dәriger, – dedi Teljan.

– Assalaumaghaleykum, – dep jandaryna shoyynan qúighanday qol-ayaghy balghaday enseli jigit jyly jýzimen amandasty.

– Mening bauyrym Múqan. Buyrshynnan.

– Eling kim? – dedi Kenesjan.

– Kerey. Jәdik, odan Bayghara, – dedi Múqan.

– O, Quandyq batyr Er Jәnibekting senimdi serigi bolghan. Qanas ózeni ótkel bermey jatqan shyghar, – dedi Kenesjan.

– Keshirersiz, sizding qan qysymynyzdy ólsheyin, biz asyghyspyz Baqtydan ótu kerekpiz, «yqtiyar hatty» alyp, Qazaq eline kóship kelemin-dedi.

Múqan men Kenesjan sóilesip túr. Han-Tolqyn tez-tez onyng qan qysymyn ólshep bolghan son:

– Al, aghayyn sau bolynyzdar, aman bolynyz aqsaqal  týnimen jýrip baryp Baqtydan ertesimen ótip ketsek. Talay jigitter beri qaray kóshpek bizde iligumiz kerek.

– Al, joldaryng bolsyn! – dedi Kenesjan.

– Aman bolynyzdar...

Olar jyly qoshtasty.

Perronda yghy-jyghy halyq. Qoldaryna bir-bir paket ústap alghan saudagerler tauarlaryn úsyna bastady.

«Kolbasa alynyz».

«Syra alynyz Sergopolskiy».

«Qymyz Sarjalskiy».

«Shәshilik...shәshilik baranskiy».

«Laybaran emes pe?»

«Jaghyng qaryssyn kәpir, – dedi shan-shúng etken әiel dauysy. – Ózing laybaransyn».

«Agha, chistyy samapal alynyzdar».

– Bylay túrayyqshy, – dedi Shal ony qoltyqtap aldy. Ekeui sәl   vokzaldyng adam qarasy azdau búryshyna baryp túrdy.

– Agha, myna janbyr po zakazu jaudy ghoy.

– Sening niyeting ghoy, bauyrym. Álgi jastardy oilap túrmyn da, biz kóshkende zaman jaqsy eken-au.

– Sizding kupege kirgenshe tanysqanmyn Han-Tolqynmen al, Múqanmen jana tanystym. Jaqsy jigitter eken.

– Atam marqúm da, әkem jaryqtyq ta osy Týrksibti salysqan adamdar. Ayagózding tarihy terende ghoy. Búl – qasiyetti jer. E-e, shirkin, Ayagóz qazaqtyng altyn qazynasy ghoy. Sender jazushylar әsirese jastar qyz-qyrqyn turaly jazghangha ýiirsinder. Ol da kerek taqyryp shyghar. Biraq tarihty keshegi asharshylyqty... Qazaqtyng basynan ótken zúlmat zamandy nege jazbaysyndar? Janaghy eki jigit turaly jazugha bolady ghoy.

– Agha, ol kýrdeli taqyryp qoy.

– Mysaly sen auylynnan kele jatyrsyn. Sol elde qariyalar bar shyghar solarmen әngimelesting be?

– Joq, ol jaghyn oilamappyn da.

– Áne, kórding be? Miyna da  kirip shyqpady. Senen keyingi jastar  tipti de oilamaydy.

– Bayqaymyn,әdebiyetten habarynyz bar siyaqty.

– Áu demeytin qazaq joq  qoy, bala kezimnen  «Batyrlar  jyryn» jattap óskenmin, onyng ýstine Shәueshektin  gimnaziyasynda  Tóleubek Jaqypbayúly ekeumiz birge oqydyq.

– O, ol kisi moshnyy jazushy ghoy. «Qyran» turaly  kórkem  tuyndysyn oqyghanmyn. Naghyz klassika. Keremet jazushy.

– Oi, ainalayyn balam-au, zerdeli azamat ekensing ghoy dúrys aitasyn. Keremet edi ghoy. Ana bir jyly Alakólge barghanymyn. Sudan shyghyp jaghalauda otyrsam aqbas shal ótip barady. «Áy, Amanjan» dep aityp qalghanymdy bilmey qaldym. Kózderi kýlimdep janyma keldi de, az-kem  oilandy da, «Dauysyndy tanyp túrmyn», – deydi.

«Al tap, kimmin?» – dedim tamaghyma óksik tyghylyp.

Bir kezde Amanjan  bir orynynda sileyip túrdy da qaldy. Kózinen jas parlap túr. «Kenes-au, búl senbisin, tiri me edin?» «Menmin». Eki shal elu jyl ótken song Alakólding jaghalauynda osylay tabystyq. Qytayda jýrgende  Tóleubek ýsheumiz oiyn-sauyqta dombyra tartyp әn salatyn edik. Tóleubekting keyingi  taghdyryn sodan estidim.

– Sizding әkeniz Týrksibting jol brigadiyri bolghan eken. Óziniz Maqanshyda ómirge kelipsiz. Sonda Qytaygha bara jatqanda jolda tughansyz ba?

– Áy, sen de bir jurnalist siyaqty tergeysing ghoy. Mening sheshem óte meyirimdi adam edi, jaryqtyq kishkentay balgha «әi» dep sóilemeytin edi. Dauysy sonday júmsaq edi. Bosana almay qinalghan әieldi tabanyn qyzdyryp bulap bosandyryp alatyn erekshe qasiyeti bolghan. Sovet ókimeti qazaqtyng bar malyn qyryp, elde joqshylyq jaylap alghan. Bala-shagha, kәri-qúrtan  aurudan qyrylyp jatady. Ókimet arnayy «medbrigada» jabdyqtap auyl-auylgha jiberedi. Mening sheshem de solardy qatarynda bolady. Auyl-auyldy aralap jýrip eki ay degende Maqanshygha jetken kýni tolghaq qysyp, Qatynsudyng jaghasynda bosanady. Kindigimdi baltamen ózi kesedi. Sóitip ómirge kelgen jaman aghan.

– Men jazayynshy osy oqighany...

– E, bayaghyda bir bauyrym qyram-joyamyn jazamyn dep ketken edi. Kórmedim sodan. Al, sening Ertagha dosyng «Bambuk tayaghy» degen әngimesining oqighasyn men aityp bergenmin. Ony ol tipti әspettep bambuk tayaghynyng ishine apiyn tyqqyzyp alyp shyqqan shekaradan, odan Mәskeuding banditterimen baylanystyryp әbden  bylyqtyrypty.

– Agha, Ertaghanyng ol shygharmasy joghary baghalandy. Oqyrmandar izdep jýrip oqidy...

– Onyng «Ystyqkólding salqyny» degen povesi keremet edi. Bambukta shyndyqqa janaspaytyn bos qiyaldan tughan nәrseler kóp. Shynyndyghynda ol  úighyrding jigiti Aqsuatta bir baydyng balasyn óltiruge Qytaydan tapsyrma alghan adam edi ghoy. Bazar ózeninde juynyp jatqanda ayaghy tayyp qúlap mert bolghan. Ony sening Ertagha dosyn  kóterip әldeqanday qylyp aspandatty. Shekaradan qolynda tayaghy ghana bar bolghany bolmasa, eshtene ereksheligi joq, ol jay ghana oqigha. Bambuk tayaghynyng ishinde «Nikolaydyng basy» degen orystyng altyn tiyndary  bolghan.

– Kórkemdik sheshim ghoy, agha.

– Áy, ottamashy sen de. Jýr mineyik, poyyz jýrgeli túr.

Shaldyng dauysymen qatar kýn kýrkirep shatyrlatyp nayzaghay oinady

«Bisimillә».

Ekeui bir-bir kese qymyz iship jatugha ynghaylandy. Jogharygha shyghyp alghan Teljannyng úiqysy kele qoymady. Kenesjan odan ony-múny súrap jatyr. Álginde shyghyp ketken Zúlqash jyly su әkep, shalynyng ayaghyn múqiyat judy da  jaqsylap sýrtip qaytadan shaghyn plasmast legendi  tóguge shyghyp ketti.

– Agha,bayaghynyng baylary siyaqtysyz ghoy, – dedi Teljan kýlip.

– Áy, balamysyng degen, mening sheshem jaryqtyq ta әkemning ayaghyn jughan, onda túrghan ne bar, kóp ottamay, úiyqta.

Poyyz jýitkip berdi dersin. Kýn kýrkirep nayzaghay oinap jatyr.

Jarq-júrq. Kupe ishinde bireu shaqpaq shaghyp jatqan siyaqty.

«Bisimillә».

 Teljan Semeyde auruhanada jatqan dosyn oilady. «Ne boldyn, Ertagha-au, ne boldyn? Sen ne isteding óz-ózine. Men senen aqsha súradym ba? Kitabyndy shygharamyn. Qalghan aqshany óz qyzynnyng atyna bankige salyp qoyamyn. Tek aman bolshy, dosym. Tez jazylyp ketshi».

...Áppaq әlem. Qapalaqtap qar jauyp túr. Zulap keledi. Joq, úshyp keledi. Sonshama asyghys. Tau tasqa qaraytyn emes. Aeroshana biyik tóbening basyna yqynyp shyqty da tereng saygha úzaaaq úshyp baryp dik ete týsti. Qar búrq etti. Shannan Teljan eshtene kóre alar emes.

«Dosym qaydasyn?» – Ertaghanyng dauysy.

«Men múndamyn. Eshtene kórinbeydi».

«Qozghalma, әr jaghyng qúz, sen bayqamay túrsyn», – dedi Ertagha.

Qansha uaqyt  túrghanyn bilmeydi, ainalasy jarqyrap jylyp qar erip kól-kósir sugha ainaldy.

«Ertagha qaydasyn?»

«Men múndamyn. Auuu, men múndamyn».

Qarasa, dosy Kóktóbening basynan qol búlghap túr.

«Sen Kóktóbege qalay shyqtyn, Semeyde auruhanada jatyr eding ghoy».

«Meni Kóktóbening basyna shygharghan – Aldiyar aghanyng qasqyry. Sol kókjalgha minip keldim».

«Mynauyng ertegi ghoy, Teljan-au».

...Kýn kóterilip Teljannyng mandayyn kýidirip bara jatyr.

Torghay shyryldap bersin.

«Qapshaghaygha keldik. Qapshaghay...»

Teljan kózin ashty. Ornynda jata berdi. Basy men-zen.

«Ay, sen basymdy qatyrmashy» dep dep Kenesjan  qolyndaghy úyaly telefonyn laqtyra saldy. – Osy sening úlynnyng basy istemeydi. Ýidin  fundamenti eki ay búryn qúiylyp qoydy. Mynau jyndy «Batya, plan ózgerdi» deydi ghoy maghan. Kirpishten salamyz dedik qoy.

– Balanyzdyng bir bilgeni bar shyghar, – dedi Teljan kózin uqalap, – zaman ózgerdi ghoy.

– Áy, shatyrgha shyghyp alghan qorazday qiqulamashy. Onsyzda týnimen bireuge «toqta, toqta» dep qoy qayyrghanday aiqaylap, úiqy bermedin.

Telefon qaytadan shyryldady.

– Áy, kempir al sening úlyn, al myna telefondy davleniyem onsyzda...

– Allo, – dedi Zúlqash, – balam, amansyng ba? Iә әkeng ekeuing tang atpay til tabysa almay jatyrsyndar. Ózi ghoy deysing be, әriyne ózi ghoy, ol minezin bilemin ghoy. Seysmologiyagha eseptelgen deysing be? Aaa, jaqsy bolghan, aitamyn. Aghashtan qúra salasyndar. A, әu basta solay  isteuge layyqtadyndar. Jay aitqanmyn deysing be? E, dúrys, Gulyanyng iydeyasy jón, jón. – Zúlqash birazdan song telefondy japty.

Ýlken kisiler bir-birine qarap ýnsiz otyrghanyna Teljannyng kýlkisi keldi, oramalyn alyp tómen týsti de juynugha baryp, tamburgha kep tereze aldynda túrdy. Jol boyyndaghy sayajayda adamdar qarasy kóp. «Bәrimizding tughan jerimiz bar. Jer jeterlik. Biraq Almatygha úmtylamyz. Propiska  joq, tipti bir týnep shyghatyn jer joq bolsa da. Ortalyq bolghany ýshin be? Bazar bolghany ýshin be? Ádemi biyik ýileri ýshin be? Auylda da adam qyzygharlyqtay ýy túrghyzyp, bau baqsha egip túrugha bolady ghoy».

– Áy, Teljan! – degen shaldyng dauysy shyqty.

Oyy bólinip ketti. Kupege kirse, baghanaghy ashuly Shal emes, basqa adam otyrghan siyaqty. Kýlkisi keldi.

– Kel, bauyrym, qymyz iship alayyq. Shaydy ýiine baryp kelinning qolynan asyqpay ishersin. Qazir Almatygha jetemiz. Aldymyzdan nemeremiz shyghady joldastarymen.

– Men  kómektesip jibereyin...

-Joq, әure bolma! Ózing joldan kele jatyrsyn. Týnimen bireudi aighaylap, shaqyryp shyqtyn, – Qymyz ish te, ýiine tezirek jetudi oila, bala.

– Agha, jolyghamyz ghoy, rahmet sizderge.

– Aytpaqshy, Zúlqash, qaghaz-qalam bershi, myna úlgha әdiristi jazyp bereyin. Erteng keshke taman kelindi ertip qonaq bop ketinder. «NEMBIY» brigadasy qashan kelushi edi? Ýsh kýnen keyin shyghady. Kelin samaletpen kelem dedi me?

– «Úshaqpen keleyinshi» dep rúqsat súrady. Onysy dúrys aghash tiyegen mashinalarmen kele me endi.

– Altynym Gulya qyzym ghoy, aqyldy bala, kórding be ýidi aghashtan salayyq  oy aitqan aqylynan ainalayyn. Mynanyng úly sony oilaudy da bilmeydi, – dep baghana ghana ertoqymyn bauryna alghanyn esinde joq. Zúlqash apay kýldi de, qaghaz ben qalam berdi.

– Sen beri otyr, – dedi qaghazdyng betine adresin jazyp jatqan Kenesjan. – Almaty. Mynbaev 139. Bauman kóshesimen sәl joghary kóterilsen, aldynda ýlken ýy túr. Semeyge kelseng «Pojarnaya 89»  degen әdirske kelesin. Tәk býgin on ýshi me, on besi kýni keshki on toghyz noli-noli dep jazyp qoyayyn, – dep bir japyraq qaghazdy Teljannyng qolyna ústatty. – Keshikpey kel.

– Bizding balamyz mashinasymen baryp alyp kelsin, – dedi Zúlqash apay.

– Balamdy mazalamandar, ony ony sol kýni Qapshaghay jaqqa jiberemin  Teljan men kelin ózderi keledi.

– Agha, ana qalada myna qalada ýiiniz bar eken әiteuir qúrylys eken. Astanadan biraq salmadynyz ba ýidi?

– Men de solay aitamyn «NEMBIYDI» sonda jiberse, biraq aida túrghyzamyz dep otyr, – dedi Zúlqash apay.

– «NEMBIY» degen firmanyng aty ma?

– Jogha, – dep Kenesjan agha kýldi. – Bizding úlymyzben birge oqyghan balalar ghoy. «Núrmaghanbetov, Ertughanov, Mankenov, Bekiyshev, Iskakov» degen familiyalarynyng basqy әripteri ghoy.

– O, jaqsy! Mynaday jigittermen ýy emes, qala salugha bolady ghoy. Astanadan kóktóbeli kottedjdi biraq túrghyzbaysyz ba?

– Áy, balam, bizde jas boldyq, tәtenmen jaylauda  tanystyq, aldyna kelgen aqyndardy sózben sabap jenip jatyr eken. Bir ýziliste «Qaryndas ne armanynyz bar, oryndaymyn» dep qolymdaghy aq perchatkamdy sheship aldyna tastadym.

– Oi, Kenesjan, qoy endi, – dep Zúlqash ynghaysyzdana kýldi.

– Sodan, – dep ornynan qozghalyp qoyghan Kenesjan, – kesh bata auylyna qaytatyn boldy. Janynda qúrbysy bar, mening joldasym  bar degendey  auylyna shygharyp saldyq. Sodan qoyshy, bir jyldan keyin qúda týsip aldym ghoy. Kýndiz-týni jylaytyn tughan jerin aityp, sosyn eluinshi jyldardyng basynda bir balamyzdy kóterip beri óttik qoy. Ondan keyin alpysynshy jyldary bir kósh boldy. Tuystarymyz ben tanystarymyz keldi. Biz ol kezde Shynghystauda Bozanbay atamnyng qorasynda otyrghanbyz. Búl bizding atamyz – әkemning әkesining qystauy. Qút boldy, Erlanym sol jerde tudy. Mine tyrbyndap Erlandy jetkizip edik, endi onyng balasyn baghyp sol jetse  dep jýrmiz. Al, Astanagha kelsek, ol jer qazaqqa qonys bola ma, songhy jetpis jyl  kelimsikterding oinaq salghan jeri.  Qaytadan Almatygha kóship kelse ne istemekpiz? Súraghy kóp, jauaby az ómir boldy ghoy. Qytayda jýrgende Almatyda oqityn studentter kanikulgha kelgende jyr qyp aitatyn edi. Sonda biz oilaytynbyz, Qazaq elining Astanasynda bir kýn túryp ólsek dep. Ómir ózgerdi, bәri ózgerdi, qúday osymyzdy kóp kórmesin tәuba, qúdaygha endi ghasyr janalyghyn keyingi jastar kórsin. Al, jaraydy, bauyrym, sen bizge alandama.  Poyyz toqtaghan song biz elding bәri shyghyp bolghannan keyin bes minuttan keyin esigimizdi ashamyz. Ádet solay. Talpany únatpaymyn. Álgi sóz jazatynyng bar ma?

– IYә, diktofonym bar.

– Alyp al, aitpaqshy «Kók tudyng jelbiregeni» degen ólendi jazghan Shәueshekten kelgen jigitti tanisyng ba sonyda erte kelsen.

– IYә, Almas qazir  qalanyng syrtynda sanyrauqúlaq ósiredi. Bilemin jaqsy jigit.

– Menen salem aitarsyng jóndi biletin jigit qoy týsiner. Onyng sol óleni qazaqtyng gimni bolady әli. Kelsin de.

– Sau bolynyzdar, kóp rahmet.

– Jolyng bolsyn.

Teljan ýlken kisilermen jyly qoshtasyp kupeden shyqqanda jolaushylardy sómkelerine sýrinip qala jazdady. Ara arasynan eptep ótip shyghyp kele jatyp edi, jolserik jigit shyqty.

– Jolunuz shydyr bolsun, chong bәike! –dedi kýlip.

– Rahmet saghan, bauyrym, aman bol, – dep Teljan myng eki jýz tengeni qolyna ústatyp shyghatyn esikke qaray jýrip ketti. Syrtqy  esikten  alyp  Alatau kóringen kezde onyng esine Tóleubek marqúmnyng kitabyndaghy «Qosh bol, balapanym. Qosh bol, ana» degendey ana qyran Altaygha, bala qyran Alataugha ketti. Ornynda melshiyip  mәngi qozghalmay Hantәniri qaldy...» degen sózderi esine týsti.

Vagonnyng esigi ashylghanda qapyryq aua tynysyn taryltty. Jerge sekirip týsken ony taksist jigit demep jiberdi:

– Kóke, qayda barasyz?

Teljan baratyn baghytyn aitty.

– Tosa túrasyz ba? Bir-eki adam alayyn, – degen kezde esine Amanjol týsip kýlip jiberdi. Shetkeri shyghyp túrghan kezde janyna aqsary orta boyly jigit keldi.

– Teljan agha, amansyz ba?

«Myna jigitti qaydan kórip edim» dep oilaghanysha:

– Agha, meni tanymay qaldynyz ba, «Qazaqstan» qonaq ýiinde Ertaghanyng nómirinde Aldiyar agha bar kezdesip edik qoy...

– A-a, esimde, – dey saldy.

– Neghyp túrsyz, aparyp tastayyn, – dep qolyndaghy telefon trubkasyn әri beri ainaldyrdy. – Apar degen jerinizge aparyp tastaymyn, Ertaghanyng dosysyz ghoy..

Jýregi jylyp sala berdi. Jan-jaghyna jaltaqtap qaraghany sol edi, baghanghy jigit jetip keldi. Yrjyndap kýldi.

– Áy, Smetana pasajir úrlaghandy qoysanshy...

– O, Berik, sәlem. Keshke ýidesinder me?

– IYә, ýidemiz, Almagýldin  podrugasyna  baryp qaytayyqshy  degen. Kilt kazir qúdyqtyng basynda, bir tas túr sonyng astyna bastyryp qoyamyz. Erterek kelsen, monsha jagha sal...

– Aghany men aparayyn, a, – dedi dosyna jalynghanday.

– Áy, Smetana dosym-ay, kimde kәshólek baryn bilesin, a, – dep aqkónil  jigit qarqylday kýldi. – Mening pasajirlarym Talghar jaqqa, Túzdybastaugha barady eken. Aghatay, renjimeniz ózim aparyp tastaushy edim.

– Joq, Smetana dosyng aparady ghoy, – dedi, oiynda eshtene joq. Taksist jigit al kep kýlsin.

– Mening atym Dәulet, – dedi búrynan tanys ekenin bildirgen jigit qyzaraqtap, – agha, jýremiz be?

– Kettik.

Jolda kele jatyp Dәulet jan-jaghyna qaraumen boldy.

– Ne boldy, bauyrym, jan-jaghyna jaltaqtap.

– «Obmenyy punktke» qarap otyrmyn da dollar býgin elu tiyngha ósipti. Keshe jeti de elu edi, býgin segiz myng tenge bop ketipti. Ol aqshany tabu ýshin tanertennen keshke deyin shapqylap jýrmiz.

– Dollar jinap jýrsing be?

– IYә, agha tengege senim bar ma? Erteng bir dollar jýz tengege biraq  sekirmesine kim kepil? «Kamenkanyn» jogharghy jaghynan jer alghanmyn. Ertagha aghamnan alghan bir keremet dachanyng jobasy jәne

– Ol aghanmen qashan kezdesip jýrsin?

– Osy kóktemde Aldiyar agha ýsheumiz Aqsuattyng tau-tasyn myna kók qasqamen araladyq qoy. Bir auylgha jetemiz de atqa minemiz. Aldiyar aghanyng bauyry Berikjan bәrin dayyndap qoyady. Keremet boldy.

– Smetana, – dedi jas jigitting atyn úmytyp qap, – benzin qúimaushy ma edin?

– Bolady, qazir búrylayyn. Siz otyra beriniz, men de on litrlik talon bar edi.

– Joq, әure bolma, bauyrym, men jasap bereyin.

– Bes litr jetedi, agha.

Teljan kólikten shyqty da, benziyn  qúyatyn jigitke:

– Myna mashinanyng bagyna qansha benzin syyady, sonsha toltyr, – dedi.

– Operator әielge bir bakka jetetin aqsha beriniz de janynda túrynyz.  Men qolymdy kótergende toqtatady. Jetpey qalsa tóleysiz, artylyp qalsa maghan shaylyq beresiz, – dep jas jigit kózin qysty.

Teljan onyng aitqanyn istep kabinagha kirgende Dәulet renjy sóiledi.

– Agha, mynauynyz ne, biz myna benzinmen eki ýsh-kýn shapqylaymyz. Myna talondy alynyzshy, úyat boldy-au...

– Qoy, bauyrym, o ne degenin? Bauyrym emessing be, onyng ýstine aldymnan shyqtyn.

– Qarsy aldynyz deysiz. Onda jolaushygha shay beru mening mindetim ghoy. Eki kvartaldan keyin úighyrlardyng kafesi bar, tamaqtary myqty, sonda barayyq.

– Barayyq, sen ózimning bauyrymsyng ghoy, jýz gramm úryp alghym kep túr, – dep shyndyghyn aitty.

– O-o, sizderdi týsinemin ghoy, – dep Dәulet jyldamdyqty ýdetip jiberdi.

– Bauyrym,  aqyryn. Kelin sol kafede isteushi me edi?

-Jogha, agha, men ýilenbegenmin.

– Sóilesip jýrgen qyzyng bar ma?

– IYә, qalyndyghym bar. Ázirge ýileneyik dep aitqan joqpyn. Aqsuattan kelisimen Ertagha kókem qatty riza bolyp, myng dollargha Verhnyy Kamenkadan bir orystyng kempirinen bir dacha men on sotyq jerdi Aldiyar aghama alyp bergen. Aqyn kókemizding minezi qyzyq qoy. «Men senderge orystyng Ivany emespin jer tyrmalaytyn» dep mening atyma jazdyrdy. Ýilengenshe on sotyq jerge bir vremyanka salsam aqsha bolady ghoy. Qazir orystyng kempirinnen satyp alghan dachany bes myng dollargha súrap otyrghandar bar. Ony jalgha berip qoydym. Jaqynda ekinshi jerge aqyryndap qúrylysty bastaymyn. Bar nәrse basyn joghaltpaydy ghoy.

– Toyyna shaqyrasyng ghoy.

– Spisokta barsyzdar, agha, biraq toy  «Chupa-chupsta» bolady kele alsanyzlar.

– Ol qay  jerdegi restoran?

– Ol – mening tughan jerim, – dep kýldi, – Semeyding Shúbartau audany.

– Aa bilemin, «komsomol jastar brigadasyn» bastaghan audan ghoy.

– Áy, aghay, qayteyin siz de aitasyz-au, óziniz oilanyzshy. Mektepti jana bitirgen bala qolyndaghy attestatyn tastap, «qoy baghamyn» dep júlqynyp shygha kele me? Olardyng ata-anasy joq pa?Aghalary, әpkeleri joq pa? «Armanynnan adaspa, ainalayyn» deytin Sovet ókimetining qazaq jastarynyn  oqusyz, bilimsiz auru, oi-sanasy tómen bolsyn degen niyetinen tughan proektylary ghoy. Sovet ókimetining eng kesh ornaghan jeri bizding Shúbartau ghoy. Berispey, kóterilisten kóterilis jasaghan ghoy. Myrzahan degen atamyzdy sovet ókimetine qarsy kóteriliste han saylaghan.

 Dәuletting dausynyng qatty shyqqanynan Teljan onyng renjip qalghanyn bayqady da, әngimeni basqa jaqqa búryp jiberdi.

– Bauyrym, Aldiyar aghamyzben tuysqansyzdar ghoy.

– ?

Búrylystan syzylyp kele jatqan kólikti ótkizip jiberdi de, Dәulet  artyna búrylyp:

– Agha, ne dediniz? – dep súrady.

Teljan súraghyn qaytalady.

– Aa, – dedi Dәulet dauysyn sozyp, – tuystyghymyz bylay ghoy, Aldiyar  kókem maghan negizinde jezde, biraq ol kisining agha deymin. Ol ýidegi Kýlziya apay men mening sheshem ekeui – tughan bóle. Mening naghashy apayym. Al, Ertagha dosynyz Kýlziya apaydyng bauyry, bir Motyshtyng balalary ghoy.

– O, ekeumiz tipti jaqyn boldyq qoy.

– Keldik, agha, – dep Dәulet kólikti toqtatty.

– O, bizding ýige de barsaq bolar edi, – dedi.

– Joq, agha, jana qonystanyp jatyrsyzdar, keyin kelining ekeumiz shashuymyzda alyp baramyz, biyl Ásemdi alyp barayyn dep otyrmyn. Aldymen Týrkistangha baryp ziyarat etip, Astanagha biraq barsam... Bir jaqsylap qydyryp, qaytar jolda Qarqaraly arqyly kele jatyp, solgha búrylyp ketemin de Shúbartau qaydasyng dep tartyp ketpeymiz be Ásem ekeumiz. Bosaghany bir attatyp alghannan keyin toy qamyna kirisemiz. Barlyq smetasy jasalyp qoyylghan, chiki-chiky bolady bәri.

Ekeui ishke kirdi de, jogharghy jaqtaghy keng ýstelge otyrdy. Dayarshygha  as mәzirin qarap otyrghan Dәulet súiyq laghman, bir shәinek shay, ony-múny tapsyryp,  bir bótelke  araqty qosty.

– Oi, Dәulet bauyrym, onyng bәrin kim ishedi?

– Aldynyzda qalsyn..

Dayarshy zyr jýgirip jýr, bәrin әkep ýstel ýstine qoyyp. Moyny úzyn bótelkeni qyltamaghynan ústaghan kýii Dәulet jymiyp kýldi de:

– Agha, qyryp salmaymyz ba? – dedi.

– Ne deysin? – dep kózi baqyrayyp Teljan oghan tandana qarady.

– Aldiyar aghamen kóp kezdespegensiz-au?

– Rasynda ol kisini bilemiz ghoy talantty aqyn ekenin. Biraq bilinkiremeydi ekenmin.

– Ony bayqadym. Qyryp salu bylay, – dep ýlken stakangha shýpildetip araq qúidy. Qúidy da ýstinen әri-beri pyshaqtyng jýzimen qyrdy. – Mine, osyny qyryp salu dep aitady. Al endi tartyp jiberiniz, bratan.

Teljan kýlkisi kelse de, boyyn jinap jas jigitting kónilin qaldyrghysy kelmey, biraq tartty.

Ony múny kelgen kezde Dәuletting telefony shyryldady.

– Agha, otyra beresiz be? Kelininiz Ásem shaqyryp jatyr podrugasynyng aghasy Aydyn Jomartovichting ýiinde eken. Men Tastaqqa baryp keleyin.

– Oi, kelindi renjitpe bar, bar. Mening sómkemdi әkep beresing be?

– Sizding sómkeni qasqyr jey me, jata bersin salonda, asyqpanyz. Qazir Aydyn Jomartovich mazgany iyteredi. Bir qyrt әkennin... Qúlaq shekesinen biraq tartar edim, Ásemnen úyat, qúrbysynyng aghasy.

– Ýlkendi syilau kerek.

– Professor bolsa óleyik pe? Maghan ókimetke nalog nege tólymesing deydi eshe.

Osy kezde telefon shyryldady. Dәuletting jany shyghyp kete jazdady.

– Ásema qazir bara jatyrmyn. Gay túr, – dep trubkany jaba saldy.

– Agha, alandamay otyra beriniz. Devushka, men tóleymin aqshasyn.

– Mәiliniz, aka.

Teljan jalghyz. Oilandy. Dúrysy  keshe Ertaghamen  auruhanada kezdeskenin esine týsirdi.

– Sen meni dúrys týsin, mening «Ystyqkólding salqyny» degen povesim jetti, – dedi Ertagha. – Ol kezde Ayko ekinshi balagha ayaghy auyr edi ghoy. Alty ailyq edi merzimi. Enemiz keldi de astan-kestenin shyghardy. Ondaghy maghan qoyghan kinәsi «Qyrghyzstanda әieling bar eken» dep bazardaghy qatyndar aitty  dey me... Ýshinshi kýni Ayko múrttay úshty. Tórtinshi kýni jedel jәrdemmen auruhanagha apardy. Týsik tastady. Qan qysymy qatty kóterilip ketipti. Balany óz qolymmen jerledim. Ózim sýiegine týstim. Úl bala eken. Jerlep jatqanda aq shýberek ashylyp qalyp, bashpylaryn kórgende... ne bolghanymdy bilmeymin. Endi Áygerim bala kótere almaydy eshqashanda. Ýide úiyqtay almaymyn. Tipti birge otyryp tamaq ishe almaytyn dәrejege jettik.

«Biz seni týsinbeppiz ghoy Ertagha dosym...» dep ishi uday ashydy. Aqyryn jan-jaghyna qarap aldy da, ýlken stakandy ortalap  taghy da ishti.

Ishin tilip aq týsti.

Dayarshyny shaqyrdy.

– Qay auyldyng qyzysyn? Atyng kim?

– Elmira. Merkedenmin, әka, – dep qolyn keudesine qoydy da, – tyndap túrmyn, – dedi.

– Álgindegi mantyndy әkelshi.

– Biraz kýtesiz.

Teljan keliskendey basyn shúlghydy. Ertaghanyng densaulyghy ýshin birdi tartty. Oilandy. Úzaq. Oilanyp otyryp, esine neler kelip, neler ketpedi. Qayran dosy Ertagha-ay! Qanday aqkónil, qanday bauyrmal, elding bәrine jaqsylyq jasap, jalpaqtap, bir týiir nanyn bólip beretin aqkónil dosy nege ghana solay boldy eken, a? Oilandy. Úzaq. Oilanyp otyryp, sonau bir kezde Óskemende túrghanda bir kýni Ertagha kelip, týni boyy búghan ókpe aitqany esine týsti. «Sen qorqaq, jaltaqsyn. Ózinning pikiring joq. Sen bilesing be, eki dos ormanda kele jatyp, aldynan ang shyqqanda, bireui aghash basyna órmelep ketip, ekinshisi jerde ólgen bolyp jata qalghanda ang iyiskep, tiyispey ketken. Dosy: «Ay sening qúlaghyna ne dep sybyrlady?» – degende: «Qiyn jaghdayda satyp ketetin adammen joldas bolma» dep aitty», –  deydi emes pe. Men de sendey adammen dos bolyp jýrgen aqymaq ekenmin», – dep esikti tars etkizip jauyp ketip edi ghoy.

– Áka,  mine mantynyz, – dedi Elmira iyilip.

– Maghan shay әkelip berinizshi. Sýt qosynyz, ashylau bolsyn, – dedi.

– Hop, mәilynyz.

Oylandy. Úzaq. Oilanyp otyryp esine týsirdi. Ertaghanyng bir kitaby shyqqanda bir auyz sóz aita almady ghoy. Dúrysy – aitpady. Ministrlikte otyryp qanshama adamnyng kitaptaryn memlekettik tizimge kirgizgende, dosynyng atyn jazbady. Nege? Jazghysy kelmedi. Kelmegen emes – elemedi. Onyng ýstine «dosyn kirgizip jatyr» dese súmdyq qoy. Maghan ketu kerek búl ministirlikten.

Oy, oi. Oilar...

– Ofisiantka! – dep aighaylady bir kezde.

– Ne bop qaldy, әka? – dep ýzilip dayarshy keldi. – Ne boldy, әka?

– Schet әkel!

– O ne kerek? – dep tóbesinen qarap Dәulet túr.

Jarty saghattan keyin úighyr qyzdyng qolynan sýiip, kafeden shyqty. Tileuing bergir, Dәulet «Ásem, Ásem» dep әngime aityp ýiine jetkizip tastady.

– Ur-ra, papam keldi! – dedi Esikting aldynan kishi úl quanyp.

– Amansyng ba, balam? Ýide kim bar?

– Ýide qonaqtar bar, papa, – dep sybyrlady.

Ýige kirdi.Tanymay qaldy óz ýiin ózi. Qonaqtar  mәz-mәiram bolyp qarsy alyp jatyr. Aldynan Amanjol shyqty.

– Áy, qayda jýrsin? Endi bolmasa qaytayyn dep jatyr edim. Aeroporttan qarsy alugha  bardym. Onda joq ekensin. Ýlgermegen eken dep  oiladym. Onyng ýstine benzin joq.

Janalap qayta dastarqan jayghanmen, otyrystyng sәni bolmady. Bәri búghan jaltaq-jaltaq qarap, sharualaryn aityp, bir-birlep qayta bastady. Tórde otyrghan egde әiel adam:

– Qaraghym, Teljan, kelin ekeuine Qúday aidap, kórshi boldyq. Taldyqorghandaghy eki qabatty ýiimizdi, balalardyng mal-mýlkin satyp, әiteuir myna ýige qolymyz jetti. «Taldyqorghan oblastnoy sentr emes» dep balalar – bәri osylay qaray ýdere kóshkennen keyin mal-mýlikting barlyghyn satyp, osylardyng balasyn baghayyn dep kelgenim ghoy. Bala-shaghasynyng qyzyghyn kórsin, Abram Moiyseevich әiteuir, biraz aqshasyn týsirip, ýiin satty bizge.

Teljannyng arqasy múzdady.

Kórshi kempir bata berdi. Qonaqtar tarady. Amanjol rúqsat súrap úly ekeui qaytugha ynghaylandy.

– Ói, otyra túrsanshy. Jamal qayda, ózi?

– Oi, ony qaytesin? Basy auyryp jatyr ýide. Davlenie dey me bayaghy, ózing bilesin. Men kelsem boldy emes pe saghan?

– Onda, men erteng «Shanyraqqa» baram, bizding monshany jaghyp qoy.

– Jagha almaymyn, – dedi Amanjol.

– Nege, nege jagha almaysyn? Otynyng joq pa nemene?

Amanjol enkeyip onyng qúlaghyna sybyrlady: «Rayhan ol ýidi satyp jibergen».

«Satyp jibergen, satyp jibergen. Rayhan satyp jibergen... Rayhan, satyp, satyp...»

Qúlaghynda janghyryq.

Teljannyng ishi uday ashydy. Kózine yp-ystyq jas keldi. Tamaghyna óksik tyghyldy. Amanjolmen qoshtasar-qoshtaspastan balkongha shyqty.

«Vishnya, vishnya,

Zimnyaya vishnya...»

Basy ainaldy. Aua jetpey barady. Ayaq kiyimin kiyip jatyr edi, eki úly eki jaghyna jarmasa ketti. «Sender meni syilamaysyndar», – dep búlqyndy. Áyeli búrq-sarq. Kóz aldynda dýnie dóngelep bara jatyr. Ayaghyn nyq basty... baspaldaqpen tómen qaray ketip bara jatyr... bara jatyr...

 

***

 

...Shóldep jatyp oyandy. Býitip oyanghany bar bolsyn. Alaq-júlaq etip jan-jaghyna qarady. Ay jaryghyn ótkizgen әdemi perde. Kostum-shalbary oryndyqtyng basynda iluli túr. Oibay, masqara, keudesinde әielding appaq qoly jatyr. Áyelge búrylyp qaraugha shama qayda? Marmarday appaq әiel qolyn aqyryn syryp tastady da, tez-tez kiyindi. Galstugin týzer-týzemesten, nәskiyin izdedi. Joq. Tappady. Ayaghyn aqyryn-aqyryn basyp, esikke qaray bara jatyr.

– Qayda barasyn?

Selk ete týsti. Bar kýshin jinap, moynyn búrdy.

Rayhan basyn qyltityp, kórpeden shyghyp kele jatyr.

– Qayda barasyn?

– Tualetke.

– Sonda osylay kiyinip barasyng ba?

– ?

– Bar, endi, baryp kel.

Týnemelden sýiretilip shyghyp, sýmireyip qayta kirdi. Sheshindi.

– Terezeni ashyp, perdeni syryp tastashy, aua kirsin ýige, – dedi Rayhan. Kelinshegining aitqanyn istep ornyna kelip jatqan boldy.

– Al, sóile...

Teljanda ýn joq. Tili baylanyp biraz jatty da:

– Myna perdeni «SUM-nan» aldyng ba? – dedi.

– Joq, kórshi qatyn berdi.

– Qay?...

– Álgi sen ýiine qona jatyp, «Vishnya, vishnya» degen kezde qanden kýshik siyaqty qúiyryghyndy búlghandatyp biyleytin, sayqal qatyn she...

Teljan óldi. Ólgen jaqsy ghoy, jýrek soghyp túr, qúlaq estiydi, biraq býkil denesi múz. Tas. Qozghalmay jata berdi.

– Endi, sen meni tynda, – dedi súp-suyq bizdey sausaghyn kýieuining býiirine tiregen Rayhan. – Endi mening aitqanym bolady. Ol qatyndy býginnen bastap úmytasyn. Men seni Altaygha shóp shabu ýshin emes, myna bes baydan shyqqan shiybút qatynnan qútqarayyn dep jiberdim. Bir jyl osynda, Almatyda túramyz. Ýidi jekeshelendirip alayyq, sosyn Astanagha júmysqa barasyn. Semeydegi dosyndy úmyt. Odan endi saghan payda joq. Auyldaghy oralmandar túryp jatqan Atamnyng ýiin jerimen jekeshilendirip alyp jerin keneytip qújattaryn  dúrystap qoyayyq. Oralman aghayyndar túra bersin. Ana Semeydegi dosyna jolaushy bolma!

– Olay demeshi, ol bizge...

– Pishtu, onsyz da tanymyz atyp, tauyghymyz shaqyrghan. Jolatpa ony osy ýige. Bólmelerdi adyraspanmen alastap, tazalap qoydym. Bizding astynghy qabattaghy apay bir mektepting diyrektory eken, aralasayyq. Men óstip bazarda ala qap arqalap jýre beremin be? Diplomym bar, mektepke júmysqa shyghayyn, joq әlde ana qatyndy ornalastyrasyng ba?

– ...

Rayhan iyghy selkildep jylady. Ol kelinshegin ne júbataryn, ne júbatpasyn bilmey ýnsiz jatyr.

Kýz keldi me, qys keldi me, terezeden suyq jel sogha bastady.

 

1998  jyl. Almaty.

«Kóktem» shipajayy.

Abai.kz