Áuliyening kenine ainalghan qart Qarataudyng qoynauy kiyeli oryndarymen erekshe. El esinde anyz bolyp qalghan kiyeli orynnyng biri – Ýkasha ata esimimen baylanysty. Ýkasha ata degende eng әueli júrttyng esine tau basyndaghy qúdyq eske týsedi. Múnda kelgen әrbir adam birinshi Ýkasha atanyng qabiri ornalasqan kesenege kirip qúran oqidy. Onan keyin baryp tau basyndaghy qúdyqtyng basyna baryp su alady. Keremetke toly qúdyq pen sahabanyng qabiri jatqan kesene jayly anyz-әfsana búrnaghy uaqytta jyr-dastandar arqyly keninen taraldy. Al Kenes ýkimeti túsynda ruhany tarihymyzgha qatysty әuliyelerding esimderin, olardyng enbegin, tarihtaghy alar orynyn maqsatty týrde joigha tyrysty. Tәuelsizdikting tany atumen joghymyz tabylyp, óshken esimderimiz qayta tirilip jatyr.

Qaratau bókterinde Islam dinin taratushy Ýkasha sahabanyng kesenesi men qúdyghy ornalasqan. Kesene men qúdyqtyng eki arasy shamamen alghanda bir shaqyrymday. Qazirgi uaqytta Ýkasha ata qabiri basyna túrghyzylghan kesene tarihiy-mәdeny eskertkish retinde memleket qarauyna alynghan. [1]  Qorghalu ereksheligi jaghynan jergilikti eskertkish bolyp tabylady. Ontýstik Qazaqstan ensiklopediyasynda Ýkasha ata mazary – sәulet óner eskertkishi. Qaratudyng kýngey betinde, Ógiz tau shatqaly manyndaghy qyratta, Týrkistan qalasynan 42 km jerde. Shamamen 6-7 ghasyrlarda ómir sýrgen, Múhammed (s.gh.s.) payghambargha zamandas bolghan islam dinining ókili – Ýkasha atagha arnap túrghyzylghan... Kesenening batys jaghynda 200 m jerde Ýkasha ata qúdyghy bar [2. 512] delingen.

Ýkasha ata el arasynda anyz túlgha retinde tanymal. Ol jóninde arnayy jazylghan tarihy zertteu enbegi joq. Jazylghan kitaptardyng kópshiligi kәsiby mamandardyng qatysuynsyz shyqqan. Búl mәsele bizding dalamyzgha islam dinin taratushy túlghalar Ýkasha sahaba, Arystan bap, Ysqaq bap, Qorasan bap, Ábdijalil bap, Qoja Ahmet Yasauy t.b. túlghalargha qatysty bolghanda tipti kýrdelene týsedi. Ýkasha sahaba jóninde halyq auyz әdebiyeti men jazba derekterde aitylatyn mәlimetterdi bir jýiege keltiru ózekti mәselelerding qataryna jatady.

Qazaq tarihynyng kóptegen mәselelerine zertteu júmystaryn jýrgizgen Sh.Uәlihanovtyng kitabynan Ýkasha sahaba jayly mynaday mәlimet oqimyz. «Rodonachalinikam Sredney ordy byl tovariysh, sahaba Muhammada izbrannogo». Prorok po otkrovenii arhangela Gavriila, uznav o skorom svoem ostavleniy pravleniya sego tlennogo mira, chtoby tam, v edeme, na lone gurii, otdyhati vechno y vechno, prizval svoih druzey y tovariyshey y skazal im ob etom, prosya prosheniya, esly on sdelal komu-nibudi iyz-nih obidu. Vse plakalay y govoriliy:// «Ty drug allaha, mog ly ty sdelati obidu!». Toliko odin sahaba, po iymeny Okse, obiyavil pretenzii, chto prorok pry osade kakogo-to goroda bezvinno udaril ego v spinu. Muhammed deystviytelino vspomnil svoi oshibku y v vozmezdie predlojil emu spinu. Abubekr, Omar, Osman, Aly y drugie velimojy tshetno otgovarivaly Oksu ostaviti bezrassudnoe svoe namerenie Okse nichego ne hotel slushati i, pry obshem proklyatiy naroda, podoshel s pletiu k svyashennoy spiyne lubimsa allaha y prosil ego obnajiti telo. Prorok snyal svoe verhnee platie. Okse togo y nujno bylo: on znal, chto na spiyne izbrannogo esti bojiya pechati, prilojivshisi k kotoroy smertnyy delaetsya nedostupnym adskomu ognu. Okse vmesto ojidaemogo udara toliko naklonil golovu, poseloval y otoshel prochi. No za neudovolistviye, prichiynennoe im proroku, y po ... obshestvennogo proklyatiya bog obrek ego y ego potomkov brodnyajnichestvu, blagosloviye, vprochem, vmeste s tem na dovolistvo y bezbednosti. Ot nego [Okse] proishodiyt... rodonachalinik uysuney y vsego naroda» [3.273-274] (Uәlihanov Sh.Sh. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy 1 tom. Predaniya y legendy bolishoy kirgiyz-kaysaskoy ordy. Alma-Ata 1984. 273-274 str) aitylyp otyrghan Okse esimine kitaptyng sonynda mynaday týsinikteme beriledi. Okse (iskajennoe ot arabskogo iymeny Ukkasha) – istorichesky nevernaya legenda o proishojdeniy kazahov ot Akkashe y Anesa, priyvedena u G.N.Potanina (Uәlihanov Sh.Sh. 396 bet)[3.396]deydi. Yaghny Okse búl Ukasha sahabanyng búrmalanghan esimi deydi.

Potaninge ýniler bolsaq qazaq-qyrghyzdardyng shyghu tegi turaly jazghan materialynda mynaday derek aityp ótedi. «Koreni etih nashih kazakov ot turkov (turkler) mongoliskogo znaka (mogol sumbili) y musulimanskoy very, uzkogo roda (uuz), voylochnoyrtochnye iz treh uokskih plemen. Posle togo byly narodom to kochuyshiym, to osedavshim (Kongar). Vo vremena proroka Muhammeda nashy predky Akashe, syn Nazira y Anes, syn Malika, a takje Ahtam-sofy y Imam-bair byly priyverjensamy proroka. [4.120] (Grigoriy Potaniyn. Trudy po etnografiy y folikloru. 6 tom. Astana, 2007. 120 str)  Ary qarata Potanin osylardan órbigen úrpaqtar 32 bauly ózbek atanyp kóbeygendigin jazady. Potanin Ýkasha atanyng shyghu tegin Týrki ekendigin kórsetedi. Ádette bizding dalamyzgha kelgen Islam dinin taratushylardy arab ne parsy delinedi. Potaninning mәlimeti el arasynda aitylyp kele jatqan eski әngimelerding jiyntyghy ekendigi anyq.

Bizge anyz bolyp jetken Ýkasha ata jayynda HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyr basynda ómir sýrgen  Shәdi tóre Jәngirúly, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly, Jýsipbek Shayqyslamúly biraz derekter qaldyrdy. Búl kisilerding shygharmalarynda Ýkasha atanyng esimi Ghakasha dep beriledi. Mәshhýr Jýsip Kópeyúly «Haziret Ghakasha sahaba An haziretimizding on jeti orynda tuyn kóterip edi» [5. 66 b]. Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng taghy bir jazbasynda Ghakasha, Imambayyr, Qúttyqoja, Erqoyan bastaghan Týrkilerden qúralghan 90 adamnan túratyn atty әsker payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) jasaghyna kelip qosyldy degen mәlimet beredi. Ghakasha payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) senimdi sahabalarynyng birine ainalyp, janynda jýredi. Búl derek mәlimeti  Ýkasha atanyng shyghu tegining Týrki ekendigin kórsetedi.

Shәdi tóre Jәngirúly Rasul Ghalayhissalamnyng aqyrghy ósiyeti degen әngimesinde «Sol uaqytta Ghakasha atty bir sahaba, әdeppen bir sóz aitty qol qusyryp», - deydi. [6. 106]. Jýsipbek Shayqyslamúlynyng enbeginde Akasha esimimen berilgen.[7] Ýsh avtordyng shygharmasynyng mazmúny, qúrylymy jaghynan alghanda ózara aiyrmashylyq kezdespeydi. Ýsh avtordyng shygharmalary payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) Mústafanyng qaytys bolar aldyndaghy songhy ósiyetine baylanysty jazylghan. Shygharmada Ghakasha sahabanyng esimi negizgi keyipkerlerding biri retinde bayandalghan. Búl shygharmalar bizge eng aldymen, Ghakasha sahabanyng eshqanday da anyz emes tarihy túlgha, payghambardyng jaqyn serigi, qasynda birge jýrgen ayauly sahaba bolghandyghyn anyq kórsetip otyr. Tau basyndaghy qúdyqtyng payda boluyna qatysty súraqtyng jauabyn da osy shygharmalaradan alamyz. Ýkasha atanyng payghambarymyzdyng sahabasy bolumen qatar shyghu tegine baylanysty qúndy mәlimet bar. Onyng shyghu tegi Týrki ekendigin kórsetedi. Kenes ýkimeti ornap, qazaq әlipbii kirillisagha kóshkenge deyin el búl túlghany Ghakasha deytin bolghan.

Kenes ýkimeti kezinde din mәselesin zertteuge tiym salyndy. Búl taqyrypty zertteushiler negizinen dindi әshkereleu ýshin ghana jazatyn. Sonday mazmúndaghy shygharmanyng biri O. Dastanovtyng 1967 jyly shyqqan «Áuliyeli jerler turaly shyndyq» kitaby. Avtor «Ukasha-ata» kim? degen taqyrypty kóterip: Ukasha turaly dindi uaghyzdaushylar bylay deydi: «Múhamed payghambardyng tapsyruymen kelip, Ukasha (Ghakasha) islam dinin taratady». [8. 41] Ári qarata Ýkasha ata jayly tarihy anyzdy tarqatyp aityp, onyng shyn mәninde negizsiz ekendigin tújyrymdaghan. Búl jerde kitap avtorynyng pikirin, dýniyetanymyn, ne sebepti kitaptyng búlay jazylghandyghyn taldap, synaghaly otyrghan eshkim joq. Enbekte óte manyzdy eki mәsele bar birinshisi Ukasha men Ghakasha esimi bir adamgha tiyesili ekendigi, ekinshisi Ukasha ata mazarynyng býgingi kýni basyna baryp el týneytin Ýkasha ata ziraty ekendigin anyq kórsetedi. Ýkasha ata qúdyghyna baryp su alu dәstýrining ateistik qoghamnyng ózinde ýzilmey, jalghasyn tapqandyghy kórsetilgen.

Elimiz tәuelsizdigin alghaly beri tarihy taqyrypta jazylghan kitaptardyng sany kóbeydi. Kәsiby tarihshylardan góri әuesqoylar men jurnalisterdin, basqa sala mamandarynyng tarihy túlghalar turaly kitaptary men kitapshalary baspadan molynan shyghyp jatyr. Ontýstik ónirdegi әuliyeli oryndar men tarihy túlghalar jóninde jazylghan kәsiby tarihshynyng enbegin tappaghanmen, sol túlghalardyng úrpaqtarynyng bolmasa shyraqshylardyng aituy boyynsha jazylghan kitapshalardy jii kezdestiruge bolady. Ýkasha ata turaly jazylghan sonday kitapshanyng biri jazushy-jurnalist Áset Ássandy qúrastyrghan «Ýkasha ata әulie qysqasha tarihy» kitaby.[9] Búl kitapta Ýkasha ata turaly eskiden kele jatqan anyz-әngimeler toptastyrylghan. Ýkasha atanyng shyghu-tegine qatysty azghana mәlimet berilip, Týrki jerine kelip, din taratu jolyndaghy enbegi jayly anyzdardy bir izge týsirip, jýieli bayandap shyqqan. Biraq búl anyzda Ýkasha atanyng shyghu tegine baylanysty naqtyly mәlimetter kezdespeydi.

Tarihshy Múhtar Qoja «Ýkasha ata atty kiyeli oryn Týrkistan qalasynan 60 shaqyrym jerdi, Sert auylynyng soltýstik jaghyndaghy Qaratau eteginde jatyr. Anyz boyynsha Ýkasha ata Múhammed payghambardyng sahabasy eken. Ony jau jene almaghan, eshbir pendening oghy ótpeydi, qylyshy kespeydi eken. Jaulary aila jasap onyng әielin aldap sahabanyng osal jerin bilip alypty. Ýkasha ata tek tang namazyn oqyghan kezde qorghansyz bolady eken. Ony bilgen kәpirler Ýkasha ata tang namazyn oqyp otyrghan kezde kelip basyn qylyshpen shauypty. Jansyz basty perishteler domalatyp qyrdyng etegine jetkizipti. Sol jer qaq aiyrylyp qúdyq bolyp Ýkasha ata basy oghan týsip jer asty ózen arqyly Múhammed payghambargha jetipti. Sahabanyng qany tamghan jerding betine sazdan úzyndyghy 21 m belgi soghylghan. Ziyaratqa barghandargha әuliyening shyraqshylary Ýkasha atanyng basy domalap týsken qúdyqty, atanyng týiesining izi qalghan tasty kórsetedi. Ziyaratshylar osy qúdyqqa kezekpen shelek salyp su alugha әreket etedi. Su bireulerge beriledi, bireulerge qansha mәrte shelek salghanymen bir tamshy su ilinbeytini bar. Múny shelek tastap otyrghan adamnyng kýnәsine balap týsindiredi» - deydi. [10.48] (Qoja M. Ontýstik Qazaqstannyng әulie jerleri. Shymkent, 2013. 48 bet).

Sonymen jogharyda keltirgen derekterdi talday kelip mynaday qorytyndy alugha bolady. Ýkasha sahaba bizding dalamyzgha Islam dinin alghash alyp kelgen tarihy túlgha. Ol payghambarymyzdyng senimdi serikterining qatarynda bolghan. Shyghu tegi jaghynan Týrki taypalarynyng birinen shyqqan. Qazaq shejiresining bastauynda túratyn Ánes sahabalarmen birqatarda túrady. Al Kenestik dәuirde halyqtyng tarihy sanasynda Ghakasha sahaba esimi úmytylyp, Ýkasha ata, Ýkasha әulie esimimen saqtalyp otyr.

1. Ýkasha ata tarihy eskertkishi turaly qújattar. «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayynyng múraghaty

2. Ontýstik Qazaqstan ensiklopediyasy. Almaty 2005. 512 b

3. Uәlihanov Sh.Sh. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy 1 tom. Predaniya y legendy bolishoy kirgiyz-kaysaskoy ordy. Alma-Ata 1984. 273-274 str

4. Grigoriy Potaniyn. Trudy po etnografiy y folikloru. 6 tom. Astana, 2007. 120 str

5. Mәshhýr Jýsip Kópeyúly. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 8 tom. Almaty «El shejire» 2008. 66, 72,58-62 bb

6. Shәdi Jәngirúly. Nazym Siyar Shәriyf. (qúrast., baspagha әzirlegen O. Qúdyshúly) Almaty 1995. 3, 106,103-109 better

7. O. Dastanov. Áuliyeli jerler turaly shyndyq. Almaty 1967. 41-44 bb

5. Mәshhýr Jýsip Kópeyúly. Shygharmalary 3 tom. Pavlodar q. 2003. 175-192 better

8. Babalar sózi. Kóptomdyq shygharmalar jinaghy. 11 tom. Almaty 71-88, 272-275

9. Ýkasha ata әuliye. Qysqasha tarihy. Shymkent. 2007. 12-27 bb

9. Á. Qalmyrzaúly. Teberik dýniye. Shymkent. 1997.33-35 bb

10. Qoja M. Ontýstik Qazaqstannyng әulie jerleri. Shymkent, 2013. 48 bet

Dýkenbaev Núrlan, «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyn ghylymy zertteu bólim mengerushisi

Abai.kz