Qazaqstannyng ózge memleketterge qaryzy ótken jyldyng qorytyndy esebi boyynsha 197,1 milliard dollardy qúrady. Búl turaly «Abay-aqparat» QazTAG-qa silteme jasay otyryp habarlaydy.

Atalmysh agenttikting joldaghan saualyna úiqysy tynysh Últtyq bankting bergen jauabynyng auany osyghan sayghan.

Bas bankting resmy derekterine sýienip baryp sóilesek, elimizding syrtqy aktivteri 2015 jylghy 30 qyrkýiekke $167,2 mlrd, al syrtqy qaryzdary $197,1 mlrd boldy. Ras. olardyng basym bóligi portfelidik investisiyalargha tiyesili eken. Mysaly, $68,8 mlrd, nemese 41%.  Onyng ishinde QR Últtyq qor da bar. Qazaqstannyng syrtqy aktivterinde tikeley investisiyalargha $32 mlrd, nemese 19%, QR Últtyq bank rezervtik aktivterine - $28 mlrd, nemese 17%, basqa investisiyalargha - $38,2 mlrd, nemese 23% keledi. Últtyq qor men Últtyq bankting rezervtegi aktivterining qúrylymyndaghy negizgi qarjylyq tetik boryshkerlik qúndy qaghazdar bolyp tabylady, delingen ÚB jauabynda.

Al kórelik, sonda Qazaqstan qay memleketterge qaryz?

IYgerilgen hәm iygerilmegen, biraq móshegi milliardtap esepteletin investisiyalardyng eng kóp somasy SShA-qa - $58,5 mlrd tesili.  Niyderlandy - $18,9 mlrd, Úlybritaniya - $16,6 mlrd, Resey - $7,5 mlrd, Japoniya - $5,2 mlrd, Germaniyagha - $5 mlrd. keledi eken. Sonda búlardyng barlyghy 111,7 milliard dollardy qúraydy.

Keybir derekterde elimiz baqanday 110 elge qaryz delinedi. Olardyng ishinde tipti úsaq-týiek araldar da bar kórinedi. IYә, dóp solay. Mәselenki,  Djersy aralyna 34 million, Seyshel araldaryna 335 million, Kayman araldaryna 447 million dollar bereshek-mys.

E, sol siyaqty Kipr aralyndaghy ekonomikalyq daghdarys kezinde araldaghy bankte Qazaqstan esepshottary bolghany mәlim bolyp edi ghoy. Sonda úsaq araldardan qaryz alu, esepshot ashu Qazaqstangha jәne onyng azamattaryna tiyimdi ma?

Jalpy memleketting syrtqy qaryzy elding ekonomikalyq ómirining bólinbes bóligi. Osy keyde, ekonomikalyq sayasattaghy sala-qúlashtardy synaghanymyz ýshin de sóz estip jatamyz. Al endeshe sauatty týrde saraptap kórelik.  Syrtqy qaryzdyng boluy ekonomikanyng dúrys jýrgizilmegendiginen emes, kerisinshe makroekonomikalyq sayasat. Kóp jaghdayda memleket neghúrlym bay, әri halyqtyng әleumettik ahualy neghúrlym joghary bolghan sayyn memlekettik qaryz kólemi soghúrlym joghary bolmaq. Endeshe qaryzdy jergilikti mekendegi adam basyna shaghu qate úghym. Óitkeni ony halyq tólemeydi.

Nege deseniz, biz tәuelsizdik alghan jyldan beri jinaqtalyp jatqan  197  milliard dollardan asyp jyghylghan sheteldik investisiya tartudaghy tabysymyzdy jii aitamyz, osy qarajattyng biraz bóligin batys pen shyghystyng investorlary múndaghy enshiles kompaniyalaryna nesie retinde berdi. Demek, әldebir amerikalyq nemese aghylshyndyq firmanyng enshiles kompaniyasy jogharydaghy basshylyqqa qomaqty mólsherde qaryz bolsa, múny Qazaqstan azamattary qaytaryp beredi degen sóz emes. Olar qaryzyn ótemegenning ózinde búl qazaqstandyqtardyng qaltasyna salmaq salmaydy. Desek te, búl qaryzdy qaytaru ýshin ekonomikalyq sarapshylardyng pikirinshe, óte úzaq uaqyt kerek bolady. Eger shiykizat kózderi sheteldik investorlargha satylmay, óz qolymyzda bolghanda, memleket syrtqy qaryzyn on jyl ishinde ótey alady eken. Ókinishke qaray kezinde shiykizat salasyn sheteldikterge arzan baghagha satyp jibergen. Qazir tanda atalghan baylyqtyng qyzyghyn sheteldik investorlar ghana kórip otyrghany jasyryn emes.Al qazirgi tanda Qazaqstandyq shiykizatqa qarjy qúiyp, kәsip domalatyp otyrghan eng iri 140-tan astam investorlar tirkelgen.

Jalpy, dәl qazir syrtqy qaryz mәselesi elimizding ekonomikasyna qauip tóndirip túr ma? Búl da óz aldyna doghal derek, jalqy súraq.

Salystyrmaly týrde qarastyratyn bolsaq, 150 millionnan astam halqy bar soltýstiktegi kórshimiz Reseyding syrtqa qaryzy (beyresmy derekter boyynsha) 691,15 milliardtyng sheginde túraqtapty.  Al, 31 millionnan asyp jyghylatyn halqy bar Ózbekstannyng qaryzy  ishki jalpy ónimning (IJÓ) 16 payyzyn ghana qúrady. Sonday-aq,  45 million halqy bar Ukrainanyng syrtqy qaryzdary 136, 28 milliard dollardy qúrasa, Kedendik odaqqa keyin qosylghan, bary 5 millionan asatyn halqy bar Qyrghyzstannyng sheteldik qaryzy – 6,32 milliardqa jetken.

Ras-au, jer asy men ýsti kenge toly elimizding etek-jeni týzelgenshe, týterge jýn, kýterge kýn qalmaytyn uaqytta terezening syrtynda túrghanday, qúddy.  Masqara bolghanda, batystyq basylymdar Qazaqstannyng qazirgi әleumettik dengeyin Afrikanyng Ruandasy sekildi elderimen qarat salystyrghan. Áriyne, búl shambayymyzgha batsa da, fakt (http://rus.azattyq.org/content/mayna-kiai-astana-svododa-sobraniy/26815761.html). BÚÚ beker aitpasa kerek. Qaryzgha batqan Qazaqstannyng qazirgi jaghday solay bop túr.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz