Qazir sen qala, qala ma, Qazaqstan qoghamynda "oralman" deytin qauym bar. Statistika olardy 1 mln. astam deydi. Demek, elimizde 1 mln adamnyng mәselesi bar degen sóz. Bireuler aitady: «Oralman mәselesi» dep, bólip qaraugha bolmaydy deydi. Búl orysshyl, yaki, Reseyding qas-qabaghyna qaraumen, qúldanyp qalghan qaraqtardyng sózi. Múnda oralman mәselesi bar, bar bolghanda tym shekten shyghyp barady. Dәlel kerek pe?

Onda meni tyndanyz: óz basym 1991 jyly kýzde (elimiz әli tәuelsizdigin jariyalamay túrghan zaman) kóship kelgen pendemin. Sodan zarlap jýrip, kýni-týni joghary-tómen jazyp jýrip, 1999 jyly QR azamattyghyn alghan edim. Jәne sol kezdegi oralmandar arasynda múnday baqytqa qol jetkizgen túnghysh 50 adamnyng birimin (osy tizim әli kýni ózimde saqtauly).

Aqyl-esi sau, hat-habar tanityn men nege 9 jyl azamattyq ala almay sandaldym. Óitkeni, mening ýnimdi tyndaytyn, múnymdy estiytin adam balasynyng bolmaghandyghynan, ekinshi sebep, elimizde jappay jýzgizilip jatqan jekeshelendiru deytin talan-tarajydan oralmandargha ýles tiyip qalmasyn degen orysqúldardyng saqtyghy. Basqa týk te emes.

Qazirshe... tipti qiyn. Dәlel kerek pe?! Mongholdan bir qazaq kóship keldi deyik, osy adam әueli ózining qazaq ekenin dәleldeui kerek. Qazaqsha sayrap túrghanyn, orta jýzding bir arysy kerey ekening esepke jatpaydy. Qysqasy, qazaqsyn, biraq qazaq ekenindi dәleldeu kerek, óitkeni, zanda solay. Búl zandy kim qabyldady?. 2010 jyly Parlament qabyldaghan. Dәl osy bapty júmys tobynyng jetekshisi Uәlihan Qalijan jәne júmys tobynyng mýshesi Aldan Smayyl egizdi. 
Mine, qazaqtyng múnyn múndaydy, joghyn joqtaydy degen aghalardyng isi. Búlar myng jerden últjandy shyghar biraq «oralman mәselesin» bilmeydi. Aqyrynda ne boldy? Mongholdyng bir uys qazaghy ózderining qazaq ekenin dәleldey almay sandalghaly mine, 5 jyl. Dәl osy qazaq ekenin dәleldeytin qaghazy bolmasa olargha «Oralman kuәligi» berilmeydi. Búl kuәlik berilmese, seni túraqty tirkeuge almaydy. Sóitip, dәl qazir qanshama otbasy sandalyp eki ortada jýr. Eger Parlamentte bir múnlyq otyrsa osyny aitar edi ghoy. Óz basym onshaqty deputatqa enirip otyryp aittym, bylq etken pende bolmady. Óitkeni, myng jerden ghúlama bolsa da, oralman múnyn bilmeydi eken...

Ayta berse әngime kóp. Sheshilmey jatqan oralman mәselesi shash etekten. Tipti 1991 jyly kóship kelgen mening óz basymda sheshilmey jýrgen dýnie qanshama. Aytalyq, әielim ekeumizding neke kuәligimiz mongholdiki, balalarymyzdyng tughany turaly kuәligi taghy mongholdiki, biraq biz Qazaqstan azamatymyz. Ana qújattardy myna jaqqa auystyryp, beretin zang joq. Bankke nemese taghy sonday bir mәsele boyynsha bir jerge bara qalsanyz barlyghy «neke kuәliginiz» dep, móliyip qolyn sozady, ana bir jemtir-jemtiri shyqqan kuәlikti ústata qoyamyz. Tik sekirip, yrshyp týsedi. Tauyng shaghylyp, shyghyp ketesin. Sebebi, neke kuәliktegi aty-jónim men pasporttaghy aty-jónim eki bólek, biri – mongholsha, biri – qazaqsha. 

Dәl osy mәsele boyynsha kezinde Genprokuraturagha deyin aitysyp kórdim, Ádilet ministrligine bardym, sózindi estigisi de kelmeydi, qattyraq aitsan: «Seni men shaqyrgham joq». Boldy, bitti. 
Ey, aghayyndar, bir uaq shyndyqtyng betine ýnilip qarasandarshy. Mening aitqanym kóp mәselening shet jaghy ghana. Qazyp aitsam, qabyrghalaryng qayysady. Aqymaqtau bireuleri, «osy oralmandardan kórdik ghoy» dep edirendep shygha kelesinder.

Beken Qayratúly

Facebook-tegi paraqshasynan