Qazaqstannyng qaytadan qattalyp jatqan tarihynda aqtandaqtar kóp. Mәselen, songhy jyldary mektep oqushylary men joghary oqu oryndarynyng studentterine arnalghan oqulyqtarda býgingi Qazaqstannyng sayasy biyligine jaqpaytyn tarihy túlghalar men oqighalar, ejelgi elding ómirindegi qúbylystar qysqa ghana qayyrylyp, eki-ýsh auyz sózben aitylady. Mysal ýshin, últtyq memleket iydeyasyn kótergen Alash aqiqaty men Alash ýkimetining mәn-maghynasy tútas bir taraugha tatityn taqyryp bolsa, oqulyqtarda ol jaghy olqy soghyp jatqany jan auyrtady.

Sonday bir býgingi úrpaq ýshin býrkelip qalghan ýlken taqyryp - Qazaqstandaghy halyqtyq ereuilder men kóterilister tarihy. Bergi - tәuelsiz elimiz­ding jana tarihyndaghy ereuil­derdi aitpaghanda, arghy - kenes­tik iydeologiyagha, totalitarlyq doghal sayasatqa qarsy shyqqan halyqtyng erik-jigeri, orasan oqighalardyng saya­siy-әleumettik astary eshbir oqulyqta egjey-tegjeyli jazylmaydy.

Sayasattanu tarihyn zertteu­shilerding pikirine qaraghanda, múnday aqtandaq býgingi mem­lekettik basqaru biyligine jaghymsyz tarih retinde baghalansa kerek. Al búl «jaghymsyzdyqtyn» júmbaghyn ashu asa qiyn emes: memlekettik biylikke qarsy kóterilister tarihyn, onyng ruhyn halyqtyng sanasyna salu, әsirese jastargha jalyn-jiger beru - býgingi el biyligining týbine je­tetin alghyshart boluy mým­kin.

Qazaqstannyng qaytadan qattalyp jatqan tarihynda aqtandaqtar kóp. Mәselen, songhy jyldary mektep oqushylary men joghary oqu oryndarynyng studentterine arnalghan oqulyqtarda býgingi Qazaqstannyng sayasy biyligine jaqpaytyn tarihy túlghalar men oqighalar, ejelgi elding ómirindegi qúbylystar qysqa ghana qayyrylyp, eki-ýsh auyz sózben aitylady. Mysal ýshin, últtyq memleket iydeyasyn kótergen Alash aqiqaty men Alash ýkimetining mәn-maghynasy tútas bir taraugha tatityn taqyryp bolsa, oqulyqtarda ol jaghy olqy soghyp jatqany jan auyrtady.

Sonday bir býgingi úrpaq ýshin býrkelip qalghan ýlken taqyryp - Qazaqstandaghy halyqtyq ereuilder men kóterilister tarihy. Bergi - tәuelsiz elimiz­ding jana tarihyndaghy ereuil­derdi aitpaghanda, arghy - kenes­tik iydeologiyagha, totalitarlyq doghal sayasatqa qarsy shyqqan halyqtyng erik-jigeri, orasan oqighalardyng saya­siy-әleumettik astary eshbir oqulyqta egjey-tegjeyli jazylmaydy.

Sayasattanu tarihyn zertteu­shilerding pikirine qaraghanda, múnday aqtandaq býgingi mem­lekettik basqaru biyligine jaghymsyz tarih retinde baghalansa kerek. Al búl «jaghymsyzdyqtyn» júmbaghyn ashu asa qiyn emes: memlekettik biylikke qarsy kóterilister tarihyn, onyng ruhyn halyqtyng sanasyna salu, әsirese jastargha jalyn-jiger beru - býgingi el biyligining týbine je­tetin alghyshart boluy mým­kin.

Mine, osynday býgingi úrpaq­qa úghynyqsyz úly oqighalardyng biri, memlekettik biylikting yqpalymen tarihtan syzylyp qalu qaupi bar taqyryp - Sozaq kóterilisi. Osydan toqsan jyl búryn ghana bolghan búl kóterilis­ting keng tarihy әr jyldary jeke-dara shyqqan әdebiyetterde jazylghany bolmasa, oqulyq kitaptardan ol jóninde tolymdy derek tabu mýmkin emestigin osy maqalany jazu barysynda aiqyn anghardyq.

Sozaq - Ontýstik Qazaqstan oblysynyng teriskeyinde ornalasqan aimaq. Tarihy múra men qazba baylyghyna bay búl ólke bir kezderi «Teriskey» dep te atal­ghan eken. Halyq arasynda «Sozaq» atauynyng shyghu tórkini turaly kóptegen anyzdar saq­tal­ghan. «Suy zәk» degen tir­kesting ózgergen týri qazirgi Sozaq atauyna ainalghan deydi bi­letinder. Biraq qazaqtyng ejelgi tilinen «zәk» degen sózding maghynasyn andau da onay emes.

Qalay bolghanda da, Sozaq ónirinde el biylegen handar men aty anyzgha ainalghan abyzdardyng keseneleri men eskertkish­teri kóp saqtalghan. Kóshpendi elding bir púshpaghy bolyp, Arqa­gha iyek artqan alqaptyng halqyna da úly dalanyng erkin, asqaq minezi singen.

Mine, osy aimaqta ótken ghasyrdyng 20-30 jyldarghy ke­nes­tik kollektivtendiru nauqanyna qarsy halyqtyq ýlken kóterilis bolghany belgili. 1930 jyly elding bedeldi azamattarynyng mal-mýlkin tәrkilip, bas kótergenderdi it arqasy qiyangha jer au­daru, salyq týrlerin kóp­tep salyp, nara­zy­lyq bildirgen­der­di Sozaqtaghy abaqtygha ja­uyp tastau siyaqty is-әreketter shegine je­tip, halyq eriksiz qo­lyna qaru alyp, әdiletsizdik pen zorlyq-zombylyqqa qar­sy shyghady. 1930 jylghy aqpan aiynyng basynda búrq ete qalghan, tarihta «Sozaq kóterilisi» degen at­pen belgili bolghan oqighanyng mәn-jayyn Goloshekin Mәs­keu­degi Stalinge jetkizgen. «Ken­es ókimeti joyylsyn!», «Han­dyq biylik jasasyn!», «Qazaq ýkimeti jasasyn!» dep, úran kóterip shyqqan kóterilisshilerdi ayau­syz qyryp-janshu jónindegi búiryqtyng Kremliden shyqqany turaly derek bar. Biraq kenestik «OGPU», «NKVD» jәne keyingi «KGB» arhivteri­ning kiltin ústap otyrghan qazirgi Resey ýkimeti orystardyng ordasynan shyqqan ozbyrlyqqa qatysty derekterdi shengelinen shygharmauda. Sondyqtan Sozaq kóterilisine qatysty materialdar qazaq tarihshylarynyng qolyna tolyq tiygen joq. Tiygeni tәuir uaqyttyng tuuyn kýtude.

Qolda bar derekter bo­yynsha, kóterilisshiler eng aldymen kenestik jýiege qarsylyq belgisi retinde óz ortalarynan shyqqan tanymal túlgha Súltanbek Sholaqovty han saylaghan. Han bastaghan kóte­ri­listi A.Asdulla, búrynghy milisioner Qújaq Beysenbaev, D.Otyn­baev, K.Jolshiyev, S.Sha­­lymbetov, A.Duganov, O.Orazbaev jәne T.Aubaev qostap shyqqan.

Halyqtyng búl bas kóterui bodandyqqa, jana jýiening qandy shengeline qarsy shyghyp, bos­tan­dyqqa úmtylghan janay­qayy edi. Keudelerin kek kernep, ashu-yzadan bulyqqan elding azamattary aldyn ala kelisilgen uaqytta - aqpannyng 7-inde tang ata bas qosyp, audan ortalyghy Sozaq qystaghyna basyp kiredi.

Degenmen kenestik iydeologiyanyng yqpalymen jazylghan tarih boyynsha, kóterilisshi ha­lyq «qanisherler», «jabayylar», «bassyzdar» retinde kór­se­tiledi (rasynda, ol dәstýr qazir de jalghasyn tabuda: býgingi bas kóterushiler «sodyrlar», «terrorshylar», «islamshylar», «tú­raq­ty­lyqty búzushylar» re­tinde baghalanady).

Sol sovet­tik jazbalar negizine sýiensek, «kó­terilis­shiler jer­gi­likti ken­es­tik óki­metting belsendi­lerin qolgha tý­sirip, olardy jappay sabap, kek qaytarady». «Bas kó­teru­shi­ler qolyna ne týsse, sonymen - shitti myltyq, tayaq, oraq, balta, aiyrmen qaru­la­nyp, kense­lerdi, kooperatiyv­terdi, qamba men dýkenderdi tonaydy». «Abaq­­tynyng esigin bú­zyp, qamau­da jatqan qylmys­ker­lerdi bosatyp alady», t.s.s.

Al, anyghynda, ghasyrlar boyy hangha baghynghan kóshpeli qazaqtyn, keng dalanyng darqandyghy boyyna daryghan halyqtyng mún­day «bassyzdyqqa» baruy mým­kin emes edi. Mәselen, sol synarjaq tarihtyng ózinde: «Kóte­rilisshiler bastaryna aq súryp baylap, aq tu kóterip shyqty», - dep jazylghan. Yaghny aqtyqqa oranyp, aq tu kóterip shyqqan adamnyng niyeti de taza bolghany. «Aqiqat» degen sózding tý­biri «aq» bolsa, aqiqat ýshin attanghan dala qazaghy «qanisher» boluy mýmkin be?

«Kenes oryndaryna basyp kirip, shash qoyghan qyzmet­kerlerdi úryp-soghyp, kóshege alyp shyghyp, ayausyz jaza­laydy» degen dýdәmal derekting astarynda kenestik tәrtipke narazylyqtyng belgisi jatqany anyq. Kóterilisshiler ýshin «shash qoyghan adam» - kenestik jýiening jaqtaushysy. Endeshe, halyqtyng mal-mýlkin tartyp alyp, zorlyqpen újymdastyrghan, qarsylasqandardy týrmege tyqqan jana jýiening jaqtaushysyn «jazalaghany» aiyp pa eken?

Biraq, anyghynda, Sozaq kóterilisi kópke sozylmady. Pulemetpen, vintovkamen qarulanyp, Sozaqty qorshap alghan qyzyl әsker kóterilisshilerdi ayausyz qyrghyngha úshyra­tady. Atys barysynda kóterilisshiler jaghynan 400-den astam adam ólip, 200-den astamy tútqyngha alynghan búl kóterilisten keyingi sahara elining ómiri ayanyshty edi. Búryn-sondy múnday qiya­met-qayymdy kórmegen halyq tóbesinen jay týskendey, ata júrtyn tastap, top-top bolyp, jayau-jalpy kýngeydi betke alyp, «Kishi Oktyabridin» zardabynan toz-tozy shyqqan el Ózbekstan men Tәjikstangha, Týrikmen­stangha qaray ýdere qashady. Sozaq kóterilisi shyqqan jәne onyng kindigi bolghan №6-auyldaghy halyqty bolishevikter bala men әiel ekenine qaramay qyryp, toz-tozyn shygharady. Narazy topty bastap shyqqan kóshbasshylardy sotsyz atyp, qostaushylardy «itjekkenge» aidap, balalaryn bertinge deyin qoghamnan alastau ýrdisi oryn alady.

Biz internet iyiriminen kezdoysoq kez qylghan myna bir materialda (ókinishke qaray týp­núsqa kórsetilmegen) bayandal­ghan derekter shyndyqqa janasady:

«Sol kezdegi resmy qújattarda búl tәrtipsizdikti úiymdastyrushylar baylar, tynshylar jәne moldalar dep aitylady. Al, negizinde, kóterilis­ting basshysy sol tústa kóte­rilisshiler ózderining hany etip saylaghan Súltanbek Sholaqov bolatyn. 1928 jyldary bas­tal­ghan mal-mýlikterdi tәr­kileu men azyq-týlik jinau әreket­teri halyqty bas kóteruge iytermelegen. Kóterilis­shiler osy kezde ózderine hannan basqa әielder kenesi men biyler sotyn da saylap alady.

OGPU-ding mәlimetterine qaraghanda, narazylyq tanytqan halyqtyng sany eki mynnan as­qan. Súltanbek Sholaqov bastaghan top 7 aqpanda Sozaqqa basyp ki­rip, ol jerdegi týrmeden óz tuys­taryn bosatyp alyp, kenestik jәne partiyalyq qyzmet atqarushylardy tútqyngha alady. Búl kóterilisti basu ýshin, Shymkent­ten Isaev bastaghan OGPU otryady jóneltiledi. Osy otryadtyng artyn ala, Polesov bastaghan taghy bir top ta jiberiledi. Joghary jaqtan jiberilgen otryadtar men kóterilisshiler arasynda 12-14 aqpan kýnderi qaruly qaq­tyghys bolady. Ýsh kýnge sozylghan atys kezinde OGPU óz otryadynan jeti adamdy, al kóteri­lisshiler 80 adamyn joghaltady.

13 aqpanda kómekke jetken Nikiytenkonyng otryady Sozaqty qorshap alyp, oq jaudyrady. Tórt saghatqa sozylghan sheshushi soghys 16 aqpanda bolady. Nәtiy­jesinde 300 kóterilisshi qaza tauyp, 200 adam tútqyngha alynady. Kóterilisting beti qaytaryl­ghanymen, oghan qatysqandardy, olardyng jaqyn-tuystaryn qudalau jalghasady.

Arada bir ay ótkende, yaghny sol jylghy nauryzdyng 15-inde Nikiytenkonyng adamdary № 5-auylda bes adamdy óltiredi. 1930 jylghy nauryzda Stalinge jazghan hatynda onyng qolshoqpary Goloshekin kóterilisshilerden 400, al qyzyl әskerlerden 50 adamnyng ólgenin habarlaghan.

Sóitip, 1930 jylghy 4 shildede Sozaq kóterilisining songhy nýktesi qoyylady. 311 adam qylmystyq jauapqa tartylyp, 88 adam «tótenshe sottyn» sheshimimen atu jazasyna kesiledi,150 kó­teri­lis­shi jazagha tartylyp, en­bek­pen týzeu lagerilerine jónel­ti­ledi.

Sonday-aq «tótenshe sottyn» sheshimimen 21 azamat Sibir­ge aidalsa, on adam Qazaqstannyng tiri jan bara qoymaytyn týk­pi­r­degi audandaryna jiberiledi».

Jiyrmasynshy ghasyr-dyng 1929-1932 jyldary aralyghyndaghy Qazaqstandaghy bolghan osy kóterilister turaly elimiz tәuelsizdik alsa da, әli kýnge deyin ashyq aitylmay jýrgeni jasyryn emes. Tek qana Qazaqstanda kenes biyligine narazylyghyn bildirgen múnday irili-úsaqty 338 kóterilis bol­ghan, oghan 80 myngha juyq adam qatysty degen derek bar. Mal sharuashylyghymen ghana kýneltip otyrghan kóshpeli qazaqty joghary jaqtyng salyqpen qysqany az bolghanday, últsyzdandyrudyng naghyz jandanghan nauqany da osy kezde jýrgizildi. Atadan balagha qalyp otyrghan jeri men elin joghaltudan bir qoryqqan qazaq endigi jerde ózining qazaq bolyp qalmaytynyn týsinip, ekinshi ret qaterge dushar boldy. Halyqtyng ashuyna kek qosqan da osy últsyzdandyru sayasatynyng qoghamgha synalay enui bolatyn.

Sonday-aq, kolhozdastyru tarihyn zert­teushilerding aituyna qaraghanda, osy oqighalardan son, 5551 adam týrmege qamalyp, olardyng 883-i atu jazasyna kesilgen eken. Búl, әriyne, tolyq emes derekter bolsa kerek. Kýshtep kolhozdastyru men solaqay sayasatqa narazylyghyn bildirgen qazaq arasynda Taqtakópir, Bostandyq, Batpaqqara kóterilisteri (1929 j). Sozaq, Yrghyz, Qaraqúm, Shúbartau, Balqash, Zyryanovsk, Óskemen, Shoqpar kóterilisteri (1930), Aday kóterilisi (1932 j.) bolghan.

Qúldyq sananyng terenine týsip ketken qazaqtyng oyanuy qalay tez bolsa, sol qazyghyna qayta oraluy da onay bolatynyn búl kýnderi eriksiz moyyndaghandaymyz. Olay deytini­miz, «tәuelsiz elmiz» dep, auyz toltyryp aitqanymyzben, sol tәuelsizdikting jemisi jalpaq qazaqqa búiyrdy degenge kýdik kóp. Býgingi erek­sheligimiz sol - Qazaqstandy «óz adamymyz» basqaryp otyr. Biraq at tóbelindey baylar men bas­qa jaqtyng kelimsek­teri iyelengen halyqtyng qayran qazynasy syrtqa aghyp jatyr. Mine, kenestik kelimsek iydeologiyagha ejelgi, eski qazaqtyng ózi qarsy shygha bildi. Al kýn sanap tonalyp bara jatqan baylyghymyz ben jerimizden, ruhymyz ben órligimizden ertenge biz ne qaldyramyz, sonymyzda ne qalady - ony oilaghan, soghan qany qarayghan býgingi qazaq bar ma?

Meruert HUSAINOVA

Qúrmetti oqyrman! Osy jariyalanymgha alyp-qosar derekteriniz bolsa, redaksiyamen habarlasynyzdar. Eng bastysy, kenestik jәne keyingi tәuelsiz-totalitarlyq jýiege qarsy siz­ding elde ereuilder boldy ma, ondaghy júrtshylyqtyng talap-tilegi qanday boldy, sol qozghalystan shyqqan nәtiyje bar ma - osy jóninde hattar kýtemiz. Redaksiyanyng mekenjayy men elektrondy poshtasy songhy bette kórsetilgen.

Tarazdaghy tanba

1931 jylghy 2 nauryzdyng qara týninde atylghan kóterlisshilerding jansyz deneleri Áulieata qalasynyng shetindegi tereng orgha tastalady. Qazir búl ordyng ýstinde Taraz qalasynyng 5-shi yqsham­audanyndaghy bes qabatty ýiler ornalasqan. Ýiding aulasynda kýndelikti balalar asyr salyp oinasa, ótkinshiler әdettegi kýibenmen ary-beri jýrip jatady. Osynau ýilerding astynda tәuelsizdik ýshin qan tókken er jýrek azamattarymyzdyng jatqanyn eshkim de bilmeydi. Býgingi kýnimizge óz ýlesterin qosqan batyrlargha bas iyip, taghzym etuge tirshilikting qamyty jar bermese kerek-ti...

Raushan KÓShENOVA,

pedagogika ghylymdarynyng kandidaty

DEREKTER NE DEYDI?

ÝSh JYLDA 5,5 million qazaq QYRYLGhAN

Statistikalyq mәlimetterge sәikes, 1926 jyldan 1939 jylgha deyin KSRO azamattarynyng sany 16%-gha, onyng ishinde Armeniya - 45,5%, Tәjikstan - 43,8%, Ázirbayjan - 38,5%, Ózbekstan - 37,4%, Týrikmenstan - 25,4%, RSFSR - 17,1% ósken bolsa, Qazaqstan men Ukrainadaghy halyq, kerisinshe, kemigen.

Qazaq ASSR-i múraghattar mәlimetine qaraghanda, tek qana 1930 jyldan 1933 jyldar aralyghynda respublika halqynyng sany 5 873 000-nan 2 493 500-gha kemigen nemese 3 479 500 adamgha azayghan, yaghny 59,2% tómendegen.

1926 -1932 jyldary halyq sany Pavlodarda 32,1%, Qostanayda 23,1%, Batys Qazaqstan oblysynda 14,4%, Aqtóbede 7,7%, Semey oblysynda 9,8% kemigen.

Osyghan deyin san ghasyrlyq tarihy bar qazaqtar múnday súmdyq tragediyany bastan keshpegen edi. Resey Federasiyasynyng múraghat qorynda saqtalghan kóptegen qújattardyng әli kýnge deyin qúpiya saqtalyp otyrghany jasyryn emes. Alayda qolda bar materialdardan 1929-1931 jyldary Qazaqstanda 80 myng adam qatysqan 327 qaruly kóterilisterding bol­ghany mәlim. Solardyng ishinde eng belgilisi - Sozaq jәne Aday kóterilisteri. Kóterilis­shilerge qarsy keng kólemdegi әskery júmystar jýrgizilip, tankter qoldanylyp, qazaq auyldary úshaqtan oq atylyp, talqandalghan.

DEREKTER NE DEYDI?

Shetke qashqan qazaq BAUDAY QYRYLGhAN

1930-1931 jyldary bas saughalaghan 1 mln.130 myng qazaq Iran, Aughanstan, Qytaydy betke alyp qashady. Ashtyq pen qorlyqqa tózgenshe, ólimning tez bolatyn týrin dúrys kórgen qazaqtar oqqa ózderi úmtylghan. Shekara beketindegi kýzetshiler shekara asyp bara jatqan qazaqtardy pulemetpen atqylap, bauday qyrghan. Ashtyqtan әbden qaljyraghan búl adamdar qinalystaryn jenetin múnan basqa joldy tappaghan. Shekaradan ótuge әreket etkenderdi oqqa kómgen kýzetshiler jasy men kәrisin, bala men әielin ajyratyp jatpaghan. Totalitarlyq rejim ayaushylyq pen jarylqaudy bilmedi.

Osy oqighalardan son, nebary tórt jyldan keyin jappay asharshylyq oryn alyp, qazaqtyng 60%-y qyryldy. Múnyng artyn ala Qazaqstanda sayasy qughyn-sýrgin nauqany jýrgizilip, qazaq intelliygensiyasynyng 105 000 ókili tútqyndalady, lagerilerge jer audarylady. Olardyng ishinde 25 000 azamat atu jazasyna kesiledi. Búl turaly qazaqtyng tarihshysy Qaliybek Daniyarov ózining «Vzglyad v proshloe. Istoriya» kitabynda osylay eske alady.

«Obshestvennaya pozisiya» «DAT» jobasy № 23 (60)  9 mausym 2010 j.