Qazir Abay ólenderin týgel jatqa biletin kisi turaly aityp eshkimdi de tanqaldyra almaysyn. Óitkeni «Abay – dana, Abay – dara, qazaqta» - degendey, qazaqta Abay jalghyz. Qazaq әlde kimnen qysastyq kórip, kónilin qapa bassa da Abaygha jýginip, múnyn shaghady. Kónili tasyp quansa da, onysyn Abaygha aityp shattanbaq bolady. Onashada syryn ashyp bireumen syrlaspaq bolsa da, sonysyn jetkizuge kerek sózdi Abaydan izdep, Abaydan tabady. Óitkeni óz ghasyrynan búryn tuish, aldaghy ghasyrgha da, tipti odan keyingi san ghasyrgha da kerek sózdi aityp ketken biz biletin bir ghana danyshpan bar. Ol – Abay! Sol Abaydy men de týgel derlik jatqa bilushi edim desem, ony eshkim teriske shyghara qoymas dep oilaymyn. Biraq jas degening jeter jerine jetip, eniske qúldyrap bara jatqan shaqta kónil tórine úmytylmastay bolyp hattalghan Abay sózining ózi sol qalpynda saqtala beredi deu de beker eken. Sóz tozady deuge bolmas. Ásirese, Abay sózi tozbaq emes. Biraq sóz tozbaghanmen onyng kónildegi kórki, salghan izi tozady eken. Ana bir joly onashada ózimmen ózim syrlasyp otyryp Abay ólenderi, tipti onyng úmytylmasqa tiyis deytin keybir ólenderining ózi kónilden óshe bastaghanyn kórip qayran qaldym. Abay sózine qayta oralyp, onyng keybireulerin qayta jattaugha solay kirisken edim. Biraq... Abay sózin jattaymyn degen jay sóz eken. Abay sózi qúr jattap alu ýshin aitylmapty. Ol Abaydyng ózi aitqanday kәdimgi «kózben kór de ishin bildin» sózi. Qay ólenin alsang da dәl solay. Ishine ýnilmeseng sóz mәnisin úgha almaysyn. Úgha almaghan song sózding suretin kórip sýisine de almaysyn. Danyshpan aqynnyn, oily da sherli aqynnyn: «Júrtym-ay, shalqaqtamay sózge týsin, Oilanshy, syrtyn qoyyp, sózding ishin», - dep kýrsinetini, mine, sodan. Sony bilgendikten de endi Abay sózin jattaugha emes, týsinuge, Abay sózining ishin qayta kórip týsinip-týisinuge boy aldyrdym. «Men bir júmbaq adammyn, ony da oila» - deushi edi ghoy Abay. Oilap, tereng zerdelep otyrsaq, Abaydyn ózi ghana emes, onyng býkil poeziyasy túnyp túrghan júmbak әlem eken. Sol júmbaq әlemning bir shetinen ghana bastap syr úqpaq bolsan, oy әlemining týpsiz tereng múhity ózindi erkinnen tys tarta jóneledi. Bir júmbaqtan bir júmbaq tuyp, oidy oy jetelep әkete beredi, alystata beredi. Búghan dәlel bolarlyq mysaldy kóp ýnilip terendemey-aq Abaydyn kez kelgen bir ghana óleninen izdeseng jetip jatyr. Qazaqta Abaydyng «Qys» dep atalatyn ólenin bilmeytin jan joq shyghar. Bәrimiz de bilemiz, bәrimiz de bala kýnimizden jattap óskenbiz. Nebәri 24 joldan túratyn qysqa ólen. Jogharyda kәrilikke baylanysty Abaydyng keybir sózin úmyta bastaghanymdy, sondyqtan olardy qayta jattaugha kiriskenimdi eskerttim ghoy. Sol úmytyp baryp qayta jattaghanym Abaydyn osy «Qys» degen óleni edi. Qayta jattap baryp oqyghanymda, mine keremet, Abaydy osy óleni arkyly jana kórgendey, mýldem basqa qyrynan tanyghanday boldym. Janadan kórip, jana qyrynan tanyghanday bolghan sol Abayym endi baghamdasam: búrynghysynan da biyiktep, mýlde asqaqtap ketken eken. Endi sol «Qys» degen ólenining ózine keleyik: «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy, Soqyr, mylqau, tanymas tiri jandy. Ýsti-basy aq qyrau, týsi suyq, Basqan jeri syqyrlap kelip qaldy». Súlu suret, bir mini joq kәdimgi Abay sózi. Mine, osynday bir mini joq súlu suret, tipti qazaq úghymynda búryn kezdespegen sony suret salugha qaptal jetken Abay oiynyng alghyrlyghyna, onyng aqyndyq qiyalynyng jýiriktigine qalay tanyrqap tamsanbassyn. Solay tanyrqap tamsanyp otyrghanda kóz aldyma bir surettin, ózime sonsha bir tanys suretting súlbasy kelgendey bolady. «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy». Shynynda da búl bir tanys suret, tanys jannyng beynesi ghoy. Mynau kýnine, aiyna bir ret bolmasa da jylyna bir ret kórip tamashalaytyn, balalarymyz ainalsoqtap manynan shyqpay úzaq uaqyt janynda jýrip alatyn, qolynan tәbәrik alyp mәz-meyram bolyp qalatyn jomart ta beykýnә jannyng – kәdimgi Ayaz Atanyng naq ózi emes pe? IYә, dәl solay, Abay surettep otyrghan aqsaqaldy adamymyz oy eleginen ótkizip, qay qyrynan zerttey zerdelep qarasaq ta ózimizge kópten tanys Ayaz Ata bolyp shygha keledi. Al endi Abay suretin salghan «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy» adamymyz, bizding týsinigimizben aitsaq Ayaz Ata kim ózi? Onyng arghy týbi qaydan shyqqan? Atyng atap, týsin týstemese de «Ýsti-basy aq qyrau, týsi suyq, basqan jeri syqyrlap» túratyn onyng dәl túrpatyn Abay qaydan alghan? Búl súraqtargha jauap tabu qiynnyng qiyny. Abay keremeti de, mine, sonda jatyr. Bizding qazaq úghymyndaghy Ayaz Ata orystyng Ded Morozynyng tura kóshirmesi, yaghni, orys últynan auysyp engen balama úghym ekenin búl kýnde ekining biri biledi. Arghy jaghyn aitsaq – Ded Moroz degenimiz orys auyz әdebiyetining ertegilik keyipkeri. Eski slavyan mifologiyasynda ol qystyng saryshúnaq ayazy, sudy múzgha ainaldyryp qúrsap tastaytyn tylsym qúdyret retinde beynelenedi. Orysta Áulie Nikolay degen esim jii kezdesedi. Ayaz Atanyng jiyntyq beynesining ózi sol Áulie Nikolaydyng ghúmyrnamasyna baylanysty tughan desedi. Ded Moroz (Ayaz Ata) eng basynda pútqa tabynatyndardyn jauyz da qatyghez tәniri bolghan delinedi. Soltýstikting ýskirik ayazy men boranyn jiberip, býkil ainalany qatyryp tastaytyn jauyz shal ertinde kórinis beredi. Onyng búl minezi orystyng úly aqyny N.Nekrasovtyng «Moroz, Krasnyy nos» atty poemasynda keninen surettelgen. Onda Moroz (Ayaz) orman ishinde kedey sharuanyng jesir kelinshegin azaptap óltirip, әielding kishkentay balalaryn jetim etedi. Odan arghysy ózinen ózi týsinikti. Sóitip N.Nekrasovtyng Morozy eshbir raqymshylyqty bilmeytin, kórmeytin bir soqyr, mylqau dýley kýsh retinde beynelenedi. Abay suretteytin «tiri jandy tanymas soqyr, mylqaudyn» naq ózi emes pe? Tariyhqa kóz jýgirtsek orys mifologiyasynyng Ded Morozy da, N.Nekrasov jyrlaghan «Moroz, Krasnyy nos» ta bir kórpening astynan shyqqan úqsas beyneler. Ony qoyyp Soltýstik Amerikada Hristostyng tughan kýnine oray el aralap jýrip balalargha tartu tartatyn Santa-Klaus (yaghny Svyatoy Nikolas) ta sonday beyne. Santa-Klaustyng shyqqan jeri Laplandiya bolyp esepteledi. Onyng arghy atasy Áulie Nikolay degen sózden alynghan. Kim qayda qalay atap, qalay desin, әiteuir, orystyng Ded Morozy, Amerikanyng Santa-Klausy bolsyn, bәri de ainalyp kelgende Abay surettegen aq kiyimdi, aq saqaldy shalgha – kәri qúdagha ainymay úqsaydy da túrady. Ángimemizge ózek bolghan Abaydyng «Qys» dep atalatyn shap-shaghyn ólenin әri qaray zeyin salyp oqy bersen, qaptap túrghan súlu suretterge shym batyp terendey beresin, terenine batyp jýre beresin. «Demalysy ýskirik, ayaz ben qar Kәri qúda qys kelip әlek salghannyn» kóresin. «Úshpaday bórkin kiyip oqshyraytyp, Ayazbenen qyzaryp ajarlanghanyna» tәnti bolasyn. «Búlyttay qasy jauyp eki kózin, Basyn silikse, qar jauyp mazandy alghanyn» sezinesin. Bәrimiz de Ayaz Atany oqushy kezimizden kórip óstik. Sonau ótken ghasyrdyng ortasynan aughan kezde, orta mektepting jogharghy synyptarynyng birinde oqyp jýrip janajyldyq keshte Ayaz Ata bolyp oinaghanym da eske týsip otyr. Qazirgidey emes anau-mynau dýniyenin, janasha aitsaq, kerekti tauarlardyng tapshy kezi. Ayaz Atany tabighy túrpatyna say etip kiyindiru ýshin qyzyl mata, ýlpildegen aq mata, ýsti-basyna seuip jarqyldatyp qoiygha jaraytyn jyltyr aq úntaq izdep qansha әlektengenimiz de úmytylmapty. Ózimizding bilgenimiz bar, múghalimderimizding kelmegen jerin keltiru ýshin aqyl aityp qosqany bar, әiteuir, Ayaz Atany jaryqqa keltirdik-au. Endi oilap, ótkendi oy eleginen ótkizip salystyryp otyrsam, biz sol kezde bar ónerimizdi salyp somdap jýrgen Ayaz Atamyz danyshpan Abaydyng «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy» - dep syipattaytyn «kәri qúdasy» bolyp shygha keldi. Týsinikti bolu ýshin basqa sózben aitsaq, kóregen Abay tabighattyng qys mausymynyng ózine ghana tәn ereksheligin kórsete, onyng dәl suretin sala otyryp beri qoyghanda orys júrty, odan da әrini aitsaq, sonau býkil batys elderdi «Ded Moroz» dep «Santa-Klaus» dep әspetteytin arghy tegi mifologiyalyq beynening nemese mifologiyalyq keyipkerding obrazyn jasap berdi deuimiz kerek. Abaydyng biz onsha kónil audarmay kelgen bir keremeti de, mine, osynda. Ol «etekbastyny elden kóp kóre, mynmen jalghyz alysa» jýrip әlemdik dýniyetanym, әlemdik órkeniyet dengeyine kóterile bilgen erekshe túlgha, ózgeshe jaratylys. Óz kezindegi qazaq elining mesheu túrmysy turaly sóz ete otyryp, oy kemeldigi, synshyl kózben baghalay bilui jaghynan Pushkiyn, Lermontov, Krylov biyigine kóterildi, solardan ýlgi ala jýrip solardyng ózimen tendes, dengeyles týsip jatty. Orys әdebiyetining osy siyaqty alyptarymen dengeyles týspese Abay olardyng ólenderin de Abaysha audara almas edi. Osy orayda danyshpan jazushy Múhtar Áuezovtan qalghan myna bir sóz eske týsedi. Ol Abaydyng 1986 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan eki tomdyq shygharmalar jinaghyna kirgen «Qazaq halqynyng úly aqyny» atty maqalasynda bylay dep jazghan eken: «Abay jiyrma jyl boyy orys әdebiyetining tandauly dәstýrlerin tvorchestvolyq jolmen qabyldap otyrdy. Búl dәstýrdi iygerude onyng óz joly bar. Tatiyana men Onegin turaly nazira jasaudan, Pushkin men Lermontovtan audarudan Abay Nekrasov pen Saltykov-Shedrindi zerttep ýirenuge keldi». M. Áuezovtyng búl sózin men ózining «Qys» degen óleninde orystyng Ayaz Atasynyng tiri beynesin dәl jasay bilgen danyshpan Abay sol Ayaz Atany kórgen be? – degen súraqqa jauap izdeu ýshin keltirip otyrmyn. Abay surettep otyrghan, jyl sayyn kelip әlek salatyn «kәri kúdan» shynynda Ayaz Ata bolyp shygha ma? Ayaz Atany iyemdenushi orys júrtynyng ózinde «Morozko» degen sóz alghash ret 1886 jyly aityla bastaghan eken. Al 1917 jylghy tónkeristen keyin bolishevikter Rojdestvogha baylanysty dәstýr ataulynyng bәrin tyiyp tastaghany belgili. Keyin, 1935 jylghy 28 jeltoqsanda SSSR Ortalyq Atqaru Komiytetining Prezidium mýshesi Pavel Postyshev «Pravda» gazetine maqala jazyp shygharghannan keyin ghana búl әueli balalar merekesi retinde, artynsha býkil kenes eli boyynsha jana jyl toyy bolyp atalatyn dәstýrge ainalypty. Osynyng bәrin salmaqtap, salystyra kelgende orys Ded Morozynyng bergi tarihyn aitpaghannyng ózinde, onyng tipti arghy tarihynyng Abaygha esh qatysy joq dep kesip aita alamyz. Ras Abay orys әdebiyetinen ýirendi, Pushkiyn, Lermontov, Krylovtan audardy, Nekrasov, Saltykov-Shedrindi zerttep kórdi. Biraq Abaydyng Ayaz Atasy, Abaydyng «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy» qariyasy Abay kóre bilgen qazaq túrmysynyng óz shyndyghy, qazaq jerining tól tuyndysy. Sóitip Abaydyng oy kemeldegi, onyng aqyndyq kóregendegi qazaq elining óz Ayaz Atasyn tynnan somdap, ómirge әkeldi dep biluimiz kerek. Ana bir ótken kezde keshegi kenestik zamanda basqa júrt, basqa elding bәrinde bar nәrseni ne qúbylysty «russkaya zima», «russkiy sneg», «russkiy harakter», «russkiy les» dep tek orysqa telip sóileytin bir әdet boldy ghoy. Sol izben kete barmay endigi jerde qazaqtyng ózinikin ózine qaytaryp beruimiz kerek. Mәselen, Abay surettep otyrghan qys ta eshkimning ortaghy joq qazaqtyng óz qysy. Eng birinshi jolynan bastap qazaq minezin, qazaqtyng aina qatesiz óz bolmasyn kórip qayran qalasyn. Búrq-sarq etip doldanghanda alty qanat aq orda ýidi shayqaytyn doly boran da, әues kórip jýgirem dep beti-qoly dombyqqan jas bala da, bet qaraugha shydamay teris ainalghan malshy da, qar tepkenge qajymas qayran jylqy da, tipti, qyspen birge malgha túmsyghyn salghan qasqyr da qazaqtyng óziniki, ainalyp kelgende, bәri-bәri qazaqtyng óz minezi, óz túrmysy, óz tirlik-tynysynyng túp-tura shyn sureti. Osynyng bәrine tәnti bolyp, sýisine otyryp Abaydyng suretshi ekenin qalay moyyndap tanqalmassyn. Abay naghyz suretshi. Qazaq túrmysynyng suretshisi, naghyz qazaq elining shynshyl suretshisi. Onyng asqan suretshi, suretkerligining diapazon kendigi men qamtu, oisha kóre bilu qúlashynyng kendigi sonsha, Abay kóz aldyna úshqyr qiyalymen әkelip elestete bilgen әdeby beyne qazaq shyndyghynan, yaghni, qazaqy úghymnyng shenberinen shyghyp europalyq, tipti әlemdik beynege ainalyp ketken. Abay qystyng jandy beynesi retinde surettegen «kәri qúdany» qay elding jana jyldy qarsy alu toyyna aparyp qossang da, ony sol el ózining Ayaz Atasy - Ded Morozy - Santa-Klausy retinde qarsy alyp, qúrmetter edi dep oilaugha negiz bar.

Esmúhambet AYTMAGhAMBETOV

Abai.kz