Alystap baramyn. Kelgenim keshe edi, býgin auyldan taghy da ketip baramyn. Endi qashan kelemin?. Minip kele jatqan kóligimning terezesinen kóz aldymda zymyrap jyljyp jýrip jatqan ózim ósken auyldyn: tau men tasy, dalasy men shóbi, qaraghany men tobylghysy. Shyghys Qazaqstannan oblysyna qarasty ózim ósken Jana auyldan alystap baramyn. Shekaralyq aimaqta ornalasqan auyldyng ýileri kýirep, keng dalada әr jerge bir ýiilgen tómpeshik sary topyraqqa ainala bastapty. Týtinin týtetip otyrghan jiyrmadan astam ýi. Qabyrghamdy bolat balqytyp, sony sapyrylystyryp birinshisinen ekinshisine shyrqyratyp qúighanday shyjghyryp barady. Ensem týsken qalpynda ýnsiz terezeden qimastyqpen qarap, auyldan shygha beris jerlerdegi kórinisterge kóz salyp otyrmyn...

*****

...Tangha juyq týsimnen shoshyp oyandym.Týsime auyldaghy ýiim kirdi. Alyp qúbjyqtyng yshqynghan dauysynday gәr-gәr etken sary týsti, jyp-jyltyr shynjyr tabandy ekskavator úzynnan sozylghan temirining basynda shynjyrgha baylanghan domalaq shoyynmen gýmp-gýmp etkizip ósken ýiimning qabyrghasyn ayamay úrghylap jatyr eken. Gýrs etkizip bir ret úryp edi, әr kirpishi әkemning qolymen qalanghan qabyrgha dir etip qozghalghany bolmasa ekinshi úruyna da dayyn túrdy. Qaytara ýsh ret úrghanda dýrs etip qabyrgha qúlap, shanyraq ortasyna týsti. Jetip baryp kabinanyng ishinde otyrghan múrty qalyn, qalpaghyn qisaytyp kiyip, ezuining sol jaghyna temeki qystyryp alyp búrqyratyp otyrghan, tanqighan múryn, kók kózdi, aq qúlaq qaqoldy alyp-úryp jyghyp, terezeden laqtyryp jibergim keledi. Átten, kese-kóldenendep zannyng shyghatyny bar. Jipsiz baylanudamyn. Áytpegende sary bet-jýzin júdyryqpen bir qoyyp qyzylgha boyap tastaugha bolar edi. Kedergilerding әr bireuin saralap qana túrmyn. Jas ghúmyryndy bir sasyq keude ýshin tordyng ar jaghynda ótkizginde kelmeydi. Ár kirpishi ýgitilip, byt-shyty shyghyp ishine týsken bólmege qaradym. Ózim ýstine minip arly-berli tenselip oinaghan appaq, men ýshin aq boz atymnyng shekesi jarylyp, shangha kómilip jatyr. Endi bir úrsa onyng da kýlpәrshәsin shygharady. Qarap ýlgergenim sol edi; әlgi orys maghan qarap kektip bir jymiyp qarausyz qanyrap túrghan, ózi bir qabyrghasyn qúlatyp ýlgergen ýige tasyr-túsyr etkizip basqaryp otyrghan tehnikasyn taghy da kirgizip jiberdi. Myna ashyq qabyrghadan kirgen shoyyn ekinshi qabyrghadan atyp shyqty. Aldygha shyghyp qiratqan ekskavatordyng shoyyny ózine qaytyp kele jatyp jol-jónekey taghy bir qiratyp ótti. Bir qyzyghy: ainalamda ýilip túrghan tanys-tamyrlar, auyl adamdary qozghalyp qimyldar emes. Kersinshe osy kórinisterden lәzzat alyp tamasha kórip túrghanday. Jatqan ornymnan shoshyp oyandym. Men tughan auyl tegismen qazaq edi. Týgeli birin-biri demep, kómektesip, әr isterine jәrdemdesip jýretin. Kózimdi túrghan sәtimde uqalap, kelesi bólmedegi sugha baryp shayyp aldym. Telefon qolyma ilindi. Auyldaghy dosyma habarlastym.
- Bәri ornynda, auyl tynysh, sol bayaghy tirlik pen júmystar. Auyl turasynda alandama , aqyryndap jýrip jatyrmyz – dedi. Mayly asuynan tómen qaraghanda uysqa syiyp ketetin shaghyn ghana auyl ýshin alandadym. Búrynghymen salystyrghanda jii oilaymyn.
Ertesi bar jýgimdi jinap auylgha tartyp túrdym.

*****

Taulardyng ishimen, búralany kóp, úsaq tasy jyltyrap kórinip jatqan shandy jolmen auylgha jaqyndap kelemin.Alys auylgha tayaghan sayyn alandaushylyq sezimi arta týsti. Tughan auylgha tabanymnyng tiymegenine eki jarym jyldyng jýzi bolypty. Búl auyldyng tobylghy men teregin, auyl renin ashyp, kórkin keltirip túratyn jasyl japyraqtargha kómkerilgen aghashtaryn, tau býiirin tesip aqqan syldyraghan búlaghyn, eng bastysy auyldy qorshap túrghan tau men jotalaryn bir jaghy saghynyshpen, ekinshi jaghynan alandaushylyqpen oiyma alyp kelemin. Auyldyng tórt mezgili: qysy suyq, jazy ystyq bolatyn, kýzi salqyn, kóktemi jylymyq aua-rayyda oiymnan jýrip ótti.
Auylgha kire beriste qabyrghalas qos ýiding búzylyp – ýiindi bolghanyn kórdim. Men auyldan ketetin jyly búl qos ýiding aulasy shulaghan bala, dop quyp jýgirgen, shybyqty at qyp mingen, shýiirkelesken kishkene úldar men qyzdar bolatyn. Sol qos ýiding әr qabyrghasynda shyghyp túrghan eki terezening aldynda; qonyr-aq qauyrsyndarda ghajap aq-qyzyl gýlder ósip, kýn núryna shomylyp túratyn. Býgin sol bir ýiding ýiindisining ýstine jabayy shópter keninen ósipti.Ishim qylp ete qaldy. Ýnsiz ghana tynyp otyrmyn. Ózimning ósken ýiimdi kórgim keledi...
Kólik ishinde kózimdi tas júmyp otyrmyn. Kórgim kelmeytin kónilsiz kórinisterdi kórip qalatyndaymyn. – Jettik, balam!- degen kólik jýrgizip otyrghan Meyirbek aghaydyng dauysyn estidim. Jýrekting tars-túrs soghuy jiyilep, keudedegi qatarlap tizilgen qabyrghalardy bir-birlep bólip shashyratyp atyp shyghatynday. Aqyryn syghyraytyp ong kózimdi kishkene ghana ashyp, kólik terezesinen qaradym. Aq kirpishten qalanghan, zaly sary týspen boyalghan ýiimning býtindigin kórdim. Qos kózimdi biraq ashyp, quanghanymnan Meyirbek kókege raqmetimdi aityp, esikti aiqara ashyp týsip qaldym. Jerge birinshi ong ayaghym tiydi. Tamasha sezimge bólendim. Týsip ketken ensem kóterilip, jýzime quanysh ornady. Keude ishine kóktem kelip, jasyl jelektenip, búta basynda sayrap otyrghan búlbúldardyng әsem sazdy ýni kelgendey.Týsken ornymnan jan-jaghyma qaradym. Búrynghymen salystyrghanda kónilsizdenip qalypty.
Tuyp ósken ýiimdi kórdim, jaqyn joldastarymmen jolyqtym. Auyl túrghyndary búrynghy kórsetkishpen salystyrghanda siyrepti. Bes kýn jýrip shuly, tas qalagha eki kýndik jolgha qayta shyqtym.

*****

Kelesi týs mýldem qorqynyshty oryn aldy. Ósken ýiimning týgi qalmay qirapty. Jeke meniki ghana emes, auyldyng jartysynan kóbining ýileri qirap ýiindi sary topyraqqa ainalyp, әr jerde bir tómpeshik bolyp jatyr.
Osy joly ónimde joldasym ózi birinshi bolyp habarlasty. Ósken ýiimdi, kindik qanym tamghan, qyzyghy eskertkishke ainalghan shanyraghymdy satyp alatyn adamdar tabylypty.
- Búryn arsha tútap, tamasha iyis shygharatyn ýide endi suretke jalbarynatyndar túratyn boldy,- degen de, alaqanymnan qara telefonym susyp shyghyp ketti.
Ýshinshi mәrte týsime kirgende shekaranyng týbinde ornyqqan Jana auylym bayyrghy atyna zaty say bolyp iyesiz Jaman dala bolypty. Ol jerge baru endi qiyndap ketken siyaqty...

Serik QÚDAYGENÚLY

Abai.kz