Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 9180 0 pikir 2 Qantar, 2016 saghat 09:03

BAYYT QABANÚLY: MEN SAGhYNYShTYNG AQYNYMYN

Mongholiyanyng Erdenet qalasynda Bayyt Qabanúly degen qazaq aqyny túrady. Tarihy Otanynan jyraqta jýrse de jýregi qazaq dep soqqan aqynnyng ólenderinen Atamekenge degen saghynyshtyng lebi seziledi.  Qalamgerding ólender men poemalardan jәne әngimelerden qúralghan qazaq jәne monghol tilderinde 20-gha juyq kitaby jaryq kóripti. «Men qazaqpyn», «Nayzaghayly kýmis janbyr», «Oy keste», «Átir iyisti dýniye», «Kem ómir ketik taghdyr» qatarly t.b. tuyndylary sol elding әdebiyetsýier qauymyna keninen taralyp ýlgergen. Jaqynda aqynmen әleumettik jeli arqyly tildesip, shettegi bauyrlarymyzdyng ómir-tirshiligi jәne shygharmashylyghy turaly syr bólisken edik.

- Siz qazaq mәdeniyeti men әdebiyetinen mýldem alshaqtasyz. Biluimizshe, ol jerde qazaqtar da óte az eken. Jalghyzsyrap, qazaqy ortany ansap jýrgen joqsyz ba?

- Qazaqy orta deysing be? Nege ansamasqa?! Biraq sol qazaqy orta qayda bar? Bir kezdegi naghyz qazaqy ómirdi biz qazir joghaltyp aldyq. Sebebi ejelgi qazaqtyng kóshpendi tirshiligi joqqa tәn. Bar jerlerde de ejelgi dәstýrli qalpyn ózgertken. At pen týiening ornyn mashina basqan zaman qazir. Jalpy, tórt týlikpen kýneltken kóshpendi tirlikte ne bar edi? Onda qazaqtyng ana tili bar edi. Bizding tilimiz sol kóshpendi ómirmen tikeley baylanysady. Mәselen, tek jylqygha baylanysty birneshe kitapqa jýk bolarlyq sózimiz bar. Sondyqtan, dәstýrli tirshiligimizding qanshasyn joghaltsaq, ana tilimizding sonshasyn joghaltyp jatyrmyz. Al ana tilde ne bar edi? Onda qazaq degen últ bar edi. Eger biz últymyzdy saqtap qalghymyz kelse, sol kóshpendi tirligimizdi de úmytyp qalmauymyz kerek.

- Sizding qazirgi ainalysatyn júmysynyzdyng shygharmashylyqpen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Auyr óndiriste qara júmys istep, bala shaghanyzdyng nәpaqasyn tauyp jýrsiz. Sonda sizding jýreginiz ben týisiginizdi nәzik te syrshyl poeziya әlemine baylap qoyghan qanday qúdiret?

- IYә, men aqsausaq emespin. Áke-sheshesin 1937-ning qúrbany etip, jeti jasynda jetim qalghan qyr qazaghynyng balasymyn. Qara júmys istep eseydim, qara júmys istep qartaydym. Songhy jiyrma bes jyl boyy auyr óndiriste júmys istep bilegimning kýshimen, kýregimning úshymen tamaghymdy tauyp kelemin. Áriyne, taban etindi tauysyp, manday terindi tógip jýrip tapqan tamaghyng bәrinen de dәmdi. Al poeziyagha kelsek, ol tipti mýlde basqa dýniye. Men sono-o-u balalyq shaghymnan bastap jalyn atqan jiyrma bes jasyma deyin jiyn-toydyng ortasynda bolyp, at jalynda serilik qúrghan pendemin. Sen serilik turaly biletin shygharsyn, ol degen birtýrli «jelik» ghoy. Tirshilikti úmytyp ketesin. Sondyqtan әkem meni jalghyz-aq kýnde «kәsip qylyp, ómir sýr» dep attan týsirdi. Aldyna bas pen jambas tartyp, әn salghyzbaq týgil esigin de ashpaytyn qala tirshiligine aralastyrdy. Bir sózben aitqanda, «Itjekkenge» alyp kelgendey boldy. Sosyn dombyrany qabyna saldym da, qolyma qalam aldym. Poeziya әlemine sapar shektim. Bylaysha aitqanda әkem meni serilikting «sergeldeninen» bosatyp aldy da jazba әdebiyetting aidynyna qaray iyterip jiberdi. Mine sodan beri men qolymnan qalam tastagham joq, tastamaytyn da shygharmyn. Al poeziya әlemine baylap qoyghan qay qúdiret deysing ghoy?! Ol sarqylmaytyn saghynysh. Men saghynyshqa oranyp tughan pendemin. Ómiri kórmesem de jyraqta jýrgen seni saghynamyn, ony saghynamyn, keshegi ózimdi saghynamyn. Eldi, jerdi saghynamyn. Dosymdy da, dúshpanymdy da saghynamyn. Men bәrin saghynamyn. Óitkeni býtin emespin. Al sartap bolghan saghynyshynnan jenildeu ýshin ne kerek? Bir әreket bolu kerek ghoy. Sol әreket men ýshin poeziya. Men saghynyshtyng aqynymyn.

Keybireuler meni: «Basyng aman, malyng týgel sendegi ne saghynysh?..» - dep kinәlaytyny bar. Ýndemeymin. Eger oiy, sanasy bar pende bolsa qazaq bolyp jaralyp saghynyshsyz ómir sýru mýmkin be? Ásirese, shette jýrgen qazaqtardyng qaysysynyng bolsa da sanasy tolghan saghynysh. Sol saghynyshty syrtqa shygharu mening mindetimde túr. Qalay shygharyp jýrgenimdi qaydan bileyin, әiteuir talpynyp kelemin. Men ýshin maqtaudyng da, dattaudyng da qajeti joq. Tek ózime berilgen qyzmetimdi adal atqarsam boldy. Sondyqtan, kóringen jerge súhbat ta bere bermeymin. Qolymnan ne keledi, sony jazudamyn. Sol jazghanym bireulerge qajet bolyp jatsa, ol mening beker ómir sýrmegenimning belgisi. Al olay bolmasa «óz sózim ózimdiki».

- Siz ólendi qazaq jәne monghol tilderinde erkin jaza beredi ekensiz. Jalpy eki elding әdeby ómirinde qanday da bir úqsastyq bar ma? Nemese qanday alshaqtyq, qanday aiyrmashylyq bar?

- Sen biletin shygharsyn. Qazaq pen monghol shyn mәninde bir halyq. Ekeui de kóshpendi tirlik keshti, ómir-tirshiliginde kóp aiyrmashylyq joq. At minedi, qoy baghady. Qymyz ishedi, et jeydi. Sondyqtan da birinde bar sóz ekinshisinde de bar (maghynasy jaghynan). Biraq taghdyrdyng qay jetegi ekenin qaydan bileyin, tilderi mýldem bólek. Odan esh úqsastyq tappaysyn. Áytse de talpynsang bolmaytyn nәrse joq. Men monghol tilindegi ólendi monghol aqyndarynan kem jazbaymyn. Sebebi ol tilde kóp dýnie oqydym, kóp ýirendim. Onyng ýstine óz ana tilimning sóz qory ózime jeterlik. Sol da ýlken sebep. Sondyqtan úqsastyq ta, aiyrmashylyq ta bar dey alamyn.

 - Monghol tilinde qanday taqyrypta jazasyz? Ol elding ortasy sizding aqyndyghynyzdy qanshalyqty baghalaydy?

- Qay tilde jazsang da adamzat ghúmyrynan tys taqyryp degen bolmaydy ghoy. Oiyma qanday mәsele oralsa, sony jazamyn. Biraq ne jazsam da jerine jetkize jazu – mening maqsatym. Eger jazghan dýniyem dittegen jerine bir eli jetpey qalsa ol men ýshin tuyndy emes. Jyrtyp tastap basynan qayta bastaymyn. Sondyqtan bolsa kerek, jazghan dýniyelerim oqyrmangha únap jatady. Monghol biyligi mening enbegimdi jetkilikti dengeyde baghalady. Onyng syrtynda men ózge tilde tuyndy jasap, sol tilding iyesinen jetkilikti oqyrman tapqan qalamgermin. Búdan artyq bagha bomas...

- Aqyndyq - Allanyng darytqan eng ýlken syiy. Býginde osyny últtyng abyroy-bedeli, ar-namysy jәne әdebiyetimizding tazalyghy jolynda emes, qara basynyng qamyna paydalanyp jýrgender bar. Múnday jaghymsyz kórinis monghol әdebiyetinde bar ma?

- Ózi aqyn emes bola túra «aqynmyn» dep, ómir boyy kitap jazyp ataq-abyroy izdep, payda kókseytinder qazaqtardyng arasynda ghana emes, mongholdarda da bar. Tipti barsha elde bolady-au deymin. Shynynda, bolady! Biraq olar eshqashan әdebiyetting úly kóshin bastaghan emes. Eger әdebiyetti bir úzyn kósh dep kórsek, ol kóshting jýgin kóterip kele jatqan nar atandary jәne bos erip kele jatqan bas bilmeytin asau taylaqtary bolady. Jýk kóteruge esh qatysy joq itter de jýredi kósh manayynda. Kósh iyeleri de oghan esh kónil bólmeydi. Sol siyaqty әdebiyetting úly kóshine lesip kele jatqan bos «taylaqtar» men «itter» bizde de bar. Biraq keleshekte sol kóshti jeter jerine jetkizgen nar atandar ghana adamzatqa qyzmet atqarmaq.

- Bayqauymsha, Mongholiyadaghy at tóbelindey az qazaqtyng ortasynan shyqqan aqyn-jazushylardyng kóbisi býginde jas ortasyna kelip qalypty. Uaqyt bir ornynda túrmaydy ghoy. Erten-aq, barlyqtarynyzdy әdeby ortadan ysyryp әketedi. Sonda sizderding oryndarynyzdy basyp, az qazaqtyng baryn týgendep joghyn joqtaytyn jastar bar ma?

- IYә, әdebiyet sudyng tolqyny sekildi ghoy. Bir adam «handyq» qúrmaydy. Keler bir kýnderi men de shygham jaghagha. Tek bir-aq maqsat. Sol úly tasqynda jýrgen kezinde qayyqty sugha batyrmay dúrys esip kelgen boluyng kerek. Al jastargha kelsek, men jaqynda Bayan-Ólgeyge baryp qayttym. Bir top jas meni kezdesuge shaqyrdy, bardym. Quanarlyghy, sonda otyrghan qyryq-elu ghana balanyng jiyrma-otyzy óz ólenderin oqydy. Al maghan kezikpegeni qanshalyq. Keleshekte solardyng kem degende beseui «tiri» qalady. Solar az qazaqtyng baryn týgendep, joghyn joqtaydy. «El bolghan song er tughyzbay túrmaydy» ghoy.

- Respublikalyq «Jas Alash» gazetinen jәne osy Abai.kz saytynan sizding qazaqstandyq aqyn Qasymhan Begmanovqa jazghan hatynyzdy oqydyq. Ondaghy maqsat eldegi qalamdastarynyzben baylanys ornatu ma әlde aqynnyng «Besikten beyitke deyinin» qúshaqtap jatyp kóz júmghan qazaq qyzynyng mún-zaryn, arman-tilegin elge jetkizu me?

- Men Qasymhan Begmanovty tanymaymyn, әli kórgem joq. Tek aqyn ekenin bilemin. Sol aqyngha jazylghan hat. Hat degen nәrsening ózi sol bayaghy saghynyshtyng elshisi ekenin bilesing ghoy. Eki adamnyng bir-birine degen ystyq yqylasy jatady onda. Sol hat jariyalanghannan keyin kóp adamnan pikir, talap, hattar keldi. Shamasy biraz adamnyng kónil qylyn shertken. Mening maqsatym – bireu ghana. Ol – sol hatta aitylatyn onbes jastaghy qazaq qyzynyng taghdyryn elge estirtu. Jaqynda sol arudyng mún-zarynan tuyndaghan «Kem ómir, ketik taghdyr» atty kishkentay kitap shyghardym. Az danamen basylyp, osy jaqtyng eline tarap ketti. Keleshekte Qazaqstanda da basylar, sonda oqisyzdar. Onda bir qyzdyng ghana emes, qazaq degen qyz qylyqty halyqtyng taghdyry turaly syr shertiledi. Búl hatty Qasymhan men Bayyttyng ghana emes, barsha qazaq aqyndarynyng qún baghasy turaly jazylghan dýnie dep týsingen jón.

- Qazaqstangha kelip, tuyndylarynyzdy jaryqqa shygharu oiynyzda joq pa?

- Bir kezde: «Qazaqstan jazushylar odaghyna mýshelikke ótsem, Qazaqstan júrtshylyghynyng ortasyna baryp tuyndymdy taratsam...» dep oilaushy edim. Nege mýshelikti kóksegenimdi qazir ózim de týsinbeymin. Óleng jazu ýshin bir úiymgha mýshe boludyng qajeti shamaly ekenin keyin týsindim. Óitkeni oqyrman ózine únaghan tuyndyny oqyghanda senen kuәlik súramaydy eken. Qazir ghalamtor degen әlemnen kim ne izdese sony tabatyn kez boldy. Tuyndyndy oqyrmangha jetkizu ýshin Astanada otyryp óleng jazu mindetti emes. Ghalamtor әleminde mening tuyndylarym jetkilikti dәrejede jariyalanyp túrady. Oiy bar, talghamy bar oqyrman tauyp oqy alady.

- Úrpaghynyz mongholdargha týbegeyli sinip, qazaq atynan aiyrylyp qalady-au dep uayymdamaysyz ba? Elge nege kóship kelmeysiz?

- Áriyne, uayymdaymyn. Ózimning úrpaghymdy ghana emes, shette jýrgen barsha qazaqtyng úrpaghy bir kýnderi basqa bolyp kete me dep qorqamyn. Múnday jaghdayda ne isteuim kerek?! Men kóship Qazaqstangha bara salasam osy mәsele sheshile me? Áriyne, joq. Endeshe, ózim kóship Atajúrtqa ketkennen kóri osyndaghy ózim taghdyrlas az qazaqtyng úrpaghynyng qazaq bolyp qaluyna shamamnyng kelgeninshe ýles qossam sol artyq emes pe?!

- Uaqyt bólip әngimeleskeniniz ýshin alghys bildiremiz, shygharmashylyghynyz óristey bersin! Abai.kz portalynyng oqyrmandaryna bir ólenizdi joldanyz.

- Jaqsy, minekey. 

Saghynysh

 Sar dalanyng tósindey saghym úshqan,

Taghdyrym-ay adasqan, janylysqan.

 Qazaq etip janymdy azap etip,

Jaratqany-ay, jaratqan saghynyshtan.

 

Baghym qashty alauyz andyzdyqtan,

Jandaymyn jaralanyp jalbyz jútqan.

 Ógey sheshe tósinen óksik emip,

Jalghyzdyqtan jylaymyn, jalghyzdyqtan.

 

Ómir, ómir jalyqtym óseginnen,

Sóz estidim esuas eseginnen.

Yntzar bop sondyqtan jatamyn da,

Yntzar bop túramyn tósegimnen.

 

Tórkinimning tórinen jyraq qalyp,

Túrlauy joq túmanda túraqtanyp.

Saghynyshtyng sary atyn kisinetip,

 Jylap kele jatyrmyn jyr aqtaryp.

 

Jatyp shyghyp jalmauyz jau qasyna,

Saldaqynyng týsemin saudasyna.

Babalardyng tabynyp tәubasyna,

Tau basyna qaraymyn, tau basyna...

 

Ángimelesken – Tileuberdi SAHABA.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377