Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Qogham 8131 0 pikir 1 Qantar, 2016 saghat 14:00

QÚLDYQ ÚRU SANAMYZDAN ARYLMAY ÓRKENIYETTI MEMLEKET BOLMAYMYZ

Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdik alghannan bergi shiyrek ghasyr uaqytta qazaq halqymemleket iyesi retinde әlemdik tarihtaghy óz ornyn iyelep, ruhany ómirinde aitarlyqtay ózgerister boldy.

Osy uaqyttyng ishinde qazaq halqynyng ruhany jәne materialdyq mәdeniyetin zerttegen naghyz ghylymy enbekter dýniyege kelip, búryndary Reseydin, keyinnen Kenestik imperiyanyng otarlau sayasatyna ontaylandyrylyp jazylghan jergilikti halyqtyng tarihyn qayta jazyldy. Óitkeni 300 jylday biylik jýrgizgen búrynghy otarlaushylardyng aldynda qúldyq úrudan ada jana úrpaq ta ósip keledi.

Qazirgi úrpaqtyng últtyq sanasynyng ósuine qazaq tildi BAQ aitarlyqtay ýlesterin qosyp keledi. Basylymdarda negizinen, Qazaqstannyng ótken otarlyq kezenining bet-beynesin ashatyn faktter jariyalanyp,jerdi otarlau kezenderi, qazaq halqyn orystandyru, al Kenes kezinde – halyqty qughyn-sýrginge salyp jәne jekelegen túlghalardy – óz halqynyng kósemderin joyyp jibergendigi jәne onyng halqymyzdyng ruhany ómirindegi auyr zardaptary turaly jazyldy. Degenmen ýsh ghasyrdan asa uaqyt ózgege tәueldi kýide ghúmyr keshken halyqtyng sanasyn qúldyq úru psihologiyasynan aryltu– Qazaqstannyng tәuelsizdigin nyghaytu men últtyq memleketti qúru jolyndaghy basty isimiz bolyp qala beredi.

Tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyrday uaqyt ótse de búnday kelensiz mәseleler nege әli kýnge aldymyzdan shygha beredi? Onyng birneshe sebepteri bar. Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde әlemge moyyndalghanmenqoghamdyq sanada otarshyldyqtan arylu jýrgizilgen joq, al otarsyzdanu – otarlyq qanaushylyqtan qútylghan jergilikti halyq ýshin mindetti týrde oryn aluy tiyis bolatyn. Ekinshiden, úzaq uaqyt boyyna sinip qalghan imperiyalyq instinktten qútyla almay jýrgen keybireuler imperiyalyq jýiening qiraghanymen tarap sanasqysy kelmey әli de bayaghyny kóksey beretini bar. Ýshinshiden, әbden boygha singen qúldyq úru psihologiyasynyng ómirshendiginen, basshy qazaqtardyng bir bóliginde, tәuelsiz Respublikanyng memlekettik mýddeleri, jergilikti halyqtyng últtyq kadrlaryn qalpyna keltiru men nyghaytu mýddeleri nazargha alynbauda. Búl – tәuelsiz memleket qúrushy últtyng mýddelerine jәne memleket iydeologiyasyna qayshy әreketter, basqa týk emes.

KSRO qúlap, onyng ornyna payda bolghan 15 tәuelsiz memleketting bәri de derbes últtyq sayasat jýrgize bastaghany jasyryn emes. Janadan qúrylghan jas memleketter sayasi-ekonomikalyq jәne mәdeny túrghydan derbestikke úmtylyp, ózderining konsepsiyalaryn, baghdarlamalaryn jasady. Búl túrghydan alghanda Preziydent NÚrsúltan Nazarbaev basqarghan tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy da óz memlekettigin nyghaytu jolynda ýlken qadamdar jasady. Álem memleketteri tәuelsiz Qazaqstandy moyyndap, jas memleket BÚÚ-gha mýshe boldy. Memlekettik rәmizderin qabyldady, memlekettik shegarasyn, qazaq tilin memlekettik til retinde zanmen bekitti. Bir sózben aitqanda, elimiz qúqyqtyq-demokratiyalyq damu jolyna týsip әlemdik sayay jәne ekonomikalyq ýderisterde óz ornyn iyeley bastady. Sonyng arqasynda býginde, ishki jәne syrtqy sayasi-ekonomikalyq jaghdayymyz túraqtandy, memlekettik tilding qoldanyluy men damuynda kóptegen tabystargha jettik dep aita alamyz. Alayda biz memlekettik sayasattyng qúramdas bir bóligi bolyp tabylatyn últtyq kadr dayyndau mәselesine kelgende ­– әli aqsap jatqan siyaqtymyz. Búl kemshilik barlyq salada joq emes, degenmen men ózim biletin, mamandyghyma tikeley  sәulet  salasyna qatysty  mәseleni últ qoghamyna bildiru.

QazATU-da qazaqtyng enbegi eskerilmeydi...

Ókinishke oray, bizde әli kýnge jergilikti últ ókilderinen barlyq salada bilikti maman dayyndau isi – keritartpalyqqa úshyrap otyr. Mysaly men – maman jәne óz sózine jauap bere alatyn adam retinde Últtyq kadrlardy dayyndaugha qyzyghushylyq týgili bar mamandardyng ózin shetqaqpay qyludyng kórinisteri býginde RespublikasyRespublikasySәken Seyfullin atyndaghy Qazaqtyng agrotehnikalyq uniyversiytetinde (QazATU) kórinis tauyp otyr dep batyl aita alamyn. Búl jaghdayda keybir mәselelerding (elemeushilik, pikirinmen sanaspau) mening jeke basyma da azdap qatysty bolghandyqtan  bayandaugha mәjbýrmin.

Osydan tórt jyl búryn, 2011 jyldyng qyrkýieginde Astana qalasyna barghan kezimde men QazATU-dyng múrajayynda bolyp, ol jerde meni búl oqu ornynyng qúryluy men damuy tarihynan alyp tastaghanyn kórdim. Pedagogtardyng suretterining ishinen men óz beynemdi kórmedim, esh jerde mening aty-jónim de jazylmaghan, Selinogradtyng auylsharuashylyq institutynyng sәulet  fakulitetinde men mýldem bolmaghan siyaqtymyn. (SAShIY– QazATU-dyng búrynghy aty). Osy aqylgha syimaytyn fakt turaly men rektor Aytbay Bulashovqa kirip, jogharydaghy jaghdaylar boyynsha óz oiymdy aityp, búl oqu ornyna ózimning qatystylyghym jayynda mynalardy aitqan edim.

1975 jyly men, sәulet  ghylymynyng kandidaty degen ghylymy dәrejem bar ekenine baylanysty, SAShIYrektory M.A.Gendelimannyng shaqyruy boyynsha, sәulet  kafedrasyn, keyin fakulitetin ashu ýshin kelgenmin. Meni shaqyrghangha deyin SAShIY-da jerornalastyru fakulitetinde 1965 jyldan bastap sәulet  bólim bolghan. Jerornalastyru pedagogtarynan bilim alghan «auyl sәuleti» dep atalatyn týlekter eki ret úshyrylypty. Rektor A.Bulashovqa ózimning 1975-80 jyldary SAShIY-da janadan ashylghan sәulet kafedrasynyng mengerushisi bolghandaghy enbegim turaly jәne keyin sәulet fakuliteti ashylghany turaly aityp berdim. Jas sәuletshiler men sәulet-ghalymdardy dayarlaudaghy oqu, oqu-әdistemelik, ghylymy prosesske qosqan ýlesterimdi de aittym. Meni QazATU-dyng sәulet fakulitetining tarihynan alyp tastaudyng sebebi turaly, oghan bir ghana adamnyng – QazATU sәulet fakulitetining dekany Alla Aleksandrovna Kornilova kinәli ekenin aittym. Rektor A.Bulashovke, A.A.Kornilova, jerornalastyru fakulitetining alghashqy qarylghashtarynyng biri bola otyryp, sәuletshi degen ataqqa formalidy týrde ie bolyp, SAShIY-da sәuletshiler dayarlau boyynsha pedagog bolyp shygha kelgenin týsindirdim. Danghoy, kәsiby túrghydan joly bolmaghan, eng bastysy, sәuletshi bolugha degen tabighy darynnan júrday A.A.Kornilova mansaptyq túrghydan ósui jәne ózining danqyn arttyru ýshin meni S.Seyfullin atyndaghy QazATU tarihynan syzdyryp tastaghan.

Rektor A.Bulashov, mening aitqandarymdy tyndap shyghyp, A.A.Kornilovamen sóilesip, mening atymdy QazATU múrajayynda qalpyna keltiruge maghan uәde bergen bolatyn. Sodan beri tórt jyl ótkenimen, bayaghy jartas sol jartas kýiinde qaldy...

Qasaqana elemeuding astarynda ne jatyr?


Biylghy jyldyng mamyr aiynyng ayaghynda mening SAShIY-daghy (QazATU) búrynghy studentterim men әriptesterim 2015 jyldyng 25-26 mausymynda «sәulet» mamandyghynyng ashylghanyna 50 jyldyq mereytoy bolatynyn turaly maghan eskertti. Olar maghan shaqyru jiberiletinin jәne Almaty-Astana poezyna baryp-qaytu biyletining qúny tólenip qoyylatyny turaly da aitty. Men olardyng shaqyrularyn quana-quana qabyl aldym, 35 jyl ótse de mening studentterim, ózim úshyrghan qarlyghashtarym, әriptesterim meni úmytpay Astana qalasynda ótetin «Túnghysh Halyqaralyq Sәuletshiler Forumy» dep atalatyn kezdesuge shaqyryp jatsa, qalaysha quanbassyn. Biraq bir aptadan song olar maghan osy «Forumdy...» bas úiymdastyrushy dekan A.A.Kornilovanyng maghan shaqyru biyletin jәne jol jýru biyletterin beruden bas tartqanyn habarlady. Degenmen, maghan ini bolyp keletin әriptesterim shaqyrtu men jol jýru qúnyn óz moyyndaryna alatyndary turaly aitty.

Almaty qalasynan men 8(7172) 39-39-18 telefon nomerine Astana qalasyna, QazATU rektoratyna qonyrau shaldym. Tútqany birinshi prorektor Aytjan Abdirov kóterdi. Men oghan QazATU-da bolghaly jatqan  «Forum...» turaly qysqasha aityp berip, oghan meni dekan A.A.Kornilova shaqyrudan bas tartyp jatqanyn eskerttim. Prorektor A.Abdirov maghan jol aqymdy uniyversiytetting tólemeytinin, al mening aty-jónim oghan tanys emestigin aityp, kelip jatsanyz maghan kirip shyghynyz dedi. «Forum…» bastaludan bir kýn búryn 24.06.2015 men QazATU-gha kelip, prorektor A.Abdirovke jolyqtym. Osydan tórt jyl búryn búrynghy rektorgha auyzsha aitqanymnyng bәri de dalagha ketkenin esepke ala otyryp, men qazirgi rektor Aqylbek Kýrishbaevtyng atyna jazylghan hatymdy alyp keldim. (kiris №JT-K-12 24.06.2013) qosymshany qaranyz-4 bet. 

A.Abdirov mening hatymdy barlyq qosymshalarymen birge qabyldap alyp, rektormen sóilesuge uәde berdi, men «Forumda…» 25.06.15 j. QazATU-dyng akt zalynda maghan sóz beruin súradym. Mening sózim A.A.Kornilovanyng kim ekendigin kórsetu bolyp ketetin bolar dep oilamauy ýshin, kóteretin mәselelerimning tizimin kórsettim. Búlar mynanday edi:

1. Oqu prosessine Selinograd farfor zauytynyn, silikat kirpish pen keramika zauytynyng shygharmashylyq tapsyrystaryn oryndau boyynsha pәnderge engizu.

2.«Jalanash adam» taqyryby boyynsha «suret» pәni boyynsha baghdarlamasyn oryndau.

3. Studenttermen birge ghylymy maqalalar jazylghany turaly.

4. A.Sh.Chikanaevtyng dissertasiyasynyng taqyrybyn ózgertu men ony Mәskeu sәulet institutynda qorghaudaghy ózimning ýlesim turaly.

5.Kafedra qyzmetkerlerining biliktiligin arttyru turaly.

6. SAShY sәulet fakulitetining pedagogtary qaladaghy joghary oqu oryndary arasyndaghy kórkemdik sheberler bayqauyna tabysty týrde qatysuy turaly.

7. Sәulet -tanysu tәjiriybesinen ótuding aimaghyn keneytu turaly.

Biraq A.Abdirov meni aldap ketti – maghan konferensiyada sóz berilmedi, men onyng 8-701-730-15-70 úyaly telefonyna qonyrau shaldym, biraq ol jauap bermedi. Almaty qalasyna qaytyp kelgen son, men oghan 30.06.2015 jyly saghat 10:30-da qonyrau shaldym. Biraq, men oghan ózimning kim ekenimdi aitqan kezimde, ol telefonyn óshire saldy. Qaytadan qonyrau shalghanymda, telefonyn kótermey qoydy, qabyldau bólmesindegi hatshysy da jauap bermey qoydy. Sodan beri alty ay ótti, mening hatyma jauap әli kýnge deyin joq. Rektor A.Kýrishbaev pen prorektor A.Abdirovtyng dekan A.A.Kornilovanyng aldyndaghy qúldyq úruy zandy oryndaudan da kýshti bolyp shyqty. Mening hatyma olar bir ay merziminde jauap beruge tiyis bolatyn.

 

Aty bar zaty joq  «Forum...»

Al endi «Túnghysh Halyqaralyq Sәulet Forumy» dep atalatynnyng júmysy turaly aitar bolsaq, úiymdastyru komiytetining tóraghasy QazATU rektory A.K.Kýrishbaev, orynbasary dekan A.A.Kornilova boldy. 25.06. kýngi plenarlyq otyrystyng moderatory A.K.Kýrishbaev boldy. Baghdarlamada sóileytinder 18 adam dep kórsetildi: 6 – qúttyqtau sóz aitatyndar, 12 – bayandamashylar. Kórsetilgenderding 7-i joq bolyp shyqty. Reseyden, Ózbekstannan, Ázerbayjannan, Qyrghyzstannan kelui tiyis bayandamashylar da joq bolyp shyqty. Al Germaniya men Polishadan A.A.Kopp pen V.IY.Garmiyder degender kelipti. Búlar mening rektor A.Kýrishbaevqa 24.06.2015 j. joldaghan hatymda kórsetken etnikalyq nemister bolatyn. Olardyng ekeui de Qazaqstandy KSRO ydyraghannan keyin tastap ketken bolatyn.

«Forum…» konferensiyasynyng mazmúny «ghylymiy-praktikalyq» degen atauyna sәikes bolmady. Birinshiden, barlyq bayandamalar derlik saraptamadan, sәulet ghylymnan, oqytu әdisterinen, praktikalyq manyzdan júrday boldy. Mysalgha, V.IY.Garmiyderding «Lodziyding damuynyng josparlau jәne qala qúrylysy aspektleri» (Lodzi – Polishadaghy qala) degen taqyryptaghy bayandamasyn alalyq. 1. Qala qúrylysy aspektleri josparlausyz boluy mýmkin emes. 2. Úzaqqa sozylghan mingir bayandamada eshqandayda ghylym bolghan joq. 3. Qazaqstan qalalarynyng sәuletine úshtastyru da bolghan joq. Búl QR ýshin eshqanday da qúndylyghy joq laqpa bayandama boldy. Ekinshiden, A.A.Kornilovanyng «S.Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq univarsiyteti sәulet mektebining qalyptasuy kezenderi» degen bayandamasy onyng qalyptasuyn sapalyq jaghynan taldau jasalmastan jәy ghana tizbektep shyghu ghana boldy. Ýshinshiden, auyl sәuleti turaly birde bir bayandama bolmady, Qazaqstannyng auyldaryn da úmyt qaldyrdy. SAShIY-da osydan 50 jyl búryn negizi qalanghan «auyl sәulet» mamandyghyn QazATU-da bayaghyda-aq jerlep tastaghan bolyp shyqqany eken. Tórtinshiden, tyndalyp shyghylghan bayandamalar boyynsha moderator A.Kýrishbaev tarapynan berilgen ne kәsiby baghalau, ne pikir aitylmady. Sәulet onyng ghylymynan auyly alys, auylsharuashylyghy mamandyghyn ghana iygergen rektor osy konferensiyany jýrgizbese de bolar edi. Onyng ýstine, «Qazaq handyghy kezindegi sәuleti men qala qúrylysy» degen taqyrypta S.S.Janbolatovtyng jasaghan bayandamasynan song ol ózining bilimsizdigin kórsetip: «bara-bara Shynghyshandy da qazaq qylyp alar búlar», – dep mysqyldady. Al búl ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng talabyna sәikes keletin jalghyz-aq bayandama bolatyn, onyng ýstine elimizde qazaq handyghynyng qúrylghanyna 550 jyl toluyn atap ótetin jyly búl bayandama ózekti bolyn shyghyp ta edi. Besinshiden, birde bir qúttyqtau sóz aitylmady, qazaqtyn, memleketting tilinde birde bir bayandama jasalmady. Osylaysha, ózi qazaq bola túra A.Kýrishbaev – «Forumnyn…» úiymdastyru komiytetining tóraghasy, ózining kosmopolit ekendigin kórsetip aldy, óz halqynyng tilin satyp ketti dep aitugha da bolady. Tóraghanyng orynbasary A.A.Kornilova, orystyghyn kórsetip, Qazaqstannyng tәuelsizdigining 25-shi jylynda qazaq tilin qaperine de almady. Altynshydan, konferensiyalargha qatysqandargha medalidar, gramotalar, diplomdar taratu kezinde oghan ie bolyp jatqandardyng qanday ýles qosqandary turaly aitylmady. Eng bastysy – ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng kórsetkishi – QazATU sәulet fakulitetining ghylymi, oqu, әdistemelik júmystary jariyalanghan stendting bolmaghany.

Osylaysha, konferensiyanyng jýrdim-bardym úiymdastyryluy saldarynan – týski asqa jasalynghan ýzilisten song QazATU-dyng atshaptyrym akt zalynda bar-joghy 25-30 adam ghana qarandap qaldy. Sol kýngi saghat 15:00-ge jәne 17:00-ge josparlanghan filimning túsaukeseri men Dóngelek stol sol beti ótpey qaldy.

Ekinshi kýni, 26.07.2015 jylghy josparlanghan «Forumnyn…» sharalary – sәulet jobalar men nysandardyng kórmesi, saltanatty keshki as Astana qalasyndaghy Tәuelsizdik Sarayynda ótti. Josparlanghan – qalagha ekskursiya jasau,taghyda sol dóngelek stol – ótpey qaldy.

Kórmede SAShIY-ding sәulet fakulitetining daryndy týlekteri jasaghan birqatar nysandar boldy. Biraq men SAShIY-ding nemese QazATU-dyng týlegining jobasy boyynsha salynghan birde bir auyldy kórmedim. Student V.A.Zavarina jasaghan, kishigirim auyldyng manyndaghy dagharaday sayabaqtyq aimaqtyng jobasy úsynyldy. Jetekshisi sәulet doktory, professor A.A.Kornilova eken. Búl formaldy týrde ýshbúrysh pen dóngelek pishindegi kógaldandyrudan túratyn, ýileri bir  tizimmen ghana ornalasqan qasyndaghy auylmen esh qabyspaytyn tym ýlken sayabaq auyldyng  sәuleti qanday bolmauy kerek ekenining ýlgisi bolyp tabylady (1-suret). «Preziydenttik sayabaqtyng kishi orynbory» kvartaldyq keshenining jobasy da shyndyqtan tym alys, atýsti jasalyna salghan (2-suret).

Tәuelsizdik Sarayynda da S.Seyfullin atyndaghy QazATU-da auyldyq sәulet mamandyqtyng «tughanyna» 50 jyl bolghanyna qatysty qanday da bir shygharylym ilingen stend te bolghan joq. Tóbesinde qar kýresini bar Qazaq dramateatrynan teatrdyng da, qazaqtyng ruhynyng da «iyisi» shyqpaydy (3-suret).

Saltanatty keshki as bir akter – A.Kornilovanyng teatry siyaqty boldy. Pop-muzyka danghyrlap túrdy. Qazaqsha aitylghan sózdi, qazaqtyng әn-kýiin óz basym estimedim. Mening búrynghy studentterim A.Kornilovadan maghan sóz berudi súrady. Biraq ol maghan sóz beruden bas tartty...

 

Júrttyng bәri ynghayyna jyghylghan A.A.Kornilova kim jәne onyng sәuletshiligi qanday?

Onyng qanday kәsiby maman ekendigi maghan SAShIY-ding sәulet fakulitetinde birge júmys istegen 1975-80 jyldarynan belgili. Teoriyalyq sabaqtar, yaghny auyl sәuleti boyynsha Alla Aleksandrovna Kornilovanyng leksiya oqyghanyn, onyng әdistemelik nemese ghylymy bayandamalar jasaghanyn eshqashan estigen emespin. 5 jyl boyy ol birde bir ret ashyq leksiya, bolmasa ashyq praktikalyq sabaqtar ótkizgen joq. Fakulitette alqaly týrde birde bir ret A.A.Kornilovanyng jetekshiligimen jasalynghan kurstyq jobalardyng sapasy men baghasy jәne studentterding jobalary baghasy talqygha salynghan joq. Studentter onyng bergen bilimine qanaghattanbaytyn. A.A. Kornilova qolyna karandash ta ústay almaytyn dep aitsa da bolady. Búghan ózimning kózim jetti. Kórsetilgen jyldary men kafedra mengerushisi bola otyryp, sәulet fakulitetining pedagogtary ýshin kórkemsuret pen suret saludan sabaq ótkizudi úiymdastyrdym. A.A.Kornilova búl sabaqtargha birde bir ret qatyspady… Sodan beri 35 jyl da óte shyghypty.

A.A.Kornilovanyng «Vremya Astany» gazetine bergen súhbatyn(№ 2, 25 mausym 2015 j) oqysanyz ony әsirelep, asyra baghalaghan jónsizdikti bayqar ediniz. «Alima-mater zodchiyh» degen aidarda A.A.Kornilovanyng kim ekendigi jazylypty. Búl jerde onyng kóptegen qoghamdyq úiymdarda mýshe ekendigimen, ataq-danqtarymen qatar: «A.A.Kornilova 150-den astam ghylymy enbekter jariyalaghan, onyng jetekshiligimen sәulet boyynsha 20 shaqty kandidattyq jәne magistrlik dissertasiyalar qorghalghan», - dep jazylypty. Bir ghana A.A.Kornilovanyng jazghandarynan-aq «Forumda...» bir stend jasaugha bolatyn. Biraq onday stend ATU-da da, Tәuelsizdik Sarayynda da bolmady. Nelikten?

A.A.Kornilova «Qazaqstan Respublikasy ghylymyn damytugha qosqan ýlesi ýshin jәne QR Qúrmet gramotasy» keude belgisimen marapattalghan. Qanday ghylym ýshin? A.A.Kornilova 1992 jyldan qazirgi kezge deyin sәulet fakulitetining dekany, yaghny 23 jyldan beri. Dekan bolyp «úzaq ómir sýruinin» syry nede? A.A.Kornilova sәuletshi bolyp tabylmaydy. Onyng bergen súhbatynan, sonau 1965-72 jyldary sәulet bólimde onyng ústazdary jerornalastyrushylar, ekonomister bolghanyn bile alamyz. Búl «Auyldyq jerler men túrghylyqty mekenderdi jobalau» kafedrasynyng mengerushisi M.D.Spektor bolatyn. Ol sәuletten maqúrym adam retinde kurstyq jәne diplomdyq jobalaulardy jýrgizdi. Sonyng jetekshiligimen, A.A.Kornilovanyng basym aituy boyynsha, sәulet bólimde alghashqy ghylymy maqalalar jariyalanghan. A.Kornilova alghashqylardyng ishinde birde bir kәsiby sәuletshi -pedagogtyng bolmaghany turaly ýndemey qalady. SAShY student- sәuletshileri әrtýrli odaqtyq konkurstardan jenippaz bolyp oralghandarynda M.D.Spektordyng zor ýlesi boldy dep ótirik aityp otyr.

Birinshiden, búl konkurstar emes, KSRO joghary oqu oryndarynyng diplomdyq jobalarynynbayqauy ghana bolatyn. Úsynylghan jobalar I-dәrejemen, yaghny «ýzdik»,II-dәrejemen – «jaqsy», III-dәrejemen– «qanaghattanarlyq», IV-dәrejemen –«qanaghattanarlyqsyz» bolyp baghalanatyn. Mening ózim birneshe ret osy kórsetulerding qatysushysy jәne jas sәuletshilerding diplomdyq júmystaryn baghalau boyynsha komissiya mýshesi de bolghanmyn. Dondaghy Rostov qalasynda 1975 jyly A.A.Kornilova úsynghan SAShIY-ding diplomdyq júmystary III-dәreje, tipten, eger qatelespesem, IV-dәrejege ie boldy.

Ekinshiden, sәulet bilimi men beyimdiligi joq ekonomist jetekshilik jasaghan diplomdyq joba jas sәuletilerding býkil odaqtyq konkursynda jenippaz atanuy, deni dúrys adamnyng sanasyna kirmeydi.

Ýshinshiden, búl әrtýrli konkurstar emes, ol birynghay jyl sayynghy diplomdyq jobalardy baghalau boyynsha ótkiziletin bayqau ghana bolatyn. A.A.Kornilova KSRO-nyng әrkelki qalalarynda ótkiziletin birynghay bayqaudy ótkizudi, «әrtýrli konkurstar» dep әdeyi shatastyryp otyr.

Osy gazette «Sәulet әuleti» degen taqyrypta A.A.Kornilova tolayym otbasylyq әuletting tuyp kele jatqany turaly maqtanyshpen jazady(?). A.Kornilovanyng oiynsha sәulet daryn tabighattyng qúbylysyna qaramastan, túqym qualaydy eken. Ol ózining eki qyzynyng da anasy júmys istep jýrgen uniyversiytetting sәulet fakulitetin 1999 jәne 2004 jyldary bitirgenin. Kishi qyzy E.M.Horoveskaya – sәulet kandidaty, RhD doktory ekenin aitady. A.A.Kornilova balalary óz sheshesining fakulitetin bitirgen. SAShY -din  búrynghy studentterdning 10-nan astam  aty-jónderin atap shyghady. Atalghandardyng ishinde birde bireui qazaq emes. Nelikten? Óitkeni A.A.Kornilovanyng payymdauynsha, tek qana qazaqtarda daryn túqym qualamaydy. A.A.Kornilovanyng sәulet men lektorlyq sheberlikten júrday ekendigi onyng «Vremya Astany»  degen gazetke «jasyryn» týrde bergen jauabynan aiqyn kórinip túr. Sәuletshi  deuge kelmeytin V.IY.Svetlichniyding sәulet auyly tym alys teatralidyq shougha ainalatyn leksiyalary, onyng oiynsha, dәieksóz keltiremin «fakulitetting qyzmetine konstruktivizm men ekonomikalyq negizdeme engizgen» (?) eken.

A.A.KornilovaQazaqstan Respublikasy Konstitusiyasyn qaperge de almaydy. Ol Qazaqstan halyqtarynyng tarihy men dәstýrlerin qúrmetteytini turaly jalghan aityp otyr.

Birinshiden, Qazaqstan Respublikasy – unitarlyq memleket, al búl degeniniz, búl memleketting jergilikti halqy bireu-aq – búl qazaqtar. Al qalghandary diaspora bolyp tabylady, onyng ishinde orystar da.

Ekinshiden, A.A.Kornilovanyng ómir sýrip jәne gýldenip otyrghan jerdegi halyqty syilamaytyny, búl onyng qazaqtardy ózining jerinde SAShIY-din, keyin QazATU-dyng  sәulet fakulitetinde pedagog bolyp júmys isteuge jibermey, úly derjavalyq shovinizm tanytuynan kórinedi. Búl fakt – onshaqty jyldardan beri sәulet qazaqtardan pedagogtar shyqpauynan kórinis tabady. Al eger ondaylar bar bolsa, onda olar ózining últtyq namysy men qadirin qorghay almaytyn orys bolyp ketken qazaqtar. A.A.Kornilova sәulet fakulitetinde pedagog bolyp júmys isteuge mýmkindik bermegen mening búrynghy layyqty da daryndy studentterimning aty-jónderin ataymyn. Búl – Sholpan Ótenova, qazir sәulet kandidaty, kóp jyldardan beri Reseyde «Rosrestavrasiya»firmasynda júmys isteydi. Serik Qúlmeshkenov, suretshi-grafiyk, AQSh-ta ómir sýrip jatyr. GýlnarÓteshova – ózge joghary oqu orynynyng ghylymy ataghymen aldynghy qatarly pedagog.Gýlziya IYsenova qazir Astana qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasyndaghy eng ýzdik balalardyng kórkem-suret mektebining diyrektory. Daryndy qazaqtargha degen A.A.Kornilovanyng óshpendigi zor ekendigi sonshalyq, ol mereytoygha ózimen bir qalada túratyn, ózining shәkirti bolyp tabylatyn G.IYsenovany da shaqyrmady. Aytyp ketken Saghyndyq Janbolatov (rektor A. Kýrishbaevqa da hatymda bar ) Astananyng bas dizayner lauazymdyqqa jetken.  Tәuelsizdigimizge  25 jyldyghyna arnalghan  monumentke Q.R.konkurysynan,   2-shi oryngha ie boldy.

Al ótken 35 jyl boyy qanshama daryndy qazaqtardyng A.A.Kornilovanyng kesirinen sәulet fakulitetining pedagogy bola almay qalghanynbir qúdaydyng ózi biledi. Ol jaghy maghan beymәlim.

A.A.Kornilovanynosynday kadr sayasatyn jýrgizuining bir sebebi, ol ózining týkke de túrghysyz jan ekenin, alghan ataq-danqtaryna layyqty emes ekendigi qazaq-pedagogtar tarapynan әshkerelenip qaluynan qorquy. Bir sózben aitqanda, A.A.Kornilova 50 jyldan beri ózi su iship otyrghan qúdyqqa týkirumen keledi.

A.A.Kornilovanyng ózin-ózi әshkerelep beretin súhbat turaly әri qaray aitudyng mәni joq. Biraq eng bastysy turaly – SAShIY-da, keyinnen S.Seyfullin atyndaghy QazATU-da sәuletshilerdi tynghylyqty dayarlau turaly súralyq. Kәsiby doktor A.A.Kornilovanyng auyl sәuleti  naghyz ghylymy qayda? A.A.Kornilovanyng 50 jyl boyy dayarlaghan auyl arhiytektorlary salghan bir auyl bar ma?  Berilgen súhbatta búl súraqtargha jauap tappaysyz.

A.A.Kornilovanyng keudesine nan piskeni turaly taghy da bir fakt.Búl tek qana ózining «jetistikterin» tizbektep shyghu, S.Seyfullin atyndaghy QazATU sәulet fakulitetining damuyna tek qana jalghyz A.A.Kornilova ýles qosqan eken. (Búl mereytoygha arnap shygharylghan «Joghary sәulet bilimge – 50 jyl» dep atalatynyng kitapta  3,3.1 bóliminde jazylghan. Almaty 2011 jyl).

Sonda quyskeude hanym qalaysha qúdaydyng qúdyretine ainalghan? Búl mәselede qoyyluy tiyis súraqqa qysqasha ghana jauap:

  1. A.A.Kornilovanyng aldynda qazaq-rektorlardyng qúldyq úru psihologiyasynyng ómirshendiginen. Búl qúldyq úru A.A.Kornilovanyng fakulitet dekany retinde kórsetilgen әreketterine tosqauyl bola almady jәne jazasyz qaluyna alyp keldi.
  2. 18.00.04 «Qalaqúrylysy, audandyq josparlau jәne auyldyq túrghyn mekenderdi josparlau» mamandyghy boyynsha A.A.Kornilovanyng óte nashar kandidattyq dissertasiyasyn qorghauy kezdeysoqtyq bolyp tabylady.
  3. A.A.Kornilovanyng Bishkek qalasynda 2004 jyly 18.00.01 «Sәulet teoriyasy men tarihy, sәulet múralardy janalau men qayta jasau» dep atalatyn mýldem basqa mamandyq boyynsha doktorlyq dissertasiyasyn qorghap shyghuy –qisyngha simaydy. A.Kornilovanyng basqa ghylymy mamandyqty tez mengere qoyatynday ghylymda sonshalyqty alghyr emesin bilemiz. Onyng ghylymgha úqsastau keletin qoyyrtpaghyn Bishkek qalasyndaghy dissertasiyalyq Kenes onsha qinalmay «júta salyp», doktor dәrejesin bere saldy.

Osy Kenes turaly eki auyz sóz, shamamen 10 jyl búryn men Qyrghyzstanda kóz júma salghan, Qazaqstannyng JAK-da qaytadan bekitilui tiyis sәulet boyynsha doktorlyq dissertasiyagha resenziya jasaghan bolatynmyn. Ol (dissertasiya) kandidattyqtyng talaptaryna da sәikes kelmedi. Avtor, dissertasiyanyng avtoreferatynda, faktilerdi tizip shyghudytújyrymdar retinde kórsetken. Ol keshendi qúrylysty sәulet ansambliden ajyrata almaydy jәne taghy s.s. Sәulet ghylymyndaghy masqara turaly óz resenziyamdy men QR JAK tóraghasy A.Kusainovqa kózinshe aittym. Ol obektivti týrde qarastyramyz dep uәde berdi. Degenmen, mening týsinigimshe, «sybaylas jemqorlyq – tәrtipting tóresi» bolyp túrghan kezde masqara dissertasiyanyng doktorlyq dәrejesi biraz uaqyttan song QR JAK-da qaytadan bekitilip shygha keldi. A.A.Kornilova da dәl osynday jolmen sәulet doktory jәne professor bolghanyna kýmәnim joq desem de bolady. Tek ol ghana emes. Fakt retinde – QR JAK-i taratylyp jiberildi, onyng funksiyasy QR BGhM qúramyna berildi. Biraq búl jerde de ghylymy dәrejelerdi beru sol ýirenshikti kýide jýre berdi. Sondyqtan da memleket basshysy QR-da dissertasiya qorghaudy mýldem joyyp jiberdi.

  1. S.Seyfullin atyndaghy QazATU sәulet fakulitetining týlekteri júmysqa ornalasqan jobalau úiymdardyn, firmalardyn, mekemelerding ýnsizdigi. Al «mәpelengen» basshylar – júmys berushilerA.A.Kornilovanyng ynghayyna jyghylyp, ústanymdarynan aiyryluda.
  2. S.Seyfullin atyndaghy QazATU-da sәuletshiler  dayarlaudyng sapasyn tekseru boyynsha kәsibi, birbetkey, satylmaytyn QR BGhM komissiyasynyng joqtyghy.
  3. Qazaqstan Respublikasy Sәuletshiler odaghy tarapynan jas sәuletshiler -týlekterdi kәsiby dayarlau boyynsha dekan A.A.Kornilovanyng әreketterine qatysty prinsipsiz jәne nemqúrayly qatynas...

 

                                            Tújyrymdar

Qazaqstannyng tәuelsizdik alghanyna shiyrek ghasyr bolghanyna, QR astanasyn ontýstikten soltýstikke auystyrghanyn onshaqty jyl ótkenine, Astana qalasynyng túrghyndaryn qazaqtarmen qoldan toltyrghanyna qaramastan jergilikti halyqtyng sanasyn egemendigimizdi nyghaytudyng qajet ekendigin qalpyna keltire almadyq.            Ótken kenestik imperiyanyng ónimi bolyp tabylatyn qazirgi Jogharghy biylik osy kýnge deyin sol imperiyanyng sayasatynyng jeteginde ketip otyr. S.Seyfullin atyndaghy QazATU-dyng kórsetilgen basshylyghy, osy biylikting qoyghan adamdary retinde, óz halqynyng mýddelerin satyp jiberushiler bolyp tabylady, óitkeni olar dekan A.A.Kornilovanyng shovinistik әreketterin tolyqtay qoldap otyr. Búl satqyndyq rektorlar A.Bulashov, A.Kýrishbaev, prorektor A.Abdirov ondaghan jyldar boyy A.A.Kornilovagha daryndy sәuletshi-qazaq týlekterdi, halyqtyng ókilderi retinde, óz jerinde jәne óz Otanynda pedagogikalyq júmysqa jibermey otyrghanyna jol berip qoyghandarymen de terendey jәne shiyelene týsude. «Túnghysh Halyqaralyq Sәulet Forumy» dep atalatyn QazATU-da sәuletshilerdi dayarlaudyng 50 jyldyghy ózining atymen de, nysanymen de, maghnasymen de Forumgha mýldem úqsamaydy. Búl ony basty úiymdastyrushylar – rektor A.Kýrishbaevtyn, dekan A.A.Kornilovanyng kәsiby jәne intellektualidyq dengeyi óte tómen ekendigin kórsetedi. 25-26 mausymda dóngelek stoldardy ótkizuden bas tartudyng ózi-aq A.A.Kornilovanyng kәsiby túrghydan týkke alghysyz ekendigin kórsetedi.  Ol erkin pikirler almasudan, pikirtalas tudyrudan auylyn aulaq ústaugha tyrysady, yaghny aldyn ala dayyndalmaghan әngimelerden qashqaqtaydy. 26.06.2015 jyly ótken keshki astyng ýstinde mening әriptesterimning (búrynghy studentterim) súraulary boyynsha da maghan sóz bermeui – búl onyng osy «Forumda...» bet perdesining ashylyp qaluynan qoryqqany. A.A.Kornilovanyng ataqtary, mansaptary onyng ishinde halyqaralyq, ghylymy dәrejelerindegi barlyq jetistikteri QR ghylym jәne bilim Ministrligi tarapynan jiberilip otyrghan tolyqtay baqylaudyng joqtyghynan jәne nemqúraylylyghynyng nәtiyjesi bolyp tabylady.

Búl baqylaudy ornatudyng qiyndyq tudyratynyn atap ótu kerek, óitkeni sәulet bilim men ghylym alayaqtardyng qolyna týsken. Osy alayaqtardyng kóbisi arhiytektura mamandyghynan habarsyz, QR  sәulet bilim beruding barlyq jýiesining bilim oshaqtaryna enip alghan talanty joq arhiytektorlardan túrady. (mening «Sәuletke de últtyq konsepsiya kerek» degen maqalamdy qaranyz, «Ekonomika» gazeti, № 4, 24-30 qantar 2013 jyl).

Sәuletshiler odaghynyn, QR jobalau úiymdarynyng basshylary osy alayaqtardyng arbaularyna týsip qalghan. Alayaqtardan әrtýrli qúrmetti ataqtar, dәrejeler jәne basqa marapattar alyp alghannan keyin osynday basshylyq auyzyn bughan ógizding kýnin keship otyr.                            

QR Konstitusiyasy negizderine sәikes, QR tәuelsizdigining nyghangyna, memlekettik til bolyp tabylatyn qazaq tilining shynayy túghyrgha túruyna, QR-dyng әlemdegi әleumettik-ekonomikalyq jaghynan damyghan jәne órkeniyetti memleketterding qataryna túruy ýshin, bayandalghandar men tújyrymdargha sýiene otyryp, mynynday úsynystar jasalady.

A.Bulashovty, A.Kýrishbaevty, A.Abdirovty, A.Kornilovany atqaryp otyrghan qyzmetterinen alyp tastaudy. Olardyng nelikten qyzmetterinen alynyp tastalghandary turaly QR-dyng barlyq BAQ-tarynda jariyalanuy tiyis. Alghashqy ekeuine kafedrany mengerudi de senip tapsyrugha bolmaydy, al A.Kornilovany sәulet fakulitetinde pedagog boludan alastatu kerek. A.Kornilovanyng sәulet fakulitetinde pedagog bolugha layyqtylyghyn, onyng ghylymy dәreje men ataqtaryn aluyn, onyng shamamen 20 shaqty kandidattar men magistranttardy dayarlaudyng sapasyn tekseretin satylmaytyn, kәsiby komissiya qúru kerek. Al qúrmetti ataqtar men dәrejelerdi ony taratqan adamdardyng úyatyna qaldyramyz.

  • S.Seyfullin atyndaghy QazATU sәulet  fakulitetining barlyq kadrlyq qúramyn tolyqtay janartu kerek, onda tek qana naghyz pedagogtar men naghyz ghalymdar ghana qaluy tiyis.
  • QazATU-da sәuletshilerdi dayarlauda oqu-әdistemelik, ghylymi, tәrbiyelik júmystardy, bizding memleketting qalyptasuyna sәikes, qayta qarap shyghu kerek.
  • Kórsetilgen faktlerding shyn ekendigin jәne obektivti sharalar qoldanu ýshin komissiya qúramyna QR jogharghy oqu oryndaryndaghy attary atalghan alayaqtardy jәne QR qoghamdyq jәne jobalau úiymdarynyng mәpelengen basshylaryn mýldem qospau kerek. Búl mәsele arnayy talqylaudy talap etedi. Men sәulet bilim berudegi «avgiy at qorasyn tazartyp shyghu» boyynsha komissiyanyng mýshesi bolugha dayynmyn jәne oghan kәsiby de moralidyq túrghydan da qúqyghym bar.

Tóleubek QARAMENDI,

sәulet ghylymynyng kandidaty, professor.

Qazaqstan Respublikasy Sәuletshiler jәne Jurnalister

odaghynyng mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1507
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3280
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5793