Jer-ana aq kórpesin qymtanyp, ýskirik ayaz dala kezip, perishtening qauyrsynynday aq úlpa qar kókten jaughan tústa «Jana jyl keldi» dep quanatymyz bar. Qogham tarapy әrtýrli syn aitqanymen, jeme-jemge kelgende, Jana jyldy dәstýrli tól merekedey tórge ozdyryp, osydan on shaqty kýn búryn ghana kýpi kiygizgen Ayaz atagha qalay shekpen jauyp jibergenin angharmay qalady. Aramyzda beti narttay qyzarghan Santa Klaus pen ýrip auyzgha salghanday Aqshaqarymyz jýredi. Al biz Kýndi qazyq etip ainalghan ghalamsharlarday shyrshanyng manynda dóngelenip bara jatamyz. Nege? Meninshe, onyng sebebin atalmysh merekening týp-tórkini týrkilerge tәn ekeninen izdep kórgen jón sekildi. Sary maydan qyl suyrghanday etip, osy mәselening tigisin sógip kórelikshi.

Alghashqy sóz

«Jana jyl merekesin ata-babalarymyz merekelemegen» deytinderding birqatary Isa payghambardyng mәulitinen (tughan kýninen) oiyn jyraq etkisi kelse, endi bir shoghyry osy meyramda «aqannan siltep, aryp-ashqandardy» aityp, dat bildiredi. Taghy bir toby qytaydyng tarsyldaqtarynyng balalar ýshin Ázireyilge ainalghanyn kese-kóldenendetip, oi-joralghy etedi. Qúp! Múnday mysaldar baydyng malynday kóp bolghanymen, «kópting týkirigi kólge ainalghanyn» kórgen emespiz. Kerisinshe, atalghan merekege degen sýiispenshiligimiz kýn sanap ósetin Tolaghayday tau qoparyp barady. Dәl osy tústa tizgin tartyp, «Jana jyldy qazaqylandyrayyq» degen bir auyz sózdi aitatyn, jez múrt Stalinning iydeyasyndaghy jiyren saqal, kók kózdi Ayaz atanyng kelbetin de ózgertip, qazaq, qala berdi týrki anyzdaryndaghy keypine oraluyna septesetin kez kelgen siyaqty. Sebebi búl el oilaghanday Isa payghambardyng tuylghan kýni emes. Dәlel kerek pe?

Jana jyl Isanyng (gh.s.) tughan kýni emes

532 jylgha deyin býkil Europa hristian dinine sol kózben qaraghan Dioklitannyng kalendaryn tútynghan. Keyinnen hristian dinin senimining túghyry etkender Isa (gh.s.) payghambardyng tuylghan kýnin Jyl basy etkisi keledi. Desek te, sol kezdegi ghalymdardyng eshqaysysy Isanyng ómirge kelgen kýnin bilmeytin bolyp shyghady. Sonda bosagha jaqta otyrghan skiften shyqqan esepshi júldyzshy Dionisy degen kisi: «Jaryqtyq Isa payghambardyng tughan kýnin men bilushi edim. Ol osydan attay 532 jyl búryn dýniyege kelgen», – dep, kóshpeliler ýshin qasiyetti san bolyp esepteletin 532 degen sandy toq etkizedi. Yaghny sol kezdegi kóshpeliler tabynatyn aspan denelerinen Ay 19 jylda bir ret dóngelegin janghyrtyp otyrady. Osy Aydyng dóngelegining sany – 19 ben Kýnning dóngelegining sany 28-ding kóbeytindisi – 532. Osylaysha, býgingi qoldanystaghy grigorian kýntizbesining ózin týrkiler negizdep bergen. Osy derekting ózi Isa payghambardyng tughan kýnining negizsiz ekenin anghartpay ma?! Endeshe, búl meyramnyng tamyry qay jaqta jatyr?..

Alashtyng Aqseleuining bir sózi

Belgili etnograf-tarihshy Aqseleu Seydimbek óz kezenindegi qoghamdyq pikirge qarsy bitken bútaqtay: «Ómir-tirshilikte sharttylyqtar óte kóp. Sol sharttylyqtardyng eng ghajaby adam balasynyng uaqytty mejeleuine qatysty. Mәselen, osy kýnderi býkilhalyqtyq quanysh retinde toylanyp jatqan Jana jyl meyramyn alayyqshy. Qalyptasqan úghym boyynsha, Jana jyl, yaghny 1 qantar – Isa payghambardyng tughan kýni. Býkil hristian әlemi osylay dep týsinedi, osynday dep toylaydy.

Ol toyyna «Rojdestvo Hristova» dep at bergen. Orystar pravoslav seniminde bolghandyqtan, búrynghy Yulian kýntizbesining mejesi boyynsha, jeltoqsannyng 25-in Isanyng tughan kýni dep toylaydy. Men bir qyzyqty pikir aitayyn. Osy Jana jyl toyy arysy Euraziyanyng ejelgi kóshpeli skiyf-saqtarynyn, bergisi býgingi týrki halyqtarynyn, onyng ishinde, qazaqtardyng da bayyrghy meyramy dep esepteymin», – depti. Áriyne, qazaq etno-tanymynyng kóksengiri búl sózdi beker aitpasa kerek-ti.

Týrkilerge tәn belgiler

Ayaz atanyng shapanynyng ózi qazirgi qazaq shekpeninen aiyrmasy joq. Qay europalyq dәl osynday ýlgide kiyim tikkizip kiygen edi? Sol Ayaz ata men Santa Klaustyng bórigine kóz jýgirtinizshi. Taghy da týrkilerding kelbeti kóz aldynyzgha keledi. Al týrli ang kelbetine enip, ertegi keyipkerine ainalu dәstýri de dalanyn, jan-januardyng kýiin jaqsy biletin kóshpelilerge tәn ekeni aitpasa da týsinikti. Shyrsha bezendiruding ózi aqtyq baylaudan tughany anyq.

Keybir derekter, Ayaz atanyng týrkilik anyzdaghy Qyzyr ata ekenin aitady. Búl pikir de negizsiz emes bolsa kerek. Sebebi týrki elderining ishindegi bashqúrt, tatar, shúbash syndy halyqtar әli kýnge 25 jeltoqsanda «Nartughan» merekesin toy¬laydy.

Amanqos Mekteptegi, týrkitanushy: 

– Óz basym Jana jyl merekesining týbi týrkilerden bastalghan degen derekterdi kórgen joqpyn. Desek te, osy meyramda týrkilerge tәn keybir atributtar saqtalghan sekildi. Mysaly, janajyldyq shyrshagha keleyik. Ghalamdyq filosofiyada «әlemdik aghash» degen týsinik bar. Búl pәlsapanyng týp-tórkini týrkilerdiki ekeni ras. Qazir búl úghymdy keybir týrkitanushylar «bayterek» dep týsindirip jýr. Negizi, búl – «bay tirek» degen sóz. Onyng tarihy tikeley runa jazuymen baylanysty. Óitkeni runalyq konsepsiyada osyghan qatysty úghym-týsinikter kóptep kezdesedi. Bizding salt-dәstýrimizde aqtyq baylau degen ghúryp әli de kezdesedi. Demek, búl ghúryptyng tamyry terende deuge bolady.

Serik Erghali, týrkitanushy:

– Býgingi Ayaz ata men Aqshaqarynyz bizge 1930 jyldary Stalinning búiryghymen kirgizilgen. Týrkiler shyrshany «ýiilgenning aghashy» deydi. Ýiilgen degeniniz – «iolghan» degen sóz. Óitkeni týrki sózderi keyde juan, keyde jinishke bolyp aityla beredi. Yaghny «elka» dep jýrgenimiz, «iol» «jol», «jolshy» degendi bildiredi. Sol «jolshynyz» qazirgi tilmen aitsaq, Qyzyr ata degen úghymgha sayady. Sibir halyqtarynda, yaghny týrkilerde «kýnning tuyluy» degen meyramdar bolghan. Ony «nartughan» dep ataghan. Shubashtar, tatarlar, bashqúrttar sol nartughandy qaytadan qalpyna keltirip, toylap jýr. Olarda «jeltoqsannyng 21-22-sinde kýn óledi de, 25 jeltoqsanda qaytadan tuylady» degen senim bolghan. Osy merekeni Rim imperiyasy Isa payghambardyng tughan kýni retinde engizip jibergen. Múny Europanyng ózi de joqqa shygharmaydy. Sonymen qatar, 25 jeltoqsanda «ejelgi dinsiz halyqtardyng kýnge tabynu merekesi bolghan» degen núsqa bar. Sol merekege oray Isanyng tughan kýni belgilengen delinedi. Múnan úghatynymyz, Jana jyldyng býkil atributtary, yrym-joralghylary týrkilerge tәn. Ghúndar Europany jaulaghanda barlyq qúndylyqtaryn sol elderge ala barghan. Rim iym-periyasy halyqty auyzdyqtau ýshin amal joqtyqtan osy merekege hristiandyq sipat beruge tyrysqan. Osynday derekterge qaray otyryp, búl merekeni «Jana jyl» dep әspettemesek te, kýntizbelik jyl basy retinde atap ótuge bolady.

Múrat ÁDJI jazghan «Shyrshalar merekesi»

Múrat Ádjining «Qypshaqtar» atty kitabynyng bir tarauy «Shyrshalar merekesi» dep atalady. Múrat Ádji búl mereke qúdaylar men aruaqtar mekeni – Jer sharynyng tura kindiginde tirshilik etken Jer-Sudyng (IYersu) qúrmetine arnalghanyn, Jer-Sudyng janynda ýnemi aq saqaldy Ýlken (Uligen) esimdi shal jýrgenin jazypty. Týrkiler ony ýnemi әdemi qyzyl shekpen kiyip jýrgen qalpynda kóripti. Ejelgi altaylyqtar shyrshalar merekesin 25 jeltoqsanda, Kýnning týndi «jengen» kezinen bastap, týrkiler Kýnning qayta oralghanyna quanyp, Ýlkenge (Uligen) alghystaryn jaudyrypty, oghan tәu etipti. Dúghalarymyz Tәnirining qúlaghyna shalynsa degen ýmit-armanmen Ýlkenning sýiikti aghashy – shyrshany ýilerine әkelipti. Bútaqtaryna neshe týrli әsem shýberekter baylapty. Sonan song dóngelene qol ústasqan qalpy shyrshany ainalyp, «týn ketip, kýn kelsin» dep әn salghan.

Týiin

Áriyne, jogharydaghy derekterge sýiensek, búl Jana jyldyng qazaqqa jat emes ekenin angharamyz. Sondyqtan da kýntizbelik jyl basyn islamdyq qúndylyqqa qarsy kelmeytindey etip, qazaqylandyru kerek sekildi. Óitkeni týrkilik qúndylyqtar eshqashan da músylmandyqty joqqa shygharghan emes. Sonymen birge, aspan denelerin bes sausaghynday bilip, tabighat tylsymyn zerttegen «astronom» ata-babalarymyz kýn men týn tenelgende Nauryzdy toylap, al 25 jeltoqsandaghy (osy kýnnen bastap, týn qysqara bastaydy) kýnning týndi «jengenin» úmyt qaldyruy әste mýmkin be? Búl oy da negizsiz emes sekildi.

Qanat Birlikúly

Abai.kz