Seysenbi, 19 Qantar 2021
Mәiekti 5785 1 pikir 25 Jeltoqsan, 2015 saghat 11:10

ALDYMEN «AShYQ ESIK» KEREK

Keshe (24.12.2015) «Núr Otan» partiyasy janyndaghy mәdeniyet pen ónerdi damytu mәseleleri jónindegi «Miras» respublikalyq kenesining keneytilgen otyrysy bolyp ótti.

Otyrystyng kýn tәrtibinde «Sheteldegi qazaq diasporasynyng mәdeniyeti men tilining damuyna Qazaqstan tarapynan qoldau kórsetu mәseleleri: sheteldegi qazaq diasporasynyng býgingi jaghdayyna sholu jasau, sheteldegi qazaq mәdeny ortalyqtarynyng júmysyn jandandyru, sheteldegi qazaq mәdeny ortalyqtary men Qazaqstandaghy uәkiletti organdardyng ózara qarym-qatynasyn nyghaytu» mәseleleri qaraldy.

Otyrysqa «Miras» respublikalyq kenesining tolyq qúramy, memlekettik atqarushy organdardyng ókilderi, «Núr Otan» partyasy Tóraghasy Birinshi orynbasarynyng kenesshisi Berik Uәliyúly jәne sarapshy retinde aqyn Auyt Múqiybek qatysty.

Jinalysty QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining jәne Býgin «Núr Otan» partiyasy janyndaghy mәdeniyet pen ónerdi damytu mәseleleri jónindegi «Miras» respublikalyq kenesining tóraghasy Mәulen Saghathanúly Áshimbaev basqaryp ashty.

Tómende aqyn Auyt Múqiybekting osy otyrysta sóilegen sózining jazbasha núsqasyn berip otyrmyz.

 «Abay.kz» aqparattyq portaly

 Auyt Múqiybek, aqyn. «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi:

ALDYMEN «AShYQ ESIK» KEREK

Jasyratyny joq, shetelden kóship kelgen qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etip, 2013 jyly 10 jeltoqsanda qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zang jobasy alystan kelgen jәne keluge niyetti bolyp otyrghan aghayynnyng Atajúrtqa degen kóniline auyr qayau týsirdi. Azamattyq mәselesin bylay qoyghanda, túraqty tirkeuge túruda talap etiletin qisynsyz anyqtamalar olar ýshin kóldeneng qiyndyqty kóbeytip jiberdi. Qysqasy, tuysqandar aidyn-kýnning amanynda ekige bólinip, kenestik kezenning kýiin keshe jazdady.

Osy barysta qinalghan qauym da, onyng mәselesin kóterip jýrgen biz de, kóbnese, tәuelsiz BAQ-qa jýginuge mәjbýr boldyq. Ol aqparat qúraldary, әriyne, mәseleni sheshuge baryn salghany, aghayynnyng janayqayyn biylikke jetkizu ýshin barynsha ashy aitqany ras. Quanarlyghy sol, mәsele ong sheshimin tapty.

Qúdaygha shýkir, mine, Elbasymyzdyng kóregendigining arqasynda qatelikter týzetilip, jana Zangha qol qoyylyp, Kósh óz arnasyna týsuding aldynda týr. El quanyp, aqjoltay janalyqty jarnamalap-aq jatyr. Degemen, jogharydaghy jaghdaydan kónilde qalghan kólenke týbegeyli seyildi dep aitugha әli erte. Júrt jýreginde, suynu demey-aq qoyayyn, tartynu bar.

Múnday jaghdayda, eng aldymen ne isteu kerek?!

Elbasymyz eki jurnalistke bergen beyresmy súhbatynda «Ol sayasat ózgermeydi. Bizge qaytyp kelem degen aghayyndargha – qazaqtargha esik ashyq. Men kóbirek kelgenin qalaymyn ol adamdardyn!» dedi. Demek, bәri aiqyn, týsinikti boldy...

Sondyqtan, bizge endi irkiluge, býgejekteuge, salghyrtsugha, nemqúraydy bolugha bolmaydy. Batyl qadamdar, tyng bastamalar jasaytyn kez keldi! 

Jalpy, býgingi sóz bolyp otyrghan «sheteldegi qazaq mәdeny ortalyqtary men Qazaqstandaghy uәkiletti organdardyng ózara qarym-qatynasyn nyghaytu» sekildi barlyq sharalardyng kózdegen maqsaty,  jetpek nәtiyjesi nemese týpkilikti astary bireu bolu kerek! Ol – shettegi qazaqtardy elge oraltu. Olardy Qazaqstangha qyzyqtyru – jýregin, sanasyn jaulau!    

Menshe, alghashqy adymda alystaghy aghayynnyng jogharydaghy kelensiz jaghdaylargha (Qatal zang men jalghan jalalargha) baylanysty jýrek týkpirinde qalghan sol kýdik pen kýmәndi joyatyn, kóniline núr qúyatyn, senimin bekemdeytin sharalargha aparu kerek dep oilaymyn. Ol sharanyng aty «AShYQ ESIK» dep atalsyn!

Mәrtebeli Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev keshe ghana eki jurnalistke bergen súhbatynda Kóshi-qon sayasatynyng ózgermeytinin qadap túryp aitty. Sonymen birge, Últ Kóshbasshysy «Ásirese, olarmen kelgen jastar tez arada mynau qoghamnyng ishine enip, bilimin, mamandyghyn alyp, adam bop ósip jatyr. Qazaqstandyq bolyp ketti. Ýlken kisiler. Áriyne, olargha qiyndau. Onday jaghdaylar bolady ghoy! Eger esterinizde bolsa, 1961 jyly jýz mynnan artyq qazaq Qytaydan kelgen bolatyn. Kәzir olardyng bәri qazaqstandyq bolyp ketti ghoy! Olardyng balary, nemereleri...» dedi. «Jastardyng kóbirek oraluy» turaly búl sózdi Memleket basshysy birinshi ret aityp túrghan joq! Ýnemi qaytalaumen keledi.

Endi Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2002 jylghy 11 qarashadaghy №1188 «Kәsiptik orta jәne kәsiptik joghary bilim beru úiymdaryna oqugha týsu kezinde adamdardyng jekelegen sanattary ýshin qabyldau kvotasyn belgileu turaly» Qaulysyndaghy Kәsiptik orta jәne kәsiptik joghary bilim beretin bilim úiymdaryna oqugha týsu kezinde bekitilgen memlekettik bilim beru tapsyrysynan «Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha beriletin 2 payyz kvotany 20 payyzgha kóbeytetin mezgil jetti.

Aldaghy jerde «Núr Otan» partiyasy jәne onyng «Miras» qoghamdyq kenesi osy «AShYQ ESIK» aksiyasyna basa nazar audarsa, tiyanaqty joba jasap, Ýkimetke zannamalyq kýshi bar qújat qabyldatugha yqpal etse eken deymin.

Mysaly, Shyghystaghy kórshimiz Qytay Halyq Respublikasynda, songhy sanaq mәlimeti boyynsha, 1 542 600 etnikalyq qazaq túrady. Onyng 60 myny kәsiptik orta jәne joghary oqu oryndarynyng studentteri. Sol alpys mynnyng 15 myny Qytaydyng ishki ólkelerinde әr týrli mamandyqta oqidy eken. Bir quanarlyghy, osy on bes myng studentting óz betterimen qúrghan «Qytay Qazaq studentter birlestigi» degen úiymy bar. Óz ishinen saylanghan tóraghasy, 22 ólke men Ortalyqqa tike qaraytyn ýsh ýlken qalada bólimshesi júmys isteydi. Ár jyly Qúryltaylar úiymdastyryp, últtyq qúndylyqtardy dәripteytin sharalar ótkizip keledi. Biyl «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn, Hakim Abaydyng 170 jyldyghyn shama-sharqynsha atap ótkenin men jaqsy bilem. Nauryz merekesin de jyl qúrghatpay toylap otyrady. «Toghyz qúmalaqtan» sporttyq jarystar ótkizip túrady...

Olar Qytaydaghy Qazaqstan elshiligimen tyghyz baylanysta. Elimizden saparlay barghan Ýkimet basshylaryna tilmәsh bolyp jýrgenderi de bar. Mysaly, jaqynda Premier-ministrding birinshi orynbasary Baqytjan Saghyntaevqa Mәrmәr Qanatqyzy degen qaryndasymyz audarmashy boldy.

Demek, osynday qazaq studentter Mangholiya men Ózbekstanda, Resey men Batys elderinde de kóp... Olardyng da osy tektes studenttik úiymdary bar boluy әbden mýmkin!

Demek, Qazaqstan tarapy eng aldymen osy jastarmen júmys istegeni jón.

Ol ýshin, osy jastardan jazgha qaray Qazaqstangha arnayy delegasiya úiymdastyru kerek. Delegatsiya qúramy jay studentter emes, ghylymda ashqan janalyghy bar, ozat oqityn, óz ortasynda biyik bedeli bar qyz-jigitterden jasaqtalsyn. Kelgen bette, Olardy «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary qabyldap, Partiyanyng bas shtaby ornalasqan mekemeni aralatuy, óz kensesine kirgizip, fotogha tusuge mýmkindik berui, Bas partiya jóninde týsinik jasauy, maghlúmat berui tiyis.

Sosyn búl top Parlamentting qos palatasynda qonaqta bolsyn. Qos Tóraghanyng da kәbiynetterin kórsin, tanyssyn. Bir-eki deputat qabyldap, kenes ótkizsin. Q.Toqaevtyng óz elderinde shyqqan kitaptaryn ala kelip, avtorlyq qoltanba jazdyryp alsyn.

Odan arghy jerde, Ýkimet ýiin aralap, Premier-ministrding kreslosyna otyryp kórsin.

Ary qaray, búl sapar Aqordada jalghassyn. Elbasymyzdyng kәbiynetin, kitaphanasyn, jinalys zaldaryn tamashalasyn.

Sosyn Nazarbaev uniyversiytetine baryp, óz qúrbylarymen kezdessin, tanyssyn, pikirlessin!..

Student jastar ózderi tapqan, patenttegen ghylmy jobalaryn, mýmkindik bar, birge ala keletin bolsyn taghy.

Ayyrym uaqyt bólip, qarjy salasynda oqyp jatqan jastarmen Baqyt Súltanov, medisina mamandyghyn oqyp jatqandarymen Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrining orynbasary bolyp Eljan Birtanov, bolashaq pedagoktarmen Aslan Sәrinjipov, ekonomistermen Erbolat Dosaev, energetiktermen  Vladimir Shkolnik jeke-jeke kezdesip, әngimelessin.

Sapar sonyna taman Astananyn, Qazaqstannyng kórikti jerlerin aralasyn, keterde Astana qalasynyng әkimi qonaqasy berip, shygharyp salsyn. Aspa-tók dastarhannyng keregi joq, peyilmen bergen bir shynysýtti shay jetkilikti.

Ekinshi kezekte, sharua qojalyq basshylary men dihandardan, kәsiporyn iyelerinen, qolóner sheberlerinen, jeke kәsipkerlerden úiymdasqan topty shaqyru kerek.

Olar da jogharydaghy student sayahatshylardyng izimen saparyn jalghastyrghany on. Búlardy Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov, Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining orynbasary Áset IYsekeshov, «Atameken odaghy» Qazaqstannyng Últtyq ekonomikalyq palatasy basqarmasynyng tóraghasy Abylay Myrzahmetov,  Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshev jәne Ahmetjan Esimovtar bir-birlep qabyldasyn, kenessin. Eng este bolatyn bir nәrse, ekinshi topqa qala syrtyndaghy auyldardy, sharua qojalyqtaryn, bazarlardy, Astananyng Industrialyq parkin... kórsetu kerek.

Sonymen birge, últtyq ónimderining kórmesin ótkizuge jaghday jasalsyn...Múnday barys-kelis әzir de joq emes. Kelip-ketip jatqandar tam-túmdap bar. Biraq olardy kim qabyldaytynynyn nemese olar kimdermen kóbirek kezdesetinin aitayyn ba?! Múhtar Shahanov! Múhannyng әlem aqyny ekeninde dauym joq! Biraq, shetten kelushilerge Qazaqstan turaly ne aitatynyn ózderiniz jaqsy bilesizder! Myrzatay Joldasbekovke jolyqsa, «Tarihy otanymyz Qazaqstan eken dep osynda ýdere kóship keludi dogharyndar!» deui әbden mýmkin!

Mening búl úsynysym, bәlkim tym «qarabayyr» nemese tosyndau seziletin shyghar. Sol ýshin bir-ekeuin tolyghyraq týsindire keteyin.

Mysaly, ózimizding Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan audanymen shekaralas QHR-dyng  ShÚAR aimaghynda Shәueshek degen qala túr Sol ónirde ataqty bay Bashpaydyng arqarmen budandasqan alty mýiizdi qoylary jayylyp jýr. Oghan Qytay ýkimeti «Bashpay qoyy» degen erekshe status berip, jalpylastyru ýshin arnayy jobamen memleket jaghynan qamqorlyq jasap otyr. Árqaysysynyng salmaghy 200-250 kele tartady. Etti, jýndi. Ári qazaq dalasynyng tabighatymen bite qaynap birge tughan tól. Qytayda eng baghaly qoylar. Kәdimgi qazaqtar baghady. Brend esepteledi!

Mangholiyada ýsh million halyq bar. Adamdardyng negizgi kәsibi malsharuashylyghy bolyp keledi. Orta eseppen әrbir adamgha 12 bas mal keledi. Sonyng bir ýlesi qazaqtargha tәn. Men 37 myng bas siyry bar qandasymyzdy bilem.

Al, sol Bashpay qoyyn baghatyn shopan men mangholiyalyq siyrshy, jylqyshy kelse, nege ony A.Mamytbekov qabyldamasqa, tәjiriybesin súrap kórmeske?!

Búl – bir.

Kәzir Qytay medisinasy әlemning aldynghy qatarynda. Qazaqstandaghy jýrek, býirekting kýrdeli otalaryn sol jaqtan kelgen qandas dәrigerlerding jasap jatqany bar. Managhy 15 myng studentting ishinde osy mamandyq boyynsha bilim alyp jýrgenderi jeterlik. Osy toptyng ishinde sol kardiologtar kelse, ony nege Eljan Birtanov qabyldap, sóilespeske!

Shettegi qazaq kәsipkerleri aqshasyn Gonkóngtyng bankterine qoyady. Elimizde qarjy ortalyghy ashylghaly jatyr. Sol kәsipkerlerding aqshasyn elimizge qúidyru ýshin A.Myrzahmetov, Baqyt Súltanov nemese  Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshev olarmen nege didarlaspasqa?! Taghysyn, taghylar... Bәri-bәri qabyldasyn, sóilessin, syrlassyn, oy bólissin! Elge shaqyrsyn. Kelip, kәsiporyn ashqan ne qarjy qúighan jaghdayda, elimiz jaghynan kórsetiletin jenildikter men beriletin kepildikterdi aitsyn...

Qysqasy, әlemdegi bar qazaqtyng barar jeri – Qazaqstan. Sondyqtan, osy bastan olardyng «qúlaghyn búray» beru kerek qoy!

Qazaq aitady ghoy, «Myng estigennen, bir kórgen artyq» dep. 25 jylda N.Nazarbaevtyng qanday memleket qúrghanyn, Qazaqstannyn, shyn mәninde qay dengeyge kóterilgenin, qanday kadyrlar qosynyn tәrbiyelep ósirgenin olar da óz kózderimen bir kórsin! Otanymyzdy әlemge odan ary tanyta týsu ýshin, eng aldymen memlket qúraushy últ – qazaqtyng ózi tereng tanyghany jón elimizdi!

Demek, joghary dengeyde jaqsy úiymdastyra bilsek, osy eki shara-aq shetelde jýrgen qandastarymyzdyng Úly Dala eline degen kózqarasyn týbegeyli ózgertetinine mening senimim kәmil.

Ol ýshin, búl saparlardy otandyq BAQ keng kólemde taratsyn. Kelushi aghayyndardyng ózderi de WhatsApp, uyshat arqyly kýnbe-kýn bizding sol BAQ-tan bir kem habar tartpasy taghy anyq...

Sosyn, elimizge eshqayda ketpeytin naghyz últtyq investorlar tartylady, qarjy da qúiylady, mamandar da aghyldy.

Balasy kelse, artynan anyratyp ata-anasy da jetedi.

Últ Kóshbasshysy aitqanday, kezdesulerding bәrinde bizding lauazymdy túlghalar «olar kelgende, kókireginen iytermey», tek qana jyly qabaq, shynayy peyil tanytsa bolghany!

24.12.2015

Astana

Abai.kz

1 pikir