«ShYNDYQ ShYNYNA BÚRYLU» TURALY ÚSTANYM

JÁNE

YRBIKÝLDER MEN JYRBIBAYLAR

Álemning kóptegen elderinde materialdyq baylyqtyn, sporttyng jәne maghynasyz, mazmúnsyz, tek yrghaq quaty ghana algha shyqqan jenil әnderding birinshi oryngha kóterilip, adamdy adam etetin ruhany qúndylyqtardyng eng keyingi qatargha ysyryluyna baylanysty, talay taghdyrlardyng týsinigi, dýniyetanymy, әri olardyng óz zamandastaryn baghalauy da ýlken ózgeriske úshyrady.

“Tek bangdyng jolyn ýiren,

                                             bir kýnindi bos etpe!”

Adamdyghyng bar ma, joq pa, alynbaydy esepke...

 

Naryqta myng qaltarys bar jeng úshynan búrylar,

Eldegi eng qúrmettiler – eng toyymsyz úrylar,

Baylyq kimde bolsa, sonyng mandayynyng núry bar,

Úrlyq zangha ainalghan song ruh jyryn kim úghar?..

 

Qayda barsang kóz arbaydy toyshyl meyramhanalar.

Týngi klub, týngi kýlki – oisyz sayranhanalar

Sharshau bilmes tabys kózi retinde tanyldy.

Tek Baylyq pen Qyzyqshylyq basty múrat sanalyp,

Ghasyr týpki ruhany kompasynan janyldy.

Bazbir shaghyn qalalarda ýsh jýz mynday halqy bar,

Sóz joq, ýsh myng nәpsi kýitter arnauly ýy sәn qúrar.

Ár adamnyng pendelik osaldyghynan,

Danghaza shugha, dumangha bosandyghynan

Saudagerler ardan attap, baq tabugha talpynar,

Qazir Ar men Namystyng da materialdyq narqy bar...

 

Kóshelerde júrtty búrar pendeshilik arnagha,

Jan-jaghynnan antalaydy,

Nәrsiz kózi qantalaydy,

Kileng arsyz, payda-narqy aqyrghan bir jarnama,

Kóre almaysyng izgilikke shaqyrghan bir jarnama,

Jarnama emes, sekildi bir Ornama ne Tornama.

 

Qanday bedel úsynbaqpyz bizder keler zamangha?

Neden qashtyq,

                    neni shashtyq,

                                  neni bastyq tabangha?

Talay taban núrly oilardy ainaldyrdy sabangha,

Sol sabangha qarap endi aiqyndalar baghang da.

Eskermedik,

                 senim artu qylmyspen teng ekenin

Ruhany baylyghy joq, aidyny joq adamgha...

 

 «Shyghystaghy jaulap alghan elderge qanday sayasat qoldanamyz?» dep súraghanda, Gitler: «Olargha erteden-keshke deyin muzyka bere beru kerek. Oilanugha, kitap oqugha mýmkindik qaldyrmaghan jón. Óitkeni, adam neghúrlym ruhany jaghynan sayaz bolsa, solghúrlym ózin baqytty sezinedi» dep jauap bergen eken. Gitlerding sol maqsaty býgingi tanda kýlli әlemde algha shyqty. Qazir elimizdegi kez-kelgen telearnany basyp qalsanyz, bireuding ynyrsyp nemese eki iyghyn júlyp jep, sekirip әn salyp túrghanyna nemese jenil kýlkige qúrylghan әzilder legine kuә bolasyz. Endi әlgiler aityp túrghan әnderding bazbirining sózine nazar búrsanyz, tandanghandyqtan jaghanyzdy ústaysyz. Mazmún, maghynadan júrday, bosteki sózder.

Búryn Kenester Odaghy kezinde radiolarda, telearnalarda Kórkemdik kenes júmys isteytin. Olar qabyldanugha tiyisti әnning sózin, muzykasyn ýlken tekseristen, syn eleginen ótkizetin. Sol Kórkemdik kenes joyylghaly beri shiyrek ghasyrgha juyqtady. Qazir kez-kelgen adam telearnalargha barady da, óz aqshasyna týsirtken beynebayandy úsynady. Qasyna (jasyryn týrde) 5 myng nemese odan da kóp dollardy qoyady. Bitti. Búl zamanda satylmaytyn eshtene qalmady. Álgi maghynasyz, kórkemdikten júrday әndi bir ay boyy, tipti, kýnine eki-ýsh retten telearnadan qaytalap otyrady. Juyrda bir qaltaly sazgersymaqtyng eki saghattyq kólemdegi mazmúnsyz, ajarsyz әnderin bir aptanyng ishinde ýsh telearna jarysa kórsetti.

«Aqshang bolsa qaltanda,

Taltandasang taltanda.

Eger aqshang bolmasa,

Jәutende de jaltanda». – degen ólenning dәuiri tudy.

Kóp jyl búryn býkil qazaqtyng maqtanyshyna ainalghan Ábilahat Espaev, Shәmshi Qaldayaqov, Núrghisa Tilendiyev, Áset Beyseuov sekildi sazgerlerding әnderi telearnalargha qajetsizdenip, anda-sanda ghana beriletin boldy. Telearnalardaghy býkil uaqyt qaltasy qalyng sazgersymaqtar men әnshisymaqtardyng jekemenshigine ainaldy.

Birde, Astanada, Shәmshi Qaldayaqov әuenderine arnalghan әn keshinde, Qazaqstan Respublikasy Premier Ministrining iydeologiya salasyn basqaratyn orynbasary Berdibek Saparbaevqa men, bir top adamnyng kózinshe, telearnalardaghy tek qalta mýddesin kózdegen sauda turaly, búrynghy Kórkemdik kenes haqynda, elimizde ruhany qúndylyqtardyng shamamen eluinshi, alpysynshy qatargha ysyrylghany jayly, baspasózdegi, telearnalardaghy ruhsyzdyqtan, jastarymyzdyng ruhany sanasy, týsinigi tym tómendep ketkenin, juyrda bir top studenttermen jolyqqanymda, olardyng 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen mýlde beyhabar ekendigin әngimelegenimde, ol: «Ras, biz búl salada materialdyq baylyqty ghana tu etip kóterip, adamdy adamy biyikke aparatyn ruhany qúndylyqtarymyzgha nazar audarmaghandyqtan, halqymyzdyng ruhany salasyn, parasatyn qúldyratyp aldyq. Endi men jana baghyttaghy júmysqa kóshemin. Telearnalardaghy tek aqshagha bas úrghan ruhsyzdyqty doghartyp, búrynghy Kórkemdik kenesti tiriltemin. Ózge de iydeologiyalyq arnalardaghy jónsizdikterdi retteuge bar jigerimmen kirisemin», – dep edi. Ókinishke qaray, Saparbaev basqa qyzmetke auystyryldy...

Tiri kezinde últtyq mýddege kereghar kelip, biylikting ynghayyna jyghylyp, «1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy kezinde alangha shyqqandar maskýnemder, nashaqorlar, búzaqylar edi», «olardy jazalaugha ýndegen KOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng sheshimi dúrys edi» nemese «2011 jylghy jeltoqsanda Janaózende biylik tarapynan qarusyz jastargha oq jaudyrudyng esh aghattyghy joq» degendi quattaghan qalamgerlerding keybireuine qazir zәulim eskertkish qoyylyp, olardy shyrqau danq biyigine kóteruge ýlken júmys jýrgizilip jatyr. Sonda әlgilerding ruhany satqyndyghyn, últ mýddesin ayaqqa basqan pendeshiligin mýlde eskermey, óleng men qara sóz qúraudaghy sheberligine ghana qúrmetpen qaraugha tiyistimiz be? Olardyng sózi bólek, isi bólek bolghanyn jasyruymyz, býrkemeleuge tyrysuymyz әdilettilik pe?

Býgingi tanda Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng 800-den astam mýshesi bar eken. Solardyng eldik, últtyq, tildik mýdde kýresinde 10-15-i ghana bizben birge. Qalghanynyng barlyghy ólenderinde, maqalalarynda, әleumettik jelidegi paraqshalarynda, estelikterinde «Últty, tildi, ruhany qúndylyqtarymyzdy qorghauymyz kerek, sol ýshin kýresuimiz qajet» dep qúlshyna jazady. Al iske kelgende bәri derlik ýstelining astyna kirip, búghyp qalady. Sorymyzgha qaray, keyingi jyldary elimizde sózi basqa, isi basqa adamdar shoghyry qaptap ketti. Osyghan oray, birneshe memleketting aldynghy qatarly adamdary qoldaghan mynaday ústanym jariyaladym: «KIM ShYNDYGhYN JOGhALTYP ALSA, KIM “AQTY – AQ, QARANY – QARA” DEP AYTUDAN QALSA, YaGhNI, SÓZI BASQA, ISI BASQA BOLSA JÁNE ELDIK, ÚLTTYQ MAQSATTARDAN BOYYN AULAQ SALSA, OL – JEKE BASYNYNG GhANA MÝDDESIN KÓZDEGEN RUHSYZ ADAM».

Qazirgi kezende «shynshyl aqyndyq nege qadirsiz?» jәne «ótirik óleng qúrastyrushylar nege tym kóbeyip ketti?» nemese «naghyz qalamgerdi, naghyz aqyndy qalay tanyp, baghalaymyz?» degen súraq júrt nazaryn jii alandatatyn boldy. Endeshe osy súraqqa jauap beruge tyrysqan jәne qazirgi kóterilgen problemany óz shama-sharqynsha qorytyndylaugha baghyttalghan myna jyr joldaryna nazarlarynyzdy búrghym keledi:

 

«Óleng qúrau – aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri.

Tek sol ýshin ony ardaqtau, jónsizdeu hәm kýlkili.

Dәuiri men biyligine sanalghanmen alymdy,

Últyn satqan aqyndar bar, biraq jyry daryndy...

Erligi joq, eldigi joq, auzy ghana belsener,

Sózden isi alshaq jatsa, oghan qalay el sener?

Nege býgin últ mýddesi nauqas janday tenseler?..

Múnday shaqta aqyndyq kýsh tek shyndyqpen  ólshener.

 

Naghyz aqyn әr kezende ózin qaghyp ýlesten,

Ruhany mýdde shyny – shyndyq ýshin kýresken.

Shyndyq kәusar aqyndyqqa bolu kerek asyl әn,

Shyndyqty aityp er Mahambet aiyrylghan basynan.

«Aqyndar az syn saghatta sózden isi zorayghan»,

Desek-taghy «Abay qashan jol izdepti onaydan?»

El, últ jayly syrlarymen,

Jyry biyik túrghanymen,

Isi ýshin men Mahambetti biyik qoyam Abaydan!

Búl aqyndyq ústanymym qalyptasqan talaydan...

 

...Shyndyghy joq pendelerdi basar uaqyt kóshkini.

Danqqa moyyn sozghanymen,

Tom-tom óleng jazghanymen,

Shyndyghy ólgen aqyndardyng aqyn emes eshbiri!

Shyndyghy ólgen minezsizdik bolmaq kimning maqtany?

Qazir barlyq salalardy minezsizder qaptady.

Basshylargha jaghympazdyq búl kezende dara kýsh,

Sodan aqynsymaqtardyng kóbi «tufly jalaghysh»...

 

Shynshyl aqyn bolu degen – azaptyng eng azaby,

Sol azapqa tóze bilu – ghajaptyng eng ghajaby...

Aqyndyq kýsh – aitylmaghan oi-sezimder jiyny,

Ol biyikten boy kórsetu – qiynnyng eng qiyny!

 

Basty maqsat – óz halqynnyng san ghasyrlyq aghysyn,

Jenisi men jenilisin, tilin, ruhyn, namysyn,

Jýreginning sanasynan, eleginen ótkizu,

Jәne onyng qasiretin,

Últqa, tilge bas iyetin,

Qalyng elge jyrmen, ispen, minezinmen jetkizu.

Jetkize almay dirildesen... ol – shoshynu, tosylu,

Ýrkekterdin, qorqaqtardyng qataryna qosylu.

Ondaylardyng mandayyna mәngilikke sor qatqan,

Eshqashanda shynshyl aqyn shyqqan emes qorqaqtan!

 

Aqyngha eger sózine say shyndyq parqy qonbasa,

Odan ýlken óris kýtu, jenis kýtu dalbasa...

Keyde úqsap kóringenmen zanghargha,

Sózi basqa, isi basqa, ekijýzdi jandargha,

Batyl, qarsy baghyt ústau – әdil ómir talaby.

Pendelikpen tiresken jan,

Shyndyq ýshin kýresken jan,

Sol shyndyqtyng aibyny men bedeli bop qalady!

 

                                 * * *

Shyndyq keyde qalyng «arpa ishindegi bir biday»,

Nege әdildik kýresinde júrttyng kóbi «Tympibay?»

Ruhsyzdyqqa kim shyn minez kórsetpese qyrghiday,

Ondaylardyng býgingi aty – Yrbikýl men Jyrbibay.

 

Múhtar ShAHANOV

Abai.kz