Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 10533 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2015 saghat 12:59

ATU JAZASYNA KESILGEN

 qaharmannyng otbasy nege qanghyryp jýr?

 

1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine qatysqany ýshin atu jazasyna kesilgen tórteu (soldan ongha): Ertay Kópesbaev, Týgelbay Tәshenov, Qayrat Rysqúlbekov, Qayyrgeldi Kýzembaev sot ýkimin kýtip túr. Almaty, 16 mausym 1987 jyl. (yriy Bekker týsirgen suret)

Jeltoqsan kóterilisine qatysqany ýshin atu jazasyna kesilgen (keyin ol ýkim ózgertildi) tórt azamattyng biri – Ertay Kópesbaevtyng otbasy joqshylyqtyng azabyn tartuda. Qaraly 86-nyng qysynda Qayrat Rysqúlbekovpen birge qyzyl imperiyagha qarsy shyqqan Kópesbaevtyng bala-shaghasy әli kýnge basqanyng bosaghasyn saghalap, ýisiz-kýisiz jýr.

Kedeylik әbden tityqtatqan azamat osy jylghy aqpan aiynda jýrek talmasy ústap, kenetten kóz júmghan. Artynda qalghan otbasy jalghyz asyraushysynan da aiyrylyp, býginde mýshkil tirlik keshude. Al otaghasynan aiyrylghan otbasynyng baspana nemese jer alam dep túrghan kezegining jyljityn týri joq. Artynda qalghan jary Aybarshyn Kópesbaeva eki balasymen dalada qalyp, endi kimnen kómek súraryn bilmeydi.

Eske sala keteyik, Ertay Kópesbaevty atu jazasyna kesu turaly ýkim shyqqan son, bes jyldan keyin aqtaldy. Aqtalghany bolmasa, ózin sottatqan kenestik-qazaqstandyq ókimetten kórgen kómegi joq. Qarapayym avtobus jýrgizushisining jeke baspana alugha da mýmkindigi bolmaghan. Bala-shaghasymen jiyrma jyl boyy kisi esigin saghalap kelipti. Sóite jýrip, Talghar qalasynda ýy kezegine túrghan eken. Biraq sol kezegi 14 jylda 27 oryngha ghana jyljypty.

Osydan on bes jyl búryn, 2000 jyldan bastap, Talghar qalasynyng әkimdigine kezekke túrghanymen, qújattary joghalyp ketip, 2006 jyly aighay-shumen qaytadan kezekke alynady. Al otaghasy Ertay Kópesbaev qaytys bolghanyna baylanysty ony ýy salu ýshin jer alugha tirkelgen tiziminen de alyp tastaghan. Jeltoqsanshy erining kezegin qudalaghan Ertaydyng әieli Aybarshynnyng barmaghan jeri, baspaghan tauy joq. Biraq oghan qayyrylyp qarar pende bolmay túr. Jesir әielding endigi jerde ýy týgili, jerding ózin talay jyl kýtuine tura keletin siyaqty. Túrmysy kýn sanap túralap bara jatqan otbasy endi daghdarystyng tauqymetine tap boldy.

Qyzyl imperiyanyng qyspaghyna qasqaya qarsy túrghanda, ruhy synbaghan azamattyng artynda qalghan bala-shaghasy. Tәuelsizdik alghan elding biyliginen góri, halyqtan kómek súraugha eriksiz mәjbýr boluda. Qoldau kórsetinizder, aghayyndar!

Bir top jeltoqsandyqtar:

 M.HABIBULLA, Z.TÓLEShOVA,

A.IHLASOVA, S.JANABAEVA, Gh.ABULHATINA

Redaksiyadan: Mynau qymbatshylyq qyspaghynda qalghan halyq tarapynan jeltoqsanshy qaharmannyng otbasyna kómek jasar adam tabylar-tabylmasy neghaybyl. Degenmen, biylghy jyly Taldyqorghan men Qaskeleng qalalarynda túl jetimderge pәter bólip, imandy is qylghan Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtyng qúlaghyna osy hatta jazylghan janayqayy jeter degen oidamyz. Eger atu jazasyna kesilgen arda azamattyng artynda qalghan otbasyna kómek jasaymyn deushi aghayyn bolsa, myna qaltafondar arqyly habarlasugha bolady:

 8-771-409-56-26, 8-777-245-28-65. 

 «Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №43 (314) ot 10 dekabrya 2015 g.

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522