QAYTQAN QYZ
(Ángime)
Bәtimash ekeumizding aramyz bar-joghy tórt-aq jas. Azan shaqyrylyp qoyghan aty – Biybәtiymә. Sheshemning aituynsha, osy Bәtimashty bosanarda tolghaghy auyr bolypty. Tolghaq eki kýn, eki týn qysqan eken. Ua, Biybәtiymә pirim dep siynyp, Allagha jalbarynyp әreng bosanghanmyn dep aityp otyrghanyn talay estigem. Sodan besinshi qúrsaghyna Múhammed payghambarymyzdyng qyzynyng esimin beripti. Alayda, әjem marqúm balagha búl nyspy auyr bolady dep tuu turaly kuәlikke Bәtimash dep jazdyrghan eken. Es bilgen kýnimnen maghan qamqor bolghan osy әpkem. Alghash mektep tabaldyryghyn attarda ýidegi ýlkenderding biri de barmady. Bәtimashqa jetektetip jibergen-di. Ata-anam on birinshi synypqa deyin men ýshin mektepke barghan emes. Tek attestat alarda bolatyn «veshirge» kelip, dumandatyp ketkenderi bolmasa. Bәtimash sabaqtan kelgenimde tamaghymdy beretin. Ýy tapsyrmasyn da jattatady. Kostum-shalbarymdy juu, ýtikteu de sonyng moynynda. Búnyng barlyghyn ol eshkimning núsqauynsyz, ózining bar yqylas-yntasymen jasaushy edi. Áli esimde, meni úqypty bolugha da ýiretetin. Qarashjan ana tili pәni ayaqtalghanda qonyraudy esty sala, tysqa qaray ózgelerge erip, jýgirip ketushi bolma. Kelesi sabaq qanday pәn? Mysaly, matematika bolsa, matematika kitaby men dәpterin partana shygharyp jәne qaryndash, qalamsabyndy da dayyndap qoy. Sosyn baryp ýzilis qyzyghyn kór. Sonda kelesi sabaq bastalghanda sómkendi aqtaryp jatpaysyng deytin. Sol kezde әngimege tete әpkem Kýlәsh aralasatyn. Qarash, qalamsabyng men qaryndashyndy qaltana salyp shyq, úrlap aluy mýmkin dep. Olay deme, Kýlәsh. Adam boyynan jaman qylyq izdeuge bolmaydy. Oqushylar tәrbiyeli bolady. Eshkimning zatyn rúqsatsyz almaydy. Qarashjannyng synybynda onday oqushylar joq dep sinlisining kýdigin seyiltip tastaushy edi. Ápkem ýy júmysyna óte pysyq bolatyn. Sabaghy da kileng bestúghyn. Sondyqtan oghan әjemnin, әkem men sheshemning dauys kótergenin estimeppin. Ýiding sýt kenjesi, yaghny erkesi bolghasyn mening de betimnen eshkim qaqpaytyn. Al qalghandaryn aighaydyng astyna alyp jatatyn. Ýlken bolghasyn ba, agham Esimbek pen qyzdyng ýlkeni Ayna tayaq ta jeytin. Mening jeke menshik әpkemning bir qyzyq sýiikti isi bolatyn. Ol qúlaq tazalau. Ájemnen bastap maghan deyin qúlaghymyzdy tazalap berushi edi. Tek qana anam ghana manyna jolatpaytyn.
– Osy qyzdyng qúlaq shúqylauy nesi, – dep jaqtyrmay otyratyn. Monsha jaqqan kýni barlyghymyzdy kezekke túrghyzushy edi. Men besinshi synypty ayaqtap, altynshygha kóshkende Bәtimash toghyzynshy synypty ýzdik ayaqtap, mekteppen qoshtasty. Qazir esimde joq ýlkenderding be, әlde ózining sheshimimen be, qalagha oqugha attandy. Kóp keshikpey kolledj studenti atandym dep jaqsy janalyqpen barlyghymyzdy quantqan edi. Qaladan eki apta sayyn kelip túrdy. Maghan qúr qol kelgen emes. Men toghyzynshy synypqa auysqanda ol mening betimdi syghudy әdetke ainaldyrdy. Maghan әpkemning qúlaq tazalap, bet syghuy ghana oghash kórinetin. Qalghan barlyq jasaghan isine sýisine qaraytynmyn. Mektepti bitirgen jyly ol kolledjin qyzyl diplomgha ayaqtady. Auylda kóp ayaldamay Taldyqorghannan asyp, Almatygha ketti. Ol jaqta uniyversiytetke syrttay týsip, bilek sybana júmysqa kiristi. Biz qalamyz ba, Almaty qaydasyng dep Taldyqorghandy «mensinbey» Alataudyng baurayynan bir-aq shyqtyq. Alayda, Bәtimashtay jolym jenil bolmady. Oqugha týse almay, Medeudi kórgenime riza bolyp auylgha qayttym. Bizding synypta 15 bala oqyghan. Barlyghy da kolledj, uniyversiytet studentteri atanyp, auylda alshang basyp jýr eken. Aralarynda óz kýshimen oqugha týskenderi bar. Endi birleri aqyly bólimge qújattaryn tapsyryp kelipti. Sheshem ómirinde alghash maghan úrysty. Úrysqanda Almatydan kelgen kýni: «Áy, oiynyng osylghyr! Oqy degende oqymay, qysta shanghy dep, jazda dop dep dalabezer bolyp en», – dep bastaghan edi. Biraq әjem jaryqtyq: «Qaqabaygha sóileme», – dep arashalap aldy. Ákem ýndemedi. Qoydyng sonyna saldy da jiberdi. Tamyz aiy ayaqtalarda meni qoydan әkemning ózi qútqardy. Ómirbaqy mal dәrigeri bolghan әkem: «Balam, maldyng jamanyn lsp-gha, balanyng jamanyn sptu-gha degen. Bir jylyng qúr ótpesin. Taldyqorghandaghy kәsibiy-tehnikalyq mektepke baryp, erteng qújatyndy ótkizemiz», – dedi. Bir jyldyng ishinde fermer-arendatordyng diplomyn, kólik jýrgizu kuәligi men traktorshynyng mamandyghyn alyp shyghasyn. Qazir auylda traktorister gharyshkerlerdey syily. Auylgha kelgesin traktor alyp berem», – dep jәne qyzyqtyryp qoydy. Alayda, traktorshy bolmadym. Ákeyding maqsatyn byt-shyt qylghan osy Bәtimash bolatyn. Taldyqorghandaghy bir jyldyq oquym ayaqtalysymen әpkem meni birden Almatygha alyp ketti. Sheshemnin: «Áy, mynau oqugha týsip qaryq qylmas», – degeni ekinshi jyl taghy da rastaldy. Ýnjyrgham týsti. Maghan ýmit artqan, meni janynday jaqsy kóretin әpkemning aldynda ózimdi qatty jazyqty sezindim. Biraq ol qabaq ta shytqan joq. Oqudyng aqshasyn óz moynyna alyp, qújatymdy aqyly bólimge tapsyrtyp: «Qyrkýiekke deyin demalyp kel», – dep auylgha attandyrdy da jiberdi. Búnyng bәrin men qalay úmytayyn? Ol kezde Bәtimash bar-joghy jiyrma tórt jasta edi ghoy. Onyng jasyndaghy keybir qyzdar oiyn-kýlki quyp jýrgende ol meni oqytty. Ata-anamyzgha kómektesip túrdy. Áli esimde, anamnyng tughan kýnine sauyp iship otyrynyz dep siyr da syilaghan edi. «Vot eto originalinyy podarok dlya aulbayskiyh», – dep oryssha oqyghan Ayna әpkemiz kýlgen bolatyn. Ol siyr qútty bolyp, keyin ýidegiler on búzaugha deyin tartatyn boldy. Aytyp-aytpay ne kerek, Bәtimash barlyghymyzgha kómektesti ghoy. Bos uaqyty bolmaytyn, Týrkiyadan tauar tasidy, ony satady. Arasynda til mengerem dep arnayy kurstargha barady. Onyng syrtynda kólik jýrgizudi de bir dostarynan ýirenip jýretin. Al, qazir bolsa, mine, bos. Tannan keshke deyin әiteuir ýsh balasyn ainaldyrady. Búrynghyday emes, ýy sharuasyna qol tiygizgisi kelmeydi. Kýieuinen ajyrasyp kelgeli beri kónilsiz. Esh nәrsege zauqy joq. Barlyghymyzdyng qabaghymyzgha qarap túrady. Óz ýiinde ózin bóten sezinedi. Joq, bәlkim, ol qazir bóten ýide jýrgen bolar. Óitkeni, qazaq qyzdy jat júrttyq demeushi me edi? Alayda, sheshem: «Ishime sighan bala syrtyma da siyady», – dep kóshirip alyp keldi. Bәlkim, Bәtimash men búl ýige siyary siyarmyn-au, ýsh balam siya qoyar ma dep oilaydy ma? Áriyne, oilaydy ghoy. Ámbe, әkemning qyzdardyng balalaryn: «Búl nemere emes, jiyen ghoy» dep shettetip otyratyny bar. Qay ana balalarynyng әkesiz óskenin qalaydy deysin. Ólip qalsa, bir sәri. «Mama, biz nege papamyzben birge túrmaymyz?» – dese, ne dep jauap beredi? Bәtimash papalaryng narkoman bolyp ketti dep aita almaydy ghoy. Áriyne, jazyghy joq óz balalarynyng janyn jaralamaydy. Qazir әpkemdi men biletin de, bilmeytin de nebir oy jegidey jep jatyr-au.
Osylaysha ótken-ketkendi eske alyp jatyp, saghat tilining týngi tórtke jetkenin de bayqamappyn. Qoy kezekke túru kerektigim esime týsip, tez úiyqtaugha tyrystym. Endi bar-joghy eki jarym saghattan keyin qaytadan túru kerek. Alda taghy bir tausylmaytyn jazdyng úzaq kýni.
* * *
Jazda kýn shirkin, jerding betin shyjghyryp, úyasyna zorgha degende kiredi emes pe? Bizding jaqta qoy qoradan alty jarymda óriske shyghady. Týski on birge deyin jayylady da, saghat tórtke deyin ýiezdeydi. Mine, osy uaqyt aralyghynda kózdi ilip alugha bolady. Sodan keyin týngi toghyzgha deyin maldy jayasyn. Býgingi qoy kezekke Bәtiymashtyng ýlken balasy Ernardy qasyma alyp alghan bolatynmyn. Maghan kýni boyy ermek boldy. Men qoydan sharshap, týnde úiyqtamaghandyq kózim-kózime jabysyp kelgende Ernar syr bildirgen joq. Qoy qoralap jatqanymda ol keshki asyn da ishpey atasynyng artyna mingesip óristen kelmey qalghan tayynshalardy izdeuge ketip qaldy. Ýige kirsem, sheshem ashuly eken. «Kóshken ýidey bolyp jatyrmyz. Mynau zattaryndy jinasanshy. Bir jerge retteuge bolmay ma? Ne bolghan saghan, Bәtimash? Týske deyin eki býktetilip jatasyn. Sen ghana baydan shyghyp jatsyng ba? Elding barlyghy qazir ajyrasyp jatyr. Qayta sol narkoman baydan qútylghanyna tәube dep ait» .
– Mama, balalardyng kózinshe olay aitpasanyzshy, – dedi baghanadan beri ýnsiz sheshemning sózin tyndap túrghan Bәtiymash.
– Bilsin әkelerining qanday ekenin. Aqliyma qyz bala, ol seni týsinedi. Al, myna eki úl erteng әkesin izdeydi. Seni jazghyratyndar da solar bolady. Nege biz әkesiz óstik dep. Aytpaqshy, Ernaryng qayda?
– Qarashpen qoy baghugha ketken.
Osy kezde men keldim degendey esik auyzynan as ishetin bólmege qaray: «Sәlemetsizder me!», – dep ótip kettim. Meni kórgen boyda sheshem birden:
– Bәtimash, tystan samauyryndy alyp kel. Qarashtyng tamaghyn bereyin, – dep búiyra sóilep, dastarhanyn әzirley bastady. Ápkem samauryndy alyp kelgenimen, dastarhan basyna otyrmay, balalaryn qasyna ertip týpki bólmege ketip qaldy. «Áy, barlyghyna jeke-jeke shәy qaynata beremiz be? Bauyrynmen birge otyryp tamaq ishsenshi!», – dedi sheshem. Bәtimash jauap qatpady.
– Áy, myna qatyn menireu bolyp qalghan-au, shamasy! – dep maghan shayyn qúya bastady. Keshki asty iship bitkenshe apam Bәtimash jayly aitty. Jalqau bolyp ketipti. Eshkimmen sóilespeydi. Bәlkim, anau qanypezer kýieui basyn oqytyp tastady ma eken? – deydi arasynda maghan súrauly jýzben qarap. Endi Bәtimashtyng balalaryn ertip sugha týskenin aityp shamdandy. – Jas qyz bolsa bir sәri, eki sanyn jaltyratyp sugha shomylghany nesin alghan. Ýide dush bar emes pe? Men sheshemning aitqanyna bas shúlghyp qana otyra berdim. Baghanadan bergi әngimeni әpkemning estip jatqanyn ishim sezedi. Sondyqtan tez-tez tamaghymdy iship alyp, jatatyn bólmeme ketuge asyqtym.
Kýn artynan kýn erip, uaqyt ótip jatty. Kisikiyiktenip ketken әpkem búrynghy qalpyna týse bastady. Jýzinen kýlki de kóretin boldyq. Ár kezde qyz bala ózine әr týrli qúrby izdey me, kim bilsin?! Ápkemning aralasatyn endigi dostary da ózi syndy kýieuinen ajyrasqandar. Jәne búryn-sondy túrmys qúrmaghandar men ýide otyryp bala tauyp alghan kelinshekter. Solarmen kezdesedi, solarmen ym-jymdary bir. Key kýnderi ýsh-tórteui bas qosyp, qalagha qydyrugha ketedi. Qalta telefony arqyly bireulermen hat jazysudy da shyghardy. Eshkimge kórsetpey syra da ishetin boldy. Bir kýni әpkem qaladaghy kezekti bir serueninen kelgende sheshemning kәrine qatty ilikti. Keshki uaqyt bolatyn. Tayly-túyaghymyz qalmay tamaqtanyp otyr edik, Bәtiymash keldi. Barlyghymyzben amandasty da qos úly Ernar men Begnardyng betinen sýiip, Aqlimasyn bauyryna basty. Anam jaqtyrmay qarap:
– Saghan bala ne kerek? Taghy da qydyrmadyng ba?
– Mama, qoyynyzshy.
– Ne qoyynyzshy? Búl mening «babam» bir. Birdene desen, qoyynyzshy dep auyzymdy jabady. Bәtimash búl joly qarsy sóilegen joq. Balalaryn ertip óz bólmesine ketip qaldy. Sheshem ornynda otyra almady. Týregelip, artynan bardy. Búl joly dausy tipten qatty, әri ashuly shyqty.
– Áy, sen osy sózdi nege ayaghyna deyin tyndamaysyn. Tipti, ózing boyjetkendey búrandap ketting ghoy.
– Mama, erteng sóileseyikshi, basym auyryp túr.
– Basym auyryp túr. Ish pivandy.
Bәtimash búl joly shydamady bilem, aiqaylay sóiley jóneldi.
– Ishem be, tartam ba, men ózim bilem. Men qazir jas qyz emespin. Ya je jenshina.
– Á, bәlem, tiling shyghayyn degen eken ghoy. Pәlenbay jyl anau narkoman bayynnyng kýni bolghanyndy úmytyp ketting be? Bәri maghan dәu. Myna týrimen meni júlugha da tayynbassyn. Myqty bolsang dýkenine, astyndaghy mashinana ie bolmadyng ba? Eng aqyry altyndaryna deyin ana bayyng alyp alghan. Kóringenge jem bolyp kelip, endi otqa aidasam boqqa qashady.
Bәtimash ta qarap qalmady: «Sizding oilaytynynyz aqsha, dýniye. IYә, bәrinen aiyrylyp qaldym. Onyng bәrin maghan siz alyp berdiniz be? Eng aqyry, tósek-ornymdy, úzatu toyymdy da ózim jasagham. Osy uaqytqa deyin maghan qanday jaqsylyq jasadyn? Qazir mening týgim joq. Sodan keyin saghan kerek joqpyn».
Sheshem ýndemey qaldy. Menimen birge, bәrin tyndap otyrghan әkem ornynan túryp, sheshem men әpkem úrysyp jatqan bólmege endi.
– Bәtimash-au, sheshene olay sóileme, qaraghym, – deui múng edi, «Myna alqash baygha qyryq jyl qatyn bolyp, jeteuindi aman-esen jetkizgenime riza bolyndar. Maghan qanday jaqsylyq jasadyng deydi ghoy. Sen mening aq sýtimdi aqtay almassyn» – dep sheshem baj ete týsti. Qos tarapty tatulastyram dep kelip, tayaqtyng bir úshy ózine tiygenine jyny kelgen әkem edendi bir teuip, tysqa shyghyp ketti. Anamnyng auyr minezi maghan jaqsy tanys. Sondyqtan әpkemdi sabyrgha shaqyryp, ortagha men de kiyligip kórgen em.
– Aralaspa! Sening de meni jaqtyrmay jýrgenindi bilem. Meni estimeydi deysin-au! Ótkende ýige kirip kelip, mamama: «Anau hanshayym әli úiyqtap jatyr ma?», – dep keketip qoyasyn. Kip-kishkentay balamdy ol qoygha salasyn. Eshe meni ózi andyp jýredi. Mening bir agham siyaqty.
Osylaysha, mening auyzymdy japtyryp tastady. Birdene aitqym keldi. Auyzgha sóz týspegesin, men de әkemning artynan kettim. Mening sonymnan Ernar shyqty. Minezi qiqar bala esik aldynda ózimen-ózi otyrghan mysyqty bir teuip, qoranyng tóbesinde jinauly túrghan shópting ýstine jayghasty. Aghasynyng artynan ile shyqqan Begnar Qarauyzdyng bauyryn kóterip qalghan kýshikterin qoynyna qysyp, әkem ekeumizge jaltaq-jaltaq qarap, eki kózi móldirep, ýiding búryshyna baryp otyrdy. Ýidegi aighay birazgha deyin jalghasty. Sosyn baryp kishkentay Aqlimanyng jylaghany estildi. Oghan sheshem men әpkemning óksigen dauystary qosyldy. Sodan keyin baryp shanyraghymyz mamyrajay kýige oralghanday boldy-au, әiteuir. Men búl joly Bәtiymashty emes, onyng balalaryn ayap kettim...
Osy oqighadan keyin әpkem aragha bir apta salyp, qytaydyng ýlken eki ala sómkesine kiyim-keshegin jinap, ýsh balasyn ertip Almatygha tartty da ketti. Ishimnen endigi kýnderi qanday bolady eken dep men qaldym. Ákem syr bildirgen joq. Bәri ishinde. Sheshem: «Elding qisyq-qynyr qyzdaryna deyin baygha tiyip jatyr ghoy. Almaty ýlken qala, bir jaqsy er-azamat keziger. Óz kýnin ózi kórsin. Ayaq-qoly sau emes pe?», – dedi. Anamnyng songhy sózi beker eken. Ertennen bastap: «Qúday-au, ýsh balasymen qanghyp, ólip qalmasa etti?! Ne jasap jatyr eken? Qayda toqtady eken?» – dep uayym jey bastady.
– Bәtimashty ýige sighyzbay quyp shyqqan ózin. Endi zarlamay tynysh otyr, – deydi onday kezde әkem. Balalargha ýirenip-aq qalyppyz. Typ-tynysh. Ýi-ishi el kóshkendey qúlazyp qalghanday boldy.
* * *
Auyldan Bәtimash ketkeli bir jyldan da asty. Jeltoqsan aiynyng bel ortasy bolatyn. Ákem soghymgha ýlken bir ógiz soydy. Bayaghyda bir saqau kempir bir eshki soyyp: «Ýiding ishi de mayi, shyrty da mayiy» – depti ghoy. Sol aitpaqshy, ýiding ishi-syrty etke toldy ghoy dep, sheshem mәz bolyp jýr. Ákem ekeui aqyldasa kele, meni Almatygha jiberetin bolyp sheshti. Ýsh әpkeme bólek-bólek soghymnyng sybaghasy, basqa da auyldyng dәmderin arqalatyp, qalagha jóneltti. Auyl ómirinen zerikken men ýshin búl sapar janajyldyq syy boldy desem de bolady. Sonymen qoyshy, alty saghatta studenttik shaghym ótken Alatau baurayyndaghy Almatyma jettim. Birinshi at basyn Jaynanyng ýiine búrdym. Qyryqqa kelip qalghan búl әpkem túrmys qúrmaghan. Almaty manyndaghy Shanyraq deytin yqsham audanda bireuding aulasyndaghy kishigirim ýidi jalgha alyp túrady. Men kelgende úiyqtap jatyr eken.
– Qarash, jetting be? Mamam baghana zvondap, sen shyqty degen bolatyn. Auyldarynda sotka ústaytyn bolypty, – dep kózin әreng ashty.
– IYә, qazir sotka ústaydy, – dedim.
– Maghan berip jibergen paketti anau búryshqa qoya sal. Qarnyng ashsa, tonazytqyshta jeytin tamaq bar. Men túrmay-aq qoyayynshy, sutkadan kelip edim, – dep jastyghyna qayta jantaya týsti. Jayna qaladaghy auruhanalardyng birinde meyirbiyke bolyp júmys jasaydy. Aqshasy az, júmysy kóp, – dep sheshem aityp otyratyn. Men sәl bógeldim de: «Jayna, Ayna men Bәtiymashqa da berip jibergen zattar bar edi. Ári kurstastarmen de jolyghuym kerek. Kete bereyin», – dedim.
– Jaqsy. Biraq keterde mindetti týrde kel. Mamama berip jiberetin dәri-dәrmek bar, – dep qayta kórpesining astyna kirip ketti. Qoghamdyq kólikke otyryp, eng ýlken әpkem Aynanyng ýiine tarttym. Jasy qyryqtan asqan Ayna bolsa, túrmysty kesh qúrghan. Balalarynyng aldy mektepti de ayaqtap ýlgermegen. Arty endi ghana sóilep ýirengen-di. Barsam, qyzynqy eken. Keshe qonaq kýtken be, ýiding ishi shashylyp jatyr. Meni jylyshyraymen jaqsy qarsy aldy. Jiyenderding qabaghy týsinki. Sheshelerining myna kýiine renishti ekeni aitpasa da týsinikti. Betterinen sýidim. Ayna shay bermek bolyp, ýstel betin jinastyra bastady. Alayda, onysynan esh nәrse ónbedi. Tenselip baryp oryndyqqa әreng otyrdy.
– Arujan, – dedi. Arujan keldi. Ne «iyә», bolmasa, «nege shaqyrdyn?» degen joq. Sheshesine bedireye qarap túr.
– Chto stoishi? Vidishi je, k nam dyadya Karash priyshel. Shay bereyik, ýsteldi retteshi, – dedi.
– Qoyshy, ózing jasa, – dep kompiuterine baryp qayta jayghasty. Men ornymnan týregelip, týnnen qalghan ydys-ayaqtardy juugha kiristim. Úipa-túipa bolghan shashyn tarap, Ayna әr nәrseni aita bastady. Nege ekenin bilmeymin, ómirden qatty sharshap jýr eken. Tannan keshke deyin bala baghudan mezi bolghanyn, tórt jastaghy qyzyn bala-baqshagha ornalastyra almay jýrgenine shaghymdandy. Balalary ósken sayyn eki bólmeli pәterding tar bola bastaghanyn da tilge tiyek etti. Jezdemning jalghyz tabysynyng jetpeytinin aityp, jylap ta aldy. Men sózin bólgenim joq. Jas kezinde bir kәris jigitimen bolghan mahabbat hikayasyn da aitqanday boldy. Bir kezde «on umer» dep jylady. Ángimesin jalghastyrmaq edi, óz týkirigine shashala bastady. Tipti, sóileuden qalghan son, Aynany tósegine aparyp jatqyzdym. Arujan kompiuterding aldynan shyqpay qoydy. Odan keyingi úl qalta telefonyn shúqylaumen boldy. Al, kishkentay Aqnúr anasynyng qasyna baryp úiyqtap qaldy. As ýide japadan jalghyz qalghan men bir nәrse týrtip jegendey boldym. Týnning bir uaghynda jezdem keldi. Qolynda eki bótelke syrasy bar eken. Sharshap kelse kerek, kóp әngimesin aitqan joq. Ekeuimiz bir-bir bótelkeden tónkerdik te jatyp qaldyq. Erteninde erterek túryp, Bәtimashtyng ýiine kettim.
* * *
Kýn jeksenbi bolatyn, sondyqtan esikti bayau qaqtym. Ondaghym – balalardy úiqysynan oyatyp almayyn degen oi. Esik men oilaghannan tez ashyldy. Bәtimash qúshaq jaya kýtip aldy. Saghynyp qalghan eken, bala kýndegidey qúshyrlana eki betimnen iyiskep, sýidi.
– Men de bir tang atpastan el túrmastan kelip, balalar oyanyp ketetin boldy ghoy, – deymin ynghaysyzdanyp.
– Eshtene etpeydi. Kýnde kelip jatqan joqsyng ghoy. Ámbe, jeksenbide erte túryp alatyn әdet bar emes pe, – deydi әpkem. Onyng sózi ras bop shyqty. Biz mysyqtabandap as ýige ótip, sybyrlasa sóilessek te balalar tósekterinde kóp jatpady. Jiyender de saghynyp qalypty, arqama shyghyp, moynyma asylyp, mәz bolyp jýr. Ernar men Begnar jarysa auyldaghy kýshikterining jayyn súrady. Jazda auylgha baratyndaryn aitady. Ójet minezdi Ernar ózining ýlken bolghandyghyn aityp qoyar emes.
– Sileusin aulaugha aparasyz ba? – deydi. Mening «Kertauda sileusinder mekendeydi» degen әngimemdi әli úmytpapty. Bәtimash sileusin soghyp alamyz degen úlynyng әngimesine ezu tartty. Ziyany joq ótirik bolghasyn, Kertauda sileusinning joqtyghyn búl joly da jariya etken joqpyn. Ulap-shulap tanghy asymyzdy ishuge kiristik. Eki úldyng maghan aitar әngimesi әli de tausylar emes. Aqlima ýndemeydi. Minezi óskende ornyqty bolatyn siyaqty. Sóz arasynda Begnar: «Mama, Qarash agham barlyghymyz býgin Medeuge barayyq. Koniky tebeyik. Qazir mashinamyz bar ghoy. Avtobuspen úzaq jýrmeymiz», – deydi qulana qarap.
– O, mashina aldyndar ma? – dedim quanyp.
– «Golif-3» qoy. Arzandau baghagha tanystardan algham.
Úl balagha tәn qyzyghushylyqpen mashiynanyng týsi, motory jayly bilmek em, әpkem menen júmys jayyn súrady. Sәl bógelip baryp:
– Kezinde zang fakulitetin beker tandaghanmyn. Auylda zangerge júmys joghyn eskermeppin ghoy, – dedim kýmiljip.
– Endi, sen ol kezde ishki ister salasyna baram dep josparladyng emes pe?
– IYә. Biraq onda әskery biyletsiz almaydy eken...
– Endi ne istemeksin?
– Mine, aldaghy oqu jyly mektepke ornalasamyn. Sóilesip te qoydym.
Ápkem birnәrse aitqysy keldi. Aldyn oray deneshynyqtyru pәninen sabaq beretinimdi aityp ýlgerdim. Balalargha dop oinatyp, jýgirtip qoysam boldy emes pe dep kýlgendey boldym. Ol da ezu tartyp kýlgendey synay tanytyp, odan ary júmysym jayly әngimeni quzaghan joq. Aradaghy sәl ghana ýnsizdikti búzbaq bolyp, Ayna men Jaynagha barghanymdy aittym.
– Solardy qoyshy, – dedi tyjyrynyp Bәtimash. Ne bolyp qaldy degendey, oghan jalt qaradym. Birden jauap qatpady. Sәl bógelip, tamaqtaryndy iship bolsandar teledidar kórinder dep balalardy kelesi bólmege jiberdi de әngimesin bastady.
– Osydan 2-3 ay búryn Ayna ózining kurstasymen tanystyrdy. Esimi – Talghat. Bizding jaqtiki eken. Maghan jaman jigit emes siyaqty kórindi. Kafede otyrghanbyz. Kesh boyy qúrmetin ayaghan joq. Mashinasy bar eken. Ayna ekeuimizdi shygharyp saldy. Sodan jaqyn aralasyp kettik. Maghan otbasynyng bar ekenin birden aitty. Jasyrghan joq. Sonysy únady. Qazir kóp jigitter bala-shaghasynyng baryn jasyryp, qyryndaydy emes pe. Sodan ne kerek, kýnde júmystan keyin ýige shygharyp sala bastady. Syilyqqa kelgende de ayanyp qalmaydy. Gýl, әtir, jýzik degendey. Talghatpen kezikkeli ózimdi әiel retinde sezine bastadym. Óitkeni, Ernardy bosanghannan keyin jezdennen tek qana boqtyq estip, onyng satqyndyqtaryna kuә boldym... On segizdegi qyz emespin. Ýsh balasy bar kelinshekpin. Jasyratyny joq, kezdesip túrdym. Alayda, keyin ózimning әkesiz ósip kele jatqan balalarym siyaqty onyng da eki úly erteng analarynyng qasynda móleyip qalatynyn oilap, onymen aramyzdaghy qatynasty toqtatu kerek dep sheshtim. Talghat men ýshin әielimen ajyrasugha dayyn ekenin aitqan da bolatyn. Al, Ayna osy kezde mening syrtymnan Talghatqa meni aittyryp ta ýlgeripti. «Sinilim mening aitqanymdy eki etpey oryndaydy. Sen sabyrly bol. Onyng kónilin barynsha aulay týs» degen synayly әngimeler aitady eken. Onysymen qoymay oghan koniyak, shokolad alyp kel dep, neshe týrli tapsyrystar beredi. Talghat qúrday jorghalap, Aynagha «qalyng mal» tasyidy. Búny bilgenimde ekeuine birdey jynym keldi. Áriyne, birinshi Aynagha. Bylaysha adamdy paydalanugha bola ma? Talghatqa da qanym qaynady. Men tek óz qalauymmen otbasyn qúratyn jan emespin be? Sodan әlgi «kýieu» jigitti shaqyryp alyp, kurstasynmen birge qúry. Endi kelme dep at qúiryghyn kesistim. Talghat búrtyyyp, Aynagha ketedi. Baryp múnyn shaghady. Qaydan kelgenin bilmeymin, olargha kep Jayna qosylady. Ýsheui birigip ishedi. Sonymen ne kerek, «Mәjnýn» bayghús Jaynanyng qúshaghynda «kóz jasyn» qúrghatypty... Ángimesin osy jerden ýzip: – Terezeni asha salshy, – dedi de ózi as bólmening esigin jauyp, qaltasynan shylymyn shygharyp tútatty.
– Osy temekini qoysanshy, – deymin dausymdy bayau shygharyp.
– Qoyam desem qoyyp ketem, – deydi temeki túqylyn kese ishine týsirip. Odan ary men til qatqanym joq.
Úrlana jýzine qaraghanday bolam. Kózinde jas ya bolmasa bir múnnyng taby bayqalmaydy. Bayqaghanym, mening aldymda qazir mýldem basqa Bәtimash otyr. Ómirding ózi shynyqtyrghan Bәtimash. Ápkem temekini qúshyrlana tereng sordy da әngimesin qayta jalghap ketti.
– Talghat sýiinshi súraghanday Jayna ekeuining arasyndaghy qarym-qatynasty maghan ózi bayan etti. Kórding be degendey, Jaynany mashinasyna salyp alyp, júmysyma da keldi ghoy. It eken. Jaraydy ol erkek. Onyng nesi ketti. Al, Jayna... Tughan әpkem ghoy. Týsinbeymin, men oghan ne jazdym? Men odan Talghatty esh qyzghanbaymyn. Men ony sýigen de emespin. Tughan әpkelerim maghan osynday opasyzdyq jasaydy dep oilamappyn. Eh, Jayna! Talghat ony keyin tastap ketti ghoy.
Tóbemnen jay týskendey boldy. Ne aitarymdy bilmedim. Men de ýstel ýstinde túrghan temekining qorabyna qol sozdym. Kóp qabatty ýilerding arasynan kýn birde kórinip, endi birde boyyn jasyryp, bayau kóterilip kele jatyr. Jeksenbige qaramastan qala kóshelerinde kólikter qarasy kóbeyde. Bәtimash ekeuimiz budaqtatyp ýnsiz ghana temeki shegip otyrmyz...
* * *
Angharghanym, Bәtimashtyng qazirgi túrmysy jaman emes. Kezinde birge biznesti bastaghan qúrbysynyng kompaniyasynda esepshi eken. Ómirge degen qúshtarlyghy sezilip túr. Aldaghy uaqytta kәsipkerlikpen shúghyldanam deydi. Josparlary da kóp eken. Maghan «jana jyldyq syilyghym», – dep keremet qystyq kurtka syilady. Ózi sonday jenil әri jyp-jyly. Men mәzbin. Býgin auylgha qaytatyn kýnim. Bәtiymash et alyp kelgen sómkemdi toltyryp berdi. Jolgha aqshang bar ma deydi búnymen qoymay. Soghym uaqytysy ghoy, aqsha bolsyn dep әkem ekeuimiz bir ógiz baylap satqandyghymyzdy aityp jatyrmyn. Bәtiymash qoyar da qoymay avtobuspen tependemey taksiymen bar dep, qaltama ýsh myng tenge salyp berdi. Qarsylasqanday bolyp, bergenin aldym. Bala kezimdegidey betimnen qúshyrlana iyiskep, shólp-shólp etkizdi. Men kezekte túrghan jiyenderdi shetterinen sýiip shyqtym. Esikten shygha bergende: «Qarash!» – dedi. Jalt qaradym. Betimnen qayta sýigendey bolyp, mamama men aitqan әngimeni aitpa dedi. Men «maqúl» degendey basymdy iyzedim. Áriyne, aitpaymyn ghoy. Apamnyng jýregin auyrtyp qaytemin.
Avtovokzal. Qújynaghan adam. Jana jyl qarsanynda júrt ayaghy tipten basylmaydy emes pe. Men Bәtimash aitqan taksiyge otyrghanym joq. Avtobustyng sonynan әreng degende oryn taptym. Ayttym ghoy, alda Jana jyl! Auylda synyptastar ózimiz jinalamyz. Aqsha artyq bolmaydy. Avtobus yrghatylyp, ornynan әreng qozghaldy. Keptelisi kóp qala kóshelerin әzer degende artqa tastap, Almaty syrtyna da jettik. Endi Saryózekke jetpey Arqarly asuynda bir ayaldap, Taldyqorghangha 4-5 saghattyng ishinde jetip baramyz-au. Ary qaray auyl alys emes.
Qanat TILEUHAN
Abai.kz
