Senbi, 23 Qarasha 2024
Qayratker 9032 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2015 saghat 12:21

TÚLPAR TEKTI TÚLGhA

Býgin – 9 jeltoqsan asa kórneti Qogham jәne Memleket qayratkeri, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng senimdi serigi, halqymyzdyng birtuar úly Imanghaly Tasmaghambetovtyng tughan kýni.

Ádette zamana jýgin arqalaghan túlghalar men keleli uaqighalardyng baghasyn uaqyt beredi dep jatamyz. Dúrys ta shyghar! Óz basym ertenning enshisine qaldyryla beretin osy «úzyn arqan, keng túsaumen» onsha kelise bermeymin. Bar jaqsylyq óz uaqytynda baghalanuy, bar kelensizdik der kezinde synaluy kerek!

Qúdaygha tәube! Mine, sanauly kýnderden keyin Úly Elimizding tәuelsizdigining 25-jyldyghy bastalady.

Osynau jana memleketti qúru, býgingi kýnge jetkizuge jetekshilik etken – Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev jәne onyng qasynda jýrgen, búl kýnder aldy seksennen asyp, toqsangha tayaghan, sony alpysqa jaqyndaghan  bir top serikteri. Biz olardy AGhA BUYN dep ataymyz. Ýsh ghasyrlyq bodandyqtan qútylyp, búrynghy memlekettiligindi qalpyna keltiru onay emes. Kórip jýrmiz, sol aghalar býginde tókken ashy teri men tartqan japasynyng jemisin, iygiligin kórude. Memleketting ýlken marapattary men halyqtyng ystyq yqylasyna, qúrmetine bólenude.

Sóz joq, Kóshbasshy – Núrsúltan Nazarbaev! Elimizding osynau zanghar biyikterdi baghyndyru jolyndaghy bar jetistikti sol Núrekenning ainalasynda jauapty qyzmetter atqarghan búl toptyng enbeginen eshqashan bóle qarugha bolmaydy. Al, ketken kemshilikterge de osy buyn birge jauap beruge mindetti.

Últyn sýy – Úlylyq ataulynyng úlysy! Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda onyng eren ýlgisin birinshi bolyp bizge Núrekeng – Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev kórsetti! Qazaqstan Tәuelsizdigining 15-kýni tizgin-shylbyryn qolyna endi ghana ústap ýlgergen Qazaqstan Ýkimetine birden tapsyrma berip,  «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldatty! Sosyn «Atamekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» dep aq batasyn berdi.

Sodan bergi jyldarda qay ýkimet basynyng kezinde qalay boldy, Úly Kóshting shiyrek ghasyrgha sozylghan jetistigi men jetersizdigi kóz aldymyzda túr.

Kóshi-qon – Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Túnghysh hәm Úly sayasaty! Býgingi Mәngilik El últtyq iydeyasynyng erte qalanghan myzghymas irgetasy! Eshkimning eshqashan qarqynyn bayaulatugha, jolyn bógeuge jәne toqtatugha haqysy joq!

Sondyqtan da Úly Dala Elining tarihynda biylik tizginin ústaghan túlghalardyng әdil baghasyn beretin birden-bir ólshem – Núrsúltan Nazarbaevtyng Úly Kóshi-qon sayasaty!

Elbasymyzdyng osynau Úly bastamasynyng baghasyn jete bilgen, astaryn tereng týsingen basshynyng biregeyi – Imash aghamyz. Tәuelsizdik jyldarynyng sheshiresin paraqtap otyrsanyz, býginge deyin alys-jaqyn shetelderden Atajúrtqa oralghan bir million qandasymyzdyng eng qomaqty bóligining kelui osy Imanghaly Núrghaliyúly Ýkimet tizginin ústaghan 2002 jyldan bastalady eken. Naqtylap aitsaq, 2002-2006 jyldar aralyghynda 384 myng 106 adam kelip ýlgiripti! Orta eseppen, әr jylyna 76 myng 821.2 adaman oralyp otyrghan. Ayyna 6400 adamnan...

Búl Qazaq kóshining bir ALTYN DÁUIRI bolyp este qaldy, tarih betine jazyldy!

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2002 jylghy 9 shildedegi №748 «Oralmandargha jeke túrghyn ýy salu ýshin jer telimderin beru erejesin bekitu turaly» Qaulysy Imanghaly Tasmamaghmbetovtyng Premier-Ministr bolyp túrghan túsynda qabyldanypty.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2002 jylghy 20 tamyzdaghy №928 «Qazaqtardyng II Dýniyejýzilik qúryltayyn dayyndau jәne ótkizu turaly» Qaulyda da Imash aghanyng altyn qalamynyng izi sayrap jatyr.

Esterinizde bolsyn, ainalayyn Núrekemning "Taghdyrymyz solay bolyp, annan qashqandardy, múnnan qashqandardy Evropadan da, Aziyadan da tyng jerdi kóteremiz dep, qazaqtyng sanyn azaytamyz dep, kóp últty boldyq. Ony kemshilik dep sanamau kerek. Artyqshylyghymyz dep sanau kerek! Sondyqtan biz әr últtyng halqyn bauyrymyzgha basyp ýirengen halyqpyz, al endi shetelden kóship kelemiz degen óz qazaqtarymyzdy bauyrymyzgha basa almaymyz ba sonda?! Men oilaymyn, segiz jarym million qazaq Qazaqstanda. Meninshe, qazir toghyz milliongha jaqyndady. Sebebi, osy jyldardyng ishinde jarty million qazaq kóship keldi. Segiz milliondy ortasha ýsh jarymgha, tórtke bólgende, qansha janúya bolady?! Eki milliongha jaqyn bizding janúyamyz bar. Tórt milliongha jaqyn janúya eki qazaqtan shaqyryp әkep, ayaghynan túrghyzyp jiberse, sonsha qiynshylyq bolmas dep oilaymyn solargha. Búl bizding eldigimiz bolyp sanalar edi. Dýnie jýzine biz osynday maghlúmat, mәlimet, tәjiriybe berer edik!» - dep aghynan jarylatyny osy Qúryltay!

Últ Kóshbasshy «Kóship keletin qandastarymyzgha 2003 jyly 5000, 2004 jyly 10 000,  2005 jyly 20 000 otbasylyq kvota bólemiz!» degen sózi de osy saltanatty jinalysta aityldy hәm solay boldy da...  

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2002 jylghy 11 qarashadaghy №1188 «Kәsiptik orta jәne kәsiptik joghary bilim beru úiymdaryna oqugha týsu kezinde adamdardyng jekelegen sanattary ýshin qabyldau kvotasyn belgileu turaly» qaulyda da Imanghaly Núrghaly úlynyng jomart qoly túr. Ol Qaulyda Kәsiptik orta jәne kәsiptik joghary bilim beretin bilim úiymdaryna oqugha týsu kezinde bekitilgen memlekettik bilim beru tapsyrysynan «Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha – 2 payyz kvota berilsin» delingen.

Qaranyzshy, Qújattaghy «últy qazaq» degen degen eki-aq sóz et jýregindi eljiretip jiberetin naghyz eldikting belgisi emes pe!? Osy jenildikting qyzyghyn qandastarymyzdyng úl-qyzdary kýni býginge deyin kórip keledi. Biyl 1190 bilim granty bólindi. Al, nәtiyjesine kelsek, nәtiyje keremet! Mine, Qytaydan oralghan, Imash aghasynyng Qaulysyna say 2002-2006 jyldary Almatydaghy Azamattyq aviasiya akademiyasynda bilim alghan Erbolat Qúlatayúly degen bauyrymyz biyl 8 mamyrda Astanada ótken әskery paradta tikúshaqtyng qúlaghynda oinady. Erbolat búl kýnderi QR Ishki ister ministrligining Tótenshe jaghdaylar kómiyteti aviasiyasynyng sapynda úshyp ótken «MIY-26» tikúshaqtarynyng birinde komandir Talghat Tәjikbaevten keyingi ekinshi úshqysh qyzmetin atqarady.

Azamattyq aviasiya akademiyasynan Qytaydan kelip, bilim alghan jalghyz   Erbolat Qúlatayúly ghana emes. Tileubek Bekmyrzaúly, Núrghalym Boranbayúly esimdi taghy eki bauyrymyzdyng bar ekenin maqtanyshpen aita ketkenimiz jón.

Qysqasy, keshe ghana shetelden «oralman» bolyp oralghan bauyrlary Imanghaly aghasynyng artqan ýmitin aqtap, býgin shetinen ózine qolghanat bolyp jatyr. Óte quanarlyq jaghday! 

IYә, IYmekeng Qaulylary – shetinen «Bolmasyn» emes, tek «Bolsyn!» degen aqjoltay qaulylar! Bizding Imash aghamyzdy qúrmetteuimizding bir qyry osy!

Elimiz qaryshtap damyp, damyghan elu elding qataryna qosylghan býgingidey baqytty kýnde sol kóshting osynshama toqyraugha úshyrauyn nemen týsindiruge boldy?! Ertis ózenindey jónkilip jatqan sol kóshting ayaghy toqtap qaludyng az-aq aldyna jetti-au! Kisi aitudyng ózinen úyalady, 2015 jyldyng alghashqy toghyz aiynda 3012 oralman bauyrymyz oralypty. Toghyz ailyq kórsetkish IYmekeng Ýkimetbasy kezindegining bir aiynyng jartysynday ghana! Kemenger Kóshbasshymyz sergek qimyldap, Kóshi-qon zanyn qayta qalpyna keltirtpegende, ne bolar edik deshi!??

Átten, Kósh Tasmaghambetov ýkimetti basqarghan kezdegi qarqynymen aghyla bergende, qazirge deyin, keminde, taghy bir million qandasymyz Atajúrtyna qonystanyp ýlgiretin edi. Sol qazaqtyng әrbiri 10 túyaqtan mal ósirse, eseptey beriniz, Úly Dalamyzda qansha bas mynghyryp jatar edi!

Almaty men Astanada әkim bop túrghanda qalanyng el kóp jýretin kórnekti jerlerine jal-qúiryghan jelge taratqan kileng bir qazanattardyng beynesin top-tobymen ornatyp tastaushy edi ghoy, sol – bekerden - beker emeeees. IYmekeng – naghyz túlpar tekti túlgha!

Dana qazaq halqynda sol sәigýlikterdi synaugha arnalghan «Alaman», «Alaman bәige» degen qasiyetti úghym bar. Úly dýbir toylar men mәrtebeli kisilerding astarynda baptalghan jýirikterdi keminde ýsh kýnshilik alys jerge aidatyp, qara ýzip ozyp kelgen dýldilderdi kómbeden tosatyn josyn baryn el jaqsy biledi. Osynau alys shabys barysynda túlparlar qazaq dalasynyng nebir bel-belesterinen asyp, qaptaly men qatpary kóp qayqandaryn artqa tastap, miday jazyq sar jazyqtatarda jelmen jarysyp zymyraytyny bolushy edi ghoy. Núrsúltan Ábishúly Imanghaly inisin ómirboyy sonday bir kileng alamandargha qosumen keledi. Eng bir qiyn-qystau jaghdaylarda, betbúrys kezenderde qiynnyng qiynyna júmsaydy. Senim artady. Synau ýshin emes, әriyne! Memleketting taghdyry, elding kórkeyip, gýldenui ýshin!! Últynyng alys bolashaghy ýshin !!!

Bir Qazaq kóshi ghana emes, IYmekeng ózine jýktelgen qyzmetting bir de bireuinde qamshy saldyrghan emes. Barghan jerin jaynatyp, qúlpyrtyp otyrdy. Taghy bir ghana salasyn emes, býkil búlyn-búshpaghyn, oi-shúnqyryn – qúrlysyn, jolyn, ónerin, mәdeniyetin, parkin, tipti kerek bolsa, avtobusy men taksiyine deyin...

El ishi estip jatqan bolar, Qorghanys ministri bolyp taghayyndalyp edi, onyng әskeriy-tarihy muzeyin jasap ýlgirdi. Áskery salanyng «týp-túqiyanynan ózine deyingi» býkil tarihyn qúndy jәdigerlermen kómkerip tastady. Áne, atalghan Muzey Astana tórinde kelushilerge esigin aiqara ashyp túr.

Qoryta kelgende, Elbasyna serik bolsan, IYmekendey serik bol! Elge qyzmet etsen, IYmekenshe qyzmet et!! Últyna janyng ashysa, IYmekeng qúsap ashysyn!!!

IYә, IYmekeng jayly aitatyn әngime kóp. Ázirge aitarymyz osy. Tughan kýniniz qútty bolsyn! Aman bolynyz, ardaqty agha!!!

 

Auyt Múqiybek

Abai.kz

09.12.2015

Astana

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470