Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 9125 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2015 saghat 17:37

OL TEKTI QAZAQ IZDEP JÝR

6 jeltoqsanda Qazaqtyng M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynda «Úlym, saghan aitam...» atty bolmysy bólek benefis ótti.

...Tal týste-aq qolyna sham ústaghan bir qazaq, «bas ornyna moynyna Kýn ornatqan bir qazaq» kópting arasynan... qazaq izdep jýr. «Qazaqpysyn?». Shamdy adamdardyng kózine týsirip, ýnile qaraydy. «Joq. Týring – qazaq». Osylay birneshe ret qaytalanady. Qanbazardaghy qalyng júrttyng ishinen adam izdep sabylatyn bayaghy әfsanadaghy Diogenning syrt kózge – әpendi, andaghangha – astarly tirligi. Diogen myng san adamnyng arasynan Adam izdese, Bekjan qazaqtyng jerinen, qazaqtyng elinen Qazaq tappay sandalady:

– Bayaghyda qanday edim?

Qazaq edim, ghajap edim.

Al býgin...

Bos shelektey danghyrlap,

júrtta qaldy zar-múnym.

Qantalapay taghdyrym,

tonalghanda sandyghym,

auyp týsip әnekey,

artta qaldy bar jýgim.

Túldyr túlyp sekildi,

syrtym býtin kórinip,

ishim irip ketkendey,

Et-jýregim eljirep.

Qaray berem ainagha,

Kelbetimdi kóre almay,

Mynau qazaq degenge,

Sekem alyp, sene almay.

Týrim qazaq,

dilim dýmbilez hәm dýbәra.

Batyp jatqan kýn ara,

Batpan-batpan kýnәgha.

Tang agharyp atqanmen,

Kýn qyzaryp batpay ma?

Bireu kelip júrtymnyn,

Júqanasyn joqtay ma?

Amanatta obal,

Salauatta sauap joq.

Kýnim ótip barady,

Saualym kóp,

Jauap joq.

...Myng qazaqtyng ishinen

qazaq izdep jýremin,

Myng azaptyng ishinen azap izdep jýremin.

Óz jerimde ózimdi izdep jýremin,

Qorynghanda qor bolghan

sózimdi izdep jýremin.

Bastan-ayaq siltidey tynyp kóretin, әldebir qateligindi bilip qoyghan әkennen tayaq jegendey dymyng qúryp kóretin, jayghasqan jayyng teatrdyng júmsaq oryndyghy emes, dәp bir almas qylyshtyng jýzi sekildi, qylmysyng ashylyp qalarday qypyldap otyryp kóretin monospektakliding basty leytmotiyvi – osy ólenmen órilgen monolog. «Qazaqpysyn?» degen súraqty әrkim ózine tikeley qabyldap, ishtey jauap oilaugha tyrysady: «Shynynda da, men qazaqpyn ba? IYә, qazaqpyn. Qazaqsha sóileymin. Mine, qazaq teatryna kelip otyrmyn. Balalarym qazaq mektebinde oqidy. Biraq qazaq bolu – tek osy ghana ma? Mening balam qazaq әnin tynday ma? Últ tarihyn bile me? Boyynda qazaqy qadir-qasiyetting tym bolmasa júrnaghy bar ma? Bolmasa, ol kinәli me, әlde onyng sanasyna sinire almaghan men kinәlimin be?».

Kórermen monospektaklidi tamashalamaydy, ol ózimen-ózi arpalysyp, ózinen-ózi jauap alyp, ózin-ózi jegidey jep otyrady. Óitkeni, sahnadan sadaqsha atylghan san súraq múnyng jandy jerin dәl tauyp qadalady. Búl – tek sýisinip kórip, sýiinip qana shyghatyn, shattana kórip, shapalaqtap otyratyn qoyylym emes. Búl – keyipkermen birge kýizelip, birge kýiinetin, jәne sol kýizeliske ózinning de tikeley qatysynnyng baryn baghamdaytyn, tipti sol kýiinishke sening de qosyp jatqan «ýlesindi» sahnadaghy Bekjan bilip qoyyp, әdeyi saghan aityp túrghanday qysylyp otyryp kóretin dýniye.

Áke men bala arasyndaghy pikir qayshylyghy, kózqarastar qaqtyghysy – qoyylymdaghy negizgi jeli. Múnda tek әke men balanyng aitysy ghana emes, ótken men býginnin, dәstýr men jananyn, jas pen kәrining mәngilik tartysy jatyr... Qazaqtyng besigin saghynghan, qobyzynyng múnyn ansaghan, dombyrasynyng ýnin sýigen, shanyraqtyng kiyesin, ólen-sózding jýiesin bilgen Áke-Bekjan men er-toqymdy aifongha aiyrbastaghan, әni men sәnin zamanyna say tandaghan, HHI ghasyrdyng ókili Bala-Maghjan ózara aitysa, uәj talastyra otyryp, ortadan qaq jaryp shyghar aqiqatqa jol salady. Bastapqyda mәmilege kelui ekitalay kóringen әkeli-balaly Túrystardyng qoyylymnyng qorytyndy túsyna qaray sóz lәmi jarasyp, eludegi el aghasy men jiyrmadaghy jas úlan ózara til tabysady. Sóitsek, manadan bergi aitys-tartysqa arqau bolghan ústanymdar ústasuy – shyn mәninde ústasu emes, úshtasu eken. Bala-Maghjan Áke-Bekjannyng kókireginde týiin bop qatqan týitkildi týgel aqtaryp, aghynan jarylyp, ashy zapyranynan aryluy ýshin aifondy әdeyi aitypty. Er-toqym eshqayda ketpepti, qayta búrynghysynan da qadiri artyp, aq boz túlpardyng arqasyna qonyp, ajary kirip oralypty.

«Ayfon» demekshi, piesanyng sahnalyq tabighatyn tamasha ashqan, sýbeli sózdi shynayy vizualidy renkke shymqay oray bilgen rejisser Asqar Maemerovtyng tauyp ketken tústarynyng biri – qara telefonyn qúlaghyna japsyryp, ersili-qarsyly sabylghan adamdardyng nópiri. Janyndaghy dosynnan jelidegi «dosyn» kóbeyip, betpe-bet súhbattasudan ghalamtordaghy әjik-kýjik әngime sәnge ainalghan býgingi kýnning syqpyty. Solardyng әrqaysysyna bir jýgirgen Bekjannyng ayanyshty hali. «Aytshy!» deydi әlgilerding biri. Bekjan aita jóneledi. Qazaqtyng tilimdelgen tilin aitady, júlmalanghan dilin aitady, jaraly janyn aitady, әiteuir eldin, jerding zaryn aitady. Ony anau tyndamaydy. Sóitse, ol aifonnyng ar jaghyndaghy adamgha aitypty, «aytshy!» dep... Irgesindegi tiri adammen sóilespey, jelidegi «jan dosyna» syr aqtarar jelikken zaman. «Aqiqatty aitu qanday qiyn ed, Kórermeni, tyndarmany joq zalda!».

Osydan on jyl búryn da QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng iyegeri, daryndy akter Bekjan Túrys balasymen dialog qúryp, mereytoylyq qoyylym jasap edi. Odan beri Maghjan da at jalyn tartyp minip, azamat bolypty, Bekjan da eldin, últtyng sózin sóileytin, múnyn múndaytyn erding jasyna kelipti. Ol keshegi kemel maytalmandardy ýnemi ýlgi tútatynyn bayqatty. Tereng tamyrdan nәr almaghan ónerding ómiri sholaq ekenin biledi, onsyz býgingi sahnada – mәn bolmaytynyn, keleshek ónerde – jan (ruh) qalmaytynyn týsinedi. Rejissermen birige otyryp, әn shyrqalar tústarda sahnadaghy alyp ekrannan ómirden ótip ketken Sholpan Jandarbekova, Sәbira Mayqanova, Hadisha Bókeeva, Biyken Rimova, Jamal Jalmúhambetova, Gýlzipa Sydyqova, Ámina Ómirzaqova, Kýlәsh Seksenbaeva, Farida Shәripova, Túrahan Sadyqova syndy әje-analaryn, Qúrmanbek Jandarbekov, Serke Qojamqúlov, Qaliybek Quanyshbaev, Elubay Ómirzaqov, Shәken Aymanov, Núrmúhan Jantóriyn, Ydyrys Noghaybaev, Ánuar Moldabekov, Ánuar Boranbaev, Júmabay Medetbaev sekildi әke-atalarynyng beynesin kórsetti. «Almaty aqshamynyn» bas redaktory Qaly Sәrsenbaydyng Bekjandy «Serkelerding sarqyty» dep ne sebepti ataghanyna sóitip taghy bir ret kóz jetkizdik.

Bekenning osyghan deyin kókeyinde jýrgen býkil oi-niyet, tilek-maqsatynyng bәri 1 saghat 40 minutqa sozylghan monospektaklide kórinis tapty. Al sol oigha – oy qosa bilgen, aqyn retinde ózin de tolghantyp jýrgen kýlli toryghu pen shiryghudy, arzu men armandy, ýmit pen kýdikti adam janynday tereng jyrgha, aghyp túrghan aq ólenge, kókiregine qonaqtar kósem sózge kórkemdep týsirgen Baqyt Bedelhannyng dramaturg retinde tynysynyng ashyluy – keshting aqjoltay janalyghy boldy. «Úlym, saghan aitam...» tek bir rettik meretoylyq qoyylym bolyp qalmasa eken, teatr repertuaryna ense eken» desken elding yqylasy da osyny anghartady.

Jazushy Tólen Ábdikting «Biz ýsheu edik» piesasyn Balalar men jasóspirimder teatrynda marqúm Rayymbek Seytmetov qoyghan kezde, keremet әserge bólengen kinorejisser Slambek Tәuekel: «Kirjughysh mashinagha kirip shyqqanday bir tazaryp qaldyq-au!» – degen eken. Sol aitqanday, «Úlym, saghan aitam...» qoyylymy kórermenning kirlegen janyn tazartyp, jýregin bir shayyp alghanday boldy.

...Tal týste-aq qolyna sham ústaghan bir qazaq, «bas ornyna moynyna Kýn ornatqan bir qazaq» kópting arasynan... jәy qazaq izdep jýrgen joq. Ol Tekti Qazaq izdep jýr. Layym, tapsyn, molynan tapsyn. Tazarghan jan, juylghan jýrekti qaytip kirletpeu, kózinde shuaq, kókireginde meyirim bar naghyz bauyrmal qazaq bola bilu de – «ónerge» ainalghan alasapyran zaman búl. Qazaq bola bileyik. Tekti Qazaq.

Sәken SYBANBAY

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475