SYILASTYQ PEN QIMASTYQ
Kurstasym Sembay Qisymov turaly bir auyz sóz
Bizding Sembay oqugha týsken kezde-aq әr qúbylysqa ózindik pikiri bar, payym-parqy ornyqqan, qaq-soqta júmysy joq, kiymelep, kiyligudi bilmeytin birtogha jigit edi. Júlynyp-júlqynyp algha shyqpay-aq, ózining ýzdik oquymen, baysaldy minezimen, ústamdylyghymen, darqandyghymen syily boldy. Ásirese, onyng ortasynan qaq bólinetin qalbyr tabaqqa toltyra salynghan marjanday qara uyldyryqty әkelip: «Jigitter, auyldan kelip edi, mynany jep kórindershi» dep miyghynan kýlip túratyn sәti kóz aldymda. Sol kezde biz qazir tabyla qoymaytyn sol uyldyryqtyng qadirin bile-bermeytin bolarmyz, ashanadaghy makaron, kartoshke men kotletke ýirengen student basymyz, soghan tamaq dep qaramaytyn edik. Sol qayran «qara tary» shala-sharpy auyz tiygen kýiinde, syrtynda aghylshynsha jazuy men bekire balyqtyng sureti salynghan әdemi qalbyrynda rәsua bolyp, bekerge qatyp qalatyn.
Student - Sembay
Qashan da býirekten syiraq shygharyp jýretin Janat Túrghanbekov degen kurstasymyz oghan: «Semibay degen at oryssha, sening qazaqsha atyng - Jetibay, Jetibay!» dep, azan shaqyryp, janadan at qoyghan. Biraq onyng ózinen basqa eshkim Jetibay atandyrghan joq.
Oqu bitirip ketken song biraz jyldar ótkende ol ghylymgha qúsy qúlap, ansary auyp, dissertasiya qorghamaq bolyp, Atyraudan Almatygha keldi. Taqyryby әdebiyet tarihynan bolatyn. Mende bolmashy búiymtayy bar eken – ózine ghylymy jetekshilikke úsynylghan kórnekti ghalym-synshy Sheriyazdan Eleukenovpen jaqyn tanystyrudy ótindi. Sheken aghagha Sembaydy kursymyzdyng kósemindey, ortamyzdaghy serkemizdey etip «kýmpiyte» tanystyryp edim, dosymyzdyng alymdylyghy, ghylymy júmysynyng bolymdylyghynyng arqasynda bolar, talghamy joghary, synshylyghy kirpiyaz ústazy birtindep jibip, ekeui tonnyng ishki bauynday etene bolyp, jaqyndasyp, til tabysyp ketti. Nәtiyjesinde dissertasiyasy layyqty qorghalyp, biraz myqty ghalymdardyng joghary baghasyna, qolpash, madaghyna ie boldy.
Sol 1997 jyly Sembay Talghardyng bau-baqshaly shet jaghynda pәter jaldap túryp edi, bir barghanda az uaqytta býkil kórshi-qolanyna syily bolyp ýlgirgenin bayqadym. «Sembaygha qonaq keldi» desip, «qojayyndarynyn» biri monsha jaghyp, bireuleri ýiindegi túzdaghan iship-jemin әkelip, jozy jayyp, bәiek boldy. Dastarhan jayghaudan Sembaydyng ózi de qúralaqan emes edi. Sol joly aulada, lapas astynda túrghan shaghyn billiardty kórip tanyrqap qalgham, tanyrqaghanym – billiard stolynyng qoldan jasalghandyghy jәne ony basqa sheber emes, Sembaydyng ózining jasap shyqqandyghy boldy. Kәdimgidey jasyl shúghamen әdiptep, әsemdep, múqiyat qaptap shyghypty. Qoly úsynaqty eken. Shar qualap, qaryq bolyp qaldyq.
Ghalym - Sembay
Sol jyldary Sembay Astanagha auyspaq boldy. Gumiylev atyndaghy uniyversiytetting jurnalistika fakulitetining bir basshysy maghan telefon soghyp, ózderine maman múghalimder jetispey jatqanyn aitqan bolatyn. Olargha endi ghana dissertasiya qorghaghan su jana ghalym, ekpini tau jyqqanday myqty maman retinde Sembay Qisymovty úsyndym. Ol birden júmysqa qabyldandy. Biz siyaqty Astanagha qoparyla kóship barghan memlekettik qyzmetkerlerge sol jyldary kóp úzatpay pәter berip jatqan. Maghan da pәter tiyip, Sembaydyng jatar orny da birden sheshildi, bizding ýide túratyn boldy.
Bizding Astanagha kóshkenimiz de qyzyq.
1998 jyldyng kóktemi bolatyn. Mәdeniyet, aqparat ministrligining Tilder departamentinde júmys isteymin. Ayaq-astynan Arqagha kóshetin boldyq. Ýiding aldyna ýsti jabyq dәu «KamAZ» kóligi kelip toqtady. «Astanagha baratyn tósek-oryndaryndy, jýkterindi tiyender!» deydi. Qanday jýk tiyerimizdi bilmeymiz. Óitkeni, qyzmet ornymyzdan basqa taban tirer tiyanaghymyz joq, qanday jataqhana, qanday búrysh tiyeri beymәlim. Bizge oryn dayyndaugha ketken qyzmettesimiz Kenjehan Matyjannyng ózi bir inisining ýiine qonyp jýrgenin aitty. «Úlke, kóshken kezde tósek-oryndy ekiden alu kerek eken. Mynau inimning jatar orny bireu-aq, ekeumiz syimay jatyrmyz» degeni esimde qalyp qoyypty. Sodan zayybym: «Kólikke ne salayyn?»dep súraghanda men shúbyrta jóneldim: «Eki qasyq, eki shanyshqy, eki kese, eki tәlenke, eki kórpe, eki jastyq, eki matras...» degen kezde әielim:
«Túra túrshy, bәri ekeuden bolyp ketti ghoy, Astanagha jalghyz ózing bara jatqan joqsyng ba, eki tósek nemenege kerek?» dep súrap qaldy. Sonda men de júlyp alghanday: «Qonaq kelse qoynyma alyp jatam ba?» dep jauap bergen edim. Búl – sol tústa Astanagha kóshushiler arasyna keng tarap ketip, әli kýnge deyin kýlkili әngime bolyp jýr.
...Sóitip, sol 1998 jyldyng jeltoqsanynan bastap Sembay ekeumiz Astananyng «Eki shyraq» atanghan qos ýiining birindegi 20-qabatta, 99-pәterde 9-synypta oqityn mening balam ýsheuimiz erkekqos bolyp, bir qys boyy birge túrdyq. Tanerteng asyghys ketemiz, keshke qaray basymyz toqaylasady. Qolymyz qalt etkende, Astanagha kóship barghan kurstastarymyzben bas qosyp, talay qyzyqty shaqtardy bastan ótkerdik.
1999 jyly ýlken qaryndasym Saltanat Óskemende Ertistin suyna ketip, qaytys boldy. Onyng jerleui ótken song demalys alyp, Almatygha kelip jatyr edim, sol tústaghy Atyraudyng әkimi, Alashtyng ardaqty azamaty, dosym Imanghaly Tasmaghambetov kónil aita kelip, eline shaqyryp, ózimen birge alyp ketti. Imanghaly barghaly kelbeti janaryp jatqan qalanyng jana ghimarattary men múrajaylaryn aralap, Qúrmanghazy men Dinanyng eskertkishterine kóz toghaytyp, Aqyrtóbening Altyn adamy, basqa da qazynalarymen tanysyp, redaksiyalar men kitaphanalarda kezdesuler ótkizip, Jayyq pen Atyraudyng aidynyna qúlash úryp, bir sergip qaldym. Imanghaly ózi rólge otyryp, Sarayshyqqa aparyp, handardyng panteonyn kórsetti. Sondaghy múrajayda júdyryqtay bir mýsinge erekshe nazarymdy audardy. Qarasam: qayyqtaghy eki adamnyng qúitymday mýsini. Biri - myqshiyp eskek esip otyrghan, qabyrghasy yrsighan ashan, aryq orys qayyqshysy bolsa, ekinshisi - oghan qarama-qarsy biyik oryndyqta otyrghan enseli, basynda sәndi tymaghy bar, qolyn sermey týsip әserli әngime aityp otyrghan apaytós qazaq bayy. Aydarynan jel esip, sharuasy dóngelenip, Jayyqtan jelpinip ótip kele jatqan synayly. «Shirkin-ay, IYmeke, myna mýsinsheni barynsha ýlkeytip, Atyrau qalasynynyng qaq ortasyna ýlken eskertkish etip qoysa bolghanday eken!» dep edim, Imanghaly oilanyp qalghan. Sol mýsinshe әli esimnen ketpeydi.
Osy saparda menen de basqa sharuasy shash-etekten bolyp jatqan Imanghalidyng maghan qoly tiymey qalghan kezderde әrdayym qasymda jazghy demalysta eline barghan Sembay jýrdi. Onymen birge ótkizgen oblystyq gazet redaksiyasyndaghy kezdesu turaly kóldey maqala shyqty. Sonda jazylmaghan bir jәitti aita keteyin.
Kezdesuge belgili dramaturg Berik Qorqytov aqsaqal da qatysyp, sóz sóilegen bolatyn. Keyin shay aldynda qol juugha shyqqandaghy onasha sәtti paydalanyp, Berik agha әlginde ghana qozghalghan Kenesary han taqyrybyn jalghady. Sol tústa Túrsyn Júrtbay men Duman Ramazannyng Kenesary hannyng bassýiegin izdeu saparynyng joljazbalary dýrkin-dýrkin jariyalanghan edi. Sondyqtan bizdin әngimemizge de tiyek bolghan.
- Maghan Shoqan turaly «Kógildir salt attylar» degen hikaya jazghan belgili orys jazushysy Sergey Markov birde Kenesary hannyng bas sýiegin Or qalasynyng muzeyinen erterekte kórgenin aityp edi,- dep bastady ol,- Markov: «Dәlirek aitqanda, muzeyding ózinen emes, diyrektorynyng kabiynetindegi stoldan kórdim. Adamnyng bas sýieginen jasalghan erekshe kýlsalghyshqa tanyrqap qalghanymdy bayqaghan diyrektor tanysym: «Búl - qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng bas sýiegi!» dep edi. Ýninen «Múnday búiym mende ghana bar» degendey mardamsyghan maqtanysh sezilgendey boldy. Erekshe kýlsalghyshty ainaldyryp qarap, tanday qaghyp, ornyna qoygham. Búl bas sýiekti kýlsalghyshqa kim ainaldyrdy, ol búl muzeyge qaydan keldi, búl jaghyna bas qatyrugha múrsha bolmady. Birshama uaqyt ótkende «Pravda» gazetinde Kenesary qozghalysyn qaralaghan maqala shyghyp, tarihshy Bekmahanov sottalyp jatqan kezde mening taghy da Or qalasyna jolym týsip, bayaghy muzey diyrektorymen qayta jolyqtym. Búl joly onyng ýstelinen bas sýiek - kýlsalghysh kózge shalynbaghan son: «Qayda ketken?» dep súrap edim, «Pravdanyn» joyqyn synynan keyin, Kenesaryny zertteushiler tónireginde búlt qonlana bastaghan son, saqtanyp, «ash qúlaqtan - tysh qúlaq» dep, joq qyldym» dep jauap berdi. Ony qalay joq qyldy, qoqysqa laqtyrdy ma, peshke tastap jiberdi me, men bilmeymin. Súrap edim, oryssha aitqanda: «Unichtojiyl!» dedi. Estigen qúlaqta jazyq joq. Markovtyng aitqany osy. Ana jigitter aramter bolyp, joqty beker izdep jýr. Sen osy aitqanymdy jazsanshy» dedi Berik aqsaqal maghan búrylyp.
«Agha, búl әngimeni sizge Markov aitqan eken, siz maghan aityp otyrsyz, ony men jazghannan góri ózinizding jazghanynyz jón emes pe?» dep edim, Berik Qorqytov agha, ózi de qaratory adam, óni odan arman qoshqyldanyp, týnerip, ýndemey qaldy. Sóitsem, ol kisi jas kezinde jazyqsyzdan «halyq jauy» atanyp, týrme teperishin әbden kórgen adam eken. Shaylyghyp qalghan jýrek әli de sekemdene beretin synayly. Ol kisi jazbapty. Mýmkin jazyp qaldyrghan shyghar?..
Qayran qalghan men syrtqa shyqqan song búl әngimeni Sembaygha aittym. Ekeuimizding pikirimiz «bas sýiek tabylsa da orystar endi bizge bere qoymaydy, sebebi kýlsalghyshqa ainalghan eksponatty bas sýiek dep kórsetuge úyalatyny anyq, tipti búryn joyylmasa - endi joyyp jiberui mýmkin. Hanynyng basynan kýlsalghysh jasau – qazaqtay halyqty qorlau, kemsitu, meyli búl patsha zamanynda búratana dep eseptelgen últqa degen shovinistik kózqaras shyghar, biraq sol týzetuge jatpaytyn óreskel qatelikke, tipti tarih aldyndaghy qylmysqa býgingi orys úrpaghy jauapker bolghysy kelmesi anyq. Sondyqtan, han basynyng joghalghany - joghalghan» degenge sayghan bolatyn.
Keyingi bir tústa Qazaqstannyng Reseyde ótken mәdeny jylynyng qorytyndysy kezinde eki elding sol tústaghy Mәdeniyet ministrleri M.Qúl-Múhammed pen M.Shvydkoydyng Kremli múrajayyndaghy kezdesuine kuә bolyp edim. Sonda súnghyla Múhtar bauyrymyzdyn: «Men búl kisige әriptestigimizdi aitpaghanda aramyzdaghy kóp jylghy jaqyn dostyghymyzdy paydalanyp, Kenesary hannyng basyn tauyp beruge qolqa salyp, izdetip qoydym. Qúday búiyrtsa, jaqynda tauyp bermek» degeni esimde. Biraq, sol Reseyding kýlli múrajayy qolynda túrghan Shvydkoydyng ózi tauyp bere almauynda әlgindey bir gәpting bary anyq. Tapqan kýnning ózinde kýldiregen kýlsalghyshty «Hanynnyng ardaqty basy mynau» dep qay betimen kórsetpek?!
Jaz shygha Sembaygha uniyversiytet pәter bólgen eken. «Ýsh bólmeden bas tarttym, «maghan bir bólmesi de jetedi» dedim» dep miyghynan kýlip kelip túr. Qanaghatshyldyghyn qoysanshy! Sóitip, oghan enshi berip, bólip shyghardyq. Alghan pәteri búrynghy auditoriya bolyp shyqty.Onyng ishin qabyrghamen bólip, as ýii bar, úyaday qúthanagha ainaldyrghanyna kuәmin. Sol tústa ol «Egemen Qazaqstan» gazetinde isteytin Seyfolla Shayynghazin degen qalamdas dos-qúrdas tauyp, ekeui bos uaqyttaryn birge ótkizip jýrdi. Mening júmysym Ýkimetke auysyp, qaghazbasty qarbalastan bos uaqyt degennen júrday boldym. Kóp úzamay qaytadan Almatygha kóship kettim de, kórisuimiz tipti siyreksy bastady.
Birde «Sembay auyryp jýr eken» dedi Astanadaghy bir kurstasymyz. «Auyrmaytyn adam bar ma, tymau-symau shyghar» dep, oghan mәn bere qoymap edim, bir kýni «Sembaydan aiyrylyp qaldyq!» degen auyr habar «dýnk» ete týskende sener-senbesimdi bilmey qaldym. «Endi bizge Sembay joq» degenge әli sengim kelmeydi. Abzal azamat, ardaqty dos, aiyrylysugha qimaytyn syilas, jýrektes joldas edi.
Syilastyq bolghan jerde qimastyq ta bolatynyna kóz jetti.
Úlyqbek Esdәulet
Abai.kz