Qazaq elining demografiyalyq mәselesi әli kýnge deyin ózekti taqyryp bolyp túr. Memlekettik dengeyde sheshim kýtetin demografiyagha qatysty kәriqyzdar mәselesin zang shygharushy qos palata azamattarynyng ortaq qazangha salyp qaynatpaq týgili, manaylatugha da qauqarlary jeter emes. 7-8 jylday búryn deputattar eki әiel alu turaly mәseleni qozghap, júrt biraz dauryghyp basylghan edi. Endi bәri ýnsiz. Keybir derek kózderi  elimizdegi kәriqyzdar sany 1.5 milliongha jetedi, deydi.

Jalghyzbastylar qoghamgha jat adam siyaqty, әrqaysysy óz taghdyrymen oqshau kýn keship jatyr. Parlamenttegi úzaq  ýnsizdikten keyin, әrkim óz taghdyryna ózi qojayyn degen oidy úqqandaymyz. Bir jaghynan búl dúrys ta shyghar. Alayda, elimizde er azamattardan әielderding sany kóp bolsa, búghan kәri qyzdar kinәli emes shyghar.

Eki әiel alu mәselesin memleket tayau kezende zandastyra qoymasy anyq. Óitkeni, eki әiel alugha zanmen nekege túrghan beli juan bәibisheler kelisimin bere qoymaydy. Dәl qazirgi uaqytta bәibishening kelisiminsiz eki әiel alu, shanyraqtaghy әleumettik qarama-qayshylyqtardy órshitip, otbasynyng oiranyn shygharuy mýmkin. Sebebi, bizding qogham múnday әleumettik reformagha әli dayyn emes. Sonymen, kәri qyzdargha balalar ýiinen bala asyrap alghannan basqa jol qalmaghanday. Kóldeneng kók attydan bala tauyp alugha kóbisi úyalady. Bala asyrap alu ýshin jekemenshik baspana, basqa da túrmystyq jaghdaylar say boluy kerek. Al sýrboydaqtar men otyrghan qyzdarymyzdyng әleumettik jaghdayy qanttay bolyp túrmaghany belgili. Kóbisi baspanagha zәru.

Medisinanyng songhy jetistikterining biri -- ekstrokorporaldyq medisinalyq úryqtandyru (ekomed)  qyzmetin, elimizde bir ret tegin paydalanudy zandastyrghany belgili. Biraq, embrion ósip-jetilip ómirge sәbiyding keluine kepildik berilmeydi. Sәtsiz bolghan jaghdayda, qayta úryqtandyrugha aqsha tóleui kerek. Al, kórshi Reseyde qashan әiel jatyrynda embrion ósip-jetilip, ómirge nәreste kelgenshe,  úryqtandyru qyzmeti qaytalana beredi eken. Osy qyzmet elimizde balasy joq әielderge bala tapqansha birneshe ret tegin jasalynsa, bala tuugha әrekettenushi әiel sany artar edi. Jasy kelgen qyzdar da, bir esebin tauyp, bala tabugha әreket jasar ma edi? Olay deytinimiz, EKOMED ortalyqtarynda dayyn donordy (mәlimetteri aiqyn atalyq úryqty) әielge úsyna alady eken.

Kәriqyzdardyng problemasy osylay jalghasa berse, kýnderding kýninde olar әleumettik qúndylyqtargha múqtaj, qoghamnyng basym bóligin qúraytyn ýlken topqa ainaluy qauipti jaghday. Qauipti jaghdaydyng aldyn alyp, naqty sheshimder qaralmasa, әleumettik-demografiyalyq apatqa soqtyrmasyna kim kepil? Demografiyalyq strategiyany jan-jaqty damytu ýshin, týrli mehanizmderdi iske asyratyn uaqyt әldeqashan jetti. Mәselen, óz basym mynaday úsynystardy ortagha salar edim.

1. Bala asyrap alghan jalghyzbastylargha (әiel, ne erkek bolsyn) eger ýii joq bolsa, tegin pәter berilse. Eger balany asyrap alu  patronattan tys rәsimdelse, bala 18-ge tolghansha arnayy jәrdemaqy tólense;

      2. Ekstrokorporaldy medisinalyq tegin úryqtandyru qyzmeti bala tabugha qabiletti, perzenti joq, kýieui bar әielderge memleket esebinen barlyq qúqyqtary saqtalyna otyryp, densaulyghy kóterse, qashan bala tapqansha  qaytalanyp otyrsa;

      3. Elimizding barlyq aimaqtarynda neke jәne otbasy isteri jónindegi basqaru jýieleri arqyly aqyly tanysu klubtary (boydaqtar ýshin) ashylyp, jýieli, nәtiyjeli júmys jýrgizse;

      4. Mýgedek emes, túrmys qúrmaghan, 25 jastan asqan qyzdar men 30 jastan asqan ýilenbegen jigitterge (júmys istese de, istemese de) ay sayyn boydaq salyq salynyp otyrsa. Deni sau balasyn balalar ýiine, nemese, dalagha tastap ketken  deni sau azamattargha qylmystyq jazadan tys (eger zang jýzinde balasyn tastaghany dәleldense) bir rettik qomaqty aiyppúl salynsa;

     5. Zandy nekeli kýieuinen balalary bolsa da, otbasynyng qarjylyq jaghdayy kóterse, bala tudyrugha qabileti bar kýieuine  sharighat nekesimen ekinshi әiel alugha, notarialdy kuәlandyru kelisim-shartymen  (kelisim-shart eki әiel men er azamattyng ózara qúqyqtaryn aiqyndauy kerek) rúqsat beretin, últtyng demografiyalyq ósimin qoldaytyn  patriot әielderge, arnayy jarlyqpen ýkimettik nagrada esebinde, medalimen birge "Meyirim" (basqasha atay beruge bolady)  syilyghy taghayyndalsa. Syilyqtyng qúny -- 10000 (on myn) dollardan kem bolmasa. Búghan qosa, ekinshi әielden tughan balalar, birinshi әielden tughan balalarmen teng әleumettik qúqyqtardy paydalanuy turaly kelisim-shartta naqty kórsetilse;

Osy siyaqty úsynystardy qoldaytyn zang tetikterin ýkimet arnayy zang kýshi bar qaulymen, nemese jarlyqpen kýshine engizse, qazaqtar demografiyalyq ósimdi shegine jetkizui әbden mýmkin. Býgingi kýngi últ aldyndaghy jauapkershilik demografiya mәselesin myqtap qolgha aludy ýndeydi. Óitkeni, qazaq kóbeii kerek. El arasynan búdan da jaqsy úsynys aitushylar tabylatynyna senemin. Úsynysym bireuge únap, bireuge únamaghanymen,  oqyrmannyng pikirin ortagha salugha týrtki bolar degen oidamyn.

Ozyq, әri ómirsheng iydeyalar tuyndap, deputattar qoldap, qazaqty kóbeytuge baghyttalghan әleumettik jaghdaydyng bәri jasalyp otyrsa, ishki, syrtqy jaghdayymyz berik, әri býtin bolar edi. Sonda kәriqyzdar óz erkimen ekinshi әiel bolsa da, otbasyn qúryp, bala sýiip,  baqytty ghúmyr kesher edi.

Sondyqtan, qoghamnyng biteu jarasyna ainalghan kәriqyzdar men sýrboydaqtar mәselesin sheshu kezek kýtpeytin is sanalady. Deputat myrzalar últ aldyndaghy paryzyn adal oryndaghysy kelse, osy mәseleni  tezirek talqygha saluy tiyis.

Dildәgýl  NÚRMAHANBET   

Almaty

Abai.kz