Keshe 75 adamnan jasaqtalghan jer reformasy jónindegi komissiya qúryldy. Komissiya qúramyna Ýkimet mýsheleri, Parlament deputattary, qogham qayratkerleri, sayasattanushylar, auyl sharuashylyghymen ainalysatyn kәsipkerler, azamattyq belsendiler kirgen. Kesheli beri komissiya qúramy әleumettik jelide qyzu talqylanyp jatyr. Kópshilik komissiya júmysyna ýmit artyp otyr. Jәne komissiya qúramyna biylik tarapynyng jәne onyng mýddesin qorghaytyn adamdardyng sany kóptigine qarap, jer mәselesi ong sheshim tabatynyna kýmәndanyp otyrghandar da bar. Erteng komissiyanyng alghashqy otyrysy ótedi.

Aydos Sarym, sayasattanushy, jer reformasy jónindegi komissiya mýshesi:

- Mening oiymsha, birinshi otyrysta qalay júmys isteu kerektigi men talqylaudyng tәrtibin anyqtap alu kerek. Sodan keyin nening qalay bolatyny belgili bolady. Ádette, úiymdastyrudyng alghashqy otyrysy kóp nәrsening basyn ashyp beredi.( sayasat.org)

Ras, alghashqy otyrys kóp nәrsening aiqyndaushysy bolatyny sózsiz. Mәselen, komissiya mýshelerining qay baghytta, qanday ústanymda ekenin de ertengi otyrystan bayqala bastaydy.

Mәselen, sayasattanushy Berik Ábdighaliy sayasat.org saytyna jer reformasy jónindegi komsiiya turaly pikir aita kelip bylay deydi: «Búl jaghdayda ýkimet barlyq taraptyng pikirin tyndauy tiyis. Al, komissiya mýsheleri bir ghana ústanymda qalmau kerek. Óitkeni, búl jerde qogham iygiligi bolatyn naqty maqsatta ymyragha keluimiz shart». Búl da erteng bastalar komissiya júmysynyng onay bolmaytynynan habar beredi. Alayda, júrt komissiya qúramyna engen qoghamnyng mýddesin barynsha qorghaydy degen sayasattanushylar men azamattyq belsendilerge kóp ýmit artyp otyr. Sayasatker Ámirjan Qosanov komissiya qúramy men onyng júmysy jayly bizge bergen pikirinde ýmit pen kýdik itjyghys bolyp otyrghan jer mәselesinde komissiya júmysyna ýmitpen qaraytynyn jasyrmaydy.

Ámirjan Qosanov, sayasatker:

-  Moratoriy – dúrys. Komissiya da – dúrys. Onyng qúramyna óz basym erekshe syilaytyn, elge tanymal әri halyqtyq ústanymymen kózge týsip jýrgen birneshe azamattyng engeni – óte dúrys. Jalpy múnday qúbylys – bizding siresip, semip qalghan sayasy jýie ýshin óte-móte siyrek qúbylys. Sondyqtan da osy bastama bayandy bolsyn dep tileyik, qoldan kelse, qoldau kórseteyik! Biraq, «ýmitsiz shaytan» degen senimning artynda belgili bir kýdik pen kýmәn da túrghany ras. Ol alandaushylyqtyng birneshe sebebi bar. Birinshiden, o bastan, komissiya turaly sóz qozghaghanda elbasy «tórt bapty qayta qarau kerek» degen synayda pikir aitty. Al jer-jerde ótken jiyndarda «jer eshkimge de stalymasyn, shetelge jalgha berilmesin!» degen talaptar ashyq aityldy. Áriyne, naryqtyq ekonomikada jer de tauar bolatyny haq. Biraq soghan qazir júrt dayyn ba? Mýmkin, qalyng júrtta qarjy payda bolghansha, әzirshe qazaqstandyqtargha jerdi satpay, tek jalgha beru mehanizmin paydalanu kerek bolar? Mine, osy eki týrli pozisiya komissiya júmysynyng eng basty kedergisi bolatyny sezilip túr. Ekinshi jayt, Qytaygha baylanysty. Moratoriy jariyalansa da, keybir oblystargha qytay kompaniyalary kelip, resmy kelissózder jýrgizilip, tiyisti qújattargha qol qoyylyp jatyr. Yaghni, basyt sheshimder o basta qabyldanyp qoyghan ba? Ýshinshi jayt, komissiyanyng qúramyna baylanysty. 75 adamnyng 90 payyzy – biylikke bir taban jaqyn adamdar. Olar biz ýmit artyp otyrghan birneshe azamattyng úsynystaryn qabylday qoyar ma eken? Jeme jemge kelip, dauysqa salghanda ne bolmaq? Biraq, «kósh jýre týzeledi» deydi atam qazaq. Óz basym komissiya júmysy jemisti bolady-au dep sengim keledi. Óitpegen jaghdayda jer dýmpuleri jalghasyp, jaghday tipti ushyghyp ketui mýmkin!

Endigi mәsele - komissiya júmysynyng aqparattyq mәselesi. Otyrys tikeley efirden berilse, qúba-qúp bolar edi. Jәne de memlekettik jәne ózgede BAQ barlyq tarapty sóiletip, mәselening mәnin qoghamgha jete týsindirudi maqsat etse, búl biylikke de, qoghamgha da útymdy әdis bolary sózsiz.

Núra Matay

Abai.kz