NEMESE QAZAQ ÚLTYNA QARSY «MÁDENY EKSPANCIYa»

 «Synyqtan basqanyng bәri júghady», yaghni, túqym qualaydy. Sol siyaqty ozbyrlyq, zorlyqshyldyq, basqynshylyq ta túqym qualap, úrpaqtan úrpaqqa berilip otyrady. Onyng rastyghyn alysqa barmay-aq ýy irgesindegi Reseyding әrdayym jýrgizip kele jatqan sayasatyna zer salyp-aq kóruge bolady. Altyn Orda qúlap, keyin әrtýrli handyqtargha bólinip ketkennen keyin naghyz «jer astynan jik shyqtynyn» keri kelip sol Altyn Orda úrpaqtarynyng bodandyghynda jatqan orystar dereu bas kótere bastaghany óz aldyna bólek әngime.

Mәsele, patshaly Resey qazaq halqynyng jer-suyn, býkil baylyghyn qalay talap-tonap, tili men dilin zorlap-qorlap kelgen bolsa, odan keyin Kenestik Resey sol súmdyqtyng bәrin odan on ese asyra jýrgizgendiginde jәne býgingi Reseyding de sol basqynshylyq sayasatyn qúryq baylamaytyn ayarlyqpen jýrgizip otyrghanynda bolyp túr. Demek, ýstemshildik, otarshyldyq minez de túqym qualap, úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyratyn júqpaly dert. Mysaly, Qazaqstanda tuyp, osynda balabaqshagha, mektepke baryp, sosyn joghary nemese orta arnauly bilim alyp ósken orys balasy da, qoqys jәshikting janynda túrghan maskýnem mújyq ta osy elding asyn iship, dәmin tatyp jýrse de qazaqsha ýsh-aq әripten túratyn «nan», «túz», eki-aq әripten túratyn «su» degen sózdi bile túra nege aitpaydy dep oilaysyz? Oghan kerisinshe  «oybay tynyshtyq kerek» degen ýrgedektik, ýreyshildik, ózgening tilining basymdyghyna moyynsúnu, bir-birimen oryssha sóileuge namystanbau, qysqasy ózgening ýstemdigi ataulygha tózimdilik tútas bir últtyng qanyna sinip, balasynan nemeresine, nemeresinen shóberesine jәne odan әrmen jalghasyp túqym qualap kete beretin  kesel eken. Mine, әulie qazekem «synyqtan basqanyng bәri júghady» dep osyny aitqan. Eng qasirettisi sol – búl dert әsirese biylikten neshe týrli jolmen syilyq, jýlde, ataq-danq alyp kópshilikke tanymal bolghan, yaghni, jogharydaghylar qoldan tanymal etken túlghasymaqtarda jii kezdesedi. Ony týneugýni jerdi jalgha beruge qarsy bolghan narazylyqtar kezinde  Qazanghaptyng «Kókil», adaylardyng «Kógentýp» kýilerin ózining әni qyp taratqan anqau qazaq últshyl jigit dep oilaytyn Bekbolat siyaqtylardyng aluan әuenge salyp sóileuinen-aq kókiregi oyau qazaq týsingen de shyghar.

Bodandyq, qúldyq auruynan qútylu qiyn ekenin «orysqa qazaqsha sóilegeni ýshin jauapqa tartu kerek» degen sózden-aq nemese biylghy 9-shy Mamyrdaghy «Jenis kýni» degendi toylap jatqan Kremli basshylary men әskeriylerining ishinde basqa respublikalardan bir adam kórinbey tek qazaq qana otyrghanynan-aq kóruge bolady. Al býgingi Resey qaytsek te qazaqty Qazaqstandy uysymyzda ústap otyruymyz kerek degen ýstemdik sayasatyn endi tildik jәne mәdeny ekspansiya arqyly da jýzege asyryp otyr. Qazaqstan telearnalary týgel derlik kýndiz-týni oryssha sambyrlap, eldi Resey gazetteri qarday borap basyp salghany osynyng búltartpas dәleli. 1941-1945 jyldardaghy soghysty Reseyding aitqanyn qaytalap Otan soghysy dep ataytyn qazaqtar Aughanstangha balalary ne ýshin, kim aparyp salghanyna da әli de bas qatyrmay «bizding internasionalist-jauyngerler» deui de qazaqtyng әli esi kirmegen baladay anqaulyghy jәne Reseyge degen qúldyq sananyng jogharyda aitqanymyzday qanymyzgha sinip, túqym qualap kele jatqandyghy (geneticheskaya nasledstvennosti) emes pe eken?

IYә, mәdeny ekspansiya kez-kelgen soghystyng qay-qaysysynan da qauipti. Óitkeni, qolyna myltyq alyp soghysyp jýrgen adam qarsylasyn әueli óltirmese, ol ózin óltiretinin biledi. Al «mәdeny ekspansiyagha» tap bolghan últ ta,  jeke adam da ózinin  joyylyp, tili, dini basqa bir últtyng qúrbany bolyp býkil sana-seziminen airylyp baratqanyn, bayqamaydy da ishken-jegenine, tynysh úiyqtap-tynysh túrghanyna mәz últqa ainalady. Ayyp etpeniz, múny «januarizm» deseniz de qatelese qoymaytyn shygharsyz. Býgingi Qazaqstandaghy ýshtildilik sayasaty da Reseyde qanday meyram bolsa qazaqtardy soghan qosa toylatu da, bәri-bәri «mәdeny ekspansiyanyn» ap-ayqyn kórinisi. Endi Resey osy sayqaly sayasattyng yaghni, mәdeny ekspansiyanyng taghy bir týrin oilap tapty. Ol – aldaghy jyly 1917 jylghy Qazan tónkerisining 100 jyldyghyn toylau. Kóriniz de túrynyz, eger býgingi Qazaqstan biyligi dәl osy keypinde túra berse, keler jyly qazaqty ony toylaugha da mәjbýr etedi. Ol ýshin osy kýni qazaqtyng miyna qúiylyp jýrgen «Ákelerimiz ben atalarymyz Otan ýshin qan tókken Jenis kýni» degen siyaqty sózderding neshe týri taghy da oilap tabylady. Tipti, baylardan kedeylerge tendik әpergen Úly Oktyabri revolusiyasy degen siyaqty 70 jyl boyy aitylghan qútyrtpa, lepirme úrandar qaytadan aitylady. Ol aitaqqa býgingi jas úrpaqty eliktiru op-onay. óitkeni, Qazaqstannyng ne orta mektepke, ne joghary oqu oryndaryna arnalghan tarih pәni oqulyqtarynda patshalyq Reseyden bastap, sol 1917 jylghy Qazan tónkerisi arqyly kelgen Kenestik Reseyding qazaqqa jasaghan sansyz qorlyq-zorlyghy turaly aityla bermeydi. Býgingi qazaq jastary ghasyrlar boyy qazaqty qyryp-joyghan jonghar da, qytay da emes Resey ekeninen mýlde beyhabar. Olar qazaqta jonghar degen bir jau bolghan dep qana biledi. Ol da az bolghanday endi uniyversiytetterding oqulyqtarynan «Qazaqstan tarihy» alynyp tastalghaly túr. Búl biylik basyndaghylardyng qazaqtyng endigi úrpaghyn búratola últtyq sana degendi bilmeytin mәngýrt tiri jan iyesine ainaldyrugha ashyqtan-ashyq kirisui desek esh qatelespeymiz.

Bayaghyda patshalyq Resey qazaq jerine dendep enip, qazaqqa osynday súrqiya sayasattaryn sinire bastauyna qarsy shyqqan qasiyettilerimizding biri Álimning Tileu ruynyng bii Myrzaghúl Shmanúly (qazirgi Aqtóbe uәlayatynyng Shalqar audanynan) sol qayratkerligi ýshin týrmege jabylady. Sol týrmede otyryp keshirim súrasyn dep úsynys jasaghan patsha gubernatoryna jazghan myna haty әli de saqtauly. Ol hat «Ego prevoshodiytelistvu gospodinu Turgayskomu gubernatoru ot soderjashegosya v Irgizskoy voennoy gauptvahte kirgiza Chingiliskoy volosty №1 aula Myrzagula Chimanova Prosheniye», - dep bastalyp «Ádildik joly – úly jol. Odan tayghandyq-adamdyq qasiyetten airylyp, masqara bolghandyq. Men óz mýddemnen halqymnyng mýddesin joghary qoyghan adammyn. Halyq qamy ýshin, halyqtyng jeri men suy ýshin atqa minu – Allanyng aldynda da, eshbir әkimning aldynda da aiyptaluy tiyis emes. Ol – mening húqym! «Myrzaghúl Shymanúly 1908 jyl, 24 shilde» dep ayaqtalady. Áruaghynnan ainalayyn Myrzaghúl by osy sózdi patsha gubernatorymen birge býgingi Qazaqstan basshylaryna da aityp ketken be dersin.

Iә bizding biylik basyndaghylar Qazan tónkerisi kezinde Reseydi saqtap qalmaq bolghan aq gvardiyashy әskerler men olardyng qarsylasy qyzyl gvardiyashylar qazaq auyldaryn ekeulep, kezekpen qynaday qyrghanyn, Sozaq, Aday, Alban kóterilisteri kezindegi qyrghyndy aitpaghanda 1931-32 jyldary 4 million qazaqtyng ashtan qyryluyn Kremli úiymdastyrghanyn býgingi qazaq jastaryna jariyalay bermender degendi әli de aitumen keledi. Al qazir jas úrpaqqa aqyl-kenes aityp jýrgen aqsaqaldarymyzdyng kópshiligi «halyq jauy», Amerikanyn, Japoniyanyng shpiony atanyp atylyp ketkenderding  úrpaqtary. Olar sol kenestik qorqytu-ýrkituden aman qalyp, әbden zәrezap bolyp qalghandar. Óitkeni, qorqaqtyq, ýrgedektik, shamadan tys saqtyq túqym qualap, úrpaq qanynda úzaq jyldar saqtalyp, jalghasyp otyratyny da ghylymda dәleldengen. Al Qazaqstan tәuelsiz boldyq dep jýrgen 25 jyldan beri qazaqty onday qúldyq sanadan aryltatyn birde-bir júmys jýrgizilip, birde-bir shara ótkizilgen emes.

Óitkeni, biyliktegiler qúldyq sanadan, qúlminezden arylmaghan, ishken-jegenine mәz halyqty basqaru eng onay sharua ekenin jaqsy biledi.

Myrzan KENJEBAY, aqyn

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz